1-07-5152/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-07-5152

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-5152 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 15. septembri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik prokurör Jüri Vissak`u määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

1. tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2010

määrus;

2. jätta süüdimõistetu A.D

ennetähtaegselt vangistusest vabastamata;

3. rahuldada prokurör Jüri Vissak`u

määruskaebus.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

A.D on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 28.01.2008 otsusega KarS § 274 lg 1, § 275 ja § 331 järgi, mille eest mõisteti A.D-le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendati Harju Maakohtu 24.10.2001

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 7 kuud 26 päeva, võrra. A.D-le mõistetud lõplikuks liitkaristuseks loeti 3 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaeg algas 28.01.2008 ja lõpeb 22.09.2011.

Tartu Maakohtu 15.09.2010 määrusega vabastati A.D vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrati A.D-le katseaeg kuni 22.09.2011 ning kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks määrati KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 alusel A.D-le katseajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele 3 nädala jooksul vabanemisest; mitte teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva

- 2 -

loata; osaleda sotsiaalabiprogrammis; pöörduda vabanemisest 2 kuu jooksul psühholoogi vastuvõtule.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus leidis, et A.D ennetähtaegne vabastamine on seotud rea riskidega, kuid siiski konkreetses olukorras põhjendatud.

Maakohus tuvastas, et vabanemisjärgselt kavatseb A.D asuda elama oma vanaema juurde aadressil XXX Tartu. Vanaema tervislik seisund on halb ning vabanemisel oleks A.D tema enda sõnul vanaemale toeks ja abiks igapäevatoimetuste juures. Lisaks märkis maakohus, et A.D on põhiharidus, kuid stabiilne töökogemus puudub. A.D on võimalus asuda tööle AