2-21-19515/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-19515 Tsiviilasi

J. A. hagi K. A. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. A., isikukood XXX; Kostja: K. A., isikukood XXX. Kohtuistungi toimumise aeg

26. jaanuar 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. A. hagi K. A. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada J. A. ja K. A. abielu, mis on sõlmitud XX.XX.XXXX.

3. K. A. perekonnanimena taastada perekonnanimi K.

4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud hageja riigilõivu kulu, mis jääb riigi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. J. A. (hageja) esitas 14. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi K. A. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.XXXX. Hageja soovib lahutust, kuna abielu ei ole täitnud hageja ootusi oma abikaasalt. Hageja soovib, et tema abikaasalt võetakse ära tema perekonnanimi, kuna ta ei soovi talle oma perekonnanime pärandada.

2. Kostja oma 13. jaanuari 2022 kirjalikus vastuses nõustus abielu lahutamisega. Vastuse kohaselt lõppesid abielusuhted 25. novembril 2021, mil abikaasad läksid tülli ning pärast seda ei ole nad rohkem suhelnud. Kostja ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist ja abielu jätkamist. Kostja on nõus loobuma perekonnanimest A.

3. 26. jaanuari 2022 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Kostja oli lahutusega nõus, kostja taotles perekonnanime K. taastamist. Hageja loobus taotlusest võtta kostjalt ära tema perekonnanimi A. Pooled leppimisaega ei soovinud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1).

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

6. Kohus on pooled 26. jaanuari 2022 kohtuistungil ära kuulanud. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.

7. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja esitas kohtuistungil taotluse taastada tema perekonnanimena Kaelep, mis on tema neiupõlvenimi. Kohus rahuldab kostja taotluse.

3

9. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

10. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

11. Riigilõivuseaduse § 59 lg 2 järgi abielu lahutamiseks hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 eurot. Hageja vabastati 11. jaanuari 2022 määrusega riigilõivu 100 euro tasumisest hagi esitamisel. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, seega on hageja kohustatud TsMS § 179 lg 1 alusel tasuma hagiavalduselt tasumata riigilõivu. Kohus leiab, et kuna hageja majanduslik seisund ei ole 11. jaanuari 2022 määruse tegemise aja seisuga muutunud, siis kohus vabastab hageja TsMS § 181 lg 1 ja § 190 lg 7 alusel täielikult riigilõivu 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik