2-20-137873/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-137873

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2021 määrus (hagi läbi vaatamata

jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.04.2021 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebemenetluse kulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-137873

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 11.12.2020 Harju Maakohtule hagi X vastu võla nõudes. Maakohus võttis hagi

29.12.2020 määrusega menetlusse.

Kohtud üritasid kostjale makseettepanekut ja hagimaterjale kätte toimetada järgmiselt:

20.10.2020 ja 30.10.2020 e-postiga aadressil XXX@gmail.com; 30.10.2020 e-postiga

aadressidel

YYY@outlook.com,

CCC@outlook.com,

QQQ@gmail.com

ja

QQQ@icloud.com, 29.12.2020 e-postiga aadressil XXX@gmail.com, 11.02.2021 e-postiga

aadressil CCC@outlook.com. Kostja laste ema kinnitas 29.10.2020, et kostja elab Inglismaal,

kuid kontaktandmed puuduvad.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus jättis 29.04.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Määrust põhjendas maakohus järgmiselt.

3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 järgi võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata, kui ei ole kohtualluvuse puudumise tõttu pädev asja lahendama. Kohus kontrollib,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi allub asi Eesti kohtule ka menetluse ajal. Kohtul

ei õnnestunud teadaolevatel kontaktaadressidel hagimaterjale kostjale kätte toimetada. Pärnu

Maakohtu määrusest selgub, et võlgnik ei ela Eestis. Tsiviilasjas nr 2-19-111714 märkis kostja

perekonnaliige hagis, et kostja kolis jaanuaris 2019 tagasi Inglismaale. Selles tsiviilasjas sai

kostja maksekäsu kiirmenetluse materjalid kätte aadressilt XXX, Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriik (edaspidi Ühendkuningriik).

3.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus)

art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle

liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Ühendkuningriik osaleb määruse

kohaldamisel. Poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe, mis võimaldaks hageja esitatud

hagiavalduse läbivaatamist Harju Maakohtus. Kuna kostja elab Inglismaal, siis tulenevalt

Brüssel I bis määruse art 18 lg-st 2 ei allu asi Harju Maakohtule.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja menetlust

jätkata. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Maakohus on rikkunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 14, jättes faktiliste

asjaolude pinnalt kindlaks tegemata, kas kostja elukohaks on Eesti Vabariik. Isikul võib olla

mitu elukohta. Kostja lapsed elavad Eestis, seega on ta Eestiga seotud. Kostja elukohta ei saa

tuvastada tema laste ema paljasõnaliste väidete põhjal. Asjaolust, et kostja elukohta Eestis ei

ole võimalik tuvastada, ei saa teha järeldust, et kostja elukoht ei ole Eestis.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja kontakteerus täiendavalt kostja laste emaga,

kes kinnitas jätkuvalt, et kostja ei ela enam Eestis ning kehtivaid kontaktandmed tal puuduvad.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-20-137873

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja

§ 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagi ei allu Eesti kohtule. Maksekäsu

kiirmenetluses kogutud andmete põhjal, eelkõige kostja lähedaste (laste) seadusliku esindaja

kinnituse alusel, võis jõuda järeldusele, et kostja elukoht ei ole Eestis ning maakohus on

põhjendatult tuginenud maksekäsu kiirmenetluses kogutud andmetele. Tsiviilasja toimiku

materjalides puuduvad andmed selle kohta, et kostja elukoht võiks olla Eestis. Asjaolu, et suure

tõenäosusega ei elanud kostja menetluse algatamise ajal Eestis, kinnitab ka see, et kostjale ei

ole õnnestunud Eestis teadaolevatele aadressidele kohtudokumente pikema aja jooksul kätte

toimetada. Kostja on rahvastikuregistri andmetel Ühendkuningriigi kodanik, kelle viimaseks

aadressiks Eestis on olnud XXX. Nimetatud eluruumi omanik on tsiviilasja nr 2-21-128782

menetluses 27.09.2021 kinnitanud, et kostja ei ela antud aadressil, vaid Inglismaal. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et kohtud on mh kindlaks teinud, et kostjal puudub Eestis töötamise

registri (TÖR) ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt töökoht. Kostjaga on üritatud

kontakteeruda mitmes tsiviilasjas kõigil kohtutele teada olevatel kontaktandmetel. Politsei- ja

Piirivalveameti 16.12.2020 vastuse kohaselt ei ole ka neile teada andmeid kostja elu- või

viibimiskoha kohta Eesti Vabariigis (dtl 68).

Kohtute tehtud päringute, avalike registrite ja kohtu infosüsteemi andmete kontrollimise

tulemusena on kogutud piisavalt andmeid, millest saab järeldada, et kostjal puudub praegusel

ajal seotus Eestiga, st kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis (TsÜS § 14 lg 1) ning Eestis ei

asu isegi ühte mitmest võimalikust elukohast TsÜS § 14 lg 2 tähenduses. Menetluses kogutud

andmetel on kostja viimane teadaolev elukoht Ühendkuningriigis. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole hageja määruskaebuses maakohtu järeldusi ümber lükanud ega põhjendanud, miks

kohtute tuvastatud asjaolud kostja elukoha kohta on ebaõiged. Ekslik on kaebuse väide, mille

kohaselt sai kostja tsiviilasjas nr 2-19-111714 menetlusdokumendid kätte e-posti teel ning

seetõttu ei saa öelda, et tema elukoht oleks olnud Ühendkuningriigis. Nagu maakohus

vaidlustatud määruses märkis, sai kostja nimetatud tsiviilasjas Ühendkuningriigi aadressil kätte

(hagimenetlusele eelnenud) maksekäsu kiirmenetluse materjalid ja maksekäsu. Sama tsiviilasja

materjalidest nähtub, et kostja ei elanud juba 2019. aastal Eestis ning kohtulahendi täitmiseks

Ühendkuningriigis väljastati 2020. aastal tunnistus (sertifikaat).

Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebemenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole kohtule vastanud, seega ei ole kostjal

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm