4-21-4266/254-21-4266/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2022.a Tallinnas Väärteoasja number 4-21-4266 Kohtukoosseis kohtunik

Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Simona Šois Kohtuasi

U.O väärteo (isikukood: XXX) kaebus nr 4-21-4266 Vaidlustatud lahend

Tallinna Vangla 25.10.2021.a otsus väärteoasjas nr 650021000156

Asja läbivaatamise kuupäev 22.12.2021.a

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja

U.O kohtuvälise menetleja, Tallinna Vangla esindaja K. A.

RESOLUTSIOON

U.O väärteoasjas nr 650021000156 osaliselt.

3.

Teha uus otsus, millega:

KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv summas 200 eurot kuulub kandmisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes iga alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuu 1. . kuupäevaks vähemalt 20 (kakskümmend) eurot

Mõistetud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

Väärteoasi nr 4-21-4266

2

EE701700017001577198 Luminor Pank. Selgituseks märkida „Tallinna Vangla, väärteomenetlus n “ ja maksekorraldusele märkida viitenumber 41000 r 650021000156 81857.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Asitõendid ja salvestised : - 1 -plaat salvestistega materjalide juurde. DVD – jätta väärteoasja

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, ning esitades kassatsiooni Riig mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o. alates 28.01.2022.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist

koostas 24.09.2021.a H. T. väärteoprotokolli nr 650021000156 U.O-le selle kohta, et tema, 06.08.2021 ajavahemikul

võimaldatud ratastooliga röntgenisse minna, võttis neljanda üksuse P1-sektsiooni teisel korrusel asuva pingi ning lõi sellega korduvalt sektsiooni otsaseina akna kahte klaaspaketti, mille tõttu selle kaks klaaspaketti purunesid läbivalt. Samuti paindusid löömise tõttu kõveraks kaks pingi jalga, mistõttu on pink kasutuskõlbmatu. Peale pingiga akende löömist, lõi U.O aknaklaase veel korduvalt talle väljastatud karguga. Aknaklaaside ja pingi lõhkumisega tekitas U.O Riigi Kinnisvara AS-ile varali pannes seega toime karistusseadustiku st kahju 1248,52 euro väärtuses, (edaspidi KarS) § 203 lg 1 rikkumise. Kuivõrd tekitatud kahju jääb tulenevalt KarS § 121 p-st 1 alla olulise kahju määra (4000 €), on tegu kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi, s.o kui varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. Nimetatud tegevusega -s 1 nimetatud pani U.O väärteoprotokolli kohaselt KarS § 203 lg rikkumise ning pani sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist

karistas 25.10.2021.a U.O H. T. otsusega KarS § 218 lg 1 rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot. alusel

Harju Maakohtule esitatud vaidlustab kaebuse esitaja kaebuses kohtuvälise menetleja otsus täies t ulatuses ja palub kontrollida kõiki asjaolusid ja välja selgitada tema tegevuse ulatus. okkuvõtvalt K leitakse kaebuses ja selle täienduses, et kolmest klaaspaketist olid kahes mõrad juba eelnevalt ja vanglal oli need plaanis ära vahetada. Seda selgitas ta ka seletuskirjas, mida asja materjalides ei

sisaldu. Oluline oleks uurida videosalvestisi teise nurga alt, kust on näha pragusid. Tema karistamine võimaldab esitada Riigi Kinnisvara AS-l hagi tema vastu hagi suures summas. Samuti kasutati katkise akna katmiseks vana ust, kuid RKAS nõuab raha vineeri eest. Lisaks märgib ta, et

3

karistamise korral ei ole tal võimalik rahatrahvi tasuda, tal puudub sissetulek ja ta on maksevõimetu. Seetõttu taotleb ta rahatrahvi asendamist muud liiki karistusega.

Kohtui

stungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde.

Kaebuse esitaja selgitas, et tal sai sel päeval jalg vigastada ja pidi minema röntgenisse, kuid see asub kaugemal, teises hoones. Selleks ei antud talle ratastooli, vaid kaks erineva pikkusega karku. Samas nägi ta varem, et ratastool on olemas ja probleem oli tegelikult selles, et tuli leida isik, kes

teda ratastoolis lükkaks. Kui tal hiljem jalg valutas, palus ta meedikut ja seda talle kohe ei võimaldatud. Seejärel andis ta teada, et sellisel juhul võib ta ka neile mingi „olukorra“ tekitada. Aknapakettide alumist aknapaketti tuli kargu ja pingiga löömist ta möönab. Samas täpsustas, et tugevalt lüüa, ülemine vajanud mingit jõudu, sest see oli juba enne mõradega ja see tuli nii aga ei

ehk naa vahetada. Välja tuleks selgitada ka vineeriga katmisega seotud väidetav

kahju, kui tegelikkuses kaeti aknaava prügiga. Vangla on teda ka varem taoliste tegude eest karistanud ja trahve ta ei ole tasunud. Jääb selgusetuks, kuidas nüüd jõuti otsuseni, et nüüd võiks ka suurema trahvi tasuda. Ei ole mõeldav, et kolmandad isikud, kes talle raha kannavad hakkavad tema trahve tasuma. Lisaks märkis ta, et ta ei ole vanglas kunagi töötanud, hetkel ei tööta

vanglas tervislikel ta põhjustel (tal on tuvastatud töövõimetus) ema suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot. ning t Seda arvestades soovib ta trahvi asendamist arestiga.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et U.O oli ärritunud vanglaametnike peale, sest ta ei saanud ratastooliga arstivisiidile minna. Aknaklaaside ja pingi lõhkumisega on tekitatud RKAS-le kahju, kuid see jääb alla olulise kahju määra. Arvestades, et isik kannab pikemaajalist vangistust,

on määratud rahatrahvil vahetu mõju, kuid samas arvestades seda, et vanglas on sissetuleku teenimise

piisavalt range karistus, et võimalused piiratumad, on 50 trahviühikut mõjutada isikut edaspidi mitte vangla vara lõhkuma. Eelnevat arvestades palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. väärteo

Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte seisukohti, jõudis järeldusele, et U.O

süü väärteo toimepanemises on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega

väärteoprotokollis kajastatud viisil, ajal ja kohas täielikult tõendamist leidnud.

Kaebuse esitaja U.O on kohtus tunnistanud Tallinna Vanglas kahe klaaspaketi löömist pingi ja karguga n väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ing seda, et need ka purunesid (tl 15pö). Asjaolu, et U.O peksis Tallinna Vanglas nii pingi kui karguga vangla ühiskasutataval alal aknaid, nähtub üheselt nii sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (lk 10-14) ning selle

aluseks olevast sündmust kajastavast videosalvestiselt. Videosalvestise kella järgi kl 17.17.55 võtab U.O akna kõrvalt pingi lahkub sellega kambrisse nr 15. Seejärel naaseb ta kl 17.18.49 akna juures oleva laua juurde, asetab pingi lauale ja libistab seda mööda olevat lauda, jõuliste liigutustega akna suunas edasi-tagasi kuni kl 17.19.10. Seejärel lahkub ta allkorrusele ja naaseb

laua juurde kl 17.21.21, mil võtab pingi kätte ja teeb sellega kuni 17.21.41 akna suunas löömisliigutusi, mis seekord on laua tasapinnast kõrgemal. Kell 17.23.08 alustab ta karguga akna peksmist, tehes seda kuni 17.23.34. Vaidlus puudub seega nii väärteoprotokollis kajastatud teo

toimepanemise ajas, kohas ulatuses ning selleski, et vanglas asunud pink ja ja tagajärje vanglahoone aken olid U.O-le võõrad asjad. U.O tegevuse tulemus on fikseeritud veel ka

sündmuskohal tehtud fotodel, kust nähtuvad läbivate aukudega akna klaaspaketid ja kõverate

jalgadega tool (lk 16-19). Puudub mistahes alus arvata, et videosalvestis ja vaatlusprotokoll ei kajastaks toimunud U.O käitumisakte ja selle tulemust usaldusväärselt.

Kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et akna klaaspaketid oleksid enne U.O poolt nende

peksmist purunenud ja kasutuskõlbmatud. Kaebaja poolt väidetavate mõrade esinemist klaaspakettides ei kinnita ükski asjas kogutud tõend. Esiteks tuleb siinkohal tähele panna, et kuigi

U.O oli võimalus esitada selle asjaolu kinnituseks omapoolseid tunnistajaid, siis seda ta ei teinud. Samuti ei küsitlenud ta selles osas kohtus üle kuulatud kohtuvälise menetleja tunnistajaid.

Tunnistajad M. J.ja E. T. on mõlemad kinnitanud, et see aken oli eelnevalt täiesti terve, sh mõradeta (tl 13pö, 14pö). Kohtul puudub tunnistajate ütlustes igasugune alus kahelda. Seejuures on need omavahel riimuvad ja kooskõlas teiste asjas uuritud tõenditega kõigis asjaoludes. Samuti on nende ütlused aknaklaasidel vigastuste puudumise kohta eluliselt usutavad. Nimelt tuleb tähele panna, et tegu on otseselt kinnipeetavate poolt üldkasutatavas ruumis olevate akendega ning seega

on turvakaalutlustel akendel igasuguste vigastuste esinemine turvariskiks, mida tunnistajad ei

saaks tähelepanuta jätta. Seejuures on tunnistaja M. J igapäevaselt . ka selgitanud, kuidas ta turvakontrolli tehes on pööranud tähelepanu ka akendele ja aknalaudadele (tl 13pö). Lisaks on M. J. andnud ütlusi selle kohta, et U.O pidi minema kõrvalhoonesse röntgenisse ja selleks anti

talle kargud, kuid U.O soovis ratastooli, mida ei olnud anda. Seepeale U.O esitas ultimaatumi, et kui ta ei saa ratastooli, tekitab ta olukorra, et ta ei lähe (tl 12pö). Seda, et U.O lubas, et seepeale midagi hakkab . (tl 14). „juhtuma“ kinnitas ka tunnista E. T

Kohus peab usaldusväärseteks U.O ütlusi antud ajal ja asukohas pingiga akna klaaspakettide löömise ja selle tegevuse motiivide osas. Samal ajal on tema ütlused osaliselt vastuolulised, nt

löömiste tugevuse, klaaspakettides olevate mõrdade eelneva esinemise jm asjaolude osas, mis puudutavad tema tegevuse intensiivsust ning selles osas kohus tema ütlusi tõendina ei arvesta. Tema väited klaaspakettides mõrade eelnevast esinemisest olnud ebajärjepidevad. Nimelt on ta

kaebuses märkinud, et tema tegevuse tulemusel võis puruneda üks klaaspakett kolmest klaaspaketist ja kahes olid mõrad (tl 1). Samal ajal andis U.O kohtus ütlusi selle kohta, et kolmest klaaspaketist oli mõra vaid keskmises ja ta lõi selle ühe löögiga puruks (tl 15pö). Lisaks on U.O väitnud, et mõrad tekkisid sellest, et pingid oli tagurpidi laual ja koristaja läks vastu

seda ja tekitas mõra (tl 15pö). Kohus ei pea U.O ütlusi selles osas usaldusväärseks nii

märgitud sisemiste vastuolude tõttu, kui ka põhjusel, et need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub videosalvestiselt ja sündmuskohal tehtud fotodelt ilmekalt see, et A. Võrro lõi mõlemat klaaspaketti suure jõuga ja märkimisväärse arvu löökidega nii laua kõrgusel,

kui selle kohal. htuvalt on tegemist Salvestiselt ja fotodelt nä ilmselgelt tavapärasest klaasist

tugevamate

, lamineeritud või armeeritud klaasidega, sest üldteadaolevalt tavaklaasid vajavad

purustamiseks väiksemat jõudu ja löökide arvu

ning need purunevad seejuures suuremate kildudena ja ulatuslikumalt. Praegusel juhul purustasid U.O korduvad löögid klaasid läbivalt

– neisse jäid suured augud

ja osa klaasi - tükkidest jäi n ö rippuma, mis on iseloomulik just lamineeritud ja armeeritud klaasile (tl 16- idetud 19). Kohus ei pea tõenäoliseks U.O poolt vä

koristaja poolt klaasi lõhkumise võimalust. Nagu eelnevalt märgitud, ei oleks selline asjaolu jäänud märkamata regulaarset turvakontrolli tegevale vanglaametnikule M. J.le. Praegusel juhul nähtub ka, et aken paikneb orvas ja sel on aknalaua osa (tl 16-19). U.O väitel olid pingid laual ja mõra tekkis sellega keskmisesse ehk laua kohal olevasse klaaspaketti. Seega pidanuks võimaliku juhusliku liigutuse käigus pingiga akna riivamiseks pink veel täiendava maa liikuma. Lähtudes

aknaorva suhtelisest sügavusest ja klaasi tavaklaasist suuremast tugevusest, ei ole selline sündmuste käik eluliselt usutav. Lisaks ei ole U.O oma versiooni kinn seks esitanud ühtegi itu tõendit ega tunnistajat, kuigi oma väidetes kirjeldab ta konkreetset sündust, s.o et üks koristaja

põhjustas sellise vigastuse. Eelnevat arvestades on U.O väited ülemise klaaspaketi

purustamiseks väheste löökide (sh ühekord e tugevama löögi) kohta leidnud täielikult s ümberlükkamist. Üheseks järelduseks taolise videosalvestiselt nähtava intensiivse peksmise järel

mille tulemusel muutusid nii pink, kui klaaspaketid kasutuskõlbmatuteks ehk need hävinesid. Seega on U.O soov oma teo ulatust pisendada ning kaebuse ja tema ütluste pinnalt võib näha,

et selle soov

põhjuseks võib olla vältida lõhkumisega tekitatud kahju sissenõudmist. U.O tegevus akna klaaspakettide lõhkumisel läbivate ja suurte vigastusega on aga põhjuslikus seoses

sellega, et aknad ja pink muutusid kasutuskõlbmatuks ehk hävinesid. Seega on U.O oma

käitumisega täitnud KarS § 203 lg 1 süüteokoosseisu.

Kummutamaks mistahes kahtlusi süüteokoosseisu täidetuse osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et isegi juhul, kui klaasis oleks esinenud mõra ei loo see õigustust nende lõhkumisele ega välista ,

vastutust sellise tegevuse eest. Praegusel juhul ei muutnuks ka teoreetiline mõra akent

kasutuskõlbmatuks ehk ei rikkunud või hävitanud seda funktsionaalses mõttes. Kuivõrd

sündmuskohal tehtud fotodelt nähtuvalt on tegu lamineeritud või armeeritud klaasiga, siis ei mõjutaks selles pragude esinemine oluliselt ka selle – peamisi funktsioone kaitsta ilmastiku eest, varjata vaadet, takistada esemeid õue loopimast, akna kaudu suhtlemist jne.

KarS § 218 lg 1 näol ei ole iseseisva süüteokoosseisuga, vaid see näeb ette vastutuse varavastaste süütegude eest, mis on toime pandud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

Kahju suurust puudutavate asjaolude kohta selgitab kohus esmalt, et kahju suuruse täpne määratlemine ei ole KarS § 218 lg 1 koosseisu täitmiseks määrav. Asja või hävitamise rikkumise tuvastamisel o - n KarS § 218 lg s 4 märgitust tulenevalt vajalik, et oleks tuvastatav, et süüteoga põhjustatud kahju jääks alla olulise kahju piirmäära, milleks KarS § 121 p 1 kohaselt on 4000 eurot.

