2-20-19061/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

27. jaanuar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-19061

Tsiviilasi

CarCapital OÜ hagi A P vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

25 600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CarCapital OÜ (registrikood 11609788, asukoht

Poska 5, 10147 Tallinn), lepinguline esindaja K K (e-post:

xxx)

Kostja: A P (isikukood: xxx, elukoht xxx), lepinguline

esindaja P M (e-post: xxx )

Kohtuistung

18.11.2021

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja K K

Kostja lepinguline esindaja P M

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada

2. Välja mõista hageja CarCapital OÜ kasuks kostjalt A P vastu põhivõlgnevus 20 000 eurot

ja viivis 4000 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Kohtule 28.12.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja xxx laenulepingu nr xxx,

mille kohaselt andis hageja laenu 20 000 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid samas 20.01.2017

käenduslepingu. Kostja käendas laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. 14.06.2019

pikendasid hageja ja xxx seaduslik esindaja, kes on kostja isikuks laenu tagastamise tähtaega kuni

14.06.2020. Laenu, intressi ega viivist ei ole tasutud. Kuivõrd laen ja intress on tasumata,

rakendub laenulepingu punkti 2.3 sätestatud viivis, mida hageja vähendab senise kohtupraktika

põhjal 0, 2% ni. Hageja viivusenõue on 7120 eurot, mille hageja vähendab 4000 euroni. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhinõue 20 000 eurot ja viivisesumma 4000 eurot.

2. Kohus on hagi 05.01.2021 menetlusse võtnud ja küsinud kostjalt kirjaliku vastuse.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest Eesti kohus ei ole

selleks pädev. Kui aga kohus asja läbi vaatab, tuleb jätta see rahuldamata. Kostja on füüsiline isik

ja tarbija seisundis, tema alaline elukoht on xxx. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse nr

1215/2012 kohtualluvust käsitleva neljanda artikli kohaselt esitatakse isiku vastu hagi, kelle

elukoht on liikmesriigis, selle riigi kohtusse. Tagatise andmine kostja poolt on toimunud

eraisikuna, mis ei ole seotud tema kutsetegevusega.

4. Vaidluse all ei ole laenu saamine, laenu tagastamise tähtaja saabumine ega asjaolu, et

põhivõlgnik ei ole laenu tagasi maksnud. Hagejal tuleks esmalt pöörduda põhivõlgniku poole, kes

tunnustataks maksejõuetuks ning alles seejärel on õigus pöörduda kostja, kui käendaja vastu.

Kohtu põhjendused

5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

7. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

8. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole

vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute

kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse

müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust

tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist,

lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt

antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.

9. Kohtu hinnangul puudub alusel asja läbi vaatamata jätmiseks ning see kuulub menetlemisele

Harju Maakohtus. Käenduslepingu punktis 10;; on pooled saavutanud kokkuleppe vaidluse

lahendamiseks Harju Maakohtus. Hageja on valinud hagi esitamiseks Harju Maakohtu TsMS §

104 lg 1 alusel. Kostja leiab, et kuna ta on füüsilise isikuna tarbija seisundis ning tema alaline

elukoht on Soomes, siis Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse nr 1215/2012 kohtualluvust

käsitleva neljanda artikli kohaselt esitatakse isiku vastu hagi, kelle elukoht on liikmesriigis, ka

selle riigi kohtusse. Kohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et hagi kuulub läbivaatamisel TsMS § 104

lg 1 alusel Harju Maakohtus. Täiendavalt kostja poolt esile toodud määruse sättele tuleb juurde

vaadata artiklis 25 sätestatud, mis reguleerib kokkuleppest tulenevat alluvust. Kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt saab vaidlus Eesti kohtule alluda juhul, kui TsMS või muude

kohtualluvust reguleerivate õigusaktide sätete kohaselt peab Eesti kohus tulenevalt kohtualluvuse

kokkuleppest vaidluse lahendama. Vaidlustes, mille jaoks erandliku kohtualluvuse reegleid

määrusega ette nähtud ei ole, saavad pooled määruse art 25 kohaselt sõlmida kohtualluvuse

kokkuleppe. Lisaks võib kohus lahendada vaidluse ka põhjusel, et kostja ei ole määruse art 26

kohaselt kohtualluvuse kokkulepet vaidlustanud.

10. Vaidlustamata asjaolud, millest maakohus saab asja lahendamisel lähtuda, on:

 hageja ja xxx on sõlminud 20.01.2017 laenulepingu nr xxx;

 laenusaajat esindas seadusliku esindajana juhatuse liige A P;

 hageja ja kostja on sõlminud 20.01.2017 käenduslepingu;

 laen on laenusaajale üle antud ja see on põhivõlgniku poolt tagastamata.

11. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud

täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide

alusetu, sest käendussuhtest tulenevalt on hageja õigustatud esitama solidaarse nõue nii

põhivõlgniku kui käendaja vastu. Käenduslepingu punktis 3 on pooled kokku leppinud, et

kohustuse täitmise eest vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt. Seega

tuleb hagi rahuldada ja põhivõlgnevus kostjalt välja mõista.

12. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hageja nõuab võlgnetavalt summalt viivist lepingus sätestatud määras, mille suuruse on

vähendanud 4000 eurole arvestades põhivõlgnevuse suurust ja kohtupraktikat. Kostja jäi tasu

maksmise kohustuse täitmisel viivitusse 14.06.2020, viivise vähendamine on seaduse alusel

tehtav kohtu diskretsiooniotsus. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivist maksma kohustatud isik

nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb samuti, et leppetrahvi võib

vähendada kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid

üksnes võlgniku taotlusel.

Menetluskulud

13. Kuna kohus rahuldab hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1

jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

16. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

17. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik