2-21-268/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-268

Kohtuasi

X hagi C vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.07.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X apellatsioonkaebuse hind 3504 eurot

C apellatsioonkaebuse hind 1530 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Janno Perv

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12.01.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata C 15.10.2021 taotlus hagi tagasivõtmiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.07.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-21-268 osaliselt

väljamõistetava igakuise elatise tasumise perioodi osas. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega rahuldada hagi igakuise elatise väljamõistmiseks alates 08.01.2021

kuni 31.08.2021 kokku summas 1321,15 eurot ja jätta rahuldamata hagi igakuise

elatise väljamõistmiseks alates 01.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. C apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Kohtuotsuse tervikresolutsioon:

6.1. Hagi rahuldada osaliselt.

6.2. Välja mõista C-lt X kasuks perioodi eest alates 08.01.2021 kuni 31.08.2021 elatis

kokku summas 1321,52 eurot.

2-21-268

6.3. Jätta rahuldamata X hagi C vastu elatise saamiseks perioodi eest alates

01.09.2021.

6.4. Elatis kanda X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

selgitusega „elatis X“.

6.5. Juhul, kui C on ajavahemikul alates 08.01.2021 kuni 31.08.2021 X-le maksnud

elatist,

siis

tasutud

summad

kuuluvad

väljamõistetud

elatisega

tasaarvestamisele.

6.6. Jätta rahuldamata X nõue C vastu tagasiulatuva elatise 3504 eurot saamiseks

ajavahemiku 07.01.2020-07.01.2021 eest.

6.7. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, tütar) esitas oma isa W kaudu 08.01.2021 Harju Maakohtule C (kostja, ema) vastu

hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatise alates 08.01.2021 kehtiva miinimummäära

ulatuses, s.o 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja

mõista elatise 3504 eurot ajavahemiku 07.01.2020–07.01.2021 eest.

2. Hagiavalduse ja selle 18.01.2021 täienduste kohaselt elab hageja alates juunist 2018 alaliselt

isa juures. Kostja ei ole kunagi täitnud hageja ülalpidamiskohustust, kuigi seda on temalt

mitmel korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis palutud. Hageja igakuised kulud

moodustavad kokku 664 eurot, sh eluasemekulud 211 eurot, toidukulud 140 eurot, kulutused

transpordile 14 eurot, sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 27 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 19 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 118 eurot ja muud vältimatud kulutused (trenn, tantsimine, kosmeetika, taskuraha,

lemmiklooma kulud, puhkus ja vaba aeg) 117 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt vähendada elatist 0 euroni.

4. Kostja on osalenud hageja ülalpidamises nii rahalises kui ka kasvatuslikus mõttes. Kostja

suhtleb ka praegusel hetkel hagejaga tihedalt sotsiaalmeedia kaudu ja telefoni teel. Hageja on

viimased 3 aastat viibinud nii lühiajaliselt kui ka pikemat aega suvekuudel (kuu) kostja

elukohas ja sellel ajal olnud kostja täielikul ülalpidamisel. Kostja on ostnud hagejale riideid (sh

2-21-268

üleriideid, jalanõusid ja aluspesu). Kostja on hagejale võimaldanud välismaa reise (veebruaris

2016 Tenerifele ja detsembris 2019 Egiptusesse, suvel 2019 Ed Sheerani kontserdile Riias).

Viimased hageja sünnipäevad (14, 15 ja 16) on finantseerinud ja organiseerinud kostja

ainuisikuliselt ning viimased 3 suve on hageja viibinud kostjaga Pärnus puhkusel ning kostja

on kandnud sellega seoses kõik kulud. Hageja põhikooli lõpetamise juuksuri ja make-up kulud

ning ehete rendi kulud kandis samuti kostja.

5. Tulenevalt Eesti Töötukassa 15.01.2021 otsusest nr TVH/21/002709 on kostja täielikult

töövõimetu. Seega on täidetud elatise vähendamise üks eeldustest. Samuti on kostja

ülalpidamisel hageja seadusliku esindajaga ühine alaealine laps Z (poeg), kes elab alaliselt

kostja juures. Nimetatuga on täidetud ka teine elatise vähendamise eeldus. Kostja sissetulekud

viimase 6 kuu jooksul on keskmiselt olnud 350 eurot kuus (sisaldab riikliku peretoetust ja Eesti

Töötukassa toetust).

6. Kostja vaidlustab hageja seadusliku esindaja koostatud kulud, leides, et need on

ülepaisutatud ja tõendamata.

Maakohtu otsus

7. Maakohus rahuldas 09.07.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

igakuise elatise 170 eurot alates 08.01.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva

elatise nõude 3504 eurot ajavahemiku 07.01.2020–07.01.2021 eest jättis maakohus

rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

8. Maakohtus puudus vaidlus, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Kostja ei esitanud

maakohtule tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud ja seega

on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitas, et igakuiselt

ettemakstud ülalpidamise andmine rahas võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval

vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade

eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki.

Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda

teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline

kokkulepe teise vanemaga.

9. Maakohus hindas hageja igakuiseid kulusid ja leidis, et põhjendatud ja vajalikud on hageja

eluasemekulud 208 euro ulatuses, toidukulu 140 eurot, kulutused transpordile 14 eurot,

sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 27 eurot,

kulutused koolikohustuse täitmiseks 19 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 euro ulatuses

ja muud vältimatud kulutused (trenn/tantsimine, kosmeetika, taskuraha, lemmiklooma kulud,

puhkus ja vaba aeg) 117 eurot, s.o kokku 604 eurot, millest kostja osa moodustab 302 eurot,

mis on käesoleval ajal isegi veidi suurem miinimumelatisest.

10. Seejärel hindas maakohus, kas esineb kostja väidetud alus elatise väljamõistmiseks alla

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära (PKS § 102 lg-d 1 ja 2).

11. Maakohus tuvastas kostja esitatu põhjal, et Eesti Töötukassa 15.01.2021 otsusest

nr TVH/21/002709 nähtuvalt on kostja täielikult töövõimetu. Otsuse kohaselt on kostjal

mõõdukas tegutsemispiirang liikumise ja raske tegutsemispiirang käelise tegevuse

valdkondades, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. Kostja 6 kuu keskmine

sissetulek (perioodil 01.11.2020–06.04.2021) on olnud ca 444 eurot, s.o Eesti Töötukassa toetus

ja Sotsiaalkindlustusameti tasutud peretoetus. Lisaks on Kiili Vallavalitsus tasunud kostjale

2-21-268

lapse spordi- ja huvitegevuse toetust 150 eurot ning Sotsiaalkindlustusamet elatisabi 100 eurot.

Kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning algatatud on kohustustest vabastamise menetlus.

12. Samas nähtus kohtule esitatud tõenditest, et vaatamata töövõimetusele, pakub kostja

konstellatsiooni teenuseid. Kostjal on Facebookis lehekülg XXX, mille kohaselt on ta

konstellatsiooni terapeut ning teostab konstellatsioone, viib läbi koolitusi, loenguid ja retriite

kehasse sulgunud emotsioonide ja traumade väljutamiseks. Hageja tõendas, et üldjuhul on

tegemist tasuliste teenustega. Kohtu hinnangul ei olnud usutav, et kostja osutaks nimetatud

teenuseid tasuta, mistõttu teatud lisasissetuleku teenimise võimalus on kostjal olemas.

13. Kostja ei toonud menetluses esile konkreetseid summasid enda ja lapse Z igakuiste

väljaminekute kohta. Kostja esitas oma igakuiste kulude tõendamiseks üksnes elukaaslase

konto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2020–25.04.2021. Kostja tõi esile, et viidatud perioodil

(16 kuud) olid kostja kulutused kokku 3305,89 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 206,61

eurot/kuus, kostja kulud tütrele olid 1172,79 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 73,29

eurot/kuus ning kostja kulud pojale olid 1449,73 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 90,60

eurot/kuus. Kohus märkis, et nimetatud pangakonto väljavõttes kajastatud kulutused ei ole

osaliselt seostatavad hagejaga, kostjaga ega ka teise lapsega (sh Tenerifel tehtud kulud,

apteegikulu, erinevate kaupluste maksed, kolmandatele isikutele tehtavad maksed). Samuti ei

ole tõendatud, et tegemist oleks igakuiste vajalike kulutustega. Kohus pidas iseenesest eluliselt

usutavaks, et teatud igakuised kulud kostjal seoses enda ja teise lapse ülalpidamisega tekkivad,

kuid kostja ei tõendanud, et ta ise ühtegi kulu kannaks.

14. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et kostja ei ole suuteline elatist

miinimummääras tasuma, arvestades kostja majanduslikku ja tervislikku seisundit, ning kostjal

võib olla täiendava sissetuleku saamine tema tervisliku seisundi tõttu raskendatud. Arvestades

asjaoluga, et kostja pakub konstellatsiooni teenuseid (sh loengud, koolitused), siis ei ole

lisasissetuleku teenimine kohtu hinnangul täielikult võimatu. Kohus asus seisukohale, et kostja

keskmine sissetulek moodustab igakuiselt ca 500 eurot. Samuti arvestas kohus asjaoluga, et

kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tal endal tuleks igakuiselt kulusid tema poolt märgitud

ulatuses kanda. Kohus asus seisukohale, et kostjal on võimalik tasuda hagejale elatist igakuiselt

170 eurot, kahjustamata enda ja oma teise alaealise lapse huvisid.

15. Tagasiulatuva elatise osas leidis maakohus, et selle nõudmine ei täida enam oma eesmärki

ning lisaks igakuisele elatisele suure summa tasumine võib asetada kostja raskesse

majanduslikku olukorda.

Hageja apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kostjalt välja mõista elatise 3504 eurot

ajavahemiku 07.01.2020–07.01.2021 eest ning tasaarveldada see kostja nõudega (3556 eurot)

hageja seadusliku esindaja vastu (täitemenetlus nr 023/2020/2014). Lisaks palub hageja

vabastada hageja seaduslik esindaja kostjale elatise maksmise kohustusest perioodil

01.11.2020–30.03.2021. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

17. Hageja peab vajalikuks veelkord selgitada, et hageja seaduslikul esindajal (laste isa) ja

kostjal on kaks ühist alaealist last, 17-aastane hageja ja 9-aastane Z. Novembris 2015 otsustas

kostja lõpetada 15 aastat kestnud kooselu ja kolis lastega ühisest kodust välja. Laste isa maksis

laste ülalpidamiseks elatist regulaarselt kuni aprillini 2018 ja lõpetas elatise maksmise kostja

vägivaldse käitumise ja laste isa vara lõhkumise tõttu ning seetõttu, et lapsed elasid novembrist

2015 kuni juunini 2018 vahelduvalt nii isa kui ema juures.

2-21-268

18. Harju Maakohtu 17.12.2018 otsusega mõisteti laste isalt välja poja kasuks igakuine elatis

70% kuus muutuva suurusena poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast

alates 03.05.2018 kuni poja täisealiseks saamiseni. Eeltoodud kohtumenetluse ajal oli tütar

saanud 14-aastaseks ning sai õiguse ise otsustada oma elukoha üle. Tütar otsustas, et ei soovi

kostjaga koos elada ning juunis 2018 kolis alaliselt isa elukohta. 22.03.2019 kuulutati välja laste

isa pankrot, mistõttu oli hageja seaduslikul esindajal väga raske katta nii alaliselt isaga elava

tütre igakuised kulud ja samas tasuda elatist pojale. Lisaks elas poeg ligi 1/3 ajast isa juures,

mil isa ostis talle vajalikud riided ning kattis ka muud eluks vajalikud kulud. Kuigi hageja elab

juba alates juunist 2018 alaliselt oma isa juures, ei ole kostja hageja emana täitnud oma

kohustust tasuda temast eraldi elavale alaealisele lapsele regulaarselt elatist. Samal ajal nõuab

kostja aktiivselt kohtutäituri kaudu laste isalt elatist poja eest. Vaatamata korduvatele

ettepanekutele, ei ole kostja üles näidanud mingisugust tahet koostööks.

19. Nõuete tasaarveldamine ei saa kindlasti panna kostjat raskesse majanduslikku olukorda.

Otsus nõuete tasaarveldamise ettepanek tagasi lükata paneb pigem laste isa ebavõrdsesse ja

raskesse majanduslikku olukorda.

20. Hageja seaduslik esindaja on 2020. aasta jooksul tasunud 12-kuulise graafiku alusel kokku

490,32 eurot Sotsiaalkindlustusametile, kuna see summa maksti kostjale poja elatusrahana.

Kahjuks ei ole nimetatud summa tasumist arvestatud täitemenetluses nr 023/2020/2014.

21. Perioodil 01.11.2020–30.03.2021 elas poeg alaliselt oma isa elukohas. 5 kuu jooksul ei

tasunud kostja, kes viibis samal ajal Hispaanias, poja ülalpidamiseks elatist. Samuti ei ole kostja

informeerinud hageja seaduslikku esindajat, et ta selle ajavahemiku eest elatisenõuet vähendab,

kuna hageja seaduslik esindaja oli sellel ajal kahe ühise alaealise lapse igapäevaste eluks

vajalike kulude kandja. Tuginedes eeltoodud asjaolule, palub hageja seaduslik esindaja kohtul

vabastada hageja seaduslik esindaja kohustusest tasuda kostjale elatist perioodil 01.11.2020–

30.03.2021, kuna poeg elas 100% ajast isa juures ja oli täielikult isa ülalpidamisel.

Kostja apellatsioonkaebus

22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata tühistatud

osas tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

23. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaal- ja menetlusõigusnorme, jättis suures osas tõendid

hindamata ning ei selgitanud välja tähtsust omavaid asjaolusid, mis tõi kaasa ebaõige

kohtulahendi. Lisaks seisneb menetlusõigusnormi rikkumine maakohtu ebapiisavas selgitamis-

ja väljaselgitamiskohustuse täitmises. Maakohus ei jaganud menetluses pooltele piisavalt

vajalikke ja asjakohaseid selgitusi ning seetõttu on otsus kostjale üllatav.

24. Maakohus ei põhjendanud ega selgitanud, kuidas ja millele tuginedes jõudis kohus

järeldusele, et kostjalt tuleb välja mõista hagejale elatis 170 eurot kuus kuni tema täisealiseks

saamiseni. Elatise väljamõistmisel jättis maakohus arvesse võtmata PKS § 102 lg 2 neljandas

lauses ja § 102 lg-s 1 sätestatu.

25. Maakohus ei võtnud arvesse asjaolu, et kostja kasvatada on hageja isa ja kostja teine ühine

laps Z, kes hageja kasuks elatise 170 eurot kuus väljamõistmisel osutub varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

2-21-268

26. Maakohus ei võtnud arvesse, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime perioodil

04.01.2021–03.01.2023. Puudub vaidlus selle üle, et tervislikust seisundist tulenevalt on kostja

ratastoolis ja tema töötamine on täielikult välistatud. Samuti ei arvestanud kohus, et Harju

Maakohtu 01.10.2020 määrusega lõpetati kostja pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist. Viidatud menetluses tuvastati, et kostjal on püsivalt raske

majanduslik olukord ja puuduvad rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal võimalik anda hagejale igakuiselt ülalpidamist 170 eurot

kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja temaga koos elava teise lapse ülalpidamist.

27. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et kostja pakub tasulisi konstellatsiooni teenuseid

ning kostjal on seetõttu lisasissetuleku teenimise võimalus. Maakohus tugines üksnes hageja

esitatud Facebooki väljavõttele, millega ei ole tõendatud, et kostja teenib lisasissetulekut.

Maakohus ei selgitanud hagejale, et väidet tuleb hagejal tõendada asjakohaste tõenditega.

28. Kohus ei analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid, poolte esitatud väiteid/vastuväiteid ega

osundanud täiendavate tõendite esitamise vajadusele, mistõttu on otsus ebaõige ja üllatuslik.

Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milliseid esitatud tõendeid arvesse ei võetud ja millistel

põhjustel.

29. Maakohus ei küsinud hagejalt tõendeid hageja igakuiste kulude kohta. Otsuse tegemisel

võttis maakohus arvesse üksnes hageja seadusliku esindaja selgitusi väidetavate kulude

kandmise kohta, mis on paljasõnalised ja tõendamata. Eluasemega seotud kulutusi, sh üüri ja

kommunaalmakseid, on tasunud kolmas isik, mitte hageja seaduslik esindaja. Arvestades

asjaolu, et hageja seaduslikul esindajal on 22.03.2019 välja kuulutatud eraisiku pankrot, siis on

eluliselt väheusutav, et hageja kulud saavad olla 664 eurot kuus.

30. Kohus ei võtnud elatise väljamõistmisel arvesse kostja 02.02.2021 vastuses avaldatut, sh

hageja seadusliku esindaja 17.12.2020 tehtud ettepanekut, millise kohaselt hageja seadusliku

esindaja kanda jääb hageja ülalpidamine ja kostja kanda Z ülalpidamine. Samuti ei võtnud

kohus arvesse kostja 26.02.2021 ettepanekut tasuda kompromissina 60 eurot kuus, kuna kostja

on oma elukaaslase ülalpidamisel. Praeguseks on kooselu lõppenud ja kostja elab lapsega

üüripinnal, mille eest on kohustus tasuda üüri 500 eurot kuus. Eeltoodut arvestades ei ole kostjal

võimalik anda hagejale elatist 170 eurot kuus, kahjustamata enda ja temaga koos elava lapse

toimetulekut. Kostja on sotsiaalabi vajav isik, kuna tema igakuine sissetulek ei ole piisav

igapäevaseks toimetulekuks.

Poolte seisukohad

31. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

osaliselt väljamõistetava elatise perioodi osas alates septembrist 2021 ning teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega rahuldab hageja hagi osaliselt ning mõistab hagejale elatise 170 eurot kuus

perioodi eest 08.01.2021 kuni 31.08.2021, mis on kokku 1321,52 eurot (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus

jäävad poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

2-21-268

33. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse hagi tagasivõtmiseks. TsMS § 424 lg 1

järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning kostja

nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja selgitas

15.10.2021 esitatud taotluses, et kuivõrd hageja on menetluse ajal kostja juurde elama kolinud,

siis kostja peab hagejat ülal vahetult ja tal puudub elatise maksmise kohustus. Olukorras, kus

hageja vanematel on ühine hooldusõigus ja mõlemal on kohustus täita tema

ülalpidamiskohustust, siis on hagejal õigus nõuda elatise tasumist lahus elavalt vanemalt. Kui

kohtumenetluse ajal hageja elukoht muutub, s.o hageja elab edaspidi kostja juures, siis ei kao

ära hageja õigus nõuda elatise tasumist perioodi eest, kui ta elas isaga. Menetluslikult ei saa

kostja võtta tagasi hageja esitatud hagi. Seega jääb taotlus hagi tagasivõtmiseks rahuldamata.

34. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse vaidlustas hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise osas ja kostja

väljamõistetud igakuise elatise suuruse osas.

35. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

36. Kuigi TsMS § 652 ei näe üldreeglina ette apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja tõendite

esitamist, tuleb seda võimalust erandina tunnustada olukorras, kus menetluslik olukord asjas on

pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese

astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on

muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita. Kui

ringkonnakohtu menetluses ilmneb uus asjaolu, mis välistab põhimõtteliselt sellise lahendi

tegemise nagu tegi esimese astme kohus, saab ja peab ringkonnakohus seda arvestama

(Riigikohtu 21.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p 15).

37. Kohus peab ülalpidamisenõudes otsuse tegemisel lähtuma hetkeolukorrast ning arvestama

nende asjaoludega, mis on elatise väljamõistmisel olulise tähendusega. Lapse viibimiskoht

vanemate lahuselu korral on üks nendest asjaoludest, millest kohus lähtub elatise suuruse

kindlaksmääramisel. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. PKS § 100 lg 4 järgi tuleb

elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta

regulaarselt ajal, mil vanem ei ela lapsega koos.

38. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsusega määratud elatise maksmise perioodi

muuta, kuna hageja vanemad kinnitasid 12.01.2022 toimunud ringkonnakohtu istungil, et

hageja elab alates 01.09.2021 kostja juures. Kuna alates hageja kolimisest isa juurest ema juurde

on olukord muutunud, ei ole kostja poolt hagejale elatise tasumine alates 01.09.2021 kuni

hageja täisealiseks saamiseni enam põhjendatud. Ringkonnakohus juhtis nimetatud asjaolule

poolte tähelepanu 12.01.2022 istungil. Seega, kuigi maakohus ei eksinud materiaalõiguse

kohaldamisel, tuleb apellatsioonimenetluses muutunud asjaolu arvesse võttes maakohtu otsus

elatise maksmise perioodi osas osaliselt tühistada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine

elatis perioodi 08.01.2021–31.08.2021 eest. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 100 lg-st 4

tulenevalt oli kostjal kohustus maksta hagejale viimane elatise makse augusti eest juulis 2021.

39. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid korrata. Kummagi apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

2-21-268

maakohtu otsust muus osas muuta ega tühistada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud

asjaolusid, mis vabastaksid teda täielikult elatise tasumise kohustusest või annaks alust

maakohtu otsusega väljamõistetud igakuise elatise suuruse vähendamiseks. Samuti ei anna

hageja apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu lahendit tagasiulatuva elatise

väljamõistmata jätmise osas.

40. Esmalt vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele.

41. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt põhineb vaidlustatud otsus materiaal- ja

menetlusõigusnormide rikkumisel, kuna maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 102 lg 2 ning ei

arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega. Ringkonnakohtu arvates on maakohus

materiaalõigust õigesti kohaldanud, esitatud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal kostja

väiteid elatise nõude rahuldamist puudutavas osas piisava põhjalikkusega hinnanud (TsMS

§ 232 lg-d 1–2) ning oma järeldusi otsuses nõuetele vastavalt põhjendanud (TsMS § 436 ja

§ 442 lg 8). Maakohus on täitnud ka selgitamiskohustust (I kd, tl 73–74), mistõttu ei saanud

otsus tulla üllatav. Kuigi kostja ei nõustu maakohu poolt tõenditest tehtud järeldustega, ei

tähenda see, et maakohus oleks viidatud menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus ei

pea ka võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud

asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

42. Kostja heidab ette, et maakohus ei küsinud hagejalt tõendeid hageja igakuiste kulude kohta.

Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 (nüüd ja edaspidi kuni 31.12.2021

kehtinud redaktsioon) järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära (miinimumelatis). Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealisele lapsele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, s.t eelduslikult

on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

(Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Maakohus hindas põhjalikult

hageja igakuised kulusid ja leidis, et põhjendatud ja vajalikud kulud on 604 eurot, s.o rohkem

kui kahekordne miinimumelatis. Maakohus selgitas seejuures õigesti, et kuivõrd hageja nõudis

miinimumelatist, siis ei pidanud ta oma kulusid tõendama.

43. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud igakuise elatise suurust, selgitab kolleegium järgmist.

44. Kohus võib PKS § 102 lg 2 (nüüd ja edaspidi kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioon)

kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Mõjuvaks

põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,

kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest

põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb

mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla

asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel,

kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka

lapse õigustatud huve (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja

28.2). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 13.04.2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

45. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja majanduslik seisund

võimaldab tal tasuda hagejale elatist 170 eurot kuus ning kas hageja kasuks sellises suuruses

elatise väljamõistmisel jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja

heidab apellatsioonkaebuses ette, et maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 102 lg 2, et maakohus

2-21-268

ei arvestanud tema puuduva töövõimega, hindas ebaõigesti kostja majanduslikku olukorda ning

jättis arvestamata ka asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel teine ülalpeetav.

46. Kostja on jäänud apellatsioonkaebuses endiselt seisukohale, et sellel perioodil, kui tal oli

kohustus hagejale elatist maksta, puudus tal lisasissetuleku teenimise võimalus, väites, et ta oli

täielikult majanduslikult sõltuv oma elukaaslasest ning sotsiaalmeedias postitatud pildid kostja

äritegevuse kohta ei kajasta tegelikku olukorda. Hageja hinnangul on kostja väited enda halvast

majanduslikust olukorrast paljasõnalised.

47. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Lapse ülalpidamise kohustus ei

tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal

on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid,

olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel

(Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16.01.2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-160-12, p 17). Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma

sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema

varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (Riigikohtu 13.04.2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel

tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut

mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (Riigikohtu 24.10.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14; 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3, 21.4).

Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline

seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

48. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja majanduslik

seisund võimaldab tal tasuda hagejale elatist 170 eurot kuus. Maakohus on selle järelduse

tegemisel kostja majanduslikku seisundit otsuses piisavalt põhjalikult analüüsinud. Maakohus

tuvastas esitatud tõendite alusel, et kostja sissetulek riiklike toetuste näol oli keskmiselt 444

eurot, millele lisandus tasu konstellatsiooni teenuste pakkumise eest. Maakohus järeldas, et

kostja sissetulek on olnud eelduslikult vähemalt 500 eurot kuus. Arvestades, et kostja ei

tõendanud, et ta kulusid kannaks, luges maakohus sissetuleku ühetaoliseks kasutamiseks seda,

et kostja jagab oma käsutuses olevad vahendid enda ja tema ülalpeetavate vahel võrdselt

(500/3).

49. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus andnud kostja

majanduslikku olukorda hinnates asjas kogutud tõenditele ebaõige hinnangu. Ringkonnakohus,

olles tutvunud asjas esitatud tõenditega, asub seisukohale, et kostja tõenäoliselt on varjanud

oma tegelikke sissetulekuid. Kostja väited ei ole sotsiaalmeediast nähtuva info põhjal kooskõlas

tema tegelike võimalustega sissetulekut teenida, nagu ka maakohus tuvastas. Üksnes Eesti

Töötukassa väljastatud otsus ei ole piisav tõend täieliku töövõimetuse tõttu sissetuleku

teenimise võimatuse tõendamiseks. Kohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumis. Kostja

esitatud pangakontode väljavõtted võivad kinnitada ühelt poolt kostja väiteid, et tal puudub

enda kontole laekuv töötasu, kuid teiselt poolt võivad kostja selgitused viidata sellele, et kostja

varjab oma tegelikke sissetulekuid. Kostja antud selgitusest saab järeldada, et elukaaslase

pangakonto kasutamise põhjuseks võib pigem olla soov teadlikult sissetulekuid varjata (I kd,

tl-d 70–71, 173). Arvestades, et konto väljavõte on esitatud osaliselt nähtavana, ei saa sellest

teha ka järeldusi kõigi võimalike kostja sissetulekute kohta (I kd, tl 175–180).

2-21-268

50. Ringkonnakohtu istungil kostja kinnitas, et ta on terapeut, kuid on alles alustanud töötubade

ja loengute pidamisega ning alustava terapeudina teenib ta 20 eurot inimese kohta.

Ringkonnakohus möönab, et terapeudiks õppimine on pikk ja kulukas protsess, samuti on

aeganõudev klientuuri leidmine. Samas on asjas esitatud tõendite kohaselt kostja reklaaminud

ennast terapeudi ja konstellöörina juba alates sügisest 2017 (I kd, tl 64) ning detsembris 2019

vastava tunnistuse saamisel oma senistele klientidele suunatud postituses kinnitanud, et on

teenust pakkunud juba varem (I kd, tl 66 pöördel). Seetõttu on vähetõenäoline, et kuni sügiseni

2021 puudus kostjal klientuur täielikult ja ta tegeles 4 aastat üksnes oma tegevuse turundusega

(I kd, tl 64–66, 167–171). Eeltoodu põhjal on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostja ei

esitanud kohtule tegelikke andmeid oma sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta ning

kostja soovis jätta endast mulje kui varatust ja raskes majanduslikus olukorras olevast isikust

selleks, et vältida hageja ees elatise maksmise kohustuse täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul

oli põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja lisasissetuleku suurus võis vaidlusalusel perioodil

olla vähemalt 56 eurot kuus, s.t eelduslikult pakkus ta kuu aja jooksul teenust vähemalt 3

inimesele. Seega on usutav, et koos riiklike toetustega oli kostja sissetulek kokku vähemalt 500

eurot kuus (444+56).

51. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka kostja etteheide, et maakohus ei arvestanud kostja

tervisliku seisundiga. Maakohus võttis seda asjaolu arvesse, kuid leidis samas, et esitatud

tõendite põhjal võib järeldada, et kuigi kostjale on väljastatud otsus täieliku töövõimetuse kohta,

ei ole see võtnud kostjalt võimalust sissetulekut teenida. Kostja väide, et puudub vaidlus selle

üle, et tervislikust seisundist tulenevalt on kostja ratastoolis ja tema töötamine antud olukorras

on täielikult välistatud, ei ole pärast ringkonnakohtu istungit enam asjakohane.

52. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kohus jättis arvestamata

kostja teise ülalpeetavaga (II kd, tl 15 pöördel). Maakohtu põhjendus on selles osas esitatud

lühidalt, kuid järeldus, et sissetuleku ühetaolise kasutamise tulemusel tuleb elatist maksta 170

eurot (500/3), on ringkonnakohtu hinnangul jälgitav.

53. Kuna elatist tuleb kostjal hagejale tasuda perioodi eest alates 08.01.2021 kuni 31.08.2021,

siis mõistab ringkonnakohus elatise välja kindlas summas. Jaanuaris 2021 tuli kostjal elatist

tasuda 24 päeva eest, ühe päeva elatis on 5,48 eurot (170:31) ja elatis kokku 131,52 eurot.

Perioodi eest veebruar kuni august tuli kokku tasuda elatist 1190 eurot (170x7). Kokku kuulub

väljamõistmisele 1321,52 eurot.

54. Järgnevalt vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele.

55. Hageja apellatsioonkaebuse väited põhinevad hageja seadusliku esindaja soovil

tasaarvestada hageja vanemate elatise võlad. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas

tsiviilasjas ei saa kohtuotsusega tasaarvestada hageja nõuet ema vastu hageja venna nõudega

isa vastu, mistõttu jääb hageja vastav apellatsioonkaebuses sisalduv taotlus rahuldamata. Kuigi

mõlemad vanemad on olnud kohustatud oma ühiseid lapsi üleval pidama, siis sellise

kokkuleppe saavad vanemad sõlmida koos lastega vaid kompromissi sõlmimise teel. Eeltoodut

selgitas ringkonnakohus pooltele 21.10.2021 kirjas. Samuti juhtis ringkonnakohus nimetatud

asjaolule poolte tähelepanu 12.01.2022 istungil. Lisaks märgib ringkonnakohus, et VÕS § 200

lg 1 p 1 keelab tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Eeltoodud põhjusel ei saa ringkonnakohus

võtta seisukohta küsimustes, mis seonduvad hageja seadusliku esindaja kohustusega maksta

oma pojale elatist.

56. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse välja mõista tagasiulatuv elatis, kuid kaebuse

põhjendustes ei ole hageja esitanud sisulisi etteheiteid tagasiulatuva elatise välja mõistmata

2-21-268

jätmise osas. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamine ei ole esitatud ajaoludel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam oma eesmärki ning seaks

kostja raskesse majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus mõistab, et õiglane oleks olnud, kui

mõlemad vanemad oleksid jooksvalt oma lapsi võrdsel määral toetanud, kuid tagantjärgi on

sellise õigluse saavutamine võumatu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

57. Kuigi ringkonnakohus osaliselt tühistab maakohtu otsuse, puudub tühistamise ulatust,

vaidluse sisu ja kaebuste väiteid arvestades vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu

menetluses.

58. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Praegu on apellatsioonkaebused esitanud nii

hageja kui ka kostja. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse täielikult rahuldamata

ning rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leiab, et arvestades

apellatsioonkaebuste väiteid ja vaidluse sisu apellatsioonimenetluses, ei ole praegusel juhul

võimalik pidada kumbagi kaebust sisuliselt põhjendatuks. Kostja apellatsioonkaebus rahuldati

osaliselt üksnes menetluse ajal muutunud asjaolu tõttu. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb

jätta poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)