Kohus leiab, et kahju kõrvaldamise aktis nimetatud summat (1248,52 eurot) tuleb pidada

usaldusväärseks ja eluliselt usutavaks kahju suuruseks. Isegi juhul, kui kõnealused esemed ja teenused oleks saanud soetada odavamalt, ei muuda see asjaolu, et U.O käitumise tagajärjel

tekkis Tallinna Vanglat haldavale RKAS-le kahju, mis nõudis kulutuste tegemist. U.O hinnangud lõhutu väärtusele ei arvesta sealjuures ilmselgelt akna ja selle vahetustöö spetsiifikat ehk seda tegu on tugevdatud klaaspakettidega akendega, mille vahetamiseks kasutati tõstukit (tl 3). Seega on käesoleval juhul tõendatud, et U.O poolt akna lõhkumisega on tekitatud varaline

ka eurot. hju väiksemas summas kui 4000

Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud

konkreetse rikkumise asjaolud (lk 22-23), asitõendi vaatlusprotokollis ja sündmuskohal tehtud

fotodel on fikseeritud salvestisel nähtuv ja tekkinud vigastused (lk 10-14, 16-19). Väärteoprotokolliga menetlusalune isik ei tutvunud, keeldudes seda allkirjastamast, kuid samal

ajal on see nõuetekohaselt fikseeritud menetleja allkirjaga (lk 23). Oma õigustest väärteomenetluses pidi ta olema teadlik, sest ta on neid ka kasutanud – ta keeldus ülekuulamisel

ütluste andmisest (ja mistahes muust suhtlusest), esitas taotluse toimikuga tutvumiseks ja koopiate

saamiseks (lk 24, 44) ja ka tutvus sellega (lk 25); esitas kohtule kaebuse, milles on saanud põhjalikult omapoolsed kaitseversioonid ja vastuväited esitada.

Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et U.O süü on täies mahus tuvastamist leidnud. Kohus leiab, et KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo

on ta toime pannud kavatsetult, kuivõrd kõva ja raske esemega (pingiga) ja metallist toruja esemega (kark) klaaspakette korduvalt pekstes pidi ta teadma, et ka tugevdatud ( armeeritud) klaasid purunevad ning ta lamineeritud või soovis seda. Kavatsetust klaaside lõhkumiseks hävitamiseks ja kasutuskõlbmatuks muutmiseks ( )

kinnitab see, et videosalvestise järgi ei lõpetanud ta oma tegevust esimeste klaasikildude tekkimisel, vaid jätkas mõlema klaaspaketi lõhkumist kuni sellesse tulid augud. Lisaks tuleb tähele

panna, et klaase lõhkus ta järjest kolmel korral, käies vahepeal ära (sh allkorrusel) ja seejärel naastes. Klaaside lõhkumiseks istumispinki korduvalt vastu tugevdatud klaaspakette lüües, pidi ta teadma, et selle jalad võivad deformeeruda nii, et pink ei ole enam kasutamiseks stabiilne. Sellega ja et selliselt hävitab pingi ning ta pidi seda vähemalt möö Pingi lõhkumine ei olnud U.O nma.

KarS § 203 lg on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 -le 1 vastav rikkumine

järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid U.O näol on tegemist asjaolusid ei ole tuvastatud. täisealise süüvõimelise isikuga. Asjaolu, et U.O tegutses enda väitel reaktsioonina sellele, et talle ei leitud arsti juurde minekuks ratastooli, ei ole ilmselgelt õigusvastasust või süüd välistav asjaolu.

KARISTUS

Asja lõhkumise ja hävitamise korral, kui sellega tekitatud kahju jääb alla 4000 euro piiri, on KarS § 218 lg 1 järgi karistusena ette nähtud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või arest.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 5 st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, 6 lg- arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatud asjaolusid, sh toimepandud tegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta,

et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus.

