3-21-2534/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2534

Haldusasi

Danvel Finances OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo (RAB)

15.10.2021 otsuse nr 6-1/222-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Danvel Finances OÜ, esindaja Mihhail Šerle

Vastustaja – RAB, esindaja Sirle Kalma

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Rahapesu Andmebüroo 15.10.2021 otsus nr 6-1/222-1.

2. Mõista Rahapesu Andmebüroolt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.02.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Danvel Finances OÜ esitas 10.09.2021 majandustegevuse registris (MTR) tegevusloa

taotluse finantseerimisasutusena tegutsemiseks (alaliigiga fondivalitseja).

2. Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas 22.09.2021 Danvel Finances OÜ-le äriregistris

märgitud äriühingu elektronposti aadressile (danvel.finance@gmail.com) korrektse ärialase

maine ja kontaktisiku laitmatu maine hindamiseks küsimustiku, millele palus vastata hiljemalt

27.09.2021. Vastused paluti edastada Mykhailo Romanenko (osanik, tegelik kasusaaja,

vastutav juhatuse liige) ja Mihhail Šerle (kontaktisik) kohta.

Danvel Finances OÜ ei edastanud tähtaegselt vastuseid korrektse ärialase maine küsimustikule.

2(10)

3. RAB

edastas

29.09.2021

Danvel

Finances

OÜ-le

elektronposti

aadressile

danvel.finance@gmail.com

teate,

milles

teavitas

kavatsusest

keelduda

tegevusloa

väljastamisest ning andis kaebajale võimaluse esitada oma arvamuse või vastuväited hiljemalt

04.10.2021. Kaebaja ei esitanud oma arvamust või vastuväiteid.

4. RAB

teavitas

05.10.2021

Danvel

Finances

OÜ-d

elektronposti

aadressi

danvel.finance@gmail.com kaudu oma lõplikust otsusest keelduda taotlejale tegevusloa

väljastamisest. Samale elektronposti aadressile saatis RAB 15.10.2021 otsuse nr 6-1/222-1,

millega keeldus kaebajale tegevusluba väljastamast, sest kaebaja ei vasta rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p-des 11 ja 2 kirjeldatud kontrollieseme

asjaolule. Otsuse põhjenduste kohaselt, kuivõrd kaebaja ei vastanud nõutud tähtaja jooksul

vastustaja päringutele, siis puudub kaebajal, kaebaja juhatuse liikmel ja osanikul korrektne

ärialane maine ning kontaktisikul laitmatu maine.

5. Danvel Finances OÜ esitas 04.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada RAB 15.10.2021 otsuse nr 6-1/222-1 või alternatiivselt tühistada RAB 15.10.2021

otsus ning kohustada RAB-i jätta taotlust läbi vaatamata ja tagastama kaebajale taotluselt

tasutud riigilõivu.

6. Kohus võttis 15.12.2021 määruses kaebuse nõudeid tõlgendades kaebuse menetlusse RAB

15.10.2021 otsuse nr 6-1/222-1 tühistamise nõudes. Kaebaja määratud tähtajaks kohtu

tõlgendusele vastuväiteid ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja palub tühistada RAB 15.10.2021 otsuse nr 6-1/222-1 (täiendavad seisukohad

12.01.2022) ja mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebuse

põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

1) Kaebaja esitas tegevusloa taotluse esindaja (Mihhail Šerle) kaudu ning taotlusel oli märgitud

esindaja telefoni number ja e-posti aadress (info@sherle.ee). Haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 25 lg 21 kohaselt, juhul kui menetlusosalisel on esindaja, võib dokumendi kätte toimetada

üksnes esindajale ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Ligipääs

MTR-i avalduste jms. esitamiseks konkreetse ettevõte nimel lisatakse portaali www.eesti.ee

kaudu, kus isik määratakse ettevõte esindajaks ning seejärel märgitakse, millistesse registritesse

on tal ligipääs ettevõte nimel tegutsemiseks. Nimetatud portaalile on ligipääs tugeva

autentimissüsteemi kaudu (id-kaart, smart-id jne) ning esialgselt seatakse seal volitused

ettevõtte seadusliku esindaja poolt. Seega, seades vastavad volitused ning märkides M. Šerle

ettevõte esindajaks MTR-s toimingute tegemiseks, andis kaebaja selge volituse nimetatud

isikule. Kuna MTR-i õiguste seadmine on võrdväärne esindaja määramisega, ei nõustu kaebaja

RAB seisukohaga, et taotluse esitaja kontakti ei saa pidada taotleja esindaja kontaktiks HMS

§ 25 lg 21 mõttes. MTR ja www.eesti.ee andmetest järelduvalt oli M. Šerle volitatud esitama

taotluse RAB-le kaebaja nimel ning suhtlema seoses selle menetlusega. Olukorras, kus riik on

teinud süsteemi taotluste esitamiseks haldusasutusele ning on loonud raamistiku volituste

andmisel sellises süsteemis, tekib loogiline arusaam, et tegemist on esindaja määramisega HMS

§ 13 mõttes.

RAB ei ole ühtegi kaebaja tegevusloa menetlusega seotud teavitust toimetanud kätte esindajale.

Puuduste kõrvaldamata jätmine oli tingitud asjaolust, et kaebaja esindaja mõistlikult lootis, et

RAB kasutab menetlusosalisega suhtlemisel tema poolt märgitud esindaja kontakti. Teistes

samaväärsetes menetlustes, kus M. Šerle osales samuti taotlejate esindajana, RAB kasutas alati

ka esindaja kontakti. Seega halduspraktika selles osas oli piisavalt kujunenud ja kaebajat on

ebavõrdselt koheldud.

3(10)

2) Kaebaja juhatuse liige asub Ukrainas ning sellest tulenevalt määras kaebaja endale

kontaktisiku (Sherle Legal Services OÜ) äriseadustiku (ÄS) § 631 lg 1 kohaselt. Kontaktisiku

olemasolu viitab asjaolule, et ettevõtte juhatuse asukoht ja tegevuskoht ei pruugi olla Eestis.

Järelikult oleks pidanud RAB edastama kaebaja taotlusega seotud teated ka kontaktisiku

aadressile. Kaebaja tegevusloa taotluse menetluse käigus ei ole kontaktisikule edastatud ühtegi

teavitust, mistõttu ei saa RAB-i teavitusi lugeda kaebajale kättetoimetatuks.

3) Kaebaja ei taotlenud virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba. Seega on asjakohatu

viide sellele valdkonnale ning sellega seonduvatele riskidele. Kaebaja nõustub, et peab olema

eriti hoolikas dokumentide ning päringute vastuvõtmisel oma e-posti aadressil. Kaebaja tegi

kõik endast tuleneva, et saada kätte kirju haldusasutuselt – määras endale kontaktisiku

äriregistris, määras RAB kontaktisiku MTR-s taotluse esitamisel ja ka esindaja menetluses.

Kaebaja esindaja kontrollis MTR-i, kuna tegevusloa taotluse esitamisest oli möödunud

märkimisväärne aeg ning RAB ei olnud esindajale tagasisidet andnud. MTR-i kontrollimise

tulemusel esindaja sai teada, et menetluses on tehtud negatiivne otsus. Samal päeval MTR-i

kaudu sai kaebaja teada ka muudest menetlustoimingutest. Kaebaja ei ole neid dokumente kätte

saanud ning sellest tulenevalt ei saanud nendele ka vastata. Kaebaja ei nõustu RAB hinnanguga

elulise usutavuse kohta. Olukorras, kus kaebaja ei vastanud 22.09.2021, 29.09.2021,

05.10.2021 vastustaja poolt saadetud teadetele, kuid vastas vaidlustatud otsusele viis päeva

peale selle edastamist, on eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud sellele eelnenud teateid kätte.

Eeltoodu ning fakt, et praeguseks on kaebaja esitanud uue samasisulise tegevusloa taotluse,

viitab sellele, et teadete mitte kättesaamine kaebaja poolt on ilmselge ning kaebaja on valmis

edastama RAB-ile kõik nõutud dokumendid ja info.

4) RAB on puuduste kõrvaldamata jätmisel teinud lõpliku otsuse keelduda ettevõttel tegevusloa

väljastamisest. Lähtudes HMS § 15 lg-st 2 on haldusorganil õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

RAB on teinud järelduse, et kaebaja ei vasta nõuetele, kuna RAB-il ei ole võimalik kõiki

asjaolusid kontrollida ning ettevõtja ei vastanud nõutud tähtaja jooksul päringutele. RAB-i

poolt esitatud puuduseid ei saa käsitleda puudustena, kuna ärialast mainet tuleb eeldada

(RahaPTS § 72 lg 2); samuti ei esine asjaolusid, et nimetatud isikutel puudub korrektne ärialane

maine. Vastustaja toob välja, et tegevusloa taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita

RahaPTS §-s 70 toodud dokumente ja andmeid. Antud juhul oligi kaebaja poolt esitamata

RahaPTS § 70 lg 3 p 10 kohane dokument. Vastustaja väidete kohaselt ei olnud võimalik

ärialast mainet kontrollida, kuid negatiivne otsus on ikkagi langetatud. Kaebajal ei olnud

võimalik täita hoolsuskohustust ja vastata vastustaja poolt edastatud küsimustele, kuna

vastustaja jättis küsimused kaebajale nõuetekohaselt edastamata.

5) RAB-i otsus ei ole proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Juba teise kirja saatmisega pidi

olema ilmne, et kaebaja ei saa neid kätte. Kirjade saatmise seisuga kaebaja ei olnud kohustatud

isikuks RahaPTS mõttes (kaebajal puudus tegevusluba) ning juba sel põhjusel puudub alus

väita, et kaebajal oleks kõrgendatud hoolsuskohustus kirjade vastuvõtmisel. Kaebaja tegi kõik

endast tuleneva, et RAB-l oleks võimalus temaga kontakti saada. RAB-il oli võimalus teha

proportsionaalne otsus ja jätta taotlus läbi vaatamata, millisel juhul oleks kaebajal olnud õigus

tagasi saada ka riigilõiv 3300 eurot.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 18.01.2022) ja kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

1) Vastustaja 22.09.2021, 29.09.2021, 05.10.2021 teated ja vaidlustatud otsus on kaebajale

nõuetekohaselt kätte toimetatud. Äriregistri andmete kohaselt oli kaebaja elektronposti

aadressiks alates 10.08.2021 kuni käesoleva ajani danvel.finance@gmail.com. Teate saab

4(10)

lugeda äriühingule kätte toimetatuks HMS § 27 lg 1 p 3 alusel selle edastamisega tema

äriregistrisse kantud elektronposti aadressil, mida on vastustaja ka teinud.

Kaebajal kui äriühingul on kohustus hoolitseda oma elektronposti aadressil posti vastuvõtmise

eest. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated,

sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani (RKTKm nr 3-3-1-10-04, p 14). Seadusandja tahe

oli äriregistrisse kantava elektronposti aadressi kohustusega muuta suhtlus äriühinguga

tõhusamaks ning tänapäeval ei erine elektronposti vastuvõtmine oma olemuselt tavaposti

vastuvõtmise kohustusest. Seega lasub juriidilisel isikul hoolsuskohustus tagada oma

elektronposti korraldus selliselt, et äriregistrisse kantud elektronpost funktsioneeriks ning isik

saab haldusorgani saadetised kätte.

2) Kaebaja pole kordagi kaebuses kinnitanud, et ta ei ole vastustaja teateid kätte saanud. Võttes

arvesse, et kaebaja on saanud kätte tegevusloa andmisest keeldumise otsuse elektronposti

aadressilt danvel.finance@gmail.com, siis ei ole eluliselt usutav, et varasem menetlusega

seotud informatsioon kaebajale kättesaadav ei olnud.

3) Vastustajal puudub kohustus edastada teateid ja otsuseid, kasutades erinevaid alternatiivseid

kanaleid. MTR-s on välja toodud tegevusloa taotluse esitaja elektronposti aadress

info@sherle.ee, kuid kaebaja enda elektronposti aadress on siiski danvel.finance@gmail.com.

Lisaks ei ole MTR-s märgitud esindaja kontakt, vaid tegevusloa taotluse esitaja kontakt.

Kaebaja esitatud kaebuse lisa 6, milles kaebaja on andnud volituse enda esindamiseks M.

Šerlele alates 01.11.2021, on asjakohatu, kuna tegevusloa taotluse menetlemise ajal (s.o

10.09.2021) M. Šerlel volitust kaebaja esindamiseks ei olnud. Vastustaja ei pea hakkama

erinevatest portaalidest, infosüsteemidest jne otsima võimalike esindajate elektronposti

aadresse, kellele peab edastama kaebajaga seotud menetlusdokumendid.

4) Vastustajal ei ole kohustust edastada äriühingule adresseeritavad dokumendid

kontaktisikule. Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu seletuskirja kohaselt

tähendab ÄS § 63¹ lg-s 2 ettenähtud põhimõte, et kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, ei

ole ühingul muud aadressi kui kontaktisiku aadress. Sama põhimõte ei kehti § 63¹ lg-s 1

kirjeldatud olukorras, kuna juriidilisel isikul on usaldusväärne Eesti aadress olemas ja juhatus

peaks sellisel juhul asuma Eestis. Kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, tuleb määrata

juriidilise isiku asukohaks Eesti. Samuti tuleb registris avalikustada juriidilise isiku

kontaktisiku Eesti aadress. Muidu tekib olukord, et ühingu aadress ei ole tegelikult seostatav

ühingu juhtorganiga, sest ühingu juhatus asub hoopis välisriigis. Järelikult kontaktisiku

kontaktandmeid teadete kättetoimetamiseks kasutatakse vaid juhul, kui äriühingu juhatus asub

välisriigis. Kontaktisiku kontaktandmete kasutamine on kolmandate isikute õigus, mitte

kohustus ja see õigus on mõeldud kolmandate isikute õiguste kaitseks, mitte selleks, et tagada

juriidilisele isikule dokumentide kättetoimetamine juriidilise isiku huvide kaitseks.

5) Järelevalve läbiviimisel on äärmiselt oluline, eriti virtuaalvääringu teenuse pakkujate

tegevusvaldkonnas, kus on tuvastatud kõrged rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, et kõik

kohustatud isikud oleksid kiirelt ja operatiivselt järelevalveasutusele kättesaadavad. Arvestades

rahapesu ja terrorismi rahastamise viimase aja tüpoloogiaid ja trende, peab kogu kohustatud

isikutega suhtlus toimuma võimalikult kiirelt ja usaldusväärselt, mis seab äriühingutele

kõrgendatud ootuse hoolitseda oma äriregistrisse kantud kontaktandmete õigsuse eest.

Vastustajal puudub võimalus täita oma seadusest tulenevat järelevalvelist ülesannet kohustatud

isikute tegevuse üle, kui tal ei ole võimalik kohustatud isikuga operatiivselt suhelda ning info

või menetlusdokumentide edastamiseks peaks ta kohustatud isikut püüdma igakordselt kätte

saada läbi kontaktisiku.

5(10)

Kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht peab olema Eestis ning sellisel juhul langeb ÄS

§-s 63¹ sätestatud kontaktisiku määramise kohustus ära. Menetlusdokumendid tuleb

haldusorganil saata vastavalt HMS § 27 lg 1 p-le 3 äriühingu elektronpostile, vaatamata sellele,

et äriregistrisse on kantud kontaktisiku andmed ja juurde lisatud menetlusdokumentide

edastamiseks ka elektronposti aadress. Kontaktisiku instituut/mõte (funktsioon) ÄS ja RahaPTS

mõistes ei ühti.

6) Vastustaja edastab menetlusdokumendid kaebajale tema enda poolt kinnitatud elektronposti

aadressile, kuna hiljem peab vastustaja tõendama nende kättesaamist kaebaja poolt. Juhul, kui

kaebaja on MTR-s märkinud äriregistris esitatust erineva elektronposti aadressi, siis peab

tegevusloa taotluse esitamisel selgesõnaliselt kinnitama/taotlema, et ta soovib tegevusloa

menetlemisega seotud dokumentide saatmist üksnes MTR-i kaudu avaldatud elektronposti

aadressile. Kui seda kinnitust ei ole, ei saa vastustaja kasutada menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks MTR-s märgitud tegevusloa taotluse esitanu elektronposti aadressile, sest

sellisel juhul ei loeta neid nõuetekohaselt kätte toimetatuks vastavalt HMS § 27 lg 1 p-le 3.

Kaebaja ei ole kinnitanud, et soovib tegevusloa menetlemisega seotud dokumentide saatmist

üksnes MTR-i kaudu avaldatud elektronposti aadressile.

7) Ärialast mainet ei saa vastustaja eeldada, kui puudub võimalus neid asjaolusid kontrollida.

Käesoleval juhul on kaebaja jätnud omalt poolt täitmata hoolsuskohustuse, mille tulemusel

haldusorganil ei olnud võimalik hinnata M. Romanenko (kaebaja juhatuse liige ja osanik) ja M.

Šerle (kaebaja kontaktisik) korrektset ärialast ja laitmatut mainet.

RahaPTS eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades

tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja

terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 54 lg 1 p 11 reguleerib vastustaja ülesandena

tegevuslubade taotluste lahendamise, majandustegevuse peatamise või keelamise või

tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamise majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses

(MSÜS) sätestatud korras, arvestades RahaPTS erisusi. Seadusandja on tegevuslubade

andmisele kehtestanud tingimused ja täiendavad kontrollieseme asjaolud, et täita seadusest

tulenevat eesmärki nendes valdkondades, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise ohud on kõige

suuremad, sh finantseerimisasutusena tegutsemisel. Seetõttu tohivad vastavat teenust pakkuda

vaid isikud, kes vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja kontrollieseme asjaoludele. Kuivõrd

kaebaja ei vastanud küsimustele korrektse ärialase maine hindamiseks, ei saa vastustaja ärialast

mainet eeldada. Ärialase maine kontrollimata jätmisel esineb oht, et finantseerimisasutused

tegelikult seadusest tulenevatele nõuetele ei sobi.

Kaebaja jättis oma hoolsuskohustuse täitmata viisil, mis tekitas vastustajas kahtluse kaebaja

sobivuse osas antud tegevusloal tegutsemiseks. Sellest tulenevalt järeldab vastustaja, et kaebaja

ei vasta kohustuslikele RahaPTS nõuetele ning on oma tegevusetusega tekitanud kahtluse, et ei

sobi kõrgendatud riskide ning hoolsuskohustusega finantssektorisse teenust pakkuma.

8) Tegevusloa väljastamisest keeldumine on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend, sest

seadusandja eesmärk on olnud tegevuslubade mitte väljastamine ettevõtetele, kes ei vasta

seaduses sätestatud nõuetele ning ei täida seadusest tulenevaid kohustusi. Rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga

eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel.

Tegevuslubade süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad

äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on

ettevõtte enda mõjusfääris ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks või turule

sisenemisel vastava hoolsusega käitumist, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise

6(10)

tõkestamise sektoris ja finantssektoris kõrgem, kui teistes vähesema mõju ja kaaluga sektorites

ja tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega alustada.

9) Kuivõrd tegevusloa saamine on kaebaja huvides, siis peaks kaebaja ise tagama piisava

hoolsuskohustuse tegevusloa taotluse lahendamisel, sh lisama täiendava elektronposti aadressi

sidevahendite väljale äriregistris. Vastustajal on kohustus tegevusloa väljaandmisest keelduda,

kui kontrolleseme asjaolusid ei ole võimalik kontrollida. Puudust ei ole võimalik kõrvaldada

olukorras, kus vastustaja hinnangul ei sobi ettevõtte finantsturul tegutsema, sest oma

tegevusetuse tõttu ei ole ettevõtte ärialane maine sobiv kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris kõige kõrgema riskiga finantseerimisasutusena

tegutsemiseks. Antud valdkonnas on peamised kliendid füüsilised isikud. Arvestades sektoris

olevaid riske, kohustust tagada klientide varade säilimine ja hoidmine ning kohustust täita kõiki

RahaPTS-ist ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise nõudeid, ei ole kaebaja tegevus olnud piisav, et vastustaja saaks

tegevusloa menetlusega jätkata. Kui kaebaja ei vasta tegevusloa taotlemise käigus vastustaja

poolt saadetud küsimustele, siis on alust arvata, et kaebaja ei täida kõiki RahaPTS-ist tulenevaid

nõudeid ka edaspidi. Seda olukorras, kus MSÜS § 20 lg 2 kohaselt on kontrollieseme asjaoludes

puuduste kõrvaldamise võimaldamine diskretsiooniotsus, mitte kohustus. Arvestades kaebaja

hoolsuskohustuse mittetäitmist ei ole võimalik vastustajal seadusest tulenevaid kohustusi täita

kaebaja jaoks leebemate vahenditega.

10) Tegevusloa taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui ei esitata RahaPTS § 70 toodud dokumente

ja andmeid. Kaebaja esitas RahaPTS § 70 väljatoodud dokumendid. Vastustaja hindas

tegevusloa taotlust sisuliselt ja sellisel juhul vastustaja jätab taotluse rahuldamata, sest kaebaja

ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-des 11 ja 2 kirjeldatud kontrollieseme asjaolule.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja vaidlustab RAB 15.10.2021 otsust, millega keelduti Danvel Finances OÜ-le

taotletud tegevusluba väljastamast, kuna ettevõte ei vastanud tähtaegselt RAB-i poolt

22.09.2021 edastatud korrektse ärialase maine küsimustikule M. Romanenko (osanik, tegelik

kasusaaja, vastutav juhatuse liige) ja M. Šerle (kontaktisik) kohta.

10. Danvel Finances OÜ tegevusloa taotlus esitati 10.09.2021 RAB-ile M. Šerle poolt (MTR-

is „taotluse esitaja“) ning selles olid kontaktandmetena välja toodud M. Šerle telefoninumber

ja elektronposti aadress. Samuti puudub vaidlus, et RAB edastas 22.09.2021 kaebajale puuduste

kõrvaldamise teatise (ärialase maine küsimustiku) üksnes äriregistris märgitud kaebaja

elektronposti aadressile (danvel.finance@gmail.com), kuid mitte kaebaja nimel tegevusloa

taotluse esitanud M. Šerle elektronposti aadressile (info@sherle.ee), mis on ühtlasi äriregistris

kaebaja poolt vastavalt ÄS §-le 631 määratud kontaktisiku (Sherle Legal Services OÜ)

elektronposti aadressiks.

Pooltel ei ole vaidlust, et vastustaja võis 22.09.2021 teatise saata kaebajale elektrooniliselt.

Vaidlus seisneb käesoleval juhul selles, kas RAB-il tuli lisaks äriregistrisse märgitud kaebaja

elektronposti aadressile nimetatud teatis edastada ka MTR-is kaebaja nimel tegevusloa taotluse

esitanud M. Šerle ja äriregistrisse kantud kaebaja kontaktisiku elektronposti aadressile

(info@sherle.ee) ning kas sellele nõutud tähtajaks vastamata jätmise korral võis RAB keelduda

kaebajale tegevusluba väljastamast (st teha sisulise otsuse).

11. Vastustaja andis 22.09.2021 teatises vastavalt MSÜS § 20 lõigetele 1 ja 2 kaebajale tähtaja

taotluse puuduste kõrvaldamiseks, s.o antud juhul ärialase maine hindamiseks teatises toodud

küsimustele vastamiseks (vt kaebuse lisa 4). RAB luges 22.09.2021 teatise kaebajale

kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt loetakse elektrooniliselt

7(10)

edastatud dokument kättetoimetatuks, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud

elektronposti aadressil.

12. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vastustajal alust kaebajale ette heita tegevusloa

taotluse puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmist (ärialase maine küsimustikule vastamata

jätmist), kuna kaebajale on jäetud 22.09.2021 teatis nõuetekohaselt kätte toimetamata. Kohtu

hinnangul tulnuks vastustajal kaebaja tegevusloa taotlusega seotud menetlusdokumendid

edastada ka Danvel Finances OÜ nimel MTR-is tegevusloa taotluse esitanud M. Šerle

elektronposti aadressile (info@sherle.ee), mis oli välja toodud tegevusloa taotluses ja mis on

ühtlasi ka äriregistrisse kantud kaebaja kontaktisiku elektronposti aadressina. Kuna RAB seda

ei teinud, ei olnud tal alust puuduste kõrvaldamata jätmisele tuginedes keelduda kaebajale

tegevusloa andmisest või ka jätta tegevusloa taotlust läbi vaatamata.

13. HMS § 25 lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on

määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes

esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka

menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab

kättetoimetamisest neist ühele. Nimetatud sätte eesmärk oli näha haldusorganile ette selge alus

piirduda esindaja olemasolu korral dokumentide üksnes temale kättetoimetamisega. HMS § 25

lg-s 21 on sõna „võib“ kasutatud tähenduses „on lubatud“, mis jätab haldusorganile

kaalutlusõiguse, mitte aga tähenduses „tohib“ või „on nõutav“, mis haldusorgani

kaalutlusõiguse välistaks. Seetõttu ei saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud esindaja

olemasolu korral keelata dokumentide (sh menetluse tulemusel antava haldusakti)

kättetoimetamise menetlusosalisele endale (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 497 SE seletuskiri,

lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-1571, p 16). Küll aga tuleb

haldusorganil olukorras, kus menetlusosaline kasutab HMS § 13 lg 1 alusel haldusmenetluses

esindajat, toimetada dokumendid igal juhul kätte ka esindajale, sest kui haldusorganile ei ole

tehtud teatavaks esindusõiguse piiramist, siis on esindajal menetluses menetlusosalisega

võrdsed õigused (vrd HKMS § 31 lg 2). See tähendab, et esindaja olemasolu korral tuleb

dokumendid alati toimetada kätte esindajale ja kui seda peetakse vajalikuks, siis võib

dokumendid lisaks toimetada kätte menetlusosalisele endale. Eeltoodu kehtib HMS § 13 lg-t 2

arvestades tingimusel, et esindajale volituse andmine ja volituse tähtaeg ning esindusõiguse

ulatus on haldusorganile teatavaks tehtud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus

nr 3-20-2559, p-d 14 ja 15).

14. Kaebaja on selgitanud, et õiguse MTR-is avalduste esitamiseks jms saab ettevõtja

riigiportaali www.eesti.ee kaudu, kus tuleb määrata ettevõtjale esindaja ja märkida registrid,

kuhu esindajale soovitakse ligipääsu. Seejärel saab määratud esindaja õiguse ettevõtte nimel

MTR-is taotlusi esitada ja nendega seotud menetlustes osaleda. Praegusel juhul on kaebaja

selgitustest

ja

kohtule

esitatud

portaali

www.eesti.ee

väljavõttest

(12.01.2022

menetlusdokumendi lisa 1) nähtuvalt 07.09.2021 määratud MTR-is toimingute tegemiseks

Danvel Finances OÜ esindajaks M. Šerle. Kuna sel viisil esindaja määramine sai toimuda

üksnes ettevõtte seadusliku esindaja kontrolli all (st see eeldas eelnevalt vastavat volitust), oli

M. Šerle sisuliselt alates 07.09.2021 kaebaja esindajaks MTR-i vahendusel läbiviidavas

tegevusloa taotluse menetluses. Asjakohatu on vastustaja viide kaebaja poolt koos kaebusega

esitatud 01.11.2021 volikirjale (kaebuse lisa 6) ja sellest haldusmenetluse ajal esindusõiguse

puudumise kohta järelduste tegemine, kuna konkreetne volikiri on antud kaebaja esindamiseks

käesoleva kohtuasja menetluses, mitte tegevusloa taotluse menetluses.

Olukorras, kus tegevusloa taotlus on esitatud kaebaja poolt eelnevalt riigiportaalis ettevõtja

esindajaks märgitud M. Šerle poolt ja taotluses on välja toodud vaid tema kontaktandmed (sh

elektronposti aadress) ning RAB on mh teistes tegevusloa taotluste menetlustes samale

8(10)

esindajale (M. Šerlele) menetlusega seotud dokumente edastanud, ei saanud RAB kohtu

hinnangul ka käesoleval juhul eirata esindaja olemasolu. Seda, et kaebaja on tegevusloa taotluse

eeldatavasti esitanud volitatud esindaja vahendusel, võis kohtu hinnangul aimata juba asjaolust,

et taotlus ei olnud esitatud kaebaja enda (st äriühingu seadusliku esindaja) poolt. Kui RAB

kaebaja taotluse puhul kahtles M. Šerle esindusõiguses, saanuks ta vajadusel välja nõuda seda

tõendavad dokumendid. Ka kohtumenetluses, kui kaebus on esitatud kaebaja nimel teise isiku

poolt ja lisatud ei ole esindusõigust tõendavaid dokumente või on muul põhjusel alust kahelda

esindusõiguses, annab kohus esmalt võimaluse tõendada esindusõigust. Seda just seetõttu, et

menetlusosalisel esindaja olemasolul tuleb menetlusdokumendid igal juhul kätte toimetada

esindajale ning vaikimisi ei saa eeldada, et menetlusosalise nimel avalduse esitanud isikul

esindusõigust ei ole.

Kokkuvõtvalt, kui menetlusosalisel on esindaja (kelle esindusõigust peab haldusorgan kahtluse

korral kontrollima) tuleb primaarsena dokumendid kätte toimetada esindajale ja täiendavalt

võib need saata menetlusosalisele. Eeltoodu valguses on asjakohatud ka vastustaja väited, mille

kohaselt äriühingul on hoolsuskohustus korraldada posti vastuvõtmine oma registrijärgsel

elektronposti aadressil ja kaebaja ei taotlenud talle dokumentide saatmist M. Šerle elektronposti

aadressile. Heauskseks ei saa pidada RAB-i poolt kaebaja nimel tegevusloa taotluse esitanud

esindajaga suhtlemise vältimist olukorras, kus 22.09.2021 puuduste kõrvaldamise teatises

esitatud küsimustele ootas RAB vastust mh ka M. Šerlelt tema laitmatu maine hindamiseks.

Antud olukorras ei ole kohane väita kaebaja poolt hoolsuskohustuse rikkumist, vaid tegemist

on hoopis haldusorgani poolt menetlusnormide ja hea halduse tava eiramisega.

15. Kuna RAB oleks pidanud saatma 22.09.2021 teatise ka kaebaja nimel taotluse esitanud M.

Šerlele või kahtluse korral vähemalt andma võimaluse esindusõiguse tõendamiseks, kuid RAB

seda ei teinud, ei saanud ta lugeda puuduste kõrvaldamise teatist kaebajale kätte toimetatuks

üksnes selle saatmisega menetlusosalisele endale.

16. Lisaks, ei saa menetlusdokumentide kättetoimetamisel eirata asjaolu, et äriregistris on

kaebajal määratud kontaktisik (Sherle Legal Services OÜ) ÄS § 631 tähenduses ja ära toodud

kontaktisiku elektronposti aadress, mis kattub tegevusloa taotluses välja toodud esindaja

elektronposti aadressiga (info@sherle.ee). Muu hulgas peetakse HMS § 25 lg-s 21 dokumentide

vastuvõtmiseks määratud isiku all silmas kontaktisikut ÄS § 631 tähenduses ehk ettevõtja

määratud isikut, kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale

suunatud tahteavaldusi (vt Riigikogu XIII koosseisu 497 SE seletuskiri, lk 5-6). Sisuliselt on

ÄS § 631 tähenduses kontaktisiku näol tegemist juriidilise isiku passiivse esindajaga, kelle

äriregistrist nähtuvale aadressile kätte toimetatavad tahteavaldused ja menetlusdokumendid

loetakse ühtlasi kätte toimetatuks ka juriidilisele isikule endale.

Vastustaja on märkinud, et kontaktisiku kontaktandmeid (sh elektronposti aadressi) teadete

kättetoimetamiseks kasutatakse vaid juhul, kui äriühingu juhatus asub välisriigis. Kaebaja on

selgitanud, et kontaktisik määratigi kaebajale tulenevalt sellest, et ettevõtte juhatuse liige asub

Ukrainas. Küsimus sellest, kas kaebaja juhatus peab taotletud tegevusloa saamiseks asuma

Eestis või mitte (st kas kaebaja vastab sisuliselt tegevusloa kontrollieseme nõuetele), ei oma

menetlusdokumentide kättetoimetamise seisukohalt tähtsust. Olukorras, kus kaebajal on

menetlusdokumentide vastuvõtmiseks määratud kontaktisik, tulnuks kohtu hinnangul enne

vaidlustatud otsuse tegemist saata 22.09.2021 puuduste kõrvaldamise teatis ka äriregistrist

nähtuvale kontaktisiku elektronposti aadressile.

Ka on vastustaja väited antud juhul vastuolulised, kuna vastustaja ise on mh leidnud, et kaebaja

oleks pidanud piisava hoolsuskohustuse tagamiseks lisama äriregistrisse täiendava

elektronposti aadressi – praegusel juhul oligi kaebajal lisaks äriühingu elektronposti aadressile

9(10)

äriregistrisse kantud ka kontaktisiku elektronposti aadress, kuid vastustaja jättis selle

menetlusdokumentide edastamiseks kasutamata. Sellises olukorras on vastustaja poolt kohatu

heita kaebajale ette äriregistris veel täiendavate kontaktaadresside lisamata jätmist.

17. Kaebaja eitab RAB 22.09.2021 puuduste kõrvaldamise teate kättesaamist ning toimikust ei

nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada vastupidist. Kaebaja on selgitanud, et sai vaidlustatud

otsuse tegemisest teada MTR-is menetluse seisu kontrollides, misjärel sai talle teatavaks ka

22.09.2021 teatis. Asjaolust, et kaebaja sai vaidlustatud otsusest teada 5 päeva pärast selle

andmist, ei saa järeldada, et kaebaja oli enne vaidlustatud otsuse tegemist teadlik ka puuduste

kõrvaldamise teatisest. Kui isik taotleb tegevusluba, tuleb pigem eeldada, et ta on huvitatud ja

koostöövalmis oma taotluses puuduste kõrvaldamiseks, et luba võimalikult kiiresti saada.

Puudusi saab isik aga kõrvaldada siis, kui ta on teadlik, et puudused esinevad ja milliseks ajaks

ta peaks need kõrvaldama. Vastustaja ei ole tõendanud, et vaatamata RAB 22.09.2021 teatise

kaebaja esindaja ja kontaktisiku elektronposti aadressile (info@sherle.ee) edastamata jätmisele,

on kaebaja selle kätte saanud.

Seetõttu tuleb kaebus rahuldada.

18. Eelnevale vaatamata, isegi kui peaks asuma seisukohale, et RAB-il ei tulnud puuduste

kõrvaldamise teatist edastada kaebaja nimel taotluse esitanud M. Šerle ja kaebaja kontaktisiku

elektronposti aadressile, ei olnud vastustajal alust kaebaja poolt nõutud tähtajaks teatisele

vastamata jätmise korral lahendada tegevusloa taotlust sisuliselt, st keelduda tegevusluba

väljastamast.

18.1 RAB-i 22.09.2021 puuduste kõrvaldamise teatises viidatud MSÜS § 20 lg 1 kohaselt, kui

ettevõtja jätab tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed esitamata, teavitab

majandushaldusasutus sellest ettevõtjat hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale

järgneval tööpäeval, märkides ära esitamata jäetud andmed ja määrates mõistliku tähtaja nende

esitamiseks

ning

selgitades,

et

nõutud

andmete

esitamata

jätmise

korral

võib

majandushaldusasutus jätta taotluse läbi vaatamata. Kui ettevõtja ei esita nõutud andmeid

tähtaegselt, võib majandushaldusasutus jätta tegevusloa taotluse lahendamata. Selline taotluste

lahendamise kord on ette nähtud ka HMS § 15 lg-tes 2 ja 3.

Eelviidatud sätted näevad selgelt ette, et kui ettevõtja ei esita temalt nõutud andmeid tähtaegselt,

võib jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata (sisuliselt lahendamata), mitte lahendada sisuliselt

ilma selleks nõutud (st tegevusloa taotluse läbivaatamiseks vajalikke) andmeid arvestamata.

Vastustaja on ka ise osundanud, et kaebaja poolt RAB-i nõutud selgituste tähtaegselt esitamata

jätmise tõttu ei olnud võimalik hinnata M. Romanenko ja M. Šerle korrektset ärialast ja

laitmatut mainet. Seega on vastustaja ise tunnistanud, et tal puudus vajalik teave tegevusloa

kontrollieseme asjaolude sisuliseks hindamiseks ehk tegevusloa taotluse lahendamiseks. Sellele

vaatamata on RAB teinud pelgalt oletustele tuginedes ja meelevaldselt sisulise otsuse.

18.2 Asjaolust, et kaebaja ei saanud registrijärgselt elektronposti aadressilt kätte RAB-i esitatud

küsimusi, ei saa kohtu hinnangul veel teha järeldust, et kaebaja ei vasta sisuliselt kontrollieseme

nõuetele ega täida RahaPTS-ist tulenevaid nõudeid ka edaspidi. Eeltoodut ei väära vastustaja

seisukoht, et kontrollieseme asjaoludes puuduste kõrvaldamise võimaldamine on

diskretsiooniotsus, mitte kohustus. Ka diskretsiooniotsust ei saa teha meelevaldselt. Kui

ettevõtja tegevusloa taotluses ei ole esitatud kõiki nõutavaid andmeid ja dokumente, esineb alus

tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmiseks, mitte tegevusloa andmisest keeldumiseks ning

seda sõltumata sellest, kas taotlejale on antud eelnevalt võimalus puuduste kõrvaldamiseks või

mitte. Kui aga vastustaja hinnangul olid kaebaja poolt tegevusloa taotlusega koos juba esitatud

kõik nõutud andmed ja dokumendid, siis ei oleks üldse vajalik kaebajale 22.09.2021 puuduste

10(10)

kõrvaldamise teatist edastada ja nõuda selles esitatud küsimustele vastamist. Tarbetute

toimingute nõudmine isikult on õigusvastane ja HMS § 5 lg-s 5 sätestatut rikkuv ning

kohtumenetluses esitatud haldusorgani selgituste valguses suisa pahatahtlik.

18.3 Vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel jäi mh taotluselt tasutud 3300 euro suurune

riigilõiv taotlejale tagastamata.

18.4 Kuna vastustajale on seaduses ette nähtud üheselt selge võimalus jätta tegevusloa taotlus

selles esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise korral läbi vaatamata, ei ole põhjendatud ka

vastustaja seisukoht, et tal ei olnud võimalik kasutada kaebaja jaoks leebemaid vahendeid.

Kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks tegevusloa taotluse andmisest keeldumise asemel

taotluse läbi vaatamata jätmine (ja riigilõivu tagastamine) mõjuda negatiivselt Eesti

rahandussüsteemi läbipaistvusele ja usaldusväärsusele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisele. Selline vastustaja väide on ilmselgelt ebaadekvaatne.

19. Tegevusloa andmisest keeldumine oli eeltoodud põhjustel õigusvastane ja rikkus kaebaja

subjektiivseid õigusi.

Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab RAB 15.10.2021 otsuse nr 6-1/222-1.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus

tegi otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 879 eurot, s.o riigilõiv

15 eurot ja õigusabikulud 864 eurot (ilma käibemaksuta).

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kirjalikus menetluses kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).

Kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus

(HKMS § 109 lg 11). Seega kehtiva HKMS järgi ei ole vaja menetluskulude väljamõistmiseks

tõendada menetluskulude tegelikku kandmist, vaid piisab kulude kandmise kohustuse

tõendamisest asjakohaste kuludokumentidega (üldjuhul arvetega).

Kohus määras 15.12.2021 määruses täiendavate avalduste, sh menetluskulusid puudutavate

dokumentide esitamise tähtajaks 14.01.2022. Samas määruses kohus hoiatas, et kui pool jätab

kuludokumendid ja menetluskulude nimekirja esitamata, ei määra kohus täiendavat tähtaega

nende esitamiseks ning jätab menetluskulud välja mõistmata (HKMS § 109 lg 1 viimane lause).

Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista kaebuselt tasutud riigilõiv 15

eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda, kuna kaebaja ei ole

kohtule määratud tähtaja jooksul esitanud kuludokumente (arveid) menetluskulude nimekirjas

kajastatud õigusabikulude kandmise kohustuse kohta ning neid ei ole enam tähtaja möödumise

tõttu võimalik esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/