2-19-19160/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. jaanuar 2022

Tsiviilasja number

2-19-19160

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2250 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. septembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): B.B. (sünd. XXXXXXX), esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Andrei

Matvejev

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Helen-Lumelille Tomberg

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.B. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2021. a

otsus alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetud

elatise suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada A.A. hagi B.B. vastu elatise alates 1.

jaanuarist 2022 väljamõistmiseks osaliselt. Mõista

B.B.lt A.A. kasuks välja alates 1. jaanuarist 2022

igakuine elatis järgmiselt. Igakuine elatis on

baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud

eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Pärast

indekseerimist

loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud

Eesti

Vabariigi

keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil.

Alates 1. jaanuarist 2022 on A.A. elatise suuruseks

213 eurot 44 senti.

B.B. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja ajavahemiku

6. detsember 2018 kuni 5. detsember 2019 eest

tagasiulatuvalt elatis summas 3000 eurot.

4.3. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja elatis alates 6.

detsembrist 2019 kuni 31. detsembrini 2021

summas 250 eurot kuus.

4.4. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja elatis alates 1.

jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni

muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt:

igakuine elatis on baassumma 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt

ametlikult

avaldatud

eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Pärast

indekseerimist

loetakse

järgmisel

aastal

baassummaks

eelmisel

aastal

indekseerimise

tulemusel

saadud

baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud

Eesti

Vabariigi

keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil.

Alates 1. jaanuarist 2022 on A.A. elatise suuruseks

213 eurot 44 senti.

B.B. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

4.5. Kohustada B.B.t maksma A.A. igakuine elatis

C.C.

end.

X.)

pangakontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga

kuu

1. kuupäevaks.

4.6. Jätta menetluskulud maakohtus poolte enda

kanda. B.B. riigi õigusabi kulud jäävad B.B. enda

kanda ja nende suuruse ning maksmise korra

määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 6. detsembril 2019 hagi B.B. (kostja) vastu igakuise elatise seadusega

kehtestatud määras alates hagi esitamisest ning ühekordse tagasiulatuva elatise 3223 eurot 23

senti perioodi 6. detsembrist 2018 kuni 5. detsembrini 2019 eest väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Pere elas Londonis. Hageja tuli koos emaga

2. oktoobril 2018 Eestisse puhkusele. 26. oktoobril 2018 pidi hageja emaga tagasi Londonisse

lendama, kuid kostja teatas 24. oktoobril 2018 hageja emale telefoni teel, et ta ütles üles

Londonis asuva ühise kodu üürilepingu ning et hageja ema jääks hagejaga Eestisse.

Kostja esitas 5. novembril 2018 avalduse lapse tagastamiseks, mis jäeti rahuldamata. Vanemate

ühine hooldusõigus lõpetati 21. novembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4575 ja

ainuhooldusõigus anti üle hageja emale. Hageja ema on korduvalt pöördunud kostja poole

ettepanekuga maksta hagejale latist, kuid kostja ei ole seda teinud alates novembrist 2018.

Kostja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks ega ühtegi tõendit, et

hageja kulutused on tegelikkuses nõutust väiksemad. Kostja väited sissetuleku suuruse kohta ei

ole eluliselt usutavad, kuna kostja ja hageja ema kooselu ajal olid need kolm korda suuremad.

Hageja igakuised kulud on eluasemekulud 67 eurot, kommunaalmaksed 57 eurot, muud

elamuga seotud kulud (TV, internet jms, sh remondikulud) 100 eurot. Hageja igakuised

toidukulud on 130 eurot, logopeedi ja muud kõnehäirega seotud kulud umbes 30 eurot,

ravimikulud (sealhulgas allergilise nahalööbe ravimine) 15 eurot, ujumistrenn 40 eurot, riided

ja jalanõud 70 eurot, arendavad tegevused, mänguasjad, raamatud ning vaba aja veetmine 50

eurot, lasteaed 80 eurot. Kokku on hageja igakuised vajadused minimaalselt 739 eurot kuus.

Lisaks tuleb arvestada, et pärast hageja ja tema ema väljaviskamist jättis kostja tagastamata

kõik hagejale kuuluvad asjad ning hagejale oli vajalik uuesti soetada vanker, käru, voodi ja

mänguasjad.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kaotas 2019. aasta alguses töö ning tal on raskused

igapäevaste kulude katmisega, seetõttu ei ole ta võimeline elatist maksma. Kostja on siiski

valmis tasuma igakuiselt 50 naela.

Kostja igakuine sissetulek on 1000 naela, millest 461 naela kulub eluaseme üürile ning

kommunaalteenustele. Kulud toidule on Suurbritannias ka suuremad. Hageja vajadused kuus

on kuni 252 eurot ja sellest summast 60 eurot hüvitatakse peretoetuse arvelt. Kostjal ei ole

võimalik tasuda elatis 292 eurot kuus.

Hageja nõuded kinnisvara laenumakse tasumiseks on põhjendamata, kuna kinnisvara omanik

ja laenu saaja on T.T.. Ka remondile tehtud kulud ei pruugi olla seotud hageja ülalpidamisega.

Hageja ei ole esitanud tõendeid logopeedi teenuse kasutamise kohta, esitatud on tõend

logopeedi teenuse määramise kohta. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et hageja ema teeniks

selleks piisavalt raha, et tagada kulud summas 922 eurot 52 senti.

Elatise määramisel enne 15. jaanuari 2021 tuleb lähtuda uuringus „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis“ määratud summast 252 eurot, millest tuleb maha arvestada peretoetus 60

eurot. Seega saab kuni 15. jaanuarini 2021 nõuda elatist summas 96 eurot kuus

((252 eurot–60 eurot)/2). XXX sai hageja 3-aastaseks ja elatise suurus peab olema 129 eurot

kuus ((318 eurot – 60 eurot)/2).

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 20. septembri 2021. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 6. detsembrist 2018 kuni 5. detsembrini 2019

eest summas 3000 eurot ning elatise 250 eurot kuus alates 6. detsembrist 2019 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Maakohus kohustas kostjat maksma hageja igakuise elatise C.C. end.

X.) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 1. kuupäevaks ning jättis

menetluskulud poolte enda kanda.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 1. jaanuarist 2018 on kuutasu alammäär 500

eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 250 eurot,

alates 1. jaanuarist 2019 on kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest 270 eurot ning alates

1. jaanuarist 2020 on kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest 292 eurot.

Puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Vanem on hoolimata oma varalisest seisundist

kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1

sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama

paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega

seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.

Olenemata kohtu mitmetest järelpärimistest ei ole kostja oma sissetulekuid täpselt tõendanud.

Kostja ei ole esitanud ühtegi pangakonto väljavõtet ega ka sissetulekut kinnitavat dokumenti.

Arvestades, et tegemist ei ole Eesti riigis elava isikuga, siis ei ole kohus teinud ka järelpärimisi

Eesti krediidiasutustele. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust

teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lapsele.

Alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui

elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab

ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Seega tuleb kostjal pingutada ning

teha kõik endast olenev, et vähemalt teenida tasu miinimummääras kuus. Suurbritannia ja

Põhja-Iiri Ühendkuningriigis

on

miinimumpalk

8,91

naela

tunnis

(https://wageindicator.org/salary/minimum-wage/united-kingdom), mis on 1426 naela kuus

(1664 eurot).

Eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste

suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles

ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Siiski on lapse vajadusi vajalik hinnata juhul, kui

kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). Arvestades, et kostja on soovinud elatise väljamõistmist

miinimumelatisest väiksemas summas, siis pidas maakohus vajalikuks hinnata hageja kulusid.

Maakohtu põhjenduste kohaselt oli hagi esitamise hetkel hageja 2-aastane. Kostja poolt

viidatud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 1–2-aastaste laste

ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal on 252 eurot kuus. Praeguseks on hageja

saanud 3-aastaseks. Uuringu kohaselt on kulud 3-aastasele lapsele Tallinnas 318 eurot kuus.

Uuringu kohaselt on 3-aastaste laste ülalpidamiskulud suuruses 434 eurot kuus.

Hageja on ise esitanud tõendid igakuiste kulude kohta. Maakohus leidis, et kõik kulud ei ole

kindlasti esmavajalikud. Hageja ülalpidamiskuluks ei ole laenumakse. Tegemist on

omanikukohustusega, nii kinnisvara kui ka laenukohustus on kolmanda isiku kohustus ning

olukorras, kus laenumakse on vajalik kinnisvara omandamiseks, ei saa seda pidada

ülalpidamise kohustuse täitmise osaks. Sama on ka kindlustusmaksetega. Hageja on nõudnud

väga suuri eluasemekulusid (dtl 95 jj). Maakohus leidis, et lapse osa nimetatud kuludest ei saa

olla võrdne täiskasvanute omaga. Tegemist on eramajaga ning hagejale ei saa omistada

täiskasvanuga võrdset tarbimist. Maakohus leidis, et mõistlik on lähtuda uuringus toodud

summast ja mõista eluasemekuludena välja 26 eurot.

Hageja igakuine toidukulu on 130 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot, arendavad

tegevused, mänguasjad, raamatud 50 eurot, vaba aja veetmise kulud 43 eurot 87 senti kuus,

logopeediline abi 180 eurot, ujumine 40 eurot, ravimikulud 15 eurot. Kulud söögile koos

lasteaias makstava söögirahaga on õigustatud. Kulud riietele ja mänguasjadele on

ülepaisutatud, lapsel ei ole esmavajalik osta igas kuus 50 euro eest mänge ja raamatuid.

Logopeedilise abi kulu on põhjendatud, kuna hageja on esitanud nõustamismeeskonna otsuse

abi vajalikkuse kohta ja hinnakirja (https://www.logopeed.ee/et/teenused). Eelnevat ning

uuringut arvesse võttes leidis maakohus, et hageja põhjendatud kulu ühes kuus on 500 eurot.

Lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, seega tuleb arvestada, et lapsel on õigus

nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab ning arvestama peab ka

teise vanema kohustust last ülal pidada. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist

saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kostja on viidanud, et hageja ema ei ole

tõendanud, kuidas ta lapse kulusid kannab. Hageja ema ei tööta ning tema igakuine sissetulek

on 98 eurot 36 senti. Hageja ema sissetuleku suurus ei saa olla põhistuseks, et kostja ei peaks

oma kohustusi täitma. Samas on selge, et hageja ema ei ole võimeline kandma sellises mahus

hageja kulusid nagu hagiavalduses on esitatud (461 eurot kuus).

Hagejate ema esitas kohtule väljavõtte enda arveldusarvest, millest nähtub, et hageja ema

arveldusarvele laekub igakuiselt peretoetus summas 60 eurot. Maakohus leidis, et käesoleval

juhul ei ole põhjendatud elatist peretoetuse arvelt vähendada, kuna tegemist ei ole suure

summaga, mis kataks lapse vajadusi oluliselt.

Arvestades kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta teenib, ei ole ta maakohtu hinnangul

käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus vähendada hageja poolt

nõutud elatise summat. Kostja kuludest ei nähtu põhjendamatuid kulusid ning seega ei ole ka

mõistlik eeldada, et kostja saaks enda kulusid vähendada. Kostja ei ole vaatamata kohtu

nõuetele esitanud tõendeid enda sissetulekute ega kulude kohta. Arvestades eespool öeldut ja

tuvastatut ning arvestades, et kostja sissetulek ei kata ka tema enda igapäevaseid kulusid, tuleb

kostjalt välja mõista elatis 250 eurot kuus alates 6. detsembrist 2019. Suurema elatise

väljamõistmine asetaks kostja praeguse sissetulekuga olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada

enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise määramisel tuleb esmalt

tagada küll lapse ülalpidamine, aga see ei tohi tekitada elatise võlgnevust vanemale, kelle puhul

on ilmne, et suurema elatise väljamõistmine süvendab rahalisi raskuseid. Arvestades Riigikohtu

praktikat ning asjaolu, et kohus on elatist vähendanud alla miinimummäära, ei saa kohus

määrata ka elatise automaatset tõusu.

Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt

kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud taotluse mõista välja

kostjalt elatise võlgnevus 3223 eurot 23 senti perioodi 6. detsembrist 2018 kuni 5. detsembrini

2019 eest. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et hageja ema oleks kostjal palunud hagejale

ülalpidamist anda, nähtub materjalidest selgelt, et kostja on sellest keeldunud.

Ülalpidamiskohustus tuleneb PKS §-st 96 ja § 97 lg-st 1 ning seega oli kostja kohustatud täitma

ülalpidamiskohustust olenemata sellest, kas hageja ema seda nõudis või mitte. Põhjendatud on

lähtuda samast elatise suurusest 250 eurot kuus. Hageja vajadused ei ole selle aja jooksul väga

ulatuslikult muutunud, kuna hageja vanus ei ole nii palju muutunud. Samas on oluline arvestada

ka asjaolu, et kostja ei ole tagastanud hageja asju (käru, vanker jne), seega tekkis hagejal

lühikese perioodi jooksul palju kulusid, mis olid tema ülalpidamiseks esmavajalikud. Seega

tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja tagasiulatuvalt elatis 3000 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud ning

on jätnud asja sisuliselt hindamata. Kostjal puudub võimalus maksta elatist summas 250 eurot

kuus. Maakohus jättis arvestamata, et elatustase Suurbritannias on oluliselt kõrgem kui Eestis.

Maakohus jättis arvestamata, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega.

Uuringute kohaselt on lapse keskmised vajadused madalamad kui seaduses sätestatud elatise

miinimummäär.

Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema lapsevanema võimet teenida

sissetulekut, mitte ainult ühe lapsevanema võimet. Lapse elulaad pole kunagi olnud selline, et

temale kuluks kuus isa poolt 292 eurot ja ema poolt samuti 292 eurot. Kostja ei pea õigeks, et

nüüd pärast vanemate kooselu lõppemist, oleksid lapse kulud oluliselt suuremad võrreldes

nende kuludega kui vanemad elasid koos. Kostja senine sissetulek on määranud hageja tavalise

elulaadi ning hageja elu on olnud seotud mõnevõrra säästlikuma eluviisiga. Ka hageja ema

sissetulek on olnud väike. Hageja elulaadi oluline paranemine pärast vanemate kooselu

lõppemist ei ole seega põhjendatud, kuna ükski muu asjaolu peale kooselu lõppemist pole

muutunud.

Hageja ema ei tõendanud, et ta teenib piisavalt raha selleks, et tasuda hageja kulud 922 eurot

52 senti kuus. Hageja poolt toodud kulude suurus ei ole asjaolusid arvestades mõistlik ning

hageja ema tegelikult ei osuta hagejale ülalpidamist samas ulatuses, nagu nõutakse kostjalt.

Kui tagasiulatuva elatise väljamõistmine on põhjendatud, taotleb kostja selle vähendamist.

Elatise tagasiulatuv väljamõistmine paneb kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda

ja see koormab kostjat üleliigselt.

Varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt

kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema

ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad

kui alaealisel lapsel.

Vastuseks ringkonnakohtu nõudele leidis kostja, et lapsele tuleb elatise kindlaksmääramisel

üldjuhul lähtuda kehtivast seadusest, s.o elatise nõude puhul, mis tekis enne 1. jaanuari 2022

sel ajal kehtinud PKS redaktsioonist ja alates 1. jaanuarist 2022 seaduse uuest redaktsioonist.

Alates 1. jaanuarist 2022 ei või väljamõistetud elatis ületada PKS §-s 101 sätestatud alammäära,

s.o 213 eurot 44 senti, arvestades hageja ema poolt saadud lapsetoetust.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Kohus andis kostjale korduvalt tähtaegu tõendite esitamiseks oma varalise seisundi

kindlakstegemiseks, kuid kostja ei pidanud vajalikuks neid oma esindajale ega kohtule

edastada. Arvestades hageja vanemate kooselust saadud kogemust, ei ole eluliselt usutav kostja

väide, et tema sissetulekuks on vaid 1000 naela, mis on poole võrra väiksem riigis kehtivast

miinimumpalga määrast 1426 naela. Kostja harjumuspärane elustiil vajab oluliselt enam ja oma

elustiili on kostja olnud suuteline ka finantseerima. Sellele, et tema käsutuses on tõenäoliselt

rohkem raha kui 1000 naela kuus, viitab kaudselt ka tema soovimatus avaldada oma pangakonto

väljavõtet. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise alla

miinimummäära väljamõistmiseks.

Vastuses kohtunõudele leidis hageja, et seadusemuudatusel ei ole mõju maakohtu otsuse

seaduslikkusele. Kostja tuginemine apellatsioonimenetluses muutunud materiaalõigusele oleks

vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostjal on õnnestunud kohtumenetlust venitada sellest

kõrvalehoidumisega üle kahe aasta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetud

elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi

elatise alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistmiseks osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja

alates 1. jaanuarist 2022 igakuise elatise järgmiselt. Igakuine elatis on baassumma 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks

eelmisel

aastal

indekseerimise

tulemusel

saadud

baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Hageja on kostja laps, kes elab Eestis oma emaga ning kostja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1

kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kostja elab Suurbritannias.

Maakohus mõistis kostjalt elatise alla seadusega kehtestatud alammäära, mis kehtis kohtuotsuse

tegemise ajal.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et menetluses on leidnud tõendamist need

alused, mis võimaldaksid nimetatud perioodi osas elatist vähendada alla sätestatud alammäära.

Hageja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Kuigi maakohus on

põhjendamatult vähendanud elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, tuleb seega

maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata kostjalt enne 1. jaanuari 2022 väljamõistetud

elatise osas.

8. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem

oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps

oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr , 2-15-

15909, p 12).

Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2

kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse

olemasolu (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvaks

põhjuseks võis enne 1. jaanuari 2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 järgi mh olla vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva

seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetluses ühtegi mõjuvat põhjust esile toonud.

Ainuüksi igakuise sissetuleku ebapiisav suurus ei ole üldjuhul mõjuvaks põhjuseks elatise

vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Vanem peab täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

2343, p 13). Asjas pole tuvastatud ning kostja ei ole väitnud, et tema võimalused sissetuleku

teenimiseks piiratud nt kostja tervisliku seisundi tõttu. Seega leidis maakohus põhjendatult, et

tuleb kostjal tuleb pingutada ning teha kõik endast olenev, et teenida tasu ulatuses, mis

võimaldab katta nii enda vajadusi kui ka tasuda elatist hagejale.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist tasunud või muul moel

oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetuleku ega varalise

olukorra kohta. Kostja tunnistas, et tema sissetulek on 1000 naela kuus.

Maakohus luges seega õigesti tuvastatuks, et kostja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud,

ometi pidas maakohus vastuoluliselt põhjendatuks vähendada elatist alla miinimummäära.

Kostja vaidles hageja kulude suurusele vastu. Hageja 12. juuli 2021. a menetlusdokumendi

kohaselt on hageja igakuised kulutused 922 eurot 52 senti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et osaliselt on nimetatud kulud ülepaisutatud. Samas ei ole kostja ka täitnud oma

tõendamiskoormist (tõendanud hageja kulutuste teistsugust suurust või muu mõjuva põhjuse

olemasolu).

Elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks ei anna alust ka asjaolu, et kostja elab välisriigis,

kus elatustase on väidetavalt hageja elukoha riigi omast kõrgem. Sellest tulenevalt on kostjal

võimalik ka teenida kõrgemat sissetulekut mille arvelt elatist maksta, mida näitab ka maakohtu

poolt tuvastatud palgamäär. Elatise vähendamiseks ei anna põhjust ka kostja väide, et hageja

senine elulaad ja elatustase on olnud säästlikud ning vanemate kooselu jooksul ei kulunud

hageja ülalpidamiseks hagis nõutud kahekordset miinimummäära, arvestades mõlema vanema

võrdset panust. Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda elatist seadusega kehtestatud määras

ning kostjal on kohustus hagejale elatist anda.

Hageja kinnitusel elab hageja koos ema ja ema abikaasaga, kes toetab hagejat ja hageja ema

(tl 59 pöördel). Ainuüksi hageja emal sissetuleku puudumine ei ole aluseks teiselt vanemalt,

ehk kostjalt, elatise vähendamiseks.

Kostja ei ole tõendanud olulisi asjaolusid, mis võimaldaks vähendada elatist alla seadusega

kehtestatud alammäära PKS § 102 järgi. Seega puudus maakohtul alus elatise vähendamiseks

enne 1. jaanuari 2022 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

9. Kostja heidab maakohtule ette uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ tähelepanuta

jätmist.

Viidatud uuring ei ole kohtule kohustuslik kohaldamiseks. Ringkonnakohtu arvates tuleb elatise

suuruse määramisel lähtuda ennekõike PKS §-s 99 jj sätestatust. Kuni 31. detsembrini 2021

kehtinud PKS § 99 lg-te 1–2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestatakse õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Kostja viidatud uuring on näitlik statistiline analüüs ja selles ei ole arvestatud konkreetse lapse

vajadusi.

10. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei ole oma tõendamiskoormist temalt väljamõistetava

elatise suuruse osas täitnud, siis hindas maakohus ka põhjendamatult hageja vajadusi ning

leidis, et kostja ei ole võimeline elatist suuremas ulatuses kui 250 eurot kuus maksma.

11. Kostja leidis, et maakohus jättis elatise suuruse määramisel põhjendamatult arvestamata

hageja emale laekuva lapsetoetusega.

PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Välistatud ei ole arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva

lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada

alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes

kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.

Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu

vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja

eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära

poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile

teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.

Maakohus tuvastas põhjendatult, et käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis

võimaldaks elatise suuruse kuni 31. detsembrini 2021 määramisel arvestada lapsetoetusega, ei

esine.

12. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid,

tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 1. jaanuari 2022,

saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. jaanuarini 2022 elatise välja enne 1. jaanuari

2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. jaanuarist 2022 aga kehtiva

perekonnaseaduse sätete alusel (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-75-11, p 11; 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 16; 28. oktoobri

2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 18; 16. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

164-10, p 16).

Ringkonnakohus peab seega alates 1. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast

seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PKS §-ga 217 2 ning hageja etteheide menetluse

venitamise kohta ei ole põhjendatud. PKS § 217 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui enne 2022. aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist

seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus,

loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma

elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse,

tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega oleks kostja saanud nõuda elatise suuruse

muutmist ainuüksi seaduse muudatusele tuginedes ka juhul, kui maakohtu otsus oleks

jõustunud varem.

Kuigi käesolevas asjas ei ole veel kohtuotsus jõustunud, on maakohus langetanud otsuse elatise

väljamõistmise kohta ning seega tuleb kostjal tasuda elatist PKS § 2172 lg 1 järgi kohtuotsusega

väljamõistetud summas. Kuivõrd seadus muutus menetluse kestel, on ringkonnakohtu

hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatud tõlgendada PKS § 217 2

lg-t 2 selliselt, et ainuüksi seaduse muudatusele kui väljamõistetud elatise suuruse muutmise

alusele saab tugineda ka menetluse kestel.

13. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine

elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

seletuskirja kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele

lapsele arvutatakse alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse

vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust,

peretoetustest ja kummagi vanemaga koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise

summast maha arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku

parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta.

Seega on alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel

arvestatud nii kohustatud vanema, s.o kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja

vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega.

14. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 102 lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise

korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

Ringkonnakohus leidis eelevalt, et kostja ei ole ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks

alla seadusega kehtestatud miinimummäära tõendanud. Kuigi kostja väitel ei ole ta suuteline

hagejale elatist miinimummääras maksma, ei ole ta ühtegi tõendit oma igakuiste sissetulekute,

kulutuste ja kohustuste osas kohtule esitanud. Kostja enda poolt väidetud sissetulek 1000 naela

on ringkonnakohtu hinnangul piisav, et tasuda elatist miinimummääras. Alates 1. jaanuarist

2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis Justiitsministeeriumi

elatiskalkulaatori järgi 213 eurot 44 senti ((https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

Ringkonnakohus leiab, et menetluses ei ole tuvastamist leidnud, et hageja vajadused ületaksid

alates 1. jaanuarist 2022 seaduses kehtestatud miinimummäära. Hageja poolt esitatud igakuised

kulutused on osaliselt ülepaisutatud.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja poolt näidatud igakuised kulutused eluasemele ei

ole suures osas seotud hagejaga. Hageja on märkinud igakuiseks kulutuseks kulud reisile (12.

juuli 2021 menetlusdokumendi lk 2), toa remondile ja kulutused mööblile. Eluliselt ei ole

usutav see, et tegemist oleks igakuiste väljaminekutega. Erinevalt maakohtust leiab

ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et kulutused logopeedile (varasema 30 euro asemel

180 eurot kuus) oleksid nii suures summas põhjendatud. Kuigi asjas on esitatud

nõustamismeeskonna otsus abi vajalikkuse osas, ei selgu sellest, et kogu vajaliku abi eest tuleb

hagejal terves ulatuses tasuda ise. Hageja igakuine toidukulu on 130 eurot. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kulud riietele, mänguasjadele ja raamatutele on ilmselt ülepaisutatud.

Kulud söögile koos lasteaias makstava söögirahaga on õigustatud.

Seega puudub alus jätta maakohtu poolt väljamõistetud elatis 250 eurot alates 1. jaanuarist 2022

muutmata. Hageja ei ole tõendanud, et tema igakuised kulutused ja igapäevavajaduste katmine

ületaks seadusjärgse miinimumi. Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoht, mille kohaselt

tuleb alates 1. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuda seadusjärgsest määrast, on

põhjendatud.

15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Riigikohtu 22.06.2022 kohtuotsus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 6.

detsembri 2019 – 31. detsembri 2021 eest väljamõistetud elatise ning alates 1. jaanuarist

2022 välja mõistetud elatise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja 6209 eurot 68 senti elatisena 6. detsembri 2019 – 31.

detsembri 2021 eest.

2.2. Mõista B.B.lt A.A. kasuks alates 1. jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XX

XX) välja igakuine elatis 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2.3. Kohustada B.B.t tasuma A.A. elatis C.C. end. X.) pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohustada B.B.t tasuma igakuist elatist, mis muutub

sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole

iga kuu esimeseks kuupäevaks.

3. Rahuldada A.A. kassatsioonkaebus.

4. Sõnastada otsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada A.A. hagi B.B. vastu osaliselt.

4.2. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja 3000 eurot tagasiulatuva elatisena 6. detsembri 2018 – 5.

detsembri 2019 eest.

4.3. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja 6209 eurot 68 senti elatisena 6. detsembri 2019 – 31.

detsembri 2021 eest.

4.4. Mõista B.B.lt A.A. kasuks alates 1. jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni

(XXXXX) välja igakuine elatis 213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44

senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4.5. Kohustada B.B.t tasuma A.A. elatis C.C. end. X.) pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohustada B.B.t tasuma igakuist elatist, mis muutub

sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole

iga kuu esimeseks kuupäevaks.

4.6. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda. B.B. riigi õigusabi kulud maa-

ja ringkonnakohtus jäävad B.B. enda kanda ning nende suurus ja maksmise kord on kindlaks

määratud eraldi määrustega.