Kohtuvälise menetleja esindaja on leidnud, et puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. U.O ei ole avaldanud kahetsust mingil viisil ning tema hoiakud kohtumenetluses seda samuti ei väljenda. Ta oli lõpuni veendunud, et äärmisel juhul lõhkus ta ühe klaasi, kuigi talle

pidi olema mõistetav, et vaid tema intensiivne tegevus lõhkus kaks klaaspaketti ja istepingi täielikult. Kõike seda arvestades ei ole U.O ilmselgelt teadvustanud toimepandud rikkumist ja sellega kaasnenud teise isiku õiguste kahjustamist Eelneva põhjal ei ole seega alust rääkida .

mistahes karistust kergendavast asjaolust. Samas tuvastas kohus erinevalt kohtuvälisest

menetlejast raskendava asjaoluna ka KarS § 58 p mõttes muu madala motiivina kättemaksu 1 motiivi. Sellele viitab juba see, et U.O püüdis õigustada oma tegev väitega ust , et tal ei lastud kõrvalhoones oleva röntgeni külastamiseks ratastooli kasutada. Sellega seoses väärib tähelepanu, et videosalvestiselt nähtuvalt ei ole U.O liikumisega suuremaid raskusi, ta ei kasuta karku,

saab trepist liikuda ning n- tegevuses olles (akent peksma minnes, seda pekstes ja sealt ö eemaldudes) saab U.O liikuda sisuliselt lonkamata. Ka tunnistajate ütlustest nähtus eespool see, et U.O ähvardas, et „midagi hakkab juhtuma“, kui ta ei saa ratastooli kasutada. Kuna selliseks tegevuseks oli sihikindel akende purustamine, siis viis U.O oma ähvarduse ka täide.

Lähtudes tema enda ja tunnistajate ütlustest oli see reaktsiooniks sellele, et talle ei leitud

kasutamiseks ratastooli. Seega on selgelt sedastatav teadlik tegevus kättemaksuks tema palve mittetäitmise osas. Kuigi väärteokoosseisu täitmise ei olnud kahju täpsel suurusel sedastamiseks tähendust, saab kahju hinnangulist suurust (1248,52 eurot) sellises suurusjärgus olevaks, mil ei saa rääkida isiku vähesest süüst. Tegu on siiski arvestatava varalise kahjuga. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et lisaks lõhutu rahalisele väärtusele oli häiritud vangla tavapärane töö – vajalik oli organiseerida koristus, ava katmine jm kaasnenud lisaülesanded, mis tavapärases olukorras poleks vajalikud olnud. Kohtu hinnangul on eelnevat arvestades U.O süü väärteo toimepanemisel mõnevõrra üle keskmise.

Arvestades lisaks temal karistust kergendavate asjaolude puudumist, ühe raskendava asjaolu esinemist ning varasemalt sama -33), laadsete süütegude eest määratud kergemaid karistusi (lk 30

Kohus rõhutab, et kuigi U.O leidis, et ta ei saa trahvi tasuda, kuna ta on töövõimetu, ei saa ta ka töötada ning talle raha kandvad isikud ei pea tema trahve tasuma, ei tähenda see, et temale määratud karistusliiki saaks muuta ja karistada teda arestiga. Oluline on tähele panna, et kohus ei

saa VTMS § 132 p-st 2 tulenevalt isiku kaebuse arutamisel raskendada tema olukorda (RKKKo 3- 1-1-90-13, p 7) ning määratud rahatrahv on kergeim võimalikest väärteokaristustest. Seega ei ole karistusliigi muutmine U.O poolt nimetatud põhjustel lubatav. Puuduvad ka mistahes alused menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Esiteks ei ole seda taotletud ning selle välistab ka U.O süü suurus ja asjaolu, et ta ei ole kahju hüvitanud ning oma hoiakutest tulenevalt ei soovigi seda teha.

Arvestades U.O poolt enda sissetulekute, majandusliku seisu, iseseisva sissetuleku puudumist lk 28- kohta avaldatut, peab kohus 66 lg 2, 3 29) ja töövõime puudumise põhjendatuks KarS §

alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv tuleb tasuda kaheteistkümne kuu jooksul, tasudes igakuiselt 20 eurot.

Asitõendid ja salvestised

Kohus juhindub VTMS - § 109 111, § 132 p , § 133 135, § 155 156; KrMS § 126, § 175, § 180 lg 2 - - 1, 3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik