2-20-5468/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5468

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu

hüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.09.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus, hind

13 179,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), esindaja

vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul

Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood

12264460), esindaja vandeadvokaadi abi Ken Kaarel

Gross

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.09.2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks 280 eurot

ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 13.04.2020 Harju Maakohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia

OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus 11 200 eurot, sissenõudmiskulu

1 000 eurot, viivis 76,54 eurot. Hageja palus kohustada kostjat tasuma hagejale põhinõudelt

viivist seadusjärgses määras alates 14.04.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud tuli

jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli:

− reisijatel X ja C kinnitatud broneering 01.02.2019 lennule nr MYX589 Tallinnast Sharm

el Sheikhi. Lend hilines rohkem kui 3 tundi. Lennu vahemaa oli 3569 km;

− reisijatel D ja F oli kinnitatud broneering 18.07.2019 lennule nr MYX551 Tallinnast

Rhodosele. Lend hilines rohkem kui 3 tundi. Lennu vahemaa oli 2569 km;

− reisijatel Q ja F oli kinnitatud broneering 27.08.2019 lennule nr MYX569 Tallinnast

Burgasesse. Lend hilines rohkem kui 4 tundi. Lennu vahemaa oli 1883 km;

− reisijatel W, T, N, U, O, G ja R oli kinnitatud broneering 03.12.2018 lennule nr

MYX589 Tallinnast Sharm el Sheikhi. Lend hilines rohkem kui 4 tundi;

− reisijal N oli kinnitatud broneering 07.02.2020 lennule nr MYX426 Tenerifelt Riiga.

Lend hilines rohkem kui 4 tundi. Lennu vahemaa oli 4511 km;

− reisijatel S, B, Ä ja L oli kinnitatud broneering 05.02.2020 lennule nr MYX572

Tenerifelt Tallinnasse. Lend hilines rohkem kui 4 tundi. Lennu vahemaa oli 4689 km;

− reisijatel K, J, A, M, Z, I ja Ü oli kinnitatud broneering 29.01.2020 lennule nr MYX572

Tenerifelt Tallinnasse. Lend hilines 3 tundi ja 7 minutit.

Eelnimetatud reisijatel oli õigus nõuda lendude hilinemise tõttu hüvitist Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse nr 261/2004 alusel. Reisijad loovutasid hüvitise nõudeõiguse hagejale.

Lendude MYX589, MYX551, MYX569, MYX426, MYX572 hilinemise tingis tehniline rike.

Tehniline rike polnud käsitletav erakorralise asjaoluna, mis vabastaks kostja kohustusest

maksta eelviidatud määruse alusel hüvitist lennu hilinemise eest. Hagejal oli õigus nõuda

kostjalt eelnimetatud lendude hilinemise tõttu hüvitist kokku 11 200 eurot (600 eurot x 7

reisijat, 400 eurot x 16 reisijat ja 300 eurot x 2 reisijat).

Hageja tegi kostjale ettepaneku lahendada vaidluse kohtuväliselt. Kostja ei nõustunud sellega.

Hageja teavitas kostjat lendude hilinemisest tulenevatest nõuetest järgmiselt:

− 2 000 eurot 04.02.2020, millest tulenevalt oli viivisenõue 2 000 euro suuruselt

kahjusummalt alates 05.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 30,16 eurot;

− 800 eurot 23.02.2020, millest tulenevalt oli viivisenõue 800 euro suuruselt

kahjusummalt alates 24.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 8,74 eurot;

− 800 eurot 24.02.2020, millest tulenevalt oli viivisenõue 800 euro suuruselt

kahjusummalt alates 25.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 8,57 eurot;

− 800 eurot 02.03.2020, millest tulenevalt oli viivisenõue 800 euro suuruselt

kahjusummalt alates 03.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 7,34 eurot;

− 600 eurot 27.03.2020, millest tulenevalt oli viivisenõue 600 euro suuruselt

kahjusummalt alates 28.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 2,23 eurot;

− 4 200 eurot 28.03.2020, millest tulenevalt oli viivisenõue 4 200 euro suuruselt

kahjusummalt alates 29.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 14,69 eurot;

− 2 000 eurot 02.04.2020, millest tulenevalt oli viivisenõue 2 000 euro suuruselt

kahjusummalt alates 03.04.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 4,81 eurot.

Hageja nõudis viivist seadusjärgses määras. Lisaks nõudis hageja kostjalt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu 1 000 eurot (25 x 40 eurot).

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuli tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärgil

võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega, mis tähendab, et

reisijal on määruse artikli 7 alusel õigus hüvitisele, kui nende lend hilineb 3 tundi või rohkem.

Hagejal polnud kostja vastu nõuet ulatuses, mis puudutas 01.02.2019 lendu MYX589.

01.02.2019 lend nr MYX589 ei hilinenud rohkem kui 3 tundi võrreldes algse saabumisajaga.

Selle lennu planeeritud saabumisaeg oli 10.15 UTC (12.15 kohalik). Lennu tegelik saabumisaeg

oli 13.12 UTC (15.12 kohalik). See nähtus lennu tehnilisest logist ja saabumisaega kinnitasid

allkirjaga meeskonna kaptenid. Eeltoodu tähendas, et lend hilines vaid 2 tundi 57 minutit ehk

vähem kui 3 tundi võrreldes algse saabumisajaga, mistõttu puudus õigus hüvitise nõudmiseks.

Eeltoodust tulenevalt polnud põhjendatud hageja põhinõue 600 eurot ja sellelt arvutatav

viivisenõue ning sissenõudmiskulude nõue. Kostja polnud nõus hageja käsitlusega

sissenõudmiskulude hüvitamise osas. Hageja nõudis sissenõudmiskulu 40 euro tasumist iga

reisija eest. Kostja oli seisukohal, et hagejal oli kostja vastu vaid üks nõue ja õigus nõuda

sissenõudmiskulu üksnes 40 eurot.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse nr 261/2004 alusel hüvitise 11 200 eurot, sissenõudmiskulu 1 000 eurot, viivise

76,54 eurot ning kohustas kostjat tasuma seadusjärgses määras viivist põhivõlgnevuselt alates

14.04.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kostjal tuli

tasuda hagejale kulude menetluskulude hüvitis 1 210 eurot ja tasuda sellelt summalt viivist

seadusjärgses määras kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Pooled ei vaielnud, et hagejale loovutati (VÕS § 164 lg-d 1 ja 2, § 168 lg 2, § 170 ja § 171 lg

1) reisijate hüvitisenõuded, mis tulenesid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004,

millega kehtestati ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude

tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta (tl. 9-14, 17-22, 25-27,

31-39, 47-49, 52-57, 78-83, 88-93, 96-104).

Euroopa Kohus on leidnud, et määruse nr 261/2004 artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et

hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid

võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; CC-

549/07 ning C-257/07). Reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud

määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad 3 tundi või rohkem.

Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste

lendude ning kõikide muude 1500 – 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele

400 euro ulatuses. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri

pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c ja

artikli 7 lõike 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis

hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Eeltoodud artikli lg 4

kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Määruse artikkel 5

lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt

täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja

võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist.

Pooled ei vaielnud selle üle, et

− reisijatel D ja F oli kinnitatud broneering nr W2A6QR (tl 16) kostja lennule MYX551

18.07.2019 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeka (Rhodos). Lend hilines

rohkem kui 3 tundi. Määruse nr 261/2004 alusel on sellise lennu hilinemise korral

reisijatel õigus nõuda kompensatsiooni kokku 800 eurot;

− reisijatel Q ja F oli kinnitatud broneering nr 19121171 (tl. 24) kostja lennule MYX569

27.08.2019 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Bulgaaria (Burgas). Lend hilines

rohkem kui 4 tundi. Määruse nr 261/2004 alusel oli lennu hilinemise korral reisijatel

õigus nõuda kompensatsiooni kokku 800 eurot;

− reisijal N oli kinnitatud broneering nr RN235515 (tl. 45) kostja lennule MYX426

07.02.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Läti (Riia). Lend hilines

rohkem kui 4 tundi. Määruse nr 261/2004 alusel oli reisijal õigus nõuda

kompensatsiooni kokku 400 eurot;

− reisijatel S ja B oli kinnitatud broneering nr 20207836 (tl 51) ja reisijatel Ä ja L oli

kinnitatud broneering nr TN304398 (tl. 76-77) kostja lennule MYX572 05.02.2020

lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lend hilines rohkem

kui 4 tundi ning määruse nr 261/2004 alusel oli reisijatel õigus nõuda kompensatsiooni

kokku 1 600 eurot;

− reisijatel K ja J oli kinnitatud broneering nr TRAJ6G (tl. 85) ning reisijatel A, M, Z, I ja

Ü oli kinnitatud broneering nr 19399357 (tl. 95) kostja lennule W28582 (MYX572)

29.01.2020 lähtepunktiga Hispaania (Tenerife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lend

hilines 3 tundi ja 7 minutit. Määruse nr 261/2004 alusel oli reisijatel õigus nõuda

kompensatsiooni kokku 2 800 eurot;

− reisijatel W, T, N, U, O, G ja R oli kinnitatud broneeringud nr 18787413 ja nr 18787465

(tl. 29-30) kostja 03.12.2018 lennule MYX589 03.12.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn)

sihtpunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh). Lend hilines rohkem kui 4 tundi ning määruse

nr 261/2004 alusel oli reisijatel õigus kompensatsioonile 4 200 eurot.

Pooled ei vaielnud, et reisijatel X ja C oli kinnitatud broneering nr 19004474 (tl. 8) kostja

lennule MYX589 01.02.2019 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm el

Sheikh). Pooled vaidlesid, kas nimetatud lend hilines üle 3 tunni. Vaidlus puudus selles, et lennu

nr MYX589 planeeritud saabumisaeg pidi kohaliku aja järgi olema 12.15 (tl 69 pöördel). Kostja

oli seisukohal, et lennu tegelik saabumisaeg kohaliku aja järgi 15.12, mis nähtus lennu

tehnilisest logist (tl. 72-73) ja seega lend hilines 2 tundi ja 57 minutit ja reisijatel puudus õigus

kompensatsioonile.

Kohtul polnud põhjust kahelda, et lennu tehnilise logi kohaselt või kostja sisesüsteemist

nähtuvalt võis lennu MYX589 sihtkohta saabumise ajaks pidada kohaliku aja järgi 15.12 (tl.

72). Kuid üldteada asjaolu oli, et lennuki rataste lennurajale maha saamisest kuni väravasse

jõudmiseni ja seejärel lennuki ukse avamiseni läheb aega. Seetõttu oli mõistlik arvata, et reisija

jaoks saab saabumisaega arvestada hetkest, mil reisijal on võimalik lennukist väljuda, s.o.

oluline oli tuvastada ka moment, mil avatakse lennuki uks, mille kaudu on reisijal võimalik

väljuda. Eelnimetatut kinnitas kaudselt ka Tallinna Lennujaama tõend, millest nähtuvalt oli

väljuva lennu puhul väravast lahkumise ja õhkutõusmise vahe 15 minutit ning maandumise ja

väravasse jõudmise vahe 8 minutit. Väravasse jõudmisele järgnevad ka värava ja lennuki

ühendamise toimingud, mis võtavad aega. Kui lennuk maandus Sharm el Sheikhi lennuväljal

lennuki tehnilise logi kohaselt kohaliku aja järgi kell 15.12, siis kulus sealt eelduslikult rohkem

kui 3 minutit väravasse jõudmiseni ja lennukiuste avamiseni, et reisijad saaksid väljuda. Kostja

ei tõendanud, et lennuki uks oleks reisijatele avatud samal hetkel, kui kostja väidetel oli lennuk

saabunud, s.o. 15:12. Seega oli tõendatud, et lend MYX589, mis toimus 01.02.2019 hilines

rohkem kui 3 tundi ning reisijatel oli lennu hilinemise õigus nõuda kompensatsiooni 600 eurot.

Kostja oli ülaltoodud lendude lennuettevõtjaks, kel oli kohustus tasuda reisijatele hüvitist

lendude hilinemise tõttu. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid kostjal keelduda hüvitise

maksmisest. Kostja polnud hagejale kohtuväliselt tasunud seoses lendude hilinemisega

ettenähtud hüvitist. Lähtudes eeltoodust ja VÕS § 76 lg 1, VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 1,

VÕS § 108 lg 1 tuli kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kogusummas 11 200 eurot (300

eurot x 2 reisijat, 400 eurot x 16 reisijat ja 600 eurot x 7 reisijat).

Hageja viivisenõude aluseks oli VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lg 2 ning § 94. Pooled ei

vaielnud, et hageja teavitas kostjat hagiavalduses nimetatud lendude MYX589, MYX551,

MYX569, MYX426, MYX572 hilinemisest tulenevatest nõuetest (tl. 15, 23, 28, 44, 50, 58, 84,

94, 107). Hagejal oli õigus nõuda kostjalt viiviseid hüvitise nõude esitamisest kuni hagiavalduse

esitamiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga (13.04.2020) oli sissenõutavaks muutunud viivise

suurus 76,54 eurot. Edasiulatuv viivisnõue kuulus rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 367 alusel.

Hagejal oli õigus nõuda kostjalt kokku sissenõudmiskulude hüvitamist iga üksiku rahalise

kohustusega seoses, kokku 1 000 eurot (25 x 40 eurot). VÕS § 1131 lg 1 kohaselt oli

võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal oli

õigus nõuda viivist. Sissenõudmiskulud tekkis iga üksiku rahalise kohustuse sissenõudmisega

ja need olid põhjustatud kostja käitumisest.

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kohus oleks pidanud lennu saabumisaja kindlakstegemisel lähtuma kostja esitatud tehnilisest

logist, mis oli kõige täpsem tõend hindamaks lennu tegelikku saabumisaega. Lennuettevõtja

peaks saabumisaja registreerimisel ja tõendamisel lähtuma lennumeeskonna või käitaja

allkirjastatud kinnitusest. Kostja tõendas, et 01.02.2019 lend nr MYX589 hilines 2 tundi ning

57 minutit.

Kohus hindas ebaõigesti Tallinna Lennujaama tõendit, kui leidis, et sellest nähtuvalt oli

maandumise ja väravasse jõudmise vahe 8 minutit. Isegi kui leida, et lennu saabumisaeg oli

ukse avamise aeg, siis sellest tõendist ei nähtund infot selle kohta, mida tähendas „väravasse

jõudmine“ ja millisest ajahetkest lennujaam „väravasse jõudmise“ ajahetke kindlakstegemisel

lähtub. Seega ei tõendanud see tõend, et lennuki uksed avati hiljem kui 3 tundi pärast

planeeritud saabumisaega. Maakohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning seetõttu tuvastas valesti, et lend nr MYX589 hilines vähemalt 3 tundi.

Vastustaja seisukohad

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus

on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja

kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt neid ei korda.

Apellant vaidleb üksnes küsimuses, kas 01.02.2019 lend nr MYX589 hilines rohkem kui 3

tundi. Ülejäänud nõuete osas ei ole apellant nõudeid vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse

kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsus aga täies ulatuses. Tegelikkuses ei ole kostja

apellatsioonkaebuses

ülejäänud

hageja

nõuete

osas

sisulisi

vastuväiteid

esitatud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust kaebuses esitatud väidete pinnalt.

Kostja leidis, et tehnilise logi alusel saab tuvastada lennu tegelikku saabumisaega ja

lennuettevõtja peaks saabumisaja registreerimisel ja tõendamisel lähtuma lennumeeskonna või

käitaja allkirjastatud kinnitusest. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu poolt

tõenditele antud hinnangu. Kostja leiab, et hageja esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha

järeldust, et lend MYX589 hilines 01.02.2019 vähemalt 3 tundi. Tehnilisest logist nähtus, et

lend nr MYX589 hilines 2 tundi ja 57 minutit.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme

ega valesti hinnanud tõendeid. Maakohus on kõiki tõendeid hinnanud ning leidnud, et

vaidlusalune lend hilines vähemalt 3 tundi. Maakohus ei jätnud kõrvale kostja tõendit, vaid

leidis, et polnud põhjust kahelda, et lennuk maandus sihtkohta selles märgitud ajal ja leidis, et

lähtuda tuli tegelikult ajast, mil reisijad said lennukist väljuda.

Euroopa Kohus on asjas nr C-452/13 asunud seisukohale, et lennu hilinemise ulatuse

kindlaksmääramisel tuleb määruse nr 261/2004 art-d 2, 5 ja 7 tõlgendada nii, et lennu hilinemise

ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda mõistest saabumise aeg, mis tähistab aega, millal

avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijatel lubatakse lennukist väljuda. Seega on

määruse kontekstis saabumise ajaks reisijate lennukist välja lubamise aeg, mitte mõni muu aeg.

Kostja esitas dokumentaalse tõendina üksnes lennu nr MYX589 tehnilise logi, kuid see ei

tõendanud, et kell 15.12 avati ka lennuki uks ning reisijatel oli võimalik lennukist väljuda.

Seega ei tõenda üksnes kostja esitatud lennu tehnilises logis märgitud lennu saabumise kellaeg

seda, et lend hilines alla 3 tunni.

Maakohus leidis õigesti, et üldteada asjaoluks sai lugeda, et lennuki rataste lennurajale maha

saamisest kuni väravasse jõudmiseni ja seejärel lennuki ukse avamiseni läheb aega. Eluliselt ei

ole usutav, et kui lennuk saabus kell 15.12, siis tehti samaaegselt lennukiuksed lahti. Tallinna

Lennujaama infoteeninduse juht AA on täiendavalt selgitanud, et Tallinna Lennujaama poolt

edastatav teave (saabumis- ja väljumisajad) fikseeritakse lennujaama poolt ise ning seetõttu

saab lennujaam kinnitada informatsiooni tõepärasust. Maakohus leidis, et Lennujaama tõend

kinnitas kaudselt, et maandumise ja väravasse jõudmise vahe oli 8 minutit ja eelduslikult kulus

maandumisest väravasse jõudmiseni ja lennukiuste avamiseni, et reisijad saaksid väljuda,

rohkem kui 3 minutit. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et maakohus

ei eksinud lennu hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel. Reisijatel pole võimalik lennuki

maandumisel sellest koheselt väljuda maandumisrajale. Õhusõidukist väljumiseks peab see mh

olema pargitud reisijatele turvalisse asukohta ja et see ei segaks lennuliiklust ning tuleb tagada

abivahendid (trepp) või viia lennuk väravasse, et lennukist väljumine üleüldse võimalikus teha.

Eelduslikult kulus selleks rohkem aega kui 3 minutit. Ringkonnakohus leiab, et

apellatsioonkaebuses esitatud etteheited ei anna alust lugeda maakohtu järeldusi ebaõigeks.

Praegusel juhul kostja etteheited, et tõendis pole selge mõista „väravasse jõudmine“ sisu või

millest lennujaam ajahetke kindlakstegemisel lähtus, ei anna alust tõendi kõrvale jätmiseks ega

asjaoludele teistsuguse hinnangu andmiseks.

Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et arvestades kostja apellatsioonkaebuses toodud

vastuväiteid maakohtu otsusele, puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles

osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg

3 järgides ka ringkonnakohus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt

kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 280 euro hüvitamist järgmiste

toimingute eest: maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, vastustaja seisukoha

koostamine

(1 tund)

ning

kohtupraktikaga

tutvumine

ja

analüüsimine,

14.01

menetlusdokumentide koostamine (1 tund). Esindaja tunnihind on 140 eurot käibemaksuta

(käibemaksuga 168 eurot tunnis). Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane.

Ringkonnakohutu hinnangul on tehtud toimingud ja esindaja tasu määr vajalikud ja

põhjendatud ning kooskõlas käesoleva menetlusega. Hageja taotlus kuulub rahuldamisele.

Kostjalt tuleb hagejale apellatsiooniastmes hüvitada õigusabikulud 280 eurot (140 x2)

käibemaksuta.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt

tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)