1-20-8166/54 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-20-8166 Otsuse kuupäev

27. jaanuar 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Velmar Brett, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi Jevgeni Moskaljovi süüdistuses KarS § 113 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jevgeni Moskaljovi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

12. jaanuar 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2021. a määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Jätta Jevgeni Moskaljovi kaitsjale määruskaebemenetluses riigi õigusabi eest makstud tasu

75 eurot 60 senti riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu 17. juuni 2021. a otsusega tunnistati Jevgeni Moskaljov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 järgi ja teda karistati 12 aasta pikkuse vangistusega. Sama otsusega tunnistati

J. Moskaljov süüdi ka KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 8 – § 25 lg 2 järgi, mille eest teda karistati kolmekuulise vangistusega, kuid selles osas määruskaebemenetlust ei toimu. Kohus luges KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning mõistis J. Moskaljovile liitkaristuseks 12 aastat vangistust.

2. KarS § 113 lg 1 järgi tunnistati J. Moskaljov süüdi selles, et 21. mail 2020 tekitas ta peksmisega oma elukaaslasele ulatuslikke vigastusi, mille tagajärjel viimane järgmisel päeval suri. Karistust mõistes asus maakohus seisukohale, et J. Moskaljovi süü vastas vähemalt KarS § 113 lg 1

1-20-8166

2(3) sanktsiooni keskmisele määrale ning võttis karistust raskendava asjaoluna täiendavalt arvesse, et süüdistatav ja kannatanu olid elukaaslased (KarS § 58 p 4).

3. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav. Apellatsiooni kohaselt teda provotseeriti ning ta ründas kannatanut äkilise hingelise erutuse seisundis. Kuivõrd kannatanu 21. mai õhtul veel liikus, suhtles ning valu ei kurtnud, siis ei mõistnud J. Moskaljov tema vigastuste ulatust. Süüdistatav osutas kannatanule esmaabi ega soovinud tema surma. Apellant palus ringkonnakohtul vähendada tema karistust 9 aastani.

4. Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2021. a määrusega jäeti apellatsioon kui ilmselgelt põhjendamatu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Konstateerides, et apellant taotleb karistuse muutmist, asus ringkonnakohus seisukohale, et karistus on põhjendatud ja kooskõlas seadusega ning apellatsiooni väited selle kergendamiseks alust ei anna. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas J. Moskaljovi kaitsja, kes taotleb lahendi tühistamist ja asja saatmist samale kohtule sisuliseks arutamiseks. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus ei põhjendanud apellatsiooni perspektiivitust piisavalt.

6. Prokuratuur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus poleks tohtinud jätta apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

8. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, nagu taotlenuks J. Moskaljov üksnes talle mõistetud karistuse kergendamist. Apellatsiooniväidetest – kannatanu provotseeriv käitumine, süüdistatav ei mõistnud tekitatud vigastuste ulatust ega soovinud kannatanu surma ning osutas talle esmaabi – ilmneb, et lisaks karistusele vaidlustas J. Moskaljov samal ajal ka süüküsimust. Sedastades, et süüdistatav KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistmist ei apelleeri, ning jättes osutatud kaitseväited sootuks tähelepanuta, eiras ringkonnakohus KrMS § 331 lg-s 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires, ning kitsendas põhjendamatult kohtumenetluse eset.

9. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab ringkonnakohtu lahend üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on enamasti võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2021. a määrus nr 1-20-1651, p 8).

10. Praegusel juhul need eeldused täidetud ei ole. Apellatsiooniväiteid, sh karistuse vaidlustamist, ei saa pidada eelmises punktis tsiteeritu tähenduses asjakohatuks. Ringkonnakohtu määruses ei osutata ka sellele, et J. Moskaljovile mõistetud karistus oleks kehtiva karistuspraktikaga kooskõlas

1-20-8166

3(3) ning puuduksid igasugusedki tõsiselt võetavad võimalused selle korrigeerimiseks. Samuti puuduvad viited muudele apellatsioonis tõstatatud õigusküsimustes kohtupraktikas üheselt väljakujunenud seisukohtadele, millest saaks järeldada, et apellatsioon on tervikuna ja üheselt arusaadavalt perspektiivitu. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et ta ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud argumente. Pelgalt eelmenetluses kaebusele üldise hinnangu andmisega ei saa asendada kriminaalasja sisulist kohtulikku arutamist ringkonnakohtus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. jaanuari 2020. a määrus nr 1-19-2550/99, p 8). Küsimus sellest, kas apellatsiooni saab selle ilmse põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata jätta, tuleb lahendada iga kriminaalasja põhjal eraldi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-96-09, p 10.5).

11. Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus kohtumenetluse eset põhjendamatult kitsendades ja apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ja saadab apellatsiooni samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada. Asja uuel arutamisel saab ringkonnakohus võtta seisukoha ka karistust raskendavate asjaolude olemasolus või puudumises KarS § 58 p 4 tähenduses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2020. a otsus asjas nr 1-19-3377).

12. Riigikohtu 8. novembri 2021. a määrusega arvati menetluskulude hulka J. Moskaljovi kaitsjale määruskaebemenetluses määratud riigi õigusabi tasu summas 75 eurot 60 senti. KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)