1-20-9406/41 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-20-9406 Otsuse kuupäev

28. jaanuar 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi V.Z-i süüdistuses Kar § S 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2021. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.Z-i

kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

26. jaanuar 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. septembri 2021. a otsus osas, millega Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. ringkonnakohus: 1.1. 5. 2021. a otsuse selles osas, millega jättis muutmata Pärnu Maakohtu märtsi maakohus:

1.1.1. tunnistas V.Z-i 2018. a augustis

vastu toime pandud

süüdi

E. A. kehalises väärkohtlemises; 1.1.2.

mõistis V.Z-ilt riigi kasuks välja menetluskulu hüvitise; 1.2. S 121 2 p 2 . mõistis V.Z-ile Kar § lg järgi karistuse

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises tühistatud osas kohtukoosseisus. 3.

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Jätta V.Z-i kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu riigi õigusabi eest summas 388 eurot 80 senti riigi kanda.

1-20-94061-20-9406

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V.Z anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku ( § KarS) 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et ta haaras 2018.

E. A-l juustest ning tiris a augustis käega diivanil istuval elukaaslasel ja raputas teda; samuti selles, et ta väärkohtles aastatel 2019 2020 kolmel korral kehaliselt enda – 2-aastast poega. 2. Pärnu Maa märtsi 2021. § ja 3 järgi kohtu 5. a otsusega tunnistati V.Z KarS 121 lg 2 p-de 2 süüdi kõigis talle ette heidetud tegudes ning teda karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti § tingimisi üheaastase katseajaga täitmisele pööramata KarS 74 lg- 1 ja 3 alusel te . R

iigi õigusabi tasu taotluse jättis maakohus läbi vaatamata, kuna kaitsja esitas selle hilinenult ehk pärast seda, kui kohus oli siirdunud nõupidamistuppa. 3. Apellatsioonis taotles kaitsja V.Z-i maakohtu õigeksmõistmist ja le esitatud riigi õigusabi tasu taotluse rahuldamist. Kaitsja hinnangul ei põhinenud V.Z-i süüditunnistamine usaldusväärsetel tõenditel. jättis arvestamata kuriteoteate esitamisele eelnenud Maakohus

sündmused ning V.Z-i süüstava ütluste Riigi õigusabi tasu taotlus

te andmise motiivid. oli tähtaegne. 4. Tallinna Ringkonnakohus

20. septembri 2021. a otsusega V.Z-i mõistis tõendamatuse tõttu õigeks jäeti poja vastu toime pandud tegudes. Maakohtu otsus muutmata osas, millega

V.Z oli tunnistatud süüdi elukaaslase kehalises väärkohtlemises

2018. aasta augustis. Ringkonnakohus karistas selle teo eest KarS 121

2 p 2 vangistusega kaheks V.Z-i § lg järgi kuuks, jättes karistuse § tingimisi üheaastase kats täitmisele KarS 74 lg- 1 ja 3 alusel te eajaga pööramata Kaitsja taotlus maakohtule esitatud riigi õigusabi tasu taotluse rahuldamiseks jäi . tagajärjetuks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni V.Z-i kaitsja Janek Valdma ning prokuratuur. kaitsja kassatsiooni. Riigikohus võttis menetlusse üksnes 6. Kaitsja taotleb

endise elukaaslase

V.Z-i õigeksmõistmist kehalises väärkohtlemises ja maakohtule esitatud riigi õigusabi tasu taotluse rahuldamist. 7. Kaitsja peamine etteheide on see, et kohtud tuginesid ebausaldusväärsetele tõenditele. Ringkonnakohus oleks pidanud lugema ks ka ebausaldusväärse kannatanu need ütlused, mis puudutasid 2018. a augustikuist tegu, tegude

nagu ta tegi ülejäänud kohta käivate ütlustega. 8. Kaitsja arvates ei esitanud ta riigi maakohtule hilinenult. Tal ei olnud õigusabi tasu taotlust võimalik esitada taotlust enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa 10. veebruaril 2021, kuna kehtiva korra kohaselt pidi ta kohtuistungil osalemise eest tasu taotlemisel lähtuma kohtuistungi protokollis märgitud ajakulust, kohtuistungi protokolli allkirjastas maakohus aga alles

16. veebruaril 2021. Kohtuistungil poleks kaitsja saanud tasutaotlust esitada ka seep rast, et ä infosüsteem genereerib taotlus pärast seda, kui kõi e vormi alles k andmed on sinna sisestatud, kusjuures i

stungiaeg tuleb taotlusse märkida minutilise täpsusega. 9. Kassatsioonivastuses taotleb prokuratuur kaitsja kassatsiooni rahuldamata jätmist.

1-20-94061-20-9406

3(4) KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kaitsja põhitees on olnud see, et V.Z-i endise elukaaslase E.

A. ütlused ei ole usaldusväärsed. Apellatsioonis juhtis kaitsja ringkonnakohtu esitas tähelepanu järgmistele asjaoludele. E. A. kuriteoteate

enda kehalise väärkohtlemise kohta poolteist aastat pärast väidetavat kuriteosündmust, kuid mõni päev pärast seda, kui ei õnnestunud ühist vaid tal tema

ja V.Z-i last politsei sekkumise tõttu süüdistatava juurest ära tuua. Samal ajal taotles E. kohtult lapse A. ainu t, kuid see taotlus Maakohtu istungil eitas kannatanu esmalt hooldusõigus jäi tagajärjetuks. hooldusõiguse küsimuses kohtusse pöördumist, kuid pärast tunnistas, et ta oli seda siiski teinud. 11. Ringkonnakohus kaitsja argumendid jättis analüüsimata, refereerides vaid kannatanu ja süüdistatava ütlusi tõdedes ühegi sisulise põhjendita, et „[k]ohtukolleegiumil puudub alus ning kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahelda“. õigustatult Lisaks osutab kassaator sellelegi, et otsuses pole selgitatud, miks ringkonnakohus ei arvestanud kannatanuna antud

E. A. ütluste hindamisel asjaoluga, et sama inimese loeti ütlused lapse kehalise väärkohtlemise kohta ebausaldusväärseks. Teise astme kohus möönis, et kannatanu ei osanud enda juustest tõmbamist kirj . Samas ei eldada ega mäletanud, kas süüdistatav tõmbas teda juustest ühe või mitu korda hinnanud kohus aspektist. selle tõiga tähendust kannatanu ütluste usaldusväärsuse 12. Kolleegium käsitab lünki eelosutatud ringkonnakohtu argumentatsioonis kohtuotsuse põhistamise kohustuse § (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 3051

1 rikkumisena, mis lg ) on KrMS 339 oluline. KrMS 361

1 p 6

p 2 ja 341 § lg tähenduses § lg ja lg , § 62 § lg kohaselt tuleb tada ja saata kriminaalasi kohtuotsuse osa, mis on rikkumisest mõjutatud, tühis teise astme kohtule uueks arutamiseks. 13. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb silmas pidada muu hulgas järgmist. Kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud isiku süüditunnistamine vaid ühele tõendile – sh kannatanu ütlustele – tuginedes. Ühe tõendi põhjal kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks otsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki ainsa süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Ütluste hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, sh õiguskaitseorganite poole pöördumisele eelnenud sündmuste käiku. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. veebruari 2021. a otsus nr 1-19-10157/71, p-d 9 10.) Samuti on Riigikohus – selgitanud, et tunnistaja ütluste usaldusväärsus sõltub muu hulgas ka tunnistaja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka see, kui ta suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14) a 14. Kuigi KrMS 61 kohaselt on § tõendite hindamisel määravaks kohtuniku siseveendumus, ei tähenda see , et kohtunik võiks tõendiallika usaldusväärsuse üle otsustada seda pelgalt kõhutundele toetudes. Siseveendumuse kujunemine tuleb veenvalt ära näidata kohtuotsuses , tuginedes idele, mis nii erialakirjanduses kui ka kohtupraktikas välja settinud tunnismärk võimaldavad üksikjuhtumi isepära arvesse võttes isikulise tõendiallika usaldusväärsust hinnata. (Vt ka P. Randma. Isikulise tõendiallika usaldusväärsuse kontroll. – Juridica 2021, nr 9, lk 636– 646.)

1-20-94061-20-9406

4(4) 15. Vastuseks l kohta kaitsja väidetele tema riigi õigusabi tasu taotluse äbi vaatamata jätmise maakohtus

märgib kolleegium järgmist. 16. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa ja pärast seda esitatud taotlus jäetakse üldjuhul läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-63-15, p 12). 17. Kolleegium leiab, et osutatud seisukoh kaitsja avaldab aga on kooskõlas ka see, kui kohtuistungil, et ta taotleb riigi mis eelneb kohtu lahkumisele nõupidamistuppa, õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist, nimetades suuliselt taotletava tasusumma ilma viimase istungi tasuta ja paludes kohtult vormikohase tasutaotluse esitamiseks lisaaega. Sellisel juhul vormikohase taotluse võib kaitsja esitada kohtu määratud tähtajaks. Alternatiivselt tuleb lubatavaks pidada sedagi, kui kaitsja koostab ja esitab riigi õigusabi tasu taotluse enne viimase kohtuistungi algust või selle ajal, lähtudes selle kohtuistungi eeldatavast kestusest (nt kohtu planeeritud istungiaja ). Siis on kohus põhjal riigi õigusabi tasu suurust kindlaks määrates õigustatud ja kohustatud viimase istungi ajakulu istungi tegeliku ( ) kestuse eeri . protokollijärgse põhjal korrig ma 18. Menetletavas asjas ei avaldanud kaitsja maakohtu 10. veebruar 2021. istungil enne kohtu i a nõupidamistu ta taotleb riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist pp minekut, et a , ega palunud kohtult vormikohase taotluse esitamiseks lisaaega. Seega oli kaitsja 16. veebruari 2021. taotlus hilinenud ja maakohus

a jättis selle õigustatult läbi vaatamata. 19. Eeltoodu alusel tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2021. a otsuse osas, mis puudutab

t ja karistamist

V.Z-i süüditunnistamis

E. A. kehalises väärkohtlemises 2018. augustikuus, ning saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks samale a ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 20. Riigikohtu 13. detsembri 2021. arvati menetluskulude hulka V.Z-i kaitsjale a määrusega kassatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu summas 388 eurot 80 senti. Kuna kolleegium teeb KrMS 361 lg 1 p-s 6 S 186 § nimetatud lahendi, jääb see menetluskulu KrM § lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)