2-21-104770/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-104770 Menetlustoiming kompromissi kinnitamine Tsiviilasi AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali hagi A R vastu kahju nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal (registrikood 11223507, aadress Lõõtsa tn 2b, 11415 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Ülle Velling (e-post: ulle.velling@bta.ee) Kostja: A R (isikukood xxx, e-post: xxx) RESOLUTSIOON: 1. Kinnitada AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali ja A R vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 4000 eurot osamaksetena 36 kuu jooksul alates 30.03.2022 iga kuu 30. kuupäevaks 110 eurot kuus. Viimase 36. osamakse suuruseks on 150 eurot. 1.2. Hageja loobub muudest nõuetest (kohtukulud, viivis, eksperdi-, advokaadija käsitluskulud). 1.3. Kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-104770 menetlus. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 237,50 eurot AAS BTA BALTIC INSURANCE COMPANY EESTI FILIAAL arvelduskontole xxx. 5. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. Harju Maakohtu menetluses on AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali hagi A R vastu kahju nõudes. 2. Hageja ja kostja esitasid 25.01.2022 kohtule ühiselt allkirjastatud kompromissilepingu, milles paluvad kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja palub tagastada talle pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus tsiviilasja menetluse. 7. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Hageja tasus tsiviilasja menetluses riigilõivu 475 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 237,50 eurot, mis tuleb kanda resolutsioonis näidatud arvelduskontole. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

(allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik