3-21-114/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-114

Haldusasi

X ja Y kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.

novembri 2020. a hoiatusele nr 1912899/00027-2

Menetlusosalised

Kaebajad – X ja Y, esindaja Jaak Ginter

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kenneth Rivis

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. mai 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

24. jaanuari 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

taotlus

kaebuse

muutmiseks

ning

asendada

keelamis-

ja

kohustamisnõuded Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24. novembri 2020. a hoiatuse nr

1912899/00027-2 alusel sunniraha rakendamise õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

2. Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. mai 2021.

a otsus haldusasjas nr 3-21-114 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.02.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-114

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi 19.02.2019 C-le, Y-le ja X-le ettekirjutuse

nr 1912899/00027 nõuetega: 1) peatada kõik Hälli põik 14, Tallinn elamu ehitustööd

ettekirjutuse teatavakssaamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 19.02.2019; 2) esitada Hälli põik

14, Tallinn elamu ümberehitamise/laiendamise kohta nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa

taotlus hiljemalt 19.06.2019. Ettekirjutuses hoiatati, et selle täitmata jätmise korral määratakse

sunniraha 500 eurot iga ettekirjutuse saaja suhtes (ettekirjutuse nõude 1 rikkumise korral

rakendatakse sunniraha ettekirjutuse saaja/kaasomaniku suhtes, kes nõuet rikub).

2. TLPA tegi X-le ja Y-le 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2, mis sisaldas hoiatust ja

uut sunniraha suurust juhul, kui jätkatakse ehitustöödega Hälli põik 14, Tallinn (ettekirjutuse

nõude 1 korral rakendatav sunniraha). Samas määrati ettekirjutuse nõude 2 täitmise tähtaeg ja

nõude 2 täitmata jätmise korral rakendatav sunniraha. X ja Y esitasid nimetatud hoiatusele

vaide, mille TLPA tagastas 18.12.2020 nr 4-4/3864-2 kirjaga.

3. Y ja X (kaebajad) esitasid 16.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis jäi halduskohtu

menetlusse nõuetes keelata TLPA-l sunniraha rakendamine TLPA 19.02.2019 ettekirjutuse nr

1912899/00027 ja 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2 alusel; keelata ja kohustada

lõpetama täitemenetlus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa juures sunniraha rakendamise

sissenõudmiseks TLPA 19.02.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00027 ja 24.11.2020 hoiatuse nr

1912899/00027-2 alusel; kohustada lõpetama täitemenetlust Tallinna kohtutäitur Kaire Põllu

juures sunniraha rakendamise sissenõudmiseks TLPA nõude alusel X-le, mis on täitmisele

antud 21.01.2021.

Kaebajad ei ole ehitist laiendanud ega muutnud olemasolevat ehitist. Kaebajad taastasid ehitist

tulekahjujärgselt. Kaebajad on järginud ehitusseadustiku (EhS) lisa 2 „Tabel kasutusteatise,

ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta”. Kaebajad paigaldasid terrassi ehitisealuse

pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m. Sellise ehitise püstitamine ei vaja TLPA teavitamist

ega luba, kuna ei kvalifitseeru hoone osaks. Terrassil puudub ühendus elamuga ning terrass on

eraldi ehitis, mitte elamuosa. Samuti ei ole see juurdeehitus.

TLPA ametnikud viibisid kaebajatele teadmata põhjustel kaebajate kinnistul 16.10.2020.

Kaebajatele ei ole teada, milliseid asjaolusid TLPA tuvastas või mõõtmisi teostas

kaasomanikule kuuluval kaasomandi osal. Kaebajaid ei teavitatud 16.10.2020 toimunud

menetlustoimingust. Kaebajad oleks tulnud ehitusloa taotluse esitajatena vaatlusesse kaasata

või teavitama kaebajaid TLPA toimingutest.

TLPA ametnik ei ole toonud välja seaduslikku alust määrata tähtaeg e-kirjale vastamiseks.

TLPA on ehitise laiendamisega seonduvalt pöördunud täiendavate selgituste saamiseks e-kirja

teel kaebajate poole, millele kaebajad selgitusi ei esitanud. Kaebajad ei olnud kohustatud

TLPA-le vastama 2 ja 3 tööpäeva jooksul.

TLPA ametnikud ei kohelnud naabreid võrdselt, eelistades ehitusprojekti esitamise

pikendamise taotluse esitamisel üht naabrit teisele. TLPA toob oma hoiatuses välja, et ehitusloa

taotlus tuleb esitada terve hoone kohta. Seega tuleb ehitusprojektis kajastada kaasomanike

kaasomandi osal tehtud muudatused.

3-21-114

3(7)

Y on 19.11.2020 esitanud ehitisregistrisse ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti. Ehitisregister

edastas 23.11.2020 automaatvastuse taotluse menetlusse võtmise kohta. Eelneva jättis TLPA

ametnik kontrollimata, kuna hoiatus on koostatud 24.11.2020. Seega ei ole TLPA sunniraha

määramine õigustatud.

Kaebusele on lisatud foto elamust aastatest 1993 ning 2021. Olemasolevaid fotosid võrreldes

on näha, et elamu juures ei ole midagi muudetud. Kaebajad on alates elamuosa ostmisest

03.10.2013 tegelenud sellega, et elamu seadustada. Elamu on seadustamata vastustaja tegevuse

tõttu. Praeguseks ajaks on lahendatud probleem detailplaneeringuga. Kaebaja on vastustajale

esitanud elamu projekti ja taotlenud vajalikud kooskõlastused.

4. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Ettekirjutuse tegemise põhjuseks oli asjaolu, et Hälli põik 14, Tallinn elamu kirdepoolsel osal

teostati ehitustöid, kuid puudus ehitusprojekt ja ehitusluba ehitustööde teostamiseks. TLPA

hoiatas ettekirjutusega, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse ettekirjutuse iga

saaja suhtes sunniraha 500 eurot. Lisaks selgitas TLPA, et ehitustöid on lubatud jätkata üksnes

pärast nõuetekohase ehitusprojekti kooskõlastamist TLPA poolt ning ehitusloa väljastamist.

Ettekirjutus registreeriti ja avaldati riiklikus ehitisregistris ning edastati ettekirjutuse saajate e-

posti aadressidele. 15.04.2019 esitasid kaebajad ettekirjutuse peale vaide, millega taotleti

ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist. Tallinna Linnavalitsuse 11.09.2019 korraldusega nr 1133-

k jäeti vaie rahuldamata, seega on ettekirjutus kehtiv ning kuulub täitmisele.

Praeguseni ei ole nõuetekohast ehitusprojekti TLPA-ga kooskõlastatud ning TLPA ei ole

ehitusluba väljastanud. Kaebajad on esitanud 23.11.2020 TLPA-le ehitusprojekti, kuid see on

tagastatud puuduste kõrvaldamiseks ja märkuste lahendamiseks. Juhul, kui kaebajad oleksid

täitnud ettekirjutuse nõuet 2 ning esitanud korrektse ehitusprojekti, millelt nähtub ka

terrassi/rõdu rajamine ning vastustaja oleks selle heaks kiitnud, oleks kaebajatele tekkinud

ehitusõigus terrassi/rõdu rajamiseks. Kaebajatel oli kohustus mitte teostada ehitustöid. Seda

kohustust on kaebajad rikkunud terrassi/rõdu rajamisega. Seega on vastustaja õiguspäraselt

määranud ettekirjutuse nõude 1 rikkumise eest sunniraha.

