4-21-3732/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-21-3732

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteo väärteoasi KarS § 262 järgi asi J.I lg 1

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. ( ) M. 31.08.2021 2590,21,001799 otsus väärteoasjas nr:

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja menetlusalune isik J.I (isikukood : XXX, elukoht xxxx, e-post: xxxx);

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta J.I kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747 ;

Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. ( )

M. 31.08.2021 otsus väärteoasjas nr: 2590,21,001799, millega määrati J.I-le KarS § 262 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot, muutmata.

Rahatrahv summas 60 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank,

EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. 10220215074921. Kohustuslik on märkida viitenumber

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.08.2021 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

Rakvere piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik A.K.väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,21,001799 menetlusaluse isiku J.I suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt J.I 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni 23.45-ni aadressil Xxxx eramu juures aia taga käitus avalikus kohas teisi isikuid (M. K. ja tema poja -K. K. uid M. suhtes) häirival viisil, solvates isik

erinevate ebatsensuursete sõnadega (jobu, idioot jne), millega pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Sellega rikkus menetlusalune isik korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p

2 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik J.I vastulauset esitanud väärteoprotokollile ei .

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja otsusega väärteoasjas nr: määr

K. M. 31.08.2021 2590,21,001799 ati menetlusalusele isikule J.I-le KarS § 262 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60

60 eurot tuli tasuda hiljemalt 24.09.2021. eurot. Määratud rahatrahv

Otsuse kohaselt 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni kella 23. -ni aadressil Xxxx eramu juures aia taga J.I käitus avalikus kohas teisi isikuid (M. K. ja tema poja -K. M.

K. suhtes) häirival viisil, solvates isikuid erinevate ebatsensuursete sõnadega (jobu, idioot jne), m

illega pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise.

Tunnistajate sõnul menetlusalune isik viibides tänaval solvas oma väljaöeldud sõnadega seal viibinud teisi isikuid. Menetlusalune isik oma süüd ei tunnista ja ei kahetse. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises otsese tahtluse. Sellise käitumisega näitab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist ja, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui sellise isiku karistamisel lähtuda karistuse alammäärast, annaks see ühiskonnale vale signaali. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Isik peab talle , et tema poolt toime pandud tegu oli määratud karistusest aru saama vale. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et lähtudes eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 24.09.2021.

3. 23.09.2021 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluse isiku J.I kaebus kohtuvälise menetleja 31.08.2021 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,21,001799. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse täielikult. Ta leiab, et pole talle süüks arvatud tegu toime pannud. Otsuse tegemisel on võetud aluseks tunnistajate ütlused, mis on vastuolus omavahel ja teiste tõenditega. Kaebuse esitaja esitab kõne eristuse, kust nähtub, et ta pole 29.05.2021 helistanud M-K. K, nagu näiteks väidab . Samuti erinevad tunnistajate ütlused selles, et kes siis tegelikult ja keda K.N. ebatsensuurseid väljendeid kasutades solvas. Kord öeldakse kelle ütlusi paraku pole, , et A.V., sii , et kaebuse esitaja K.P., kuna nii autouks kui -aken s jälle . Samuti kuulis kõike autos olnud olid lahti. Nii V. kui P. on üle kuulamata kohtuvälise menetleja poolt. Samuti jääb arusaamatuks, mis oleks pidanud olema tema ste isikute solvamiseks. Osadest tunnistajate põhjus ja motiiv tei ütlustest nähtub et nad teavad sündmust teiste isikute sõnade järgi. , Tegelikkuses helistas ta N. ja kutsus teda grill

M-K. K. Tal polnud mingit ima. Jõudes maja juurde soovis ühtlasi ka rääkida põhjust kedagi solvata. Hoopis sõimas. V.K oli see, kes teda J.I-ks Arusaamatu on lle ta

süüks arvatud väärteo toimepanemise aeg 22.15 kuni 23.45. Politseinikud on öelnud, et väljakutse saabus kell 22.48. Kuidas siis on teo toimepanemise ajavahemik pandud kuni 23.45.

Samuti väide on meelevaldne ja tõendamata. Keegi , et ta oli raskes joobes, tema joovet ei mõõtnud. Ta ei olnud raskes joobes. Ta on arvamusel, et kuna ühtegi tunnistajat sündmuse juures ei olnud, samuti pole videot toimunust, mis pidi olemas olema, kuid mille osas on arvata, et see tõendaks süütust, siis on süü tõendamata ja teos puuduvad väärteo tunnused. tema tema tema

KarS § 262 alusel karistamine eeldab lisaks avalikus kohas toimepanemisele selle tuvastamist, kuidas objektiivselt avalikku korda rikuti. Pelgalt fakt, et tegu pandi toime avalikus kohas, ei saa endaga kaasa tuua menetlusaluse isiku teo kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-88-14, p 6.2;

30. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10, p 7.1 ja 21. mai 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07, p 7.2). Kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Teisalt on kriminaalkolleegium sedastanud, et iga pisirikkumist ei ole õige lugeda KarS § 262 järgi väärteoks. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-33-11, p 14 koos viidetega varasematele lahenditele). Kaebuse esitaja leiab, et ta pole kedagi solvanud ja ebatsensuurseid väljendeid kasutanud. Selle kohta puuduvad tõendid. Samuti leiab, et antud kaebust tuleb arutada kohtuistungil ja Xxxx maja juures viibinud isikud. Eeltoodu kuulata üle kõik 29.05.2 õhtul

alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 3 palub kaeb älja nõuda väärteotoimik use esitaja v

2590,21,001799; tühistada vaidlustatud otsus ja teha antud asjas uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; alternatiivselt, kui kohus siiski leiab, et tal on mingi süü, siis lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

4. 18.10.2021 kohtule saabunud vastuskirjas J.I kaebusele märgib kohtuväline menetleja, et on käesolevas väärteoasjas 31.08.2021 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja tutvus põhjalikult enne otsuse koostamist väärteotoimikuga ja selle sisuga. Otsuse ko

, ostamisel on arvesse võetud kõiki asjaolusid. Kohtuväline menetleja tutvunud väärteo

materjalidega, ajavahemikul kella 22.15-st kuni kella 23.45-ni selgitas välja, et 29.05.2021 aadressil Xxxx eramu juures aia ikus kohas teisi isikuid (M. K. ja taga J.I käitus aval tema poja -K. K. M. suhtes) häirival viisil, solvates isikuid erinevate ebatsensuursete sõnadega (jobu, idioot jne), millega pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Tunnistajate sõnul menetlusalune isik viibides tänaval solvas oma väljaöeldud sõnadega seal viibinud teisi isikuid. Menetlusalune isik oma süüd ei tunnista ja ei kahetse. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, vastava asjaolu kui isik ei tea süüteokoosseisule esinemisest, kuid oleks tähelepaneliku ja k pidanud ette nägema. ohusetundliku suhtumise korral

Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-

1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, - samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. - Seega, tuginedes

eeltoodule, palub kohtuväline menetleja kohtult jätta otsus väärteoasjas 2590,21,001799 muutmata ja J.I kaebus rahuldamata. Vajadusel o n kohtuväline menetleja nõus süüteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. J.I kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere Kohus määras

politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. 31.08.2021 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,21,001799 läbi vaadata avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, Rakvere Rohuaia 8 24.11.2021 kell 13.00. Kohtuistungile kutsuti menetlusalune isik/kaebuse esitaja J.I , kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja A.Uning tunnistajad M. K., M.-K. K., K.N., V.K.,

G.K., A.V. ja K.P.. 18.11.2021 teatas kaebuse esitaja J.I kohtule e-kirjaga, et 17.11.2021 sai ta positiivse koroonatesti vastuse ning peab olema karantiinis kuni 27.11.2021.

02.12.2021 pöördus kohus e-kirjaga J.I poole ning palus tal anda teada, kas tema tervislik seisund on paranenud ning kas kohus võib määrata uue kohtuistungi aja. Ühtlasi selgitas kohus, et juhul kui J.I ei soovi kohtuistungist osa võtta ning esitab kohtule vastavasisulise avalduse, siis on VTMS § 120 lg 1 kohaselt võimalik kaebust lahendada ka kirjalikus menetluses. 10.12.2021 esitas J.I kohtule avalduse, mille kohaselt ta soovib, et kaebus lahendatakse kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib - maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

7. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistava - id asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

8. Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui i ühel kontroll tasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10).

Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest

küljest.

Menetlusalusele isikule J.I-le on 31.08.2021 otsusega kohtuvälise menetleja

väärteoasjas nr: 2590,21,001799 määratud KarS § 262 lg 1 alusel karistus selle eest, et ta 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni 23.45-ni aadressil Xxxx eramu juures aia taga käitus avalikus kohas teisi isikuid (M. K. ja tema poja -K. K. M. suhtes) häirival viisil, solvates isikuid erinevate ebatsensuursete sõnadega (jobu, idioot jne), millega pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise.

Kohtupraktika kohaselt eeldab KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et selle teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil ning avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga vahetult seotud. Avaliku korra all mõistetakse kohtupraktikas tavade, heade kommete, normide või reeglistikega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seejuures eeldab teiste isikute rahu rikkumine konkreetse füüsilise isiku olemasolu ja selle all tuleb mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 262 järgi peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS § s 55 või § s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. - -

9. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo J.I

toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on VtM kutse V.K15.06.2021, VtM kutse K.N. 15.06.2021, VtM kutse J.I 06.08.2021, VtM tunnistaja

M. K.

M. K. 09.06.2021, VtM kutse ülekuulamise protokoll 14.06.2021, VtM alustamise teatis A.V. 15.07.2021, VtM tunnistaja K.N. 021, VtM tunnistaja G.K. ülekuulamise protokoll 17.06.2

ülekuulamise protokoll 13.06.2021, VtM kutse 09.06.2021, süüteoteade –

M. K.

M. K.

29.05.2021, VtM tunnistaja -K. K. M. ülekuulamise protokoll 17.06.2021, VtM kutse J.I 15.07.2021, VtM kutse -K. K. 15.06.2021, VtM kutse K.P. 22.07.2021, VtM tunnistaja M.

V.K K.P. 29.07.2021, VtM kutse A.V. ülekuulamise protokoll 17.06.2021, VtM kutse 06.08.2021.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud J.I poolt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine t kas menetlusalusele isikule inkrimineeritud käitumisega , s on rikutud mõnda KorS § s 55 või § s 56 ettenähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. - -

M.K( ) esitatud -23.45 Xxxx oli neil K. süüteoteatest (tl 56) nähtub, et 29.05.2021 kell 22.00 tavaline saunapäev, tema oli 8-kuuse pojapojaga toas, lapse ema K.N. oli saunas, kui talle helistas J.I ning nõudis kokkusaamis keeldus ning mõne aja pärast tiirutas hall auto nende t.

K. maja ees. Mõne aja pärast tuli veel teine auto. Hiljem said nad teada, et hallis autos olnud isikud kutsusid selle kohale (Xxxx tänavale). Umbes 10 minutit nad ootasid ja sõitsid vaikselt mööda tänavat. 20 minutit oli vaikus ning siis oli auto jälle tagasi. Kuna tema oli väljas ning pani pesu kuivama, siis jäi auto seisma ning sealt väljus purjus ning lällav J.I, kes tahtis teada, kus elavad Xxxx i nimelised. Ta teadis, tänaval K. et sellest võib probleem tekkida ning ütles, et ei tea ning sõitku nad parem minema. Talle vastati, et ise teavad, kus on. Tema vastusele, et neil on majas väike laps, kes ei saa magama jääda, sest koerad ümberringi hauguvad, kästi tal koer tuppa võtta. Marju läks karjudes autosse ning siis lasti alla auto tagumine aken ning seal olnud mees hakkas teda ropult sõimama. Auto sõitis vaikselt minema signaalitades ning autost kostva sõimu saatel. Selle aja jooksul olid nad juba teinud politseile väljakutsed (3). Mingi aja pärast tuli auto jälle tagasi ning uuriti naabritelt K.ide maja asukohta (seda said nad hiljem teada). Ta oli juures ja kuulis, kui J.I helistas tema pojale ( -K. K. M. ) ning palus tal majast välja tulla ning üks suits koos t olevat ju tema sõber. eha.

M.

M. keeldus. Siis tuli auto maja ette ning autos olnud mees tuli värava taha oovis väravast siseneda, kuid õnneks oli väraval riiv peal ja s

ja sisse ta ei saanud. M.K., tema ning tema abikaasa V.K läksid maja ette välja ning autost väljunud mees hakkas M ähvardama, mõnitama ning lubati lausa peksa anda. Ta helistas uuesti . politseisse, koerad haukusid, 8-kuune ärkas ja nuttis. Autost välja tulnud J.I räuskas, üritas väravast sisse saada ja tuikus aia taga. Kell võis olla kaheteist paiku öösel, kui nad lõpuks lahkusid, sest nemad oma aiast ei läinud välja.

Politseija Piirivalveameti teatisest (tl 57) nähtub, et politsei infosüsteemis POLIS on 29.05.2021

22.15 registreeritud juhtum 3100,21,0287311. Juhtumi sisu: 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni kella 23.45-ni toimus aadressil Xxxx eramu juures juhtum, kus J.I koos ühe tundmatu meesterahvaga käitusid avalikus kohas teisi isikuid (M. K. ja tema poja -K. K. M.

suhtes) häirival viisil, solvates isikuid erinevate ebatsensuursete sõnadega ja ähvardasid neid suuliselt füüsilise vägivallaga. Esitatud teate alusel alustati 09.06.2021 väärteomenetlus nr: 2590,21,001799 KarS § 262 lg 1 tunnustel. Menetleb Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Rakvere piirkonnagrupp.

Menetlusalune isik J.I on 10.08.2021 koostatud väärteoprotokolli kohaselt andnud ütlused (tl 53), milles selgitab, et 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni kella 23.45-ni viibis ta aadressil Xxxx eramu juures aia taga, temaga koos olid A.V., kes viibis koos temaga eramu juures aia taga ja K.P., kes viibis kogu selle aja sõiduautos ning kordagi vestlusesse ei sekkunud. Ta oli eelnevalt joonud kaks 0,33 l õlut Saku Ice ja sinna kohale minnes soovis rahulikult vestelda K.N. ning M-K. K

pealt veel M. K. ning . Hoovis viibisid ning nägid kõike V.K.. Ta helistas neile varasemalt telefoni teel ette, kuid ja M.K. K. ei öelnud otseselt talle, et nad ei soovi temaga vestelda. Jõudes eramu juurde ja väljudes sõidukist proovis ta uuesti Xxxx rääkida iga, kutsudes teda tänavale suitsu tegema, kuid keeldus tänavale tulemast. M.K. M.K. Seal olles tema kedagi ebatsensuursete sõnadega ei solvanud, püüdis rääkida nendega rahulikult. Samal ajal ütles talle mitmel korral selliseid sõnu nagu J.I V.K , mis teda samuti solvasid. Ta on varasemalt paaril korral antud aadressil nende isikute juures saunas käinud ja grilli nendega teinud ning mingeid probleeme pole siiani olnud. Ta soovis oma külaskäiguga ainult M.K. iga asjad selgeks rääkida, kuna varasemalt toimus nende vahel üks intsident, millele soovis temapoolseid vastuseid. Samuti väidab, et tema juuresolekul tema endine elukaaslane A.V. ei solvanud kedagi ebatsensuursete sõnadega ja ei ähvardanud kedagi suuliselt füüsilise vägivallaga. aslase eemale, nad rääkisid omavahel rahulikult M.-K. K. kutsus tema endise eluka

ning M.K. kutsus

A. isegi sauna ning soovis saada Facebookis sõbraks. Temale jääb arusaamatuks, milleks seda kõike on vaja läinud, kuid oma süüd ta selles juhtumis ei tunnista üldse.

Tunnistaja G.K. tlustest (tl 62- 29.05.2021 oli ta G.K. u ü 64) nähtub, et graafikujärgselt patrullis .

Kell 22.48 said nad , aadressile Xxxx, ale, kus maja ees kahtlane auto väljakutse tänav

registreerimisnumbriga XXxx i teatajat ja rikutakse teataja rahu. , sündmuskohal ähvardat Sündmuskohale sõites tuli antud registreerimisnumbriga sõiduk neile vastu Tap Olerexi, Pikk a tn 70. Antud sõidukile peatumismärguanne ja sõiduk peatus. Sõidukis oli kokku kolm inimest: juht K.P., J.I ja A.V. n

. Marju oli raskes alkoholijoobes ja rääkis eile, et käisid antud aadressil selletõttu, et seal viibib noormees nimega olevat mõned kuud tagasi ühel M. M. -K. K..

üritusel Marju sõnade kohaselt andnud oki, peale mida Marju ei mäleta midagi ja talle korgijo hommikul ärgates sai ta aru, et teda on vägistatud. Marju selgitas neile, et ta ei ole politseile avaldust esitanud, kuna kunagi ei ole politseist abi olnud. Marju sõnade kohaselt on tal vägistamise tagajärjel inud vigastused ja jäljed fikseeritud arsti poolt. Marjul tekk e selgitatud, et tuleb pöörduda politseijaoskonda avalduse kirjutamiseks, kui selline juhtum on aset leidnud, aga Marju , kuna soovisid M seda teha ei soovinud ja käitus üleolevalt. Antud aadressil käisid nad rääkida antud teemal. Marju väitis, et ei tahtnud õue tulla, mille tõtt nad võisid suuremat M. u lärmi teha. Selgitatud isikutele, et antud aadressile ei tohi tagasi minna ja isikud said sellest aru.

Nad läksid koos G.K. Xxxx, kus oli kohapeal -K. K., koos oma ema, isa ja praeguse M. elukaaslasega. Nende sõnade kohaselt isikud soovisid territooriumile tungida ja ähvardasid M., milliste sõnadega ähvardasid, ta täpselt ei mäleta, aga antud vestlus on jäädvustatud vormikaamera P32139 videosalvestusele.

kuud tagasi,

M. sõnul ta viibis antud üritusel mõned aga lahkus sealt koos oma praeguse elukaaslasega ja tema sõnul ei ole ta Marjule liiga teinud. M. ema selgitas neile, et ta tundis ohtu oma tervisele, kuna isikud olid agressiivselt meelestatud ja neil oli samal ajal kodus ka väikene laps.

Tunnistaja M.K( tlustest (tl 59-61) tunnistaja V.K. ( tlustest (tl 66-68) K.) ü ja K.) ü nähtub, et

nimetatud tunnistajad on väärteomenetluses andnud kohtuvälisele menetlejale omavahel kattuvaid ütlusi. Nad kirjeldavad, et 29.05.2021 kella 22.00 ajal Xxxx oli nende perel tavaline saunapäev, M. K. oli 8-kuuse pojapojaga toas, lapse ema K.N. oli saunas, kui talle helistas tuttav J.I ning nõudis kokkusaamist. keeldus kokkusaamisest ning mõne aja pärast tiirutas K.

hall sõiduauto maja ees, autos oli kolm isikut (roolis tundmatu naisterahvas, J.I ja võõras meesterahvas). Mõne aja pärast tuli veel teine sõiduauto, kuid sealt ei tulnud otseselt keegi välja. Hiljem said nad teada, et hallis sõiduautos olnud isikud kutsusid selle kohale Xxxx tänavale. Umbes 10 minutit sõidukis olnud isikud ootasid ja sõitsid vaikselt mööda tänavat edasi. Pärast seda oli 20 minutit vaikus ning siis oli sama sõiduauto jälle tagasi tänaval. Xxxx

M. K. oli eramu hoovis väljas ja pani seal pesu kuivama, sõiduauto jäi seisma ning sealt väljus purjus ning lällav J.I tänaval ütles, et ei . Marju tahtis teada, kus elavad Xxxx K.i nimelised. M. K. tea selliseid ning sõitku nad parem minema. Talle vastati, et ise teavad, kus nad on. Marju istus karjudes ja ropendades erinevaid ebatsensuurseid väljendeid öeldes, püüdes neid lihtsalt solvata, sõiduautosse ning siis lasti alla sõiduauto tagumine aken ning seal olnud meesterahvas hakkas

M. K.i ropult sõimama. Sõiduauto sõitis vaikselt nende maja juurest minema signaalitades ning sõiduautost kostva sõimu saatel. Selle aja jooksul olid nad juba teinud politseile väljakutseid.

Mingi aja pärast tuli sõiduauto jälle tänavale tagasi ning uuriti naabritelt perekond Xxxx K.ide maja asukohta (sellest said nad hiljem naabritelt teada). M. K. s ja kuulis, kui J.I oli läheduse helistas tema pojale M-K. K ning palus tal majast välja tulla ning üks suits koos temaga teha.

M. olevat ju Marju sõber. M. keeldus eramu hoovist välja minemast, öeldes, et nad ei ole omavahel sõbrad ning neil pole omavahel millestki rääkida. Siis tuli sõiduauto nende maja ette ning sõiduautos olnud meesterahvas tuli värava taha. Mees soovis väravast siseneda, kuid õnneks oli väraval riiv peal ja sisse ta ei saanud. äksid maja ette välja ning autost M.K., ja V.K l M. väljunud meesterahvas hakkas ähvardama, mõnitama ning lubas lausa M. M.le peksa anda. M.

K. helistas uuesti politseisse, koerad haukusid, 8-kuune pojapoeg ärkas üles ja nuttis. Sõiduautost välja tulnud J.I räuskas ja ropendas nende suunas, otseselt M.K.i suhtes mingite vanade asjade suhtes, üritas eramu väravast sisse saada ja tuikus aia taga. Marju karjus M.K.i kohta, et oled nii julge mees, et peidad nüüd ennast oma vanemate selja taha. Seda kõike kuulis ka K.N., kes samuti karjumise peale välja tuli. Selline käitumine J.I poolt ei ole normaalne, selliseid probleeme ei lahendata joobnud olekus ja sellisel viisil. J.I poolt toimepandud tegevus häiris suuremal või väiksemal määral M. K.i ja tema abikaasat V.K.i.

Tunnistaja K.N. tlustest (tl 70-72) ning tunnistaja M.K. ( tlustest (tl 74- , et ü

K. K.) ü 76) nähtub nende ütlused on sarnased ütlustega. Lisaks nähtub nende ütlustest tunnistajate ja V.K. M. veel, et Marju süüdistas it selles, et Kadrinas ühel peol olevat ta Marjule väidetavalt korgijooki M.K. andnud, peale mida Marju ei mäletanud enam midagi ning hommikul ärgates sai aru, et teda on vägistatud viibisid antud üritusel koos ning koos sealt ka lahkusid, seega see . K.N. ja -K. K. M.

väide ei vasta tõele, et M.-K. K. sellega kuidagi seotud oleks olnud. J.I poolt toimepandud tegevus häiris suuremal või väiksemal määral

M.-K. K.i ja tema elukaaslast K.N.t.

Eelpool nimetatud on kohtu hinnangul J.I, tõenditega tõendatud, et menetlusalune isik viibides süüdistuses tähendatud ajal avalikus kohas, s.o Xxxx eramu juures aia taga, rikkus KorS § 55 lg 1 p 2 nõudeid, sõnadega solvates erinevate ebatsensuursete M.-K. K.i ja tema ema M.

K.i -K. K.i ja M. K.i ning ka teisi samal aadressil viibivaid isikuid (V.K.i ja , millega häiris M. K.N. , pannes selle toime

. t) ga KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et otsuse tegemisel aluseks võetud tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus ning vastuolus ka teiste tõenditega. Tunnistajate M.K., V.K., M.K. ning K.

K.N. ütlused on omavahel kooskõlas ning suures ulatuses kattuvad, lisaks sellele on need kooskõlas ka süüteoteates märgituga ning politseiametnikust tunnistaja G.K. u poolt antud ütlus välises süüdistuses tega. J.I on samuti kohtu menetluses kinnitanud, et viibis tähendatud ajal Xxxx eramu juures aia taga ega ole seda vaidlustanud ka kaebuses. Lisaks on ta kohtu menetluses selgitanud, et oli eelnevalt joonud kaks 0,33 välises l õlut ning soovis rääkida K.N. ja M-K. K ning helistas neile eelnevalt ette. Politseiametnikust tunnistaja G.K. u ütlustest nähtub samuti, et J.I oli alkoholijoobes ning oli politseinikele selgitanud, et nad soovisid rääkida ei soovinud õue tulla, mille tõttu nad võisid suuremat lärmi teha. M, kuid

M.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 lg § 16 lg 3

1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus leiab, et lg 1 J.I toime otsese KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo pani

tahtlusega, sest viibides 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni 23.45-ni Xxxx eramu juures aia ta (s.o avalikus kohas) ning

ga käitudes seal teisi isikuid häirival viisil ja solvates neid erinevate ebatsensuursete sõnadega, teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu pidi ta ja vähemalt möönma seda.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid täidetud ka J.I teos ei esine. Seega on nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine

VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 säte - statud alusel.

10. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leid KarS § 262 is, et

-s 1 lg sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik

J.I.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis J.I puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 262 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni trahviühikut või lg 1 aresti. Seega peaks J.I-le KarS § 262 lg 1 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3

00 trahviühikut

-1 ning sanktsiooni k lg 1 eskmine määr on 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on KarS § 262 alusel J.I-le karistuseks rahatrahvi 15 ulatuses, s.o 60 eurot, määranud trahviühiku milline on oluliselt

väiksem kui sanktsiooni keskmine määr.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning J.I pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd väikeseks pidada.

Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ega KarS § s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel tuleb -

arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist ) nähtub J.I ei ole varem väärteokorras karistatud ( 86 tl , et

(isikut ei ole registrisse kantud). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteo eest J.I-le määratud karistus, rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras vastab tema süü suurusele ning eripreventiivsetele kaalutlustele.

Seetõttu KarS § 262 kohtuvälise menetleja poolt leiab kohus, et lg 1 alusel J.I-le määratud karistus – trahviühiku

0 eurot, on põhjendatud. rahatrahv 15 ulatuses, s.o 6

11.

120 lg-

132 p- - Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § st 1, § st 1, § 133 134 jätab kohus

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja 31.08.2021 otsuse väärteoasjas nr: 2590,21,001799 m

K. M. uutmata ja J.I kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik