Legislator Case Law & Legislation
3-21-2252/7 AI generated

3-21-2252/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-2252/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tagastada Magnus Saare määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2021. a määruse Tartu Vanglas kinni peetav isik Magnus Saar esitas 3. oktoobril Tartu Halduskohtule

Legislator headnote

AI generated

3-21-2252/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: oktoobri 2021. a määruse Tartu Vanglas kinni peetav isik Magnus Saar esitas 3. oktoobril Tartu Halduskohtule

Keywords

AI generated
harassment at work occupational pension rights rights and obligations of staff legal malpractice heavy manual labour proper legal representation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-2252

Haldusasi

Magnus

Saare

kaebus

Tartu

Vangla

tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses advokaadile

helistamise ja õigusaktidega tutvumise võimaldamata

jätmisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Magnus

Saare

määruskaebus Tartu Halduskohtu

12. oktoobri 2021. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Magnus Saar

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Magnus Saare määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2021. a määruse

peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Magnus Saar esitas 3. oktoobril Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1775, 50 eurot, kuna

vangla takistab tal advokaadiga telefoni teel suhtlemist ja õigusaktidega tutvumist.

Vangla ei võimaldanud kaebajal tutvuda õigusaktidega 30. juunil 2021. Vangla on mitmel korral

takistanud kaebajal advokaadile helistamist, kuigi väidab, et ei ole lasknud tal advokaadile

helistada vaid ühel korral. Vangla pole lasknud kaebajal helistada 19. aprillil ja 21. aprillil 2021.

Kaebajal ei lastud advokaadile helistada ka 1. juulil, 26. aprillil ja 28. aprillil 2021. Vabanduseks

toodi, et kaebaja taotlus ei jõudnud kontaktisikuni. Eeltoodu ei ole õigustatud vabandus, kuna

taotlusi sisaldavad templiga ümbrikud avatakse juba järgmisel päeval. Vangla on ka ära kaotanud

kaebaja helistamise taotlusi. Kaebaja esitas vanglale seoses eeltooduga kahjunõude ning pärast

selle esitamist tuli kaebaja juurde vanglaametnik, kes ähvardas kaebajat, et kui viimane oma

kahjunõuet tagasi ei võta, siis ei lase ta kaebajal üldse helistada ning kaebaja elu muutub raskeks.

Seetõttu kaebaja kirjutas vanglale, et ei soovi avalduse osas menetluse algatamist. Kaebaja toob

välja ka selle, et vangla ei vastanud tema kahjunõudele kahe kuu jooksul. Kaebaja taotleb

riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu osadena tasumise võimaldamist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 12. oktoobri 2021. a määrusega M. Saare kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus sai aru, et kaebaja

nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega,

kuna tal ei võimaldatud 30. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda ning 19. aprillil, 21. aprillil, 26.

aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021 advokaadile helistada.

Asjaolu, et kaebajal jäid mõned telefonikõned eelistatud ajal advokaadile tegemata, ei saa pidada

käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebajal ei

võimaldatud helistada advokaadile 19. aprillil, 21. aprillil, 26. aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021,

on ta advokaadile helistanud 27. aprillil, 7. mail, 25. mail, 15. juunil ja 2. juulil 2021. Samuti on

tal võimaldatud helistada 20. aprillil, 22. aprillil, 29. aprillil, 30. aprillil, 4. mail, 6. mail, 11. mail,

13. mail, 18. mail, 20. mail, 3. juunil, 15. juunil ja 12. juulil 2021, kuid siis ei ole ta otsustanud

oma advokaadile helistada. Eeltoodust nähtuvalt on kaebajal võimaldatud helistada soovitud

kuupäevast kas eelneval või järgneval päeval. Seega ei ole vangla oma tegevusega kaebaja ja

tema advokaadi suhtlust takistanud, vaid suhtluses on ilmnenud mõned vähesed kaebajale

ebasoovitavad muudatused. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, et toimumata jäänud

telefonikõnede tõttu oleks talle kaasnenud mingid negatiivsed tagajärjed.

Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka see, et tal ei võimaldatud 30. juunil 2021

õigusaktidega tutvuda. Vangla kinnitusel on kaebaja saanud paberkandjal õigusaktidega tutvuda

17. juulil ja 27. juulil 2021 ning arvuti vahendusel 2021. a 16. nädalal, 19. nädalal, 21. nädalal,

22. nädalal ja 26. nädalal. 26. nädal on ajavahemik 28. juuni kuni 4. juuli 2021, mis tähendab, et

kuigi kaebaja ei saanud õigusaktidega tutvuda 30. juunil 2021, sai ta seda teha eelnimetatud

kuupäevale lähedasel ajal. Samuti on kaebajal olnud võimalik vangla kinnitusel taotleda

õigusaktidega tutvumiseks uue arvuti kasutamise aja määramist. Tartu Vangla valvuri 9. augusti

2021. a selgituste järgi ei ole aga kaebaja viimasel ajal arvuti kasutamiseks soovi avaldanud, mis

tähendab, et ta ei ole intensiivset vajadust õigusaktidega tutvumiseks tajunud. Seega ei ole vangla

tegevus saanud kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § des

3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse

alandamise korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus

seda õigustab. Kohtu hinnangul on kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

VangS § 28 lg 3 kohaselt on keelatud telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks kaitsjaga või

advokaadist esindajaga. Vaidlus puudub selles, et kaebaja taotles advokaadile helistamist 19.

aprillil, 21. aprillil, 26. aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021, kuid vangla ei võimaldanud kaebajal

helistada. 19. aprillil 2021 ei saanud kaebaja helistada, kuna talle ei olnud veel määratud

inspektor-kontaktisikut, kes tema avaldusega tegeleks, ning 21. aprillil 2021 jäi helistamine ära

inspektor-kontaktisiku töökoormuse tõttu (vt Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 8. oktoobri

2021. a selgitusi). 26. aprillil ja 28. aprillil 2021 jäi kaebaja helistamine ära, kuna tema taotlus

jõudis inspektor-kontaktisikuni hilinenult ning 1. juulit 2021 puudutav helistamise taotlus jäi

vanglal ekslikult tähelepanuta (Tartu Vangla 22. septembri 2021. a otsus nr 1 13/188-3). Võib

nentida, et vangla tegevuses on esinenud puudujääke, kui kaebajale oli siiski tagatud regulaarsed

võimalused soovitud isikutega suhtlemiseks ning kaebaja on seda võimalust ka aktiivselt

kasutanud. Helistamise võimalusest ilmajäämine võib küll olla vanglas viibivale isikule

ebamugav ning see võib piirata tema suhtlemisvabadust ning tekitada solvumist ja hingelisi

üleelamisi, kuid nimetatud tagajärjed ei ole sedavõrd intensiivsed, et tähendaks rahas mõõdetava

ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule välja

toonud, et talle oleks vangla tegevuse tõttu kaasnenud mingid reaalsed negatiivsed tagajärjed,

vaid ta pidi kõnede toimumata jäämise tõttu taluma üksnes teatud ebamugavusi. Selliste

ebameeldivuste talumist ei saa pidada kaebaja õigusi riivavaks ja inimväärikust alandavaks

ulatuses, mis õigustaks vangla tegevuse rahalist kompenseerimist. Seetõttu on kohus seisukohal,

et kuigi vangla ei pruugi olla mõnel korral taganud kaebajale helistamisvõimalust soovitud

päeval, siis ei ole sellega kaasnenud eeldatavad hingelised üleelamised sedavõrd intensiivsed, et

õigustaksid rahalise hüvitise määramist, mistõttu ei ole kohtule esitatud kahjunõue

perspektiivikas. Samuti tuleb arvestada, et vangla on kaebaja ees seoses 1. juulil 2021 helistamise

võimaldamata jätmisega vabandanud ning sellega eelkirjeldatud osas oma õigusvastase tegevuse

juba heastanud.

VangS § 311 järgi on kaebajal õigus tutvuda Tartu Vanglas õigusaktidega vanglateenistuse poolt

selleks kohandatud arvutites. Tartu Vangla 22. septembri 2021. a otsusest nr 1-13/188-3 ja

vangla esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajale arvukatel kordadel broneeritud arvuti

kasutamiseks ja õigusaktidega tutvumiseks aeg ning kaebajal on olnud võimalik õigusaktidega

tutvuda. Kaebaja on ise loobunud selle võimaluse kasutamisest ning ühel korral ei saanud

kaebaja arvutit broneeritud ajal kasutada, kuna ta viidi arsti juurde (vt ka Tartu Vangla valvurite

13. juuli ja 9. augusti 2021. a ning vanemvalvuri 13. juuli 2021. a selgitusi). Kohtul puudub alus

vangla väidete õigsuses kahelda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik vangla tegevust

õigusvastaseks pidada, kuivõrd vangla ei ole keelanud kaebajal õigusaktidega tutvuda, vaid

tutvumine on ära jäänud kas kaebaja enda soovil või siis seetõttu, et vangla on kaebajale osutanud

tervishoiuteenuseid, milleks vangla on VangS §-dest 52 ja 53 tulenevalt kohustatud ning mis on

ka kaebaja huvides. Samuti kinnitab vangla, et kaebaja oleks soovi korral saanud paluda uue

arvuti kasutamise aja määramist. Lisaks on vangla taganud piisavad võimalused õigusaktidega

tutvumiseks muudel aegadel.

3. Kaebaja

esitas

Tartu

Ringkonnakohtule

määruskaebuse

halduskohtu

määruse

tühistamiseks. Määruskaebuses palub kaebaja tema kaebus menetlusse võtta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele.

5. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul,

kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

6. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks kaebuse asjaoludel ei saa vastustaja tegevust

pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks isegi juhul, kui vangla mõnel juhul on eksinud

kaebajale helistamise ja/või arvuti kasutamise võimaldamisel. Määruskaebuses ei ole kaebaja

endiselt suutnud nimetada vangla tegevusest tingitud tegelikke kahjulikke mõjusid kaebajale.

Asjaolude pinnal ei ole ka ringkonnakohtule äratuntav, et vastustaja oleks kahjustanud kaebaja

RvastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvesid ligilähedaseltki sellise intensiivsusega, et see

kohtupraktikas tunnustatud kriteeriumide järgi võiks kaasa tuua kaebaja kasuks rahalise hüvitise

väljamõistmise. Nõustuda tuleb halduskohtuga ka selles vangla on kaebaja ees vabandamiseha

oma eksimused suuresti juba heastanud.

7. Seega on kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldused täidetud. Kuna

kaebuse tagastamise aluste esinemine kaebuses toodud asjaoludel on selge, mistõttu ei saa

kaebuse tagastamist õigusvastaseks pidada. Vastavalt on kaebaja õiguste kaitse võimalus

määruskaebusega ilmselgelt vähene ning ringkonnakohus tagastab määruskaebuse HKMS § 207

lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)