3-21-2252/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTagastada Magnus Saare määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2021. a määruse Tartu Vanglas kinni peetav isik Magnus Saar esitas 3. oktoobril Tartu Halduskohtule
Legislator headnote
AI generated3-21-2252/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: oktoobri 2021. a määruse Tartu Vanglas kinni peetav isik Magnus Saar esitas 3. oktoobril Tartu Halduskohtule
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2022, Tartu
Haldusasja number
3-21-2252
Haldusasi
Magnus
Saare
kaebus
Tartu
Vangla
tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses advokaadile
helistamise ja õigusaktidega tutvumise võimaldamata
jätmisega
Menetluse alus ringkonnakohtus
Magnus
Saare
määruskaebus Tartu Halduskohtu
12. oktoobri 2021. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Magnus Saar
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Magnus Saare määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2021. a määruse
peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Magnus Saar esitas 3. oktoobril Tartu Halduskohtule
kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1775, 50 eurot, kuna
vangla takistab tal advokaadiga telefoni teel suhtlemist ja õigusaktidega tutvumist.
Vangla ei võimaldanud kaebajal tutvuda õigusaktidega 30. juunil 2021. Vangla on mitmel korral
takistanud kaebajal advokaadile helistamist, kuigi väidab, et ei ole lasknud tal advokaadile
helistada vaid ühel korral. Vangla pole lasknud kaebajal helistada 19. aprillil ja 21. aprillil 2021.
Kaebajal ei lastud advokaadile helistada ka 1. juulil, 26. aprillil ja 28. aprillil 2021. Vabanduseks
toodi, et kaebaja taotlus ei jõudnud kontaktisikuni. Eeltoodu ei ole õigustatud vabandus, kuna
taotlusi sisaldavad templiga ümbrikud avatakse juba järgmisel päeval. Vangla on ka ära kaotanud
kaebaja helistamise taotlusi. Kaebaja esitas vanglale seoses eeltooduga kahjunõude ning pärast
selle esitamist tuli kaebaja juurde vanglaametnik, kes ähvardas kaebajat, et kui viimane oma
kahjunõuet tagasi ei võta, siis ei lase ta kaebajal üldse helistada ning kaebaja elu muutub raskeks.
Seetõttu kaebaja kirjutas vanglale, et ei soovi avalduse osas menetluse algatamist. Kaebaja toob
välja ka selle, et vangla ei vastanud tema kahjunõudele kahe kuu jooksul. Kaebaja taotleb
riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu osadena tasumise võimaldamist.
2. Tartu Halduskohus tagastas 12. oktoobri 2021. a määrusega M. Saare kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus sai aru, et kaebaja
nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega,
kuna tal ei võimaldatud 30. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda ning 19. aprillil, 21. aprillil, 26.
aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021 advokaadile helistada.
Asjaolu, et kaebajal jäid mõned telefonikõned eelistatud ajal advokaadile tegemata, ei saa pidada
käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebajal ei
võimaldatud helistada advokaadile 19. aprillil, 21. aprillil, 26. aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021,
on ta advokaadile helistanud 27. aprillil, 7. mail, 25. mail, 15. juunil ja 2. juulil 2021. Samuti on
tal võimaldatud helistada 20. aprillil, 22. aprillil, 29. aprillil, 30. aprillil, 4. mail, 6. mail, 11. mail,
13. mail, 18. mail, 20. mail, 3. juunil, 15. juunil ja 12. juulil 2021, kuid siis ei ole ta otsustanud
oma advokaadile helistada. Eeltoodust nähtuvalt on kaebajal võimaldatud helistada soovitud
kuupäevast kas eelneval või järgneval päeval. Seega ei ole vangla oma tegevusega kaebaja ja
tema advokaadi suhtlust takistanud, vaid suhtluses on ilmnenud mõned vähesed kaebajale
ebasoovitavad muudatused. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, et toimumata jäänud
telefonikõnede tõttu oleks talle kaasnenud mingid negatiivsed tagajärjed.
Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka see, et tal ei võimaldatud 30. juunil 2021
õigusaktidega tutvuda. Vangla kinnitusel on kaebaja saanud paberkandjal õigusaktidega tutvuda
17. juulil ja 27. juulil 2021 ning arvuti vahendusel 2021. a 16. nädalal, 19. nädalal, 21. nädalal,
22. nädalal ja 26. nädalal. 26. nädal on ajavahemik 28. juuni kuni 4. juuli 2021, mis tähendab, et
kuigi kaebaja ei saanud õigusaktidega tutvuda 30. juunil 2021, sai ta seda teha eelnimetatud
kuupäevale lähedasel ajal. Samuti on kaebajal olnud võimalik vangla kinnitusel taotleda
õigusaktidega tutvumiseks uue arvuti kasutamise aja määramist. Tartu Vangla valvuri 9. augusti
2021. a selgituste järgi ei ole aga kaebaja viimasel ajal arvuti kasutamiseks soovi avaldanud, mis
tähendab, et ta ei ole intensiivset vajadust õigusaktidega tutvumiseks tajunud. Seega ei ole vangla
tegevus saanud kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada.
Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja
õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju
hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § des
3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle
võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg-st 1
tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse
alandamise korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus
seda õigustab. Kohtu hinnangul on kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
VangS § 28 lg 3 kohaselt on keelatud telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks kaitsjaga või
advokaadist esindajaga. Vaidlus puudub selles, et kaebaja taotles advokaadile helistamist 19.
aprillil, 21. aprillil, 26. aprillil, 28. aprillil ja 1. juulil 2021, kuid vangla ei võimaldanud kaebajal
helistada. 19. aprillil 2021 ei saanud kaebaja helistada, kuna talle ei olnud veel määratud
inspektor-kontaktisikut, kes tema avaldusega tegeleks, ning 21. aprillil 2021 jäi helistamine ära
inspektor-kontaktisiku töökoormuse tõttu (vt Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 8. oktoobri
2021. a selgitusi). 26. aprillil ja 28. aprillil 2021 jäi kaebaja helistamine ära, kuna tema taotlus
jõudis inspektor-kontaktisikuni hilinenult ning 1. juulit 2021 puudutav helistamise taotlus jäi
vanglal ekslikult tähelepanuta (Tartu Vangla 22. septembri 2021. a otsus nr 1 13/188-3). Võib
nentida, et vangla tegevuses on esinenud puudujääke, kui kaebajale oli siiski tagatud regulaarsed
võimalused soovitud isikutega suhtlemiseks ning kaebaja on seda võimalust ka aktiivselt
kasutanud. Helistamise võimalusest ilmajäämine võib küll olla vanglas viibivale isikule
ebamugav ning see võib piirata tema suhtlemisvabadust ning tekitada solvumist ja hingelisi
üleelamisi, kuid nimetatud tagajärjed ei ole sedavõrd intensiivsed, et tähendaks rahas mõõdetava
ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule välja
toonud, et talle oleks vangla tegevuse tõttu kaasnenud mingid reaalsed negatiivsed tagajärjed,
vaid ta pidi kõnede toimumata jäämise tõttu taluma üksnes teatud ebamugavusi. Selliste
ebameeldivuste talumist ei saa pidada kaebaja õigusi riivavaks ja inimväärikust alandavaks
ulatuses, mis õigustaks vangla tegevuse rahalist kompenseerimist. Seetõttu on kohus seisukohal,
et kuigi vangla ei pruugi olla mõnel korral taganud kaebajale helistamisvõimalust soovitud
päeval, siis ei ole sellega kaasnenud eeldatavad hingelised üleelamised sedavõrd intensiivsed, et
õigustaksid rahalise hüvitise määramist, mistõttu ei ole kohtule esitatud kahjunõue
perspektiivikas. Samuti tuleb arvestada, et vangla on kaebaja ees seoses 1. juulil 2021 helistamise
võimaldamata jätmisega vabandanud ning sellega eelkirjeldatud osas oma õigusvastase tegevuse
juba heastanud.
VangS § 311 järgi on kaebajal õigus tutvuda Tartu Vanglas õigusaktidega vanglateenistuse poolt
selleks kohandatud arvutites. Tartu Vangla 22. septembri 2021. a otsusest nr 1-13/188-3 ja
vangla esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajale arvukatel kordadel broneeritud arvuti
kasutamiseks ja õigusaktidega tutvumiseks aeg ning kaebajal on olnud võimalik õigusaktidega
tutvuda. Kaebaja on ise loobunud selle võimaluse kasutamisest ning ühel korral ei saanud
kaebaja arvutit broneeritud ajal kasutada, kuna ta viidi arsti juurde (vt ka Tartu Vangla valvurite
13. juuli ja 9. augusti 2021. a ning vanemvalvuri 13. juuli 2021. a selgitusi). Kohtul puudub alus
vangla väidete õigsuses kahelda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik vangla tegevust
õigusvastaseks pidada, kuivõrd vangla ei ole keelanud kaebajal õigusaktidega tutvuda, vaid
tutvumine on ära jäänud kas kaebaja enda soovil või siis seetõttu, et vangla on kaebajale osutanud
tervishoiuteenuseid, milleks vangla on VangS §-dest 52 ja 53 tulenevalt kohustatud ning mis on
ka kaebaja huvides. Samuti kinnitab vangla, et kaebaja oleks soovi korral saanud paluda uue
arvuti kasutamise aja määramist. Lisaks on vangla taganud piisavad võimalused õigusaktidega
tutvumiseks muudel aegadel.
3. Kaebaja
esitas
Tartu
Ringkonnakohtule
määruskaebuse
halduskohtu
määruse
tühistamiseks. Määruskaebuses palub kaebaja tema kaebus menetlusse võtta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele.
5. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul,
kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
6. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks kaebuse asjaoludel ei saa vastustaja tegevust
pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks isegi juhul, kui vangla mõnel juhul on eksinud
kaebajale helistamise ja/või arvuti kasutamise võimaldamisel. Määruskaebuses ei ole kaebaja
endiselt suutnud nimetada vangla tegevusest tingitud tegelikke kahjulikke mõjusid kaebajale.
Asjaolude pinnal ei ole ka ringkonnakohtule äratuntav, et vastustaja oleks kahjustanud kaebaja
RvastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvesid ligilähedaseltki sellise intensiivsusega, et see
kohtupraktikas tunnustatud kriteeriumide järgi võiks kaasa tuua kaebaja kasuks rahalise hüvitise
väljamõistmise. Nõustuda tuleb halduskohtuga ka selles vangla on kaebaja ees vabandamiseha
oma eksimused suuresti juba heastanud.
7. Seega on kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldused täidetud. Kuna
kaebuse tagastamise aluste esinemine kaebuses toodud asjaoludel on selge, mistõttu ei saa
kaebuse tagastamist õigusvastaseks pidada. Vastavalt on kaebaja õiguste kaitse võimalus
määruskaebusega ilmselgelt vähene ning ringkonnakohus tagastab määruskaebuse HKMS § 207
lg 2 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)