Vastavalt 16.10.2020 teostatud paikvaatlusele Hälli põik 14, Tallinn elamu juures tuvastas

TLPA C-le kuuluval kaasomandi osal, et kaebajatele kuuluval kaasomandi osal on teostatud

ehitustöid, sh hoone taha on püstitatud puidust terrass/rõdu. TLPA on pöördunud kaebajate

poole, et selgitada välja asjaolud seoses puidust terrassi/rõduga, kuid kaebajad ei vastanud

TLPA pöördumistele. TLPA kaalus hoiatuses 500 euro suuruse sunniraha rakendamisel asjaolu,

et Hälli põik 14, Tallinn elamul on tehtud ehitustöid, mille kohta nõutav dokumentatsioon

puudub. Hoolimata ettekirjutusest ning ettekirjutuse nõudest 1 (peatada kõik elamu ehitustööd

ettekirjutuse teatavakssaamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 19.02.2019) jätkusid X-le ja Y-le

kuuluval kaasomandi osal ehitustööd kuni elamu kirdepoolne osa valmis ehitamiseni. TLPA

tuvastas ettekirjutuse nõude 1 rikkumise paikvaatluse käigus ning rakendas 05.12.2019

hoiatusega nr 1912899/00027-1 ettekirjutuse nõude 1 rikkumise osas sunniraha. Ka rakendatud

sunniraha ei ole ettekirjutuse saajaid sundinud käituma õiguskuulekalt.

Vaidlustatud hoiatusega ei ole rakendatud sunniraha ettekirjutuse nõude osas esitada Hälli põik

14, Tallinn elamu ümberehitamise/laiendamise kohta nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa

taotlus. Nimetatud nõude täitmise tähtaega on TLPA korduvalt pikendanud. Võttes arvesse

kogu menetluse pikkust, ei näinud TLPA võimalust sunniraha mitte rakendada või rakendada

sunniraha ettekirjutuses toodust väiksemas summas. TLPA-l puuduvad muud sunnivahendid,

et suunata kaebajaid õiguspärasele käitumisele ning lõpetada ebaseaduslik ehitustegevus.

Kaebajad on esimeses hoiatuses rakendatud sunnirahast olenemata endiselt jätkanud

ehitustegevust kogu ettekirjutuse menetluse ajal. TLPA on hinnanud, et 500 eurot sunniraha on

3-21-114

4(7)

proportsionaalne. Arvestades asjaolu, et paikvaatlustega on tuvastatud, et hoone ehitamisega on

jätkatud ning veel täiendavalt juurde ehitatud, on kaebajad näidanud üles soovimatust asuda

TLPA ettekirjutuses esitatud nõudeid täitma.

TLPA ei ole tuvastanud, et Hälli põik 14, Tallinn teisele kaasomanikule (C-le) kuuluvas

majaosas oleks teostatud ehitustöid. Seega on õiguspärane rakendada sunniraha kaebajate

suhtes. Vastupidine olukord oleks õiguspäratu, kuna C ei ole rikkunud ettekirjutuse nõuet 1.

TLPA on võrdselt pikendanud mõlema poole taotlusel ettekirjutuse täitmise tähtaega.

Ehitamiseks loetakse ka rõdu/terrassi ehitamist. Juhul, kui TLPA on teinud ettekirjutuse

ehitustööde peatamise nõudega, ei ole võimalik ehitustöödega jätkata seni, kuni ei ole täidetud

ettekirjutuse nõue 2, s.t esitatud TLPA-le korrektne ehitusprojekt ehitusloa väljastamiseks. Isegi

kui kaebajatele ei oleks tehtud ettekirjutust, mis peataks kogu ebaseadusliku ehitustegevuse

kinnistul, oleks kaebajate kohustuseks vastavalt EhS lisale 1 esitada maapinnast üle 1 m kõrge

terrassi püstitamiseks ehitusteatis. Neljandast paikvaatluse aktist on tuvastatav, et kaebajate

poolt rajatud terrass/rõdu on üle 1 m kõrge ja see on elamuga funktsionaalselt ühendatud.

Elamust pääseb terrassile ning terrassilt omakorda pääseb mööda treppi kaebajate hoovi. Seega

käsitleb vastustaja nimetatud terrassi teatise- ja loamenetlustes ühe ehitisena koos kaebajatele

kuuluva elamu osaga.

