1-22-351/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuaril 2022.a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-351 (21230200491) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi Q.Y

KarS lg

süüdistuses § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Q.Y

Ik XXX, elukoht xxx, xxx kodanik, xxxharidus, töökoht puudub, kehtivad karistused kriminaalkorras puuduvad, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, KrMS § 217 korras oli kinni peetud 23-24.07.21 ja 12-13.11.2021 Kaitsja

Jugans Grossmann (riigi õigusabi korras, kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistav ei soovi) RESOLUTSIOON

Juhindudes

KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 5 ; 311 ja 313

Tunnistada süüdi Q.Y KarS

424 lg 2

§ järgi ning mõista karistuseks 1

(üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.07.2021-24.07.2021 ja 12.11.2021-13.11.2021 s.o 4 (neli) päev, ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

Lähtuvalt KarS § 69 lg 1 asend üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale ada vangistus vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus päeva

11 kuud ja 26 üldkasulikule tööle 356 tundi.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Määrata Q.Y-le kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. KarS § 69 lg 4 alusel kohustadaQ.Y t üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS

§ 75 lg 1: 1) xxx; elama kohtu poolt määratud alalises elukohas: 1) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - iseks;

, töö ja õppimiskoha vahetam 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal , 8 Q.Y-le mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis..

Kohaldada Q.Y suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Q.Y-lt riigituludesse sundraha 981.- eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 129,60.- eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kogusummas 1110,60.- eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena s.o 92,55.- eurot kuus. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx

.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. -toimikust. Kui Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD

Q.Y 23.07.2021.a kella 21.08 ajal süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult Harjumaal, Saku- /nr xxx, olles Tõdva 4 km suunaga Saku poole mootorsõidukit VW Transporter Kasten reg joobeseisundis (lõplik tulem 1,29 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,17 mg/l)), ning juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult

12.11.2021.a kella 17.41 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 514A maja /nr xxx, olles juures suunaga Lõo tn poole mootorsõidukit VW Transporter Kasten reg joobeseisundis (lõplik tulem 1,58 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l mõõtetulemus 1,44 mg/l) ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1, § 36 lg 4 p 2 nõudeid.

LS § 69 lg 1 Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 - nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja - maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava - aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Q.Y toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toime pandud koduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Q.Y , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Q.Y karistamist

424 lg 2 eest vangistusega 1 KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise aasta, millest KarS tuleb , lugedes § 68 lg 1 alusel maha arvestada eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva ärakandmata karistuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 a üldkasuliku

sendatakse tööga 356 Üldkasuliku töö tegemiseks määratakse tundi.

1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav on ÜKT tegemise ajal allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ta peab järgima KarS § 75 lg

6 nimetatud kontrollnõudeid KarS § 75 lg 2 p sätesta -s 1 p 1- ja .p 2, 8 tud kohustusi.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda ositi 12 kuu jooksul süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev menetluskulud s.o sundraha summas 981.- eurot ja kaitsjatasu summas 129,60.- eurot. ad

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et Q.Y poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Karistus vastab teo raskusele ning süüdlase isikule. Arvestades eeltoodut tuleb Q.Y esitatud süüdistuses KarS §

424 lg 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Eha Popova Kohtunik