4-09-2667/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tõlge vene keelest

O T S U S Eesti Vabariigi Nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06 septembril 2010 aastal Väärteoasi oli läbi vaadatud 30.08.2010.a. Narva kohtumajas toimunud avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-09-2667 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Irina Kuzmina Väärteoasi Boriss Jakovlevi kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 12.02.2009 aastal tehtud otsuse nr. 2330,09,000702 peale.

Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Boriss Jakovlev Isikukood 36505052258, Venemaa kodakondsus, abielus, elukoha aadress XXX, töötab OÜ XXX. Kaebuse esitaja esindaja – jurist Aleksandr Gamazin Kohtuvälist menetlust läbiviiva asutuse esindaja - Juri Teslenko RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Boriss Jakovlevi kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 12.02.2009 aastal tehtud otsuse nr. 2330,09,000702 peale ja jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi poolt 12.02.2009 aastal tehtud otsus nr. 2330,09,000702

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras esitada kaebuse Riigikohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikustamisest, teatades kassatsiooni esitamise soovist kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul.

Maakohus tuvastas:

20.02.2009 aastal saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Boriss Jakovlevi kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 12.02.2009 aastal tehtud otsuse nr. 2330,09,000702 peale.

12.02.2009 tegi Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov otsuse Boriss Jakovlevi karistamise kohta Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 70 trahvimäära ulatuses, s.o. 4300 (neli tuhat kakssada) krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg.4 järgi juhtimisõigusest ilmajätmise kohta üheks kuuks selle eest, et Jakovlev juhtis 14.01.2009.a. kell 12.15 Ida Virumaal, Narva linnas, Rahu tn. 38 asuva maja juures mootorsõidukit kiirusega, millega ta ületas lubatud liikumiskiirust 22 km/h, liikudes kiirusega 55 + - 3 km/h, millega rikkus Liikluseeskirjade § 126 p.3 nõudeid.

Oma kaebuses palus Jakovlev nimetatud otsus tühistada ja väärteoasja menetlemine lõpetada. Oma kaebuses osutas Jakovlev, et edasikaevatav otsus ei ole põhjendatud ja tema vastuväidetele ei ole tähelepanu pööratud.

Kohtuistungi käigus toetas kaebuse esitaja oma nõudmisi. Jakovlev andis ütlusi, et liikumiskiirust piirav liiklusmärk „30“ ei olnud standardne, selle diameeter oli standardse märgi omast palju väiksem. Varem ta seda märki ei näinud, kuigi sõitis seda teed pidevalt. Piki teed, bussipeatuse taga, seisis valget värvi furgoon ja füüsiliselt ei olnud võimalik märki „30“ näha. Nägi liikumiskiirust piiravat märki siis, kui politsei oli teda juba peatanud. Märk oli paigaldatud kohe pärast bussipeatust ja kaupluse juurest minema sõitva liikuva furgoonauto tõttu ta märki ei näinud. Teatas politseitöötajatele oma soovist omada kaitsjat. Õigused ja kohustused olid selgitatud, talle tutvustati kiirusemõõtja näitu.

Kaebuse esitaja esindaja viitas sellele, et väärteoasjas ei ole piisavalt tõendeid, mis tõendaksid Jakovlevi süüd. Juhindudes tõenditele hinnangut andes KrMK § 66 lg.2, ei saa tähelepanu pöörata politseitöötajate A B ja B B ütlustele. Peale selle, otsuses ei ole motiveeritud, miks keelduti vastu võtmast vastuväiteid, s.t. vastuväited olid jäetud hinnanguta, millega rikuti VtMK § 74 lg.1 p.8. Vastuväites olid viited sellele, et märk „30“ oli paigaldatud halvasti nähtavasse kohta ja see oli oma mõõtmetelt väike, selle diameeter erines tavalisest 20 cm võrra, s.t. kaebuse esitaja tegevuses puudus süü, puudus tahtlus Liiklusseaduse rikkumiseks. Jakovlev avaldas soovi omada kaitsjat, mis on 14.01.2009.a. koostatud protokollis ära märgitud, kuid politseitöötajad ignoreerisid tema õigus omada kaitsjat.

Kohtuvälist menetlust läbiviiva asutuse esindaja arvab, et kaevatav otsus vastab seaduse nõuetele, väärteomenetlus oli vormistatud korrektselt, seaduserikkuja süü kohta on piisavalt tõendeid ja puudub alus otsuse tühistamiseks.

A B andis kohtus ütlusi, et 14.01.2009.a. kell 12.15 viibis ta teenistuses Ida-Virumaal, Narva linnas, Rahu tänaval, liikudes seal autoga. Koos B B teostasid nad kiiruserežiimi kontrolli. Rahu tn. 38 maja juures sõitis vastutulev auto kiirust ületades. Mõõtis auto kiiruse. Antud auto juht liikus teel üksi. Peatasid auto, veendusid, et liiklusmärk oli liikluses osalejatele nähtav, tutvustasid juhile tema õigusi ja kohustusi. Jakovlevile tema õigusi ja võimalusi ei piiratud, talle anti aega, et kaitsjaga ühendust võtta. Takistusi talle ei tehtud. Kuid Jakovlev ei võtnud ette mingeid aktiivseid toiminguid selleks, et kaitsjat välja kutsuda. Märk ilmus sinna rohkem kui pool aastat tagasi. Takistusi märgi nägemiseks ei olnud, märk „30“ vastas nullstandardile ja see oli paigaldatud vastavalt Teeseadusele. Kaebuse esitaja poolt esitatud fotodel on furgoon pargitud märgi ette, liikluseeskirjade rikkumisega. Kui on olemas teemärgistus, peab auto olema pargitud liiklusmärgi taha. Autojuhiga oli sellest juttu, et liiklusmärk ei ole standardmõõtudes.

Tunnistaja B B andis kohtus ütlusi, et 14.01.2009.a. kell 12.15, nägi ta Ida Virumaal, Narva linnas, Rahu tn. 38 maja juures, et auto Opel Fontera juht liigub kiirust ületades. B teostas kiiruse mõõtmise. Teisi autosid teel ei olnud. Juht peeti kinni. Jakovlev avaldas kohe, et hakkab edasi kaebama, kuna liiklusmärk on tavalisest väiksemate mõõtudega ja ähvardas viidata sellele, et märgi ees seisis veoauto. Kontrollisid, kas märgi nägemiseks on takistusi. Takistusi ei olnud.

Kohtu seisukoht.

Vastavalt Väärteomenetluse koodeksi § 123 lg.2 vaatab kohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest; kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, vaadanud läbi väärteoasja materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, arvab, et Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi poolt 12.02.2009 aastal Jakovlevi suhtes tehtud otsus nr. 2330,09,000702 on seaduslik ja põhjendatud. Temapoolne Liikluseeskirjade § 126 p.3 ja sellest järelduvalt Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi ettenähtud rikkumise fakt leidis kinnitust. Jakovlevi süü toimepandud õiguserikkumises on tõendatud:

- Jakovlevi suhtes 14.01.2009 koostatud väärteoprotokolliga nr. АВ 1113561 – t.lk. 9; -kiiruse mõõtmise protokolliga, et kiirusemõõtja näit on 55 km/h ja et see ületab antud teelõigul lubatud liikumiskiirust - lk. 13; -A B kohtus antud ütlustega, et ta nägi selgelt, kuidas Opel Fontera juht liikus teel üksi ja peatanud auto, veendusid, et liiklusmärk oli liikluses osalejatele nähtav. Enne märki autosid ei olnud. Tutvustasid juhile tema õigusi ja kohustusi, õiguste ja võimaluste osas takistusi ei teinud;

- tunnistaja B B poolt nii kohtueelse uurimise käigus kui ka kohtus antud ütlustega, kes kinnitas nii oma varem antud ütlusi kui ka A B ütlusi, et teisi autosid teel ei olnud, liiklusmärk oli nähtav – milles nad spetsiaalselt veendusid. Jakovlev motiveeris rikkumist märgi väikeste mõõtude ja justkui märgi ees seisnud furgoonautoga, kuid takistusi liiklusmärgi „30“ nägemiseks kindlalt ei olnud – t.lk.11.

Kaebuse esitaja ütlused selle kohta, et märgi sulges seisev või liikumist alustav furgooniga auto, on paljasõnalised ja on vastuolus väärteoasjas kogutud tõenditega. Peale selle, Jakovlevi ütlused on vastuolulised: 21.06.2010.a. toimunud kohtuistungil teatas ta, et peatuses seisis buss, sellepärast ei saanud ta füüsiliselt märki näha. 30.08.2010.a. toimunud kohtuistungil väitis ta, et bussipeatuse taga, enne liiklusmärki „30“, piki teed, ei seisnud mitte buss, vaid valget värvi furgoon. Samal kohtuistungil, pärast tunnistaja ülekuulamist, muutis oma ütlusi, täpsustades, et furgoon ei seisnud, vaid liikus - sõitis kaupluse juurest minema. Kohtueelse uurimise ajal olid Jakovlevi ütlused teistsugused: furgoon seisis Rahu tn. 38 maja juures, aga mitte bussipeatuses. Seoses paljasõnalisuse ja vastuoludega, kohus Jakovlevi ütlusi usaldusväärseteks ei pea.

Andrei Beljajevi ütlustest nähtub, et Opel Fontera juht liikus sõiduteel üksi, enne märki autosid ei olnud, liiklusmärk oli liikluses osalejatele nähtav, Jakovlevile tema õiguste ja võimaluste osas piiranguid ei tehtud. Veelgi enam: Jakovlevile anti aega, et ta oma kaitsjaga ühendust võtaks. Tunnistaja B B kinnitas neid fakte. Seejuures kirjeldas situatsiooni Jakovleviga mitte samade sõnadega nagu B , vaid oma sõnadega - kuidas tema isiklikult olukorda tajus. Sellepärast puudub kohtul alus arvata, et B B , kui ekipaažis alluv, kinnitas oma kolleegi sõnu.

Nii kohtuistungi käigus kui ka väärteoasja toimiku materjalidega on tuvastatud, et protokolli koostas A B ; s.t. Jakovlevi väärteoasi oli tema, aga mitte B B menetluses. Järelikult saab B B antud väärteoasja menetluses tunnistajaks olla. Kohus ei ole nõus kaebuse esitaja esindaja arvamusega, et patrullekipaažis olnud teenistuskaaslase tunnistajana protsessi kaasamine on ebaseaduslik, kuna KrMK § 66 lg.2 annab ammendava isikute loetelu, kes ei saa tunnistajateks olla. Seaduses ei ole näidatud, et patrullekipaaži teenistuskaaslased ja paarimehed ei saa väärteoasjas tunnistajateks olla. Kaebuse esitaja esindaja arvamus, et B B oli vastavalt seadusele kohustatud andma just selliseid ütlusi, millised olid vajalikud väärteoasjas menetlust läbiviivale isikule, s.t. A B , on oletused. Politseiseaduse § 2 lg.5 ei kohusta politseitöötajaid õiguserikkujate vastu ütluste andmisel üksteisele kaasabi osutama. Tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, milles teda enne ülekuulamise algust ka hoiatatakse ( KrMK § 66 lg.3). Toetudes KrMK § 61 nõudmistele, hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja mitte ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Kaebuse esitaja esindaja järeldus A B kohustatusest teha enesetaandus KrMK § 49 lg.1 p.3-5 alusel, on ekslik. VtMS § 25 loetleb kohtuvälise menetleja ametniku taandamise alused ja see loetelu on ammendav. Peale selle, Jakovlevil oli õigus esitada B suhtes taandamise taotlus (VtMS § 26 lg.1) juhul, kui selleks olid olemas seaduslikud alused.

21.01.2009.a. esitas Jakovlevi kaitsja vastuväiteid protokollile nr. AB 1113561, vastavalt millele liiklusmärk „30“ on ebastandardne ja on paigaldatud vahetult pärast bussipeatust, sellepärast buss varjab seda. Tõendina olid toodud fototabelid. Tõepoolest, vastavalt VtMS § 74 lg.1 p.8, otsuses peab olema ära näidatud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjus. Selline motiveering on 12.02.2009.a. tehtud otsuses olemas, kuigi lühike (mis ei meeldi Jakovlevi kaitsjale), kuid oma sisult mahukas. Sellepärast ei saa tunnistada, et edasikaevatava otsuse tegemisel oli rikutud VtMS § 74 lg.1 p.8.

Mis puutub oletatavat kaitseõiguse rikkumist, siis väärteoprotokollis on märkus Jakovlevi soovist omada kaitsjat. VtMS § 19 lg.1 p.2 osutab, et isikul on õigus kaitsja abile, kuid seda VtMS § 19 lg.2 ja 3 ettenähtud korras. Kord ise on järgmine: menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Seega pidi Jakovlev ise kaitsjaga ühendust võtma.

Kohtuliku uurimisega oli tuvastatud, et Jakovlevile oli antud aega kaitsjaga ühenduse võtmiseks, tema õigusi ja võimalusi ei piiratud. Kuid Jakovlev ei võtnud ette mingeid aktiivseid toiminguid, et kaitsja sündmuskohale sõidaks. Peale selle ei ole Jakovlev isik, kellele kaitsja tagamine oleks kohustuslik. Seega ei leidnud kinnitust Jakovlevi versioon tema kaitseõiguste rikkumisest.

Kohus ei saa tunnistada väärteoasja tõenditeks Jakovlevi poolt esitatud fototabeleid – t.lk. 17,18, kuna ei ole teada, millal antud fotod tehtud olid: kas väärteo toimepanemise päeval või hiljem. Fotol on kujutatud teega risti seisvat valget värvi furgooni, kuid alguses viitas Jakovlev kohtus küll teel liikuvale furgoonile, küll bussipeatuses seisvale bussile. Fotod ei peegelda olukorda, millele Jakovlev ise viitab. Fotolt ei ole samuti näha teemärgistust liiklusmärgi „30“ piirkonnas ja ei ole teada, kuidas võis valget värvi furgoon olla Liikluseeskirju rikkudes märgi ette pargitud. Vastavalt politseiesindaja poolt esitatud tõendile liiklusmärkide standardse kasutamise kohta, vastab liiklusmärgi „30“ suurus seadusele ja standarditele. See on nimelt nullstandard. Liiklusmärk oli paigaldatud vastavalt Teeseadusele.

Kohtul puudub alus mitte uskuda protokolli koostajat B ja tunnistajat B , kuna nende ütlused on loogilised, järjepidevad ja omavahel kooskõlas. Kohtu arvates on väärteoasja toimiku materjalides piisavalt tõendeid Jakovlevi süü kohta toimepandud õiguserikkumises. Kohus ei näe väärteoprotokollis nr. AB 1113561 parandusi. Rasvases kirjas välja toodud number „2“ ei vähenda protokolli usaldusväärsust ja ei muuda selle sisu.

Kohus jätab Jakovlevi kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 12.02.2009 aastal tehtud otsuse nr. 2330,09,000702 peale rahuldamata ja vaidlustatava otsuse muutmata.

Otsuse tegemisel juhindus kohus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1; 133-135 lg.6.

Galina Jasnjuk Kohtunik

Tõlk L. Nõmmik on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi. Allkirjastatud digitaalselt.