5. Tallinna

Halduskohus

jättis

25.05.2021

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kuivõrd TLPA 19.02.2019 ettekirjutus nr 1912899/00027 on jõustunud, ei hinda kohus

ettekirjutuse õiguspärasust.

Asja materjalidest nähtuvalt toimus vaadeldavas elamus tulekahju ning omanikud soovisid

elamu taastada samas ulatuses ning samal kujul, mis oli enne põlengut. TLPA teostas

01.02.2019 ning 19.02.2019 Hälli põik 14, Tallinn elamu paikvaatluse, mille käigus tuvastati,

et elamus teostatakse ehitustöid. Tuvastati, et elamu ei vasta 04.07.1983 kinnitatud

ehitusprojektile ega 03.12.1993 ehitise vastuvõtukomisjoni aktile (kahe korruse asemel on

elamu kolmekorruseline). Lisaks tuvastati, et elamu Hälli tänava poolsele fassaadile kolmandale

korrusele on paigaldatud tehnoseade (õhksoojuspump), mis ei ole samuti kooskõlas

ehitusprojektiga. TLPA asus järeldusele, et Hälli põik 14, Tallinn elamut on laiendatud üle 33%,

mistõttu tuleb elamu nõuetega vastavusse viimiseks esitada ehitusloa taotlus ja nõuetekohane

ehitusprojekt. TLPA teostas täiendava paikvaatluse 04.12.2019 ning tuvastas, et elamu juures

on jätkunud ehitustööd, mh on viimistletud hoone fassaad. 16.10.2020 tuvastas TLPA neljanda

paikvaatluse käigus, et elamu ehitustöödega on jätkatud ning hoone tagaküljele on püsitatud

terrass/rõdu.

Kaebajad ei vaidlusta, et neile kuuluval kaasomandi osal on ehitustegevus toimunud. Kaebajate

hinnangul ei ole olemasolevat ehitist muudetud, vaid ehitist on taastatud pärast tulekahju. TLPA

19.02.2019 ettekirjutus nr 1912899/00027 on jõustunud, mistõttu oli kaebajatel kohustus

peatada kõik Hälli põik 14, Tallinn elamu ehitustööd ettekirjutuse teatavakssaamise hetkest,

kuid mitte hiljem kui 19.02.2019, ning esitada elamu ümberehitamise või laiendamise kohta

nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Kaebuse kohaselt esitasid kaebajad 11.11.2020

(ehitisregistri teate kohaselt 19.11.2020) ehitisregistri kaudu ehitusteatise (kohtule

ehitisregistrist vastavat taotlust ei nähtu) ning ehitusprojekti taotluse enda kaasomandi osal

tehtud ümberehitust käsitlevas osas. Ehitisregistri teate kohaselt on ehitusloa taotlus nr

2011271/29363 tagastatud märkuste lahendamiseks. Vastustaja ei ole praeguse ajani

kooskõlastanud projekti ega andnud vastavat luba, mille alusel ehitamine on lubatav.

3-21-114

5(7)

Paikvaatluse aktidest nähtub, et paikvaatlustel on osalenud üksnes TLPA ametnik. Ettekirjutus

on tehtud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel, mille kohaselt on pädeval

korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada

teda KorS § 28 lg-s 2 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida

kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul ning EhS § 130 lg 2 p 1 ja 3 alusel.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 järgi võib tõendiks olla mh paikvaatlus.

Esitatud paikvaatluse aktide fotodelt nähtuvalt on vastustaja ametnik viibinud kaebajatele

kuuluval kinnistul. Kohtule ei nähtu, et kaebajad oleksid takistanud paikvaatluse läbiviimist või

esines vahetu oht (KorS § 51 lg 41). Järelikult viisid TLPA ametnikud paikvaatluse läbi KorS

§-i 51 rikkudes. Samas ei oleks kaebajate nõuetekohane kaasamine paikvaatlusesse ja nende

seisukohtade ärakuulamine võinud asja otsustamist kuidagi mõjutada (HMS § 58), kuivõrd

vaidlust ei ole selles, et kaebajad on ettekirjutuse nõudeid rikkunud ning jätkanud ehitamist.

Samuti on TLPA pöördunud 27.10.2020 kaebajate poole e-kirjaga ning palunud esitada selgitusi

terrassi ehitamise kohta (dtl 217). TLPA ametnik pidas vajalikuks kaalutlusõiguse alusel anda

kaebajatele vastamiseks tähtajad (HMS § 5 lg 1 ja § 38 lg 1). Juhul kui kaebajad leidsid, et

ametniku antud tähtaeg ei ole piisav, oli neil võimalus esitada taotlus tähtaja pikendamiseks või

muul moel teada anda, et nad soovivad avaldada omapoolseid seisukohti. Kaebajad ei ole

kaebuses välja toonud, et nad oleks vastava taotluse esitanud või taotlusele ei oleks reageeritud.

Vastustaja võib EhS § 3 lg 3 järgi elamut, abihoonet, müüri ja terrassi loamenetluses käsitada

ühe ehitisena ning nõuda nende seadustamist ühes menetluses tervikuna. Kui terrassi ja elamut

käsitada ühe ehitisena, on võimalik lugeda ka terrass ehitise osaks (vt Riigikohtu 08.04.2021

otsus nr 3-18-2244). Kuna praegusel juhul pidas vastustaja terrassi elamu osaks, ei ole õiged

kaebajate väited, et terrassi ehitamiseks ei ole EhS-st tulenevalt vastav luba vajalik.

KorS § 15 lg-st 4 tulenevalt on võimalik ettekirjutus teha ka ainult ühele kaasomanikule, kui

temal on ohu või korrarikkumisega oluliselt tihedam seos kui teistel kaasomanikel (nt

Riigikohtu 28.02.2018 otsus nr 3-15-1607, p 14). Ettekirjutus nr 1912899/00027 on tehtud ka

C-le. Samas ei ole TLPA tuvastanud, et C-le kuuluvas majaosas oleks ehitustöid tehtud. Ka

kaebajad ei ole vastupidist välja toonud. Kuivõrd ehitamist on jätkatud üksnes kaebajate

valduses olevas osas, oli õiguspärane rakendada sunniraha üksnes kaebajate suhtes. Vastustaja

on välja toonud, et TLPA on võrdselt pikendanud korduvalt kaebajate ja C taotlusel ettekirjutuse

nõude 2 täitmise tähtaega (vt dtl 212‒214, 217‒219, 257‒259).

Ettekirjutuses hoiatati kaebajaid 500 euro suuruse sunniraha rakendamisega, kui nad jätavad

kohustuse tähtpäevaks täitmata. Hoiatus ei tähenda seda, et sellises suuruses sunniraha hiljem

kindlasti ka rakendatakse. Ettekirjutuse adressaadil on võimalik ettekirjutusega peale pandud

kohustus täita. Kui ettekirjutuses märgitud kohustus jäetakse täitmata ja haldusorgan otsustab

hoiatuses märgitud sunniraha rakendada, arvestab ta selle juures kaalumisreegleid ja õiguse

üldpõhimõtteid. Kaebajaid ei ole hoiatatud kõige kõrgema sunniraha määraga (s.o 6400 eurot)

ning vastustaja on arvestanud sellega, et summa motiveeriks kestvat korrarikkumist lõpetama.

Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei hinda teisi kaebuse väiteid,

kuna need ei ole asja lahendamisel asjakohased. Kaebajatele 24.11.2020 hoiatuse nr

1912899/00027-2 tegemine oli õiguspärane, kuna kaebajad rikkusid TLPA 19.02.2019

ettekirjutust nr 1912899/00027.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-114

6(7)

6. Y ja X paluvad 24.06.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

25.05.2021 otsus.

Kaebajad ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebajate nõuetekohane kaasamine

paikvaatlusesse ja nende seisukohtade ärakuulamine ei oleks võinud asja otsustamist kuidagi

mõjutada. Kaebajad oleks saanud näidata, et terrass ei ole ehitisega ühendatud ja on eraldatav

asja rikkumata.

Kaebajad ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vastustaja võib käsitada terrassi ehitise osana.

Ehitise osa mõiste sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55. Terrass ei ole valmistatud

samast materjalist mis ehitis ega ole sellega püsivalt ühendatud ja seda saab eraldada ehitist või

eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. EhS § 3 lg 3 ei ole kohaldatav. Funktsionaalselt koos

toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui rajatistest, võib teatise- ja

loamenetluses käsitada ühe ehitisena siis, kui kinnistuomanik seda soovib. Selline järeldus

tuleneb ka Riigikohtu 08.04.2021 otsusest nr 3-18-2244. EhS lisa 2 on kehtestatud eesmärgiga

piirata halduskoormust.

Halduskohus on asjaoludele mittevastavalt tuvastanud, et kaebajad ei vaidlusta seda, et neile

kuuluval kaasomandi osal on ehitustegevus toimunud. Nii kaebuses kui lisatud kirjavahetuses

on rõhutatud, et tegemist ei ole ehitustegevusega EhS § 4 mõttes, vaid tulekahju tagajärgede

kõrvaldamisega. Kaebajad ei tegelenud ehitusega.

Vastustaja tegevusest sunniraha määramisel võib järeldada vajadust täita linnaeelarvet.

Ekslik on kohtu väide, et C ei ole seotud kaebusega. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et C-le

kuuluv majaosa ei vasta samuti kehtivale projektdokumentatsioonile. Järelikult peaks vastustaja

käsitluse kohaselt olema ka C teostanud ebaseaduslikke ehitustöid.

7. Tallinna linn palub 28.07.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebajate kanda.

Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajate kaasamine paikvaatlusesse ja nende seisukohtade

ärakuulamine ei oleks võinud asja otsustamist kuidagi mõjutada (HMS § 58). Samuti on

vastustaja pöördunud 27.10.2020 e-kirjaga kaebajate poole ja palunud esitada selgitusi terrassi

ehitamise kohta. Seetõttu ei too vastutaja ametnike viibimine kaebajate kinnistul paikvaatluse

läbiviimiseks kaebajate loata kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist. Kui kaebajad pidasid

vastustaja antud vastamise tähtaega liiga lühikeseks, oleksid nad saanud paluda tähtaja

pikendamist.

Terrass-rõdu on ehitatud hoone külge, mida tõendavad paikvaatluse fotod. Tegemist on EhS §

4 lg 2 mõistes ehitise laiendamisega, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele

juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Seega ei ole õiged kaebajate väited, et terrassi

ehitamiseks ei ole EhS-st tulenevalt vastav luba vajalik.

Kuivõrd ebaseaduslikku ehitamist on jätkatud üksnes kaebajate valduses olevas osas, oli

õiguspärane rakendada sunniraha üksnes kaebajate suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastustaja esitas ringkonnakohtule 24.01.2022 menetlusdokumendi lisana kaebajate poolt

TLPA-le 17.12.2021 koos ehitusloa taotlusega menetlemiseks esitatud ehitusprojekti. TLPA

väljastas 30.12.2021 kaebajatele ehitusloa ning 04.01.2022 esitasid kaebajad ehitamise

alustamise teatise. Seega on TLPA 19.02.2019 ettekirjutus nr 1912899/00027 täidetud ning

3-21-114

7(7)

järelevalvemenetlus lõppenud. Vaidlus puudub selles, et kõik TLPA 24.11.2020 hoiatuse nr

1912899/00027-2 alusel rakendatud sunnirahad on sisse nõutud ja täitemenetlused lõpetatud.

Niisiis puudub kohtuotsuse tegemise aja seisuga võimalus halduskohtu poolt menetlusse võetud

keelamis- ja kohustamisnõuete rahuldamiseks. Kaebajad esitasid ringkonnakohtu istungil

taotluse kaebuse muutmiseks, asendades menetluses olevad nõuded TLPA 24.11.2020 hoiatuse

nr 1912899/00027-2 alusel sunniraha rakendamise õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

Ringkonnakohus rahuldab taotluse, pidades nõude muutmist võimalikuks ja otstarbekaks

(HKMS § 49 lg-d 2 ja 3). HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõudele ülemineku puhul ei ole

kaebajad seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega (nt

Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12).

9. TLPA 19.02.2019 ettekirjutus nr 1912899/00027, millega kohustati kaebajaid peatama

kõik Hälli põik 14 elamu ehitustööd (ettekirjutuse nõude nr 2 täitmises ei ole vaidlust olnud,

kuna selle täitmise tähtaega pikendati kuni nõude täitmiseni), on kehtiv haldusakt, mida ei

vaidlustatud. Seega ei ole kaebajate etteheited TLPA 19.02.2019 ettekirjutusele praeguses

vaidluses asjakohased ja Tallinna linna poolt TLPA 24.11.2020 hoiatuse nr 1912899/00027-2

alusel sunniraha rakendamise õiguspärasuse hindamiseks tuleb teha kindlaks üksnes see, kas

kaebajad jätkasid Hälli põik 14 elamu ehitamist pärast ettekirjutuse tegemist. Seonduvalt

24.11.2020 hoiatusega on vastustaja esitanud 16.10.2020 paikvaatluse akti (dtl 215), millest

võrrelduna varasemate paikvaatluse aktidega (01.02.2019 akt, dtl 267; 19.02.2019 akt, dtl 270

ja 04.12.2019 akt, dtl 308) nähtub elamu juures ehitustöödega jätkamine seda keelava

ettekirjutuse kehtivusest hoolimata: hoone tagaküljele oli püstitatud terrass/rõdu. Ebaõige on

kaebajate seisukoht, et terrassi/rõdu püstitamise näol ei olnud tegemist ehitustegevusega. EhS

§ 4 lg 2 kohaselt on ka ehitise laiendamine (olemasoleva ehitise muutmine sellele juurde- ehk

külge-, peale- või allaehitamisega) ehitamine ning kohtupraktikas on leidnud kinnitamist, et

terrassi olemust saab hinnata tulenevalt selle objektiivsetest tunnustest, mitte kinnistu omaniku

soovist (vt Riigikohtu 08.04.2021 otsus nr 3-18-2244, p-d 6 ja 19). Paikvaatluse fotodelt

nähtuva terrassi/rõdu ümberpaigutamine juhuslikult või sagedamini kui haruharva tekkiva soovi

korral ei ole usutav. Konstruktsioonis kasutatud materjalid on omased ehitamisel kasutatavatele

materjalidele, see on valmistatud püsivaks kasutamiseks ning fotodelt nähtub, et ehitis on

rajatud maaga ühendatud postidele. Püstitatud terrassi püsivusest, konstruktsioonist, kasutamise

funktsioonist kui ka asukohast nähtub, et tegemist on elamuga funktsionaalselt koos toimiva

ehitusliku kompleksiga (st neid tuleb käsitada ühe ehitisena). Järelikult tegelesid kaebajad

ehitamisega (elamu laiendamisega) seda tegevust keelava ettekirjutuse kehtivuse ajal.

10. Ülejäänud osas (s.o küsimustes, mis puudutavad kaebajate etteheiteid haldusmenetluse

läbiviimise kohta) nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata

(HKMS § 201 lg 4). Väited seonduvalt C-ga ja sunniraha määramisest eesmärgiga täita linna

eelarvet on asjakohatud.

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).

Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)