2-21-268/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 09.07.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-21-268 osaliselt väljamõistetava igakuise elatise tasumise perioodi osas. Teha tühistatud osas uus
Legislator headnote
AI generated2-21-268/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Teha tühistatud osas uus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.01.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-268
Kohtuasi
X hagi C vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.07.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
C apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebuse hind 3504 eurot
C apellatsioonkaebuse hind 1530 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik
esindaja W (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja Janno Perv
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 12.01.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata C 15.10.2021 taotlus hagi tagasivõtmiseks.
2. Tühistada Harju Maakohtu 09.07.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-21-268 osaliselt
väljamõistetava igakuise elatise tasumise perioodi osas. Teha tühistatud osas uus
otsus, millega rahuldada hagi igakuise elatise väljamõistmiseks alates 08.01.2021
kuni 31.08.2021 kokku summas 1321,15 eurot ja jätta rahuldamata hagi igakuise
elatise väljamõistmiseks alates 01.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muus
osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4. C apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Kohtuotsuse tervikresolutsioon:
6.1. Hagi rahuldada osaliselt.
6.2. Välja mõista C-lt X kasuks perioodi eest alates 08.01.2021 kuni 31.08.2021 elatis
kokku summas 1321,52 eurot.
2-21-268
6.3. Jätta rahuldamata X hagi C vastu elatise saamiseks perioodi eest alates
01.09.2021.
6.4. Elatis kanda X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,
selgitusega „elatis X“.
6.5. Juhul, kui C on ajavahemikul alates 08.01.2021 kuni 31.08.2021 X-le maksnud
elatist,
siis
tasutud
summad
kuuluvad
väljamõistetud
elatisega
tasaarvestamisele.
6.6. Jätta rahuldamata X nõue C vastu tagasiulatuva elatise 3504 eurot saamiseks
ajavahemiku 07.01.2020-07.01.2021 eest.
6.7. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. X (hageja, tütar) esitas oma isa W kaudu 08.01.2021 Harju Maakohtule C (kostja, ema) vastu
hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatise alates 08.01.2021 kehtiva miinimummäära
ulatuses, s.o 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja
mõista elatise 3504 eurot ajavahemiku 07.01.2020–07.01.2021 eest.
2. Hagiavalduse ja selle 18.01.2021 täienduste kohaselt elab hageja alates juunist 2018 alaliselt
isa juures. Kostja ei ole kunagi täitnud hageja ülalpidamiskohustust, kuigi seda on temalt
mitmel korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis palutud. Hageja igakuised kulud
moodustavad kokku 664 eurot, sh eluasemekulud 211 eurot, toidukulud 140 eurot, kulutused
transpordile 14 eurot, sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused
hügieenitarvetele 27 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 19 eurot, kulutused riietele ja
jalanõudele 118 eurot ja muud vältimatud kulutused (trenn, tantsimine, kosmeetika, taskuraha,
lemmiklooma kulud, puhkus ja vaba aeg) 117 eurot.
Kostja vastuväited
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt vähendada elatist 0 euroni.
4. Kostja on osalenud hageja ülalpidamises nii rahalises kui ka kasvatuslikus mõttes. Kostja
suhtleb ka praegusel hetkel hagejaga tihedalt sotsiaalmeedia kaudu ja telefoni teel. Hageja on
viimased 3 aastat viibinud nii lühiajaliselt kui ka pikemat aega suvekuudel (kuu) kostja
elukohas ja sellel ajal olnud kostja täielikul ülalpidamisel. Kostja on ostnud hagejale riideid (sh
2-21-268
üleriideid, jalanõusid ja aluspesu). Kostja on hagejale võimaldanud välismaa reise (veebruaris
2016 Tenerifele ja detsembris 2019 Egiptusesse, suvel 2019 Ed Sheerani kontserdile Riias).
Viimased hageja sünnipäevad (14, 15 ja 16) on finantseerinud ja organiseerinud kostja
ainuisikuliselt ning viimased 3 suve on hageja viibinud kostjaga Pärnus puhkusel ning kostja
on kandnud sellega seoses kõik kulud. Hageja põhikooli lõpetamise juuksuri ja make-up kulud
ning ehete rendi kulud kandis samuti kostja.
5. Tulenevalt Eesti Töötukassa 15.01.2021 otsusest nr TVH/21/002709 on kostja täielikult
töövõimetu. Seega on täidetud elatise vähendamise üks eeldustest. Samuti on kostja
ülalpidamisel hageja seadusliku esindajaga ühine alaealine laps Z (poeg), kes elab alaliselt
kostja juures. Nimetatuga on täidetud ka teine elatise vähendamise eeldus. Kostja sissetulekud
viimase 6 kuu jooksul on keskmiselt olnud 350 eurot kuus (sisaldab riikliku peretoetust ja Eesti
Töötukassa toetust).
6. Kostja vaidlustab hageja seadusliku esindaja koostatud kulud, leides, et need on
ülepaisutatud ja tõendamata.
Maakohtu otsus
7. Maakohus rahuldas 09.07.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja
igakuise elatise 170 eurot alates 08.01.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva
elatise nõude 3504 eurot ajavahemiku 07.01.2020–07.01.2021 eest jättis maakohus
rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
8. Maakohtus puudus vaidlus, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Kostja ei esitanud
maakohtule tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud ja seega
on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitas, et igakuiselt
ettemakstud ülalpidamise andmine rahas võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval
vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade
eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki.
Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda
teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline
kokkulepe teise vanemaga.
9. Maakohus hindas hageja igakuiseid kulusid ja leidis, et põhjendatud ja vajalikud on hageja
eluasemekulud 208 euro ulatuses, toidukulu 140 eurot, kulutused transpordile 14 eurot,
sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 27 eurot,
kulutused koolikohustuse täitmiseks 19 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 euro ulatuses
ja muud vältimatud kulutused (trenn/tantsimine, kosmeetika, taskuraha, lemmiklooma kulud,
puhkus ja vaba aeg) 117 eurot, s.o kokku 604 eurot, millest kostja osa moodustab 302 eurot,
mis on käesoleval ajal isegi veidi suurem miinimumelatisest.
10. Seejärel hindas maakohus, kas esineb kostja väidetud alus elatise väljamõistmiseks alla
perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära (PKS § 102 lg-d 1 ja 2).
11. Maakohus tuvastas kostja esitatu põhjal, et Eesti Töötukassa 15.01.2021 otsusest
nr TVH/21/002709 nähtuvalt on kostja täielikult töövõimetu. Otsuse kohaselt on kostjal
mõõdukas tegutsemispiirang liikumise ja raske tegutsemispiirang käelise tegevuse
valdkondades, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. Kostja 6 kuu keskmine
sissetulek (perioodil 01.11.2020–06.04.2021) on olnud ca 444 eurot, s.o Eesti Töötukassa toetus
ja Sotsiaalkindlustusameti tasutud peretoetus. Lisaks on Kiili Vallavalitsus tasunud kostjale
2-21-268
lapse spordi- ja huvitegevuse toetust 150 eurot ning Sotsiaalkindlustusamet elatisabi 100 eurot.
Kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning algatatud on kohustustest vabastamise menetlus.
12. Samas nähtus kohtule esitatud tõenditest, et vaatamata töövõimetusele, pakub kostja
konstellatsiooni teenuseid. Kostjal on Facebookis lehekülg XXX, mille kohaselt on ta
konstellatsiooni terapeut ning teostab konstellatsioone, viib läbi koolitusi, loenguid ja retriite
kehasse sulgunud emotsioonide ja traumade väljutamiseks. Hageja tõendas, et üldjuhul on
tegemist tasuliste teenustega. Kohtu hinnangul ei olnud usutav, et kostja osutaks nimetatud
teenuseid tasuta, mistõttu teatud lisasissetuleku teenimise võimalus on kostjal olemas.
