2-20-17398/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17398

Kohtuasi

AGAL Kinnisvarad OÜ hagi X vastu kahju hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. juuni 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AGAL Kinnisvarad OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja advokaat Janne-Liisa

Ottis

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10. juuni 2021 määrus tühistada ja saata asi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AGAL Kinnisvarad OÜ (hageja) esitas 25. novembril 2020 hagi juhatuse liikme X (kostja)

vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 79 962,70 eurot ja

edasiulatuv viivis ning menetluskulud jätta kostja kanda. Ühtlasi taotles hageja hagi tagamist.

2. Harju Maakohus rahuldas 25. novembri 2020 määrusega hagi tagamise taotluse.

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus hagi jätta läbi vaatamata ning menetluskulud hageja

kanda. Kostja tõi vastuses välja, et hagi on esitatud kostja kui hageja juhatuse liikme vastu, kuid

hageja osanikud ei ole juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamiseks otsust vastu võtnud

(äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10).

4. Harju Maakohus andis 12. jaanuari 2021 määrusega hagejale tähtaja kuni 22. jaanuarini 2021

osanike otsuse esitamiseks. Hageja palus 22. jaanuaril 2021 tähtaega pikendada kuni

15. veebruarini 2021, kuivõrd hageja osanike koosolek on kokku kutsutud 1. veebruariks 2021.

5. Harju Maakohus jättis 26. jaanuaril 2021 hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata.

6. Hageja esitas 8. veebruaril 2021 määruskaebuse. Hageja esitas koos määruskaebusega hageja

osanike 1. veebruari 2021 koosoleku protokolli, mille kohaselt otsustati heaks kiita

25. novembril 2020 Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus.

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. märtsi 2021 määrusega Harju Maakohtu 26. jaanuari

2021 määruse ning saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 10. juuni 2021 määrusega hagi läbi vaatamata, tühistas 25. novembri

2021 määrusega seatud hagi tagamise abinõud ning jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohus viitas ÄS § 170 lg-le 2. Maakohus tuvastas, et hagejal on kaks osanikku:

vähemusosanik C ja enamusosanik Osaühing AGAL Invest ning põhikirja järgi annab iga

10 eurot osanikule ühe hääle. Hageja osanike 1. veebruari 2021 koosoleku protokolli kohaselt

esindas Osaühingut AGAL Invest tema osanik Osaühing Kalbro enda juhatuse liikme C kaudu.

Osanikku ei saa osaühingu osanike koosolekul esindada osaniku osanik, kui tal puudub

seadusest või tehingust tulenev õigus osaühingu osaniku esindamiseks. Protokollist ei nähtu, et

C oleks osalenud koosolekul Osaühingu AGAL Invest esindajana. Osaühingut AGAL Invest

saab äriregistrisse kantud piirangu kohaselt esindada C üksnes ühiselt koos teise juhatuse

liikmega, kelleks on kostja. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et C-l oli volitus Osaühingu

AGAL Invest esindamiseks.

Asjakohatu on hageja tuginemine ÄS § 177 lg-le 1, kuna säte piirab osaniku hääleõigust ega

käsitle osaühingu ja tema osaniku juhatuse liikme vahelisi suhteid.

Hageja osanike 1. veebruari 2021 otsus hagi esitamise heakskiitmiseks ja esindaja määramiseks

on ÄS § 1771 lg 1 järgi tühine, kuna rikuti oluliselt otsuse tegemise korda. Koosolekul oli

esindatud vähem kui pool osadega esindatud häältest (ÄS § 170 lg 2). Seetõttu puudus hagejal

õigus hagi esitamiseks ning hageja nimel esitanud isikutel juhatuse liikmel C-l ja

vandeadvokaat Ljudmila Tamaril puudus esindusõigus.

Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel ning märkis, et kui osanikud

otsustavad tulevikus vastava nõude esitamise ja esindaja määramise, on hagejal õigus esitada

hagi uuesti.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas 25. juunil 2021 määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja saata

asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Maakohtul puudus õigus hinnata praeguse menetluse raames hageja esindusõigust heakskiitva

dokumendi kehtivust. Hageja seadusliku esindaja C esindusõigus käesoleva vaidluse

pidamiseks on hageja osanike 1. veebruari 2021 otsusega nr 4 heaks kiidetud ning osanike otsus

on kehtiv kuni ei ole tuvastatud vastupidist. Hageja osanike otsus ei ole käesoleva vaidluse

eseme ega alusega seotud tõend, et kohus asuks seda asja sisulise arutamise käigus hagi alusena

hindama.

Juhul kui hageja esindusõigust kinnitava osanike otsuse kehtivuse kontroll oli lubatav, siis on

maakohus otsuse tühisuse osas jõudnud ebaõigele järeldusele. Hageja viitas Riigikohtu

8. oktoobri 2008 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16 ning leidis, et kostja ei ole õigustatud

isik osanike otsuse vaidlustamiseks. Kostja saaks otsust vaidlustada hageja juhatuse liikmena

üksnes juhul, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt

kaasneks kahju hüvitamise kohustus.

Hageja osanike koosolek oli otsustusvõimeline. Hageja 1. veebruari 2021 osanike koosolekul

osales osanik C (osa suurus 6,75%) 675 häälega ja osanik Osaühing AGAL Invest (osa suurus

93,25%), kelle nimel osales koosolekul Osaühingu AGAL Invest osanik Osaühing Kalbro 4662

häälega. Kohalolijate hääled kokku andsid üle poole koosolekul esindatud häältest (5337 häält).

Isegi kui Osaühing Aleksi Vara oleks koosolekul osalenud, ei oleks ta saanud huvide konflikti

olukorras päevakorra p-s 4 hääletada.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja hääleõiguse piirangu. Hageja viitas Riigikohtu

16. septembri 2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 13 ja 11. juuni 2021 otsusele

kriminaalasjas nr 1-18-5732, p 60 ning leidis, et osanike kirjalikest tahteavaldustest piisab

ÄS § 168 lg 1 p-st 10 tuleneva eelduse täitmiseks. C kui hageja osaniku nõusolek hagi

esitamiseks oli olemas. Olemas on ka teise osaniku Osaühing AGAL Invest nõusolek, kuivõrd

tema tahet juhatuse liikme vastu nõude esitamise kohta ja selle nõude üle peetavas vaidluses

kannatanu esindaja määramise kohta saab väljendada Osaühingu AGAL Invest teine juhatuse

liige C üksinda, hoolimata ühisest esindusõigusest. Kostjal ei olnud võimalik Osaühingut

AGAL Invest kui hageja osanikku esindada tulenevalt hääleõiguse piirangust (ÄS § 177 lg 1),

mida kohaldatakse kõigil juhtudel, kus hääleõiguse piirangule alluv isik teostab hääleõigust

nende isikute eest, kellele endale hääleõiguse piirang ei laiene.

10. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

13. Määruskaebuse kohaselt ei oleks maakohus pidanud hindama hageja esindusõiguse

kehtivust. TsMS § 226 lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning

menetlusosalisel on õigus nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist

igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Kostja palus vastuses hagiavaldusele jätta hagi läbi

vaatamata esindusõiguse puudumise tõttu, kuna hageja osanikud ei ole vastu võtnud ÄS § 168

lg 1 p 10 ettenähtud otsust tsiviilasja algatamiseks. Hageja esindaja esindusõiguse osas kahtluse

tekkimise tõttu pidi maakohus hageja esindaja esindusõiguse olemasolu kontrollima.

14. ÄS § 168 lg 1 p 10 sätestab, et nõukoguta osaühingu juhatuse liikmega õigusvaidluse

pidamise otsustamine ja selles vaidluses osaühingu esindaja määramine kuulub osanike

pädevusse. Kohtupraktika kohaselt võib osanike nõusolek juhatuse liikmega õigusvaidluse

pidamiseks ja selles vaidluses esindaja määramiseks olla antud osanike otsusega, mis on tehtud

ükskõik millisel seaduses sätestatud viisil, sh eraldi kirjalike tahteavaldustena (vt Riigikohtu

11. juuni 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-18-5732, p 60 ja 16. septembri 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-74-15, p 13). Maakohus pidi kontrollima, kas hageja osanikud on hagejale hagi

esitamiseks nõusoleku andnud.

15. ÄS § 170 lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on

esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga pole ette nähtud suurema

esindatuse nõuet. Puudub vaidlus, et hageja põhikirjaga oli ette nähtud samasugune esindatuse

nõue, nagu on sätestatud ÄS § 170 lg-s 2. Maakohus tuvastas, et hagejal on kaks osanikku – C

ja Osaühing AGAL Invest, kelle osad moodustavad vastavalt 6,75% ja 93,25% hageja

osakapitalist. Osaühingu AGAL Invest juhatuse liikmeteks on C ja kostja, kellel on ühine

esindusõigus. Hageja on määruskaebuses tuginenud ÄS § 177 lg-le 1 ning väitnud, et kostja

osalemine Osaühingu AGAL Invest hääleõiguse teostamisel käesoleva tsiviilasja algatamise

osas oli välistatud, mistõttu sai Osaühingu AGAL Invest tahet väljendada juhatuse liige C

üksinda. Hageja esindusõiguse kindlaks tegemisel ei ole vaja tuvastada kas kostja hääleõigus

oleks piiratud Osaühing AGAL Invest osanikuna. Esitatud asjaolude alusel tuleb tuvastada, kas

Osaühingul AGAL Invest on hageja osanikuna hääleõiguse piirang otsustamaks õigusvaidluse

pidamine enda ja hageja juhatuse liikme X-ga.

16. ÄS § 177 lg 1 sätestab, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse küsimusi, mis

puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus

juhatuse liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. ÄS § 177 lg 1

eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti ja neutraliseerida liikme erihuvid.

17. Antud juhul on hageja esitanud hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamise nõudes, mille

rahuldamise eelduseks on kostja kui hageja juhatuse liikme kohustuste rikkumine.

Hagiavalduse lahendamisel tuleb mh anda hinnang sellele, kas kostja on käitunud hageja

juhatuse liikmena õiguspäraselt. Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 177 lg 1 kohaldamisalasse

kuulub olukord, kus juhatuse liikme tegevust tuleb hinnata kohtus hagiavalduse lahendamise

käigus. Seega küsimuses, kas hageja esitab kostja vastu tema juhatuse liikme kohustuste

rikkumise tõttu hagi, mille käigus hinnatakse osaühingu juhatuse liikme tegevust, on piiratud

selle osaniku hääleõigus, kelle juhatuse liikmeks kostja on. Kostja on nii hageja kui ka

Osaühingu AGAL Invest juhatuse liige, mistõttu kohaldus Osaühingule AGAL Invest

hääleõiguse piirang küsimuses, milles otsustatakse kostja vastu hagi esitamist. Osaühingu

juhatuse liikme, kes on samaaegselt ka osaniku juhatuse liige, tegevuse kontrollimine võib

olemuslikult riivata osaniku huvisid, mis võivad olla vastuolus osaühingu huvidega ja seda

eelkõige vajadusega anda hinnang osaniku juhatuse liikme tegevusele (Tallinna

Ringkonnakohtu 28. mai 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-15787 p 32). Seega vastab Osaühingu

AGAL Invest hääleõiguse piiramine kostja vastu hagiavalduse esitamise otsustamisel ka

ÄS § 177 lg 1 eesmärgile kaitsta osaühingu huve. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et

hääleõigust piiravate normide eesmärk on vältida enamuse kuritarvitusi ja sellises olukorras ei

või osanik otsuse tegemisel hääletada ja tema hääli ei arvata ka kvoorumi hulka (vt K. Saare,

U. Volens, A. Vutt, M. Vutt „Ühinguõigus I. Kapitaliühingud“, 2015, lk 202). Kuna Osaühing

AGAL Invest ei saanud hääleõiguse piirangu tõttu kostja vastu hagiavalduse esitamise

küsimuses hääletada, siis on kolleegiumi arvates hageja osanike tahteavalduse tuvastamiseks

piisav hagiavalduse esitamisel hageja teise vähemusosaniku häältest, so C tahteavaldusest, et

lugeda antuks osanike otsus kostjaga õigusvaidluse pidamiseks selle osaniku häälte alusel, kelle

hääleõigust ei olnud piiratud.

18. Nagu eelnevalt märgitud, võib Riigikohtu praktika järgi olla osanike nõusolek juhatuse

liikmega õigusvaidluse pidamiseks ja selles vaidluses esindaja määramiseks antud osanike

otsusega, mis on tehtud eraldi kirjalike tahteavaldustena. Riigikohus on taoliseks kirjalikuks

tahteavalduseks lugenud ka kohtule esitatava avalduse allkirjastamist ja esitamist (vt Riigikohtu

11. juuni 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-18-5732, p-d 60 ja 68-69). Nimetatust lähtuvalt leiab

kolleegium, et kui vaid C tahteavaldusest sõltub kostja vastu hagi esitamine, siis C poolt hagi

allkirjastamise ja esitamisega ongi antud vastav kirjalik tahteavaldus kostja vastu nõude

esitamiseks ning C ja vandeadvokaat Ljudmila Tamari hageja esindajaks määramiseks. Seega

võib nõustuda hagejaga, et maakohus ei pidanudki käesoleva asja raames hindama hageja

osanike 1. veebruari 2021 otsuse kehtivust, kuivõrd nõusolek kostja vastu hagi esitamiseks oli

juba antud C kui ainsa hääleõigusliku osaniku kirjaliku tahteavaldusega hagi allkirjastades ja

esitades. Eeltoodust tulenevalt ei hinda nimetatud otsuse kehtivust ka ringkonnakohus.

Maakohus on järelikult jätnud hagi ebaõigesti läbi vaatamata, kuivõrd hageja nimel hagi

esitanud isikul oli selleks esindusõigus.

19. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

20. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 427 ja § 423 lg 1 p 9).

(allkirjastatud digitaalselt)