2-21-11161/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11161

Kohtuasi

Y ja X avaldus Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7

korteriühistu 19.05.2021 juhatuse otsuste tühisuse

tuvastamiseks, vale registrikande parandamiseks, Q

tagasiastumisavalduse kehtivuse tuvastamiseks ja

korteriomanike

13.07.2021

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja II X (isikukood XXXXXXXXXXX), avaldajate

lepinguline esindaja Ivo Jaama

Puudutatud isik Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7

korteriühistu

(registrikood

80005336),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 01.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-11161 menetluskulude

jaotuse osas muutmata. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles jäeti avaldus

rahuldamata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta solidaarselt Y ja X

kanda.

4. Määrata

Tallinn,

A. Lauteri

tn

//

Rävala

pst

korteriühistu

määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 280

eurot ja mõista solidaarselt Y-lt ja X-lt Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7

korteriühistu kasuks välja 280 eurot.

2-21-11161

5. Määruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (280 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määrus ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2 järgi edasikaevatav

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 4 ja 5).

Ülejäänud määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y ja X (avaldajad) esitasid 15.07.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles vaidlustasid

Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 19.05.2021

ja 13.07.2021 otsuste kehtivuse. Lisaks nõudsid avaldajad Q juhatusest tagasiastumise avalduse

kehtivuse kontrollimist, tema tegevuse asjaolude väljaselgitamist ja äriregistri kande muutmist.

2. 19.05.2021 juhatuse otsused on avaldajate arvates tühised kvoorumi puudumise tõttu.

Korteriomanike 13.07.2021 otsuse kehtetus tuleneb avaldajate arvates sellest, et otsuse

tegemiseks korteriomanike poolt esitatud taotlus oli vale ja eksitav. 19.05.2021 üldkoosoleku

otsuste vaidlustamist avaldajad ei põhjendanud. Q teatas 14.03.2021 teistele juhatuse liikmetele

oma tagasiastumisest, kuid jätkas oma tegevust.

3. Avaldajad taotlesid ka esialgse õiguskaitse korras Q ametiseisundi peatamist, kuid maakohus

jättis 21.07.2021 määrusega taotluse rahuldamata.

4. Puudutatud isik palus avalduse rahuldamata jätta.

Maakohtu määrus

5. Maakohus jättis 01.11.2021 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate

kanda. Kohus mõistis solidaarselt avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude

hüvitise 480 eurot ja viivise.

6. Avaldajate taotlused Q staatuse ja tegevuse tuvastamiseks ning äriregistri kande muutmiseks

on alusetud. Q staatus juhatuse liikmena ei saanud lõppeda nimetatud isiku poolt 14.03.2020

avaldajale II saadetud e-kirjaga. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 ja

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 2 järgi on juhatuse liikmete tagasikutsumine

korteriomanike otsustuspädevuses. Kohtule ei ole esitatud otsust Q tagasikutsumise kohta.

Äriregistri andmetel on jätkuvalt tegemist juhatuse liikmega.

7. Avaldajad väidavad alusetult, et 19.05.2021 juhatuse koosolekul puudus kvoorum. Põhikirja

p 17.4 järgi võib juhatus võtta vastu otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse

2-21-11161

liikmetest. Äriregistrist nähtuvalt oli ühistu juhatus 19.05.2021 10-liikmeline ja avaldajate

esitatud protokolli kohaselt osales vaidlusalusel koosolekul 6 juhatuse liiget.

8. Korteriomanike otsuste kehtivust ei mõjuta see, kas otsuste vastuvõtmist nõudnud

korteriomanike põhjendused vastavad tegelikkusele või mitte. 13.07.2021 hääletusprotokollis

ei ole esitatud korteriomanike poolt vastuvõetud otsuste põhjendusi. Otsuste põhjendamine ei

ole korteriomanike otsuste kehtivuse eeldus.

9. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 ja arvestades § 172 lg 1

teises lauses sätestatut, pidas maakohus õiglaseks jätta menetluskulud avaldajate kanda.

10. Puudutatud isiku menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 480 eurot esindaja 4 töötunni

eest tasumääraga 120 eurot tunnis, milles sisaldub käibemaks. Avaldajate väide, et

korteriomanike üldkoosolek polevat otsustanud õigusabilepingu sõlmimist, ei oma tähendust.

Puudutatud isik on olnud menetluses vandeadvokaadi kaudu esindatud ja esindaja on

kinnitanud oma volituse olemasolu. Kohtu arvates on puudutatud isiku nimetatud kulud

põhjendatud ja vajalikud.

Määruskaebus

11. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada

menetluskulude jaotuse osas, ja teha uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud puudutatud

isiku kanda või jätta osaliselt poolte kanda vastavalt kohtu õiglasele hinnangule.

12. Menetluskulude jaotus on äärmiselt ebaõiglane, kuna lahend ei ole tehtud avaldajate

huvides (TsMS § 172).

13. Avaldajad ei pea mõistlikuks vaidlustada avalduse rahuldamata jätmist, kuid peavad

vajalikuks vaidlustada kulude jaotust, kuna puudutatud isiku juhatuse liige Q esitas kohtule

hulgaliselt valeväited ja keeldub jätkuvalt andmast ligipääsu korteriühistu dokumentidele.

Avaldajad esitavad siinkohal kolmandat korda Q-le nõude vastata 21.09.2021 kohtule saadetud

menetlusdokumendis esitatud küsimustele ja esitada nimetatud tõendid, sest KrtS § 45 lg 1

alusel on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda

korteriühistu dokumentidega.

14. Avaldajate nõue kustutada äriregistrist eksitav kanne ei olnud asjakohatu, nagu väitis

puudutatud isik. Nõue oli avalduse esitamise ajal igati asjakohane, sest avaldajad ei saanud ette

teada, et kuus päeva peale avalduse kohtule esitamist vastav kanne äriregistris tehakse.

15. Kohus jättis kahjuks rahuldamata taotluse määrata korteriühistu juhatuse asendusliige, et

kontrollida korteriühistu juhtimisega seotud faktilisi asjaolusid ja tutvuda juhatuse otsuste ning

muude dokumentidega, et välja selgitada ühistule tekitatud kahju. Avaldajad ei nõustu, et see

nõue oleks põhjendamatu, sest revisjonikomisjoni arvamusest selgus, et Riivok OÜ-ga sõlmitud

leping oli kahjulik korteriühistule.

16. Lisaks leiavad avaldajad, et KrtS ja MTÜS ei näe ette võimalust, et juhatuse liige saaks

volitada kedagi enda esindamiseks seoses oma juhatuse liikme tööülesannete täitmisega, sh

juhatuse koosolekutel. Selline seadusevastane tegevus on korteriühistu juhatuste koosolekute

tavapärane praktika.

17. Kokkuvõttes leiavad avaldajad, et kuigi avaldust ei rahuldatud, ei ole alust väita, et avaldus

oli põhjendamatu. Pigem on probleem selles, et avaldajatel ei ole Q vastu piisavalt otseseid

2-21-11161

tõendeid, sest need on nimetatud isiku valduses ning ta keeldub neid tõendeid avaldajatele

jätkuvalt esitamast.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt

avaldajate kanda.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

väited ei anna määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS §-ga 659

ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

21. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud

üksnes menetluskulude jaotuse osas, s.o osas, milles puudutatud isiku kulud jäeti solidaarselt

avaldajate kanda. TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes

on määrus jõustunud osas, milles jäeti avaldus rahuldamata.

22. Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-le 1 ja § 172 lg 1 teisele lausele.

TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule

ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane

menetluskulud jätta. Ka Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluse kulude jaotuse otsustab

maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, lähtudes mh õiglusest (Riigikohtu 11.03.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus

diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud (Riigikohtu 13.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 12).

23. Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

rikkunud

maakohus

menetluskulude

jaotamisel

diskretsioonipiire. Avaldajad heidavad määruskaebuses maakohtule peamiselt ette seda, et

menetluskulud on jaotatud ebaõiglaselt, kuna avaldus on sisuliselt ebaõigesti lahendatud.

Samas määrust avalduse rahuldamata jätmise osas avaldajad ei vaidlusta. Määruskaebuse väited

ei lükka ümber määruse õigsust vaidlustatud osas. Asjaolu, et avaldajad pidasid vajalikuks

kohtu poole pöörduda, ei tähenda veel, et nende nõue on igal juhul põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kohus saab lahendi tegemisel tugineda üksnes asjaoludele, mida pooled on

menetluse käigus välja toonud. Avaldus, mille rahuldamiseks esile toodud asjaolude ja tõendite

põhjal kohtu hinnangul alus puudub, jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ei sõltu

üldreeglina sellest, millistel põhjendustel avaldus rahuldamata jäi. Avaldajate väide

korteriühistult siiani teabe mittesaamise kohta on asjakohatu, kuna see ei mõjuta avaldajate

esitatud avalduses toodud nõuete rahuldamata jätmise õigsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda.

2-21-11161

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid.

26. Puudutatud isiku 13.01.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu

määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 2 tunni 20 minuti õigusabi eest, s.o

määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine (2 tundi) ning menetluskulude

nimekirja koostamine (20 minutit), tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuga), s.o kokku 280 eurot

(käibemaksuga).

27. Avaldajate hinnangul on puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu

ülepaisutatud. Lisaks märgivad avaldajad, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise

kulusid ei hüvitata.

28. Vastuseks avaldajate seisukohale selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 178 lg 4 järgi ei

hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 4

ei kohaldu menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral (Riigikohtu 16.06.2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-5019, p 11). Praegusel juhul on avaldajad vaidlustanud menetluskulude

jaotust, mitte kulude suurust. Seega kuuluvad puudutatud isiku menetluskulud hüvitamisele.

29. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate seisukohaga, et

puudutatud isiku menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et

puudutatud isiku esindaja ajakulu on põhjendatud. Arvestades nii määruskaebuse kui ka

puudutatud isiku vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul maakohtu määruse

analüüsimise, kaebusega tutvumise ja sellele vastamisega seonduvatele toimingutele mõistlik

ajakulu 2 tundi. Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu.

Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu osas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on

vandeadvokaadi tunnihind 120 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

puudutatud isiku menetluskulud 280 eurot (käibemaksuga), milline summa tuleb solidaarselt

avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja mõista.

30. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud

isik on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 euro) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)