13. Kostja ei toonud menetluses esile konkreetseid summasid enda ja lapse Z igakuiste
väljaminekute kohta. Kostja esitas oma igakuiste kulude tõendamiseks üksnes elukaaslase
konto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2020–25.04.2021. Kostja tõi esile, et viidatud perioodil
(16 kuud) olid kostja kulutused kokku 3305,89 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 206,61
eurot/kuus, kostja kulud tütrele olid 1172,79 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 73,29
eurot/kuus ning kostja kulud pojale olid 1449,73 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 90,60
eurot/kuus. Kohus märkis, et nimetatud pangakonto väljavõttes kajastatud kulutused ei ole
osaliselt seostatavad hagejaga, kostjaga ega ka teise lapsega (sh Tenerifel tehtud kulud,
apteegikulu, erinevate kaupluste maksed, kolmandatele isikutele tehtavad maksed). Samuti ei
ole tõendatud, et tegemist oleks igakuiste vajalike kulutustega. Kohus pidas iseenesest eluliselt
usutavaks, et teatud igakuised kulud kostjal seoses enda ja teise lapse ülalpidamisega tekkivad,
kuid kostja ei tõendanud, et ta ise ühtegi kulu kannaks.
14. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et kostja ei ole suuteline elatist
miinimummääras tasuma, arvestades kostja majanduslikku ja tervislikku seisundit, ning kostjal
võib olla täiendava sissetuleku saamine tema tervisliku seisundi tõttu raskendatud. Arvestades
asjaoluga, et kostja pakub konstellatsiooni teenuseid (sh loengud, koolitused), siis ei ole
lisasissetuleku teenimine kohtu hinnangul täielikult võimatu. Kohus asus seisukohale, et kostja
keskmine sissetulek moodustab igakuiselt ca 500 eurot. Samuti arvestas kohus asjaoluga, et
kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tal endal tuleks igakuiselt kulusid tema poolt märgitud
ulatuses kanda. Kohus asus seisukohale, et kostjal on võimalik tasuda hagejale elatist igakuiselt
170 eurot, kahjustamata enda ja oma teise alaealise lapse huvisid.
15. Tagasiulatuva elatise osas leidis maakohus, et selle nõudmine ei täida enam oma eesmärki
ning lisaks igakuisele elatisele suure summa tasumine võib asetada kostja raskesse
majanduslikku olukorda.
Hageja apellatsioonkaebus
16. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kostjalt välja mõista elatise 3504 eurot
ajavahemiku 07.01.2020–07.01.2021 eest ning tasaarveldada see kostja nõudega (3556 eurot)
hageja seadusliku esindaja vastu (täitemenetlus nr 023/2020/2014). Lisaks palub hageja
vabastada hageja seaduslik esindaja kostjale elatise maksmise kohustusest perioodil
01.11.2020–30.03.2021. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
17. Hageja peab vajalikuks veelkord selgitada, et hageja seaduslikul esindajal (laste isa) ja
kostjal on kaks ühist alaealist last, 17-aastane hageja ja 9-aastane Z. Novembris 2015 otsustas
kostja lõpetada 15 aastat kestnud kooselu ja kolis lastega ühisest kodust välja. Laste isa maksis
laste ülalpidamiseks elatist regulaarselt kuni aprillini 2018 ja lõpetas elatise maksmise kostja
vägivaldse käitumise ja laste isa vara lõhkumise tõttu ning seetõttu, et lapsed elasid novembrist
2015 kuni juunini 2018 vahelduvalt nii isa kui ema juures.
2-21-268
18. Harju Maakohtu 17.12.2018 otsusega mõisteti laste isalt välja poja kasuks igakuine elatis
70% kuus muutuva suurusena poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast
alates 03.05.2018 kuni poja täisealiseks saamiseni. Eeltoodud kohtumenetluse ajal oli tütar
saanud 14-aastaseks ning sai õiguse ise otsustada oma elukoha üle. Tütar otsustas, et ei soovi
kostjaga koos elada ning juunis 2018 kolis alaliselt isa elukohta. 22.03.2019 kuulutati välja laste
isa pankrot, mistõttu oli hageja seaduslikul esindajal väga raske katta nii alaliselt isaga elava
tütre igakuised kulud ja samas tasuda elatist pojale. Lisaks elas poeg ligi 1/3 ajast isa juures,
mil isa ostis talle vajalikud riided ning kattis ka muud eluks vajalikud kulud. Kuigi hageja elab
juba alates juunist 2018 alaliselt oma isa juures, ei ole kostja hageja emana täitnud oma
kohustust tasuda temast eraldi elavale alaealisele lapsele regulaarselt elatist. Samal ajal nõuab
kostja aktiivselt kohtutäituri kaudu laste isalt elatist poja eest. Vaatamata korduvatele
ettepanekutele, ei ole kostja üles näidanud mingisugust tahet koostööks.
19. Nõuete tasaarveldamine ei saa kindlasti panna kostjat raskesse majanduslikku olukorda.
Otsus nõuete tasaarveldamise ettepanek tagasi lükata paneb pigem laste isa ebavõrdsesse ja
raskesse majanduslikku olukorda.
20. Hageja seaduslik esindaja on 2020. aasta jooksul tasunud 12-kuulise graafiku alusel kokku
490,32 eurot Sotsiaalkindlustusametile, kuna see summa maksti kostjale poja elatusrahana.
Kahjuks ei ole nimetatud summa tasumist arvestatud täitemenetluses nr 023/2020/2014.
21. Perioodil 01.11.2020–30.03.2021 elas poeg alaliselt oma isa elukohas. 5 kuu jooksul ei
tasunud kostja, kes viibis samal ajal Hispaanias, poja ülalpidamiseks elatist. Samuti ei ole kostja
informeerinud hageja seaduslikku esindajat, et ta selle ajavahemiku eest elatisenõuet vähendab,
kuna hageja seaduslik esindaja oli sellel ajal kahe ühise alaealise lapse igapäevaste eluks
vajalike kulude kandja. Tuginedes eeltoodud asjaolule, palub hageja seaduslik esindaja kohtul
vabastada hageja seaduslik esindaja kohustusest tasuda kostjale elatist perioodil 01.11.2020–
30.03.2021, kuna poeg elas 100% ajast isa juures ja oli täielikult isa ülalpidamisel.
Kostja apellatsioonkaebus
22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi
rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata tühistatud
osas tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja
kanda.
23. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaal- ja menetlusõigusnorme, jättis suures osas tõendid
hindamata ning ei selgitanud välja tähtsust omavaid asjaolusid, mis tõi kaasa ebaõige
kohtulahendi. Lisaks seisneb menetlusõigusnormi rikkumine maakohtu ebapiisavas selgitamis-
ja väljaselgitamiskohustuse täitmises. Maakohus ei jaganud menetluses pooltele piisavalt
vajalikke ja asjakohaseid selgitusi ning seetõttu on otsus kostjale üllatav.
24. Maakohus ei põhjendanud ega selgitanud, kuidas ja millele tuginedes jõudis kohus
järeldusele, et kostjalt tuleb välja mõista hagejale elatis 170 eurot kuus kuni tema täisealiseks
saamiseni. Elatise väljamõistmisel jättis maakohus arvesse võtmata PKS § 102 lg 2 neljandas
lauses ja § 102 lg-s 1 sätestatu.
25. Maakohus ei võtnud arvesse asjaolu, et kostja kasvatada on hageja isa ja kostja teine ühine
laps Z, kes hageja kasuks elatise 170 eurot kuus väljamõistmisel osutub varaliselt vähem
kindlustatuks kui elatist saav laps.
2-21-268
26. Maakohus ei võtnud arvesse, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime perioodil
04.01.2021–03.01.2023. Puudub vaidlus selle üle, et tervislikust seisundist tulenevalt on kostja
ratastoolis ja tema töötamine on täielikult välistatud. Samuti ei arvestanud kohus, et Harju
Maakohtu 01.10.2020 määrusega lõpetati kostja pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast
pankroti väljakuulutamist. Viidatud menetluses tuvastati, et kostjal on püsivalt raske
majanduslik olukord ja puuduvad rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal võimalik anda hagejale igakuiselt ülalpidamist 170 eurot
kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja temaga koos elava teise lapse ülalpidamist.
27. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et kostja pakub tasulisi konstellatsiooni teenuseid
ning kostjal on seetõttu lisasissetuleku teenimise võimalus. Maakohus tugines üksnes hageja
esitatud Facebooki väljavõttele, millega ei ole tõendatud, et kostja teenib lisasissetulekut.
Maakohus ei selgitanud hagejale, et väidet tuleb hagejal tõendada asjakohaste tõenditega.
28. Kohus ei analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid, poolte esitatud väiteid/vastuväiteid ega
osundanud täiendavate tõendite esitamise vajadusele, mistõttu on otsus ebaõige ja üllatuslik.
Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milliseid esitatud tõendeid arvesse ei võetud ja millistel
põhjustel.
29. Maakohus ei küsinud hagejalt tõendeid hageja igakuiste kulude kohta. Otsuse tegemisel
võttis maakohus arvesse üksnes hageja seadusliku esindaja selgitusi väidetavate kulude
kandmise kohta, mis on paljasõnalised ja tõendamata. Eluasemega seotud kulutusi, sh üüri ja
kommunaalmakseid, on tasunud kolmas isik, mitte hageja seaduslik esindaja. Arvestades
asjaolu, et hageja seaduslikul esindajal on 22.03.2019 välja kuulutatud eraisiku pankrot, siis on
eluliselt väheusutav, et hageja kulud saavad olla 664 eurot kuus.
30. Kohus ei võtnud elatise väljamõistmisel arvesse kostja 02.02.2021 vastuses avaldatut, sh
hageja seadusliku esindaja 17.12.2020 tehtud ettepanekut, millise kohaselt hageja seadusliku
esindaja kanda jääb hageja ülalpidamine ja kostja kanda Z ülalpidamine. Samuti ei võtnud
kohus arvesse kostja 26.02.2021 ettepanekut tasuda kompromissina 60 eurot kuus, kuna kostja
on oma elukaaslase ülalpidamisel. Praeguseks on kooselu lõppenud ja kostja elab lapsega
üüripinnal, mille eest on kohustus tasuda üüri 500 eurot kuus. Eeltoodut arvestades ei ole kostjal
võimalik anda hagejale elatist 170 eurot kuus, kahjustamata enda ja temaga koos elava lapse
toimetulekut. Kostja on sotsiaalabi vajav isik, kuna tema igakuine sissetulek ei ole piisav
igapäevaseks toimetulekuks.
Poolte seisukohad
31. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja
apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse
osaliselt väljamõistetava elatise perioodi osas alates septembrist 2021 ning teeb tühistatud osas
uue otsuse, millega rahuldab hageja hagi osaliselt ning mõistab hagejale elatise 170 eurot kuus
perioodi eest 08.01.2021 kuni 31.08.2021, mis on kokku 1321,52 eurot (TsMS § 657 lg 1 p 2).
Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus
jäävad poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse
resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
2-21-268
33. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse hagi tagasivõtmiseks. TsMS § 424 lg 1
järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning kostja
nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja selgitas
15.10.2021 esitatud taotluses, et kuivõrd hageja on menetluse ajal kostja juurde elama kolinud,
siis kostja peab hagejat ülal vahetult ja tal puudub elatise maksmise kohustus. Olukorras, kus
hageja vanematel on ühine hooldusõigus ja mõlemal on kohustus täita tema
ülalpidamiskohustust, siis on hagejal õigus nõuda elatise tasumist lahus elavalt vanemalt. Kui
kohtumenetluse ajal hageja elukoht muutub, s.o hageja elab edaspidi kostja juures, siis ei kao
ära hageja õigus nõuda elatise tasumist perioodi eest, kui ta elas isaga. Menetluslikult ei saa
kostja võtta tagasi hageja esitatud hagi. Seega jääb taotlus hagi tagasivõtmiseks rahuldamata.
34. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese
astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Maakohtu otsuse vaidlustas hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise osas ja kostja
väljamõistetud igakuise elatise suuruse osas.
35. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja
lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad
kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava
ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
36. Kuigi TsMS § 652 ei näe üldreeglina ette apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja tõendite
esitamist, tuleb seda võimalust erandina tunnustada olukorras, kus menetluslik olukord asjas on
pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese
astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on
muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita. Kui
ringkonnakohtu menetluses ilmneb uus asjaolu, mis välistab põhimõtteliselt sellise lahendi
tegemise nagu tegi esimese astme kohus, saab ja peab ringkonnakohus seda arvestama
(Riigikohtu 21.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p 15).
37. Kohus peab ülalpidamisenõudes otsuse tegemisel lähtuma hetkeolukorrast ning arvestama
nende asjaoludega, mis on elatise väljamõistmisel olulise tähendusega. Lapse viibimiskoht
vanemate lahuselu korral on üks nendest asjaoludest, millest kohus lähtub elatise suuruse
kindlaksmääramisel. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. PKS § 100 lg 4 järgi tuleb
elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta
regulaarselt ajal, mil vanem ei ela lapsega koos.
38. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsusega määratud elatise maksmise perioodi
muuta, kuna hageja vanemad kinnitasid 12.01.2022 toimunud ringkonnakohtu istungil, et
hageja elab alates 01.09.2021 kostja juures. Kuna alates hageja kolimisest isa juurest ema juurde
on olukord muutunud, ei ole kostja poolt hagejale elatise tasumine alates 01.09.2021 kuni
hageja täisealiseks saamiseni enam põhjendatud. Ringkonnakohus juhtis nimetatud asjaolule
poolte tähelepanu 12.01.2022 istungil. Seega, kuigi maakohus ei eksinud materiaalõiguse
kohaldamisel, tuleb apellatsioonimenetluses muutunud asjaolu arvesse võttes maakohtu otsus
elatise maksmise perioodi osas osaliselt tühistada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine
elatis perioodi 08.01.2021–31.08.2021 eest. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 100 lg-st 4
tulenevalt oli kostjal kohustus maksta hagejale viimane elatise makse augusti eest juulis 2021.
39. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6
juhindudes vajalikuks neid korrata. Kummagi apellatsioonkaebuse väited ei anna alust
2-21-268
maakohtu otsust muus osas muuta ega tühistada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud
asjaolusid, mis vabastaksid teda täielikult elatise tasumise kohustusest või annaks alust
maakohtu otsusega väljamõistetud igakuise elatise suuruse vähendamiseks. Samuti ei anna
hageja apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu lahendit tagasiulatuva elatise
väljamõistmata jätmise osas.
40. Esmalt vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele.
41. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt põhineb vaidlustatud otsus materiaal- ja
menetlusõigusnormide rikkumisel, kuna maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 102 lg 2 ning ei
arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega. Ringkonnakohtu arvates on maakohus
materiaalõigust õigesti kohaldanud, esitatud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal kostja
väiteid elatise nõude rahuldamist puudutavas osas piisava põhjalikkusega hinnanud (TsMS
§ 232 lg-d 1–2) ning oma järeldusi otsuses nõuetele vastavalt põhjendanud (TsMS § 436 ja
§ 442 lg 8). Maakohus on täitnud ka selgitamiskohustust (I kd, tl 73–74), mistõttu ei saanud
otsus tulla üllatav. Kuigi kostja ei nõustu maakohu poolt tõenditest tehtud järeldustega, ei
tähenda see, et maakohus oleks viidatud menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus ei
pea ka võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud
asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
42. Kostja heidab ette, et maakohus ei küsinud hagejalt tõendeid hageja igakuiste kulude kohta.
Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 (nüüd ja edaspidi kuni 31.12.2021
kehtinud redaktsioon) järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga
alammäära (miinimumelatis). Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealisele lapsele
elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, s.t eelduslikult
on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus
(Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Maakohus hindas põhjalikult
hageja igakuised kulusid ja leidis, et põhjendatud ja vajalikud kulud on 604 eurot, s.o rohkem
kui kahekordne miinimumelatis. Maakohus selgitas seejuures õigesti, et kuivõrd hageja nõudis
miinimumelatist, siis ei pidanud ta oma kulusid tõendama.
43. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kostjalt hageja kasuks
väljamõistetud igakuise elatise suurust, selgitab kolleegium järgmist.
44. Kohus võib PKS § 102 lg 2 (nüüd ja edaspidi kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioon)
kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Mõjuvaks
põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,
kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem
kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest
põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb
mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla
asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel,
kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka
lapse õigustatud huve (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja
28.2). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 13.04.2016
otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
45. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja majanduslik seisund
võimaldab tal tasuda hagejale elatist 170 eurot kuus ning kas hageja kasuks sellises suuruses
elatise väljamõistmisel jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja
heidab apellatsioonkaebuses ette, et maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 102 lg 2, et maakohus
2-21-268
ei arvestanud tema puuduva töövõimega, hindas ebaõigesti kostja majanduslikku olukorda ning
jättis arvestamata ka asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel teine ülalpeetav.
46. Kostja on jäänud apellatsioonkaebuses endiselt seisukohale, et sellel perioodil, kui tal oli
kohustus hagejale elatist maksta, puudus tal lisasissetuleku teenimise võimalus, väites, et ta oli
täielikult majanduslikult sõltuv oma elukaaslasest ning sotsiaalmeedias postitatud pildid kostja
äritegevuse kohta ei kajasta tegelikku olukorda. Hageja hinnangul on kostja väited enda halvast
majanduslikust olukorrast paljasõnalised.
47. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Lapse ülalpidamise kohustus ei
tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal
on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid,
olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel
(Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16.01.2013 otsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-160-12, p 17). Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma
sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema
varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (Riigikohtu 13.04.2016 otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel
tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut
mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite
saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid
ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (Riigikohtu 24.10.2012 otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14; 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3, 21.4).
Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline
seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada
tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
48. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja majanduslik
seisund võimaldab tal tasuda hagejale elatist 170 eurot kuus. Maakohus on selle järelduse
tegemisel kostja majanduslikku seisundit otsuses piisavalt põhjalikult analüüsinud. Maakohus
tuvastas esitatud tõendite alusel, et kostja sissetulek riiklike toetuste näol oli keskmiselt 444
eurot, millele lisandus tasu konstellatsiooni teenuste pakkumise eest. Maakohus järeldas, et
kostja sissetulek on olnud eelduslikult vähemalt 500 eurot kuus. Arvestades, et kostja ei
tõendanud, et ta kulusid kannaks, luges maakohus sissetuleku ühetaoliseks kasutamiseks seda,
et kostja jagab oma käsutuses olevad vahendid enda ja tema ülalpeetavate vahel võrdselt
(500/3).
49. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus andnud kostja
majanduslikku olukorda hinnates asjas kogutud tõenditele ebaõige hinnangu. Ringkonnakohus,
olles tutvunud asjas esitatud tõenditega, asub seisukohale, et kostja tõenäoliselt on varjanud
oma tegelikke sissetulekuid. Kostja väited ei ole sotsiaalmeediast nähtuva info põhjal kooskõlas
tema tegelike võimalustega sissetulekut teenida, nagu ka maakohus tuvastas. Üksnes Eesti
Töötukassa väljastatud otsus ei ole piisav tõend täieliku töövõimetuse tõttu sissetuleku
teenimise võimatuse tõendamiseks. Kohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumis. Kostja
esitatud pangakontode väljavõtted võivad kinnitada ühelt poolt kostja väiteid, et tal puudub
enda kontole laekuv töötasu, kuid teiselt poolt võivad kostja selgitused viidata sellele, et kostja
varjab oma tegelikke sissetulekuid. Kostja antud selgitusest saab järeldada, et elukaaslase
pangakonto kasutamise põhjuseks võib pigem olla soov teadlikult sissetulekuid varjata (I kd,
tl-d 70–71, 173). Arvestades, et konto väljavõte on esitatud osaliselt nähtavana, ei saa sellest
teha ka järeldusi kõigi võimalike kostja sissetulekute kohta (I kd, tl 175–180).
2-21-268
50. Ringkonnakohtu istungil kostja kinnitas, et ta on terapeut, kuid on alles alustanud töötubade
ja loengute pidamisega ning alustava terapeudina teenib ta 20 eurot inimese kohta.
Ringkonnakohus möönab, et terapeudiks õppimine on pikk ja kulukas protsess, samuti on
aeganõudev klientuuri leidmine. Samas on asjas esitatud tõendite kohaselt kostja reklaaminud
ennast terapeudi ja konstellöörina juba alates sügisest 2017 (I kd, tl 64) ning detsembris 2019
vastava tunnistuse saamisel oma senistele klientidele suunatud postituses kinnitanud, et on
teenust pakkunud juba varem (I kd, tl 66 pöördel). Seetõttu on vähetõenäoline, et kuni sügiseni
2021 puudus kostjal klientuur täielikult ja ta tegeles 4 aastat üksnes oma tegevuse turundusega
(I kd, tl 64–66, 167–171). Eeltoodu põhjal on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostja ei
esitanud kohtule tegelikke andmeid oma sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta ning
kostja soovis jätta endast mulje kui varatust ja raskes majanduslikus olukorras olevast isikust
selleks, et vältida hageja ees elatise maksmise kohustuse täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul
oli põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja lisasissetuleku suurus võis vaidlusalusel perioodil
olla vähemalt 56 eurot kuus, s.t eelduslikult pakkus ta kuu aja jooksul teenust vähemalt 3
inimesele. Seega on usutav, et koos riiklike toetustega oli kostja sissetulek kokku vähemalt 500
eurot kuus (444+56).
51. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka kostja etteheide, et maakohus ei arvestanud kostja
tervisliku seisundiga. Maakohus võttis seda asjaolu arvesse, kuid leidis samas, et esitatud
tõendite põhjal võib järeldada, et kuigi kostjale on väljastatud otsus täieliku töövõimetuse kohta,
ei ole see võtnud kostjalt võimalust sissetulekut teenida. Kostja väide, et puudub vaidlus selle
üle, et tervislikust seisundist tulenevalt on kostja ratastoolis ja tema töötamine antud olukorras
on täielikult välistatud, ei ole pärast ringkonnakohtu istungit enam asjakohane.
52. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kohus jättis arvestamata
kostja teise ülalpeetavaga (II kd, tl 15 pöördel). Maakohtu põhjendus on selles osas esitatud
lühidalt, kuid järeldus, et sissetuleku ühetaolise kasutamise tulemusel tuleb elatist maksta 170
eurot (500/3), on ringkonnakohtu hinnangul jälgitav.
53. Kuna elatist tuleb kostjal hagejale tasuda perioodi eest alates 08.01.2021 kuni 31.08.2021,
siis mõistab ringkonnakohus elatise välja kindlas summas. Jaanuaris 2021 tuli kostjal elatist
tasuda 24 päeva eest, ühe päeva elatis on 5,48 eurot (170:31) ja elatis kokku 131,52 eurot.
Perioodi eest veebruar kuni august tuli kokku tasuda elatist 1190 eurot (170x7). Kokku kuulub
väljamõistmisele 1321,52 eurot.
54. Järgnevalt vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele.
55. Hageja apellatsioonkaebuse väited põhinevad hageja seadusliku esindaja soovil
tasaarvestada hageja vanemate elatise võlad. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas
tsiviilasjas ei saa kohtuotsusega tasaarvestada hageja nõuet ema vastu hageja venna nõudega
isa vastu, mistõttu jääb hageja vastav apellatsioonkaebuses sisalduv taotlus rahuldamata. Kuigi
mõlemad vanemad on olnud kohustatud oma ühiseid lapsi üleval pidama, siis sellise
kokkuleppe saavad vanemad sõlmida koos lastega vaid kompromissi sõlmimise teel. Eeltoodut
selgitas ringkonnakohus pooltele 21.10.2021 kirjas. Samuti juhtis ringkonnakohus nimetatud
asjaolule poolte tähelepanu 12.01.2022 istungil. Lisaks märgib ringkonnakohus, et VÕS § 200
lg 1 p 1 keelab tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Eeltoodud põhjusel ei saa ringkonnakohus
võtta seisukohta küsimustes, mis seonduvad hageja seadusliku esindaja kohustusega maksta
oma pojale elatist.
56. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse välja mõista tagasiulatuv elatis, kuid kaebuse
põhjendustes ei ole hageja esitanud sisulisi etteheiteid tagasiulatuva elatise välja mõistmata
2-21-268
jätmise osas. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tagasiulatuva elatise nõude
rahuldamine ei ole esitatud ajaoludel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu
seisukohaga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam oma eesmärki ning seaks
kostja raskesse majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus mõistab, et õiglane oleks olnud, kui
mõlemad vanemad oleksid jooksvalt oma lapsi võrdsel määral toetanud, kuid tagantjärgi on
sellise õigluse saavutamine võumatu.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57. Kuigi ringkonnakohus osaliselt tühistab maakohtu otsuse, puudub tühistamise ulatust,
vaidluse sisu ja kaebuste väiteid arvestades vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu
menetluses.
58. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab
kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Praegu on apellatsioonkaebused esitanud nii
hageja kui ka kostja. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse täielikult rahuldamata
ning rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leiab, et arvestades
apellatsioonkaebuste väiteid ja vaidluse sisu apellatsioonimenetluses, ei ole praegusel juhul
võimalik pidada kumbagi kaebust sisuliselt põhjendatuks. Kostja apellatsioonkaebus rahuldati
osaliselt üksnes menetluse ajal muutunud asjaolu tõttu. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb
jätta poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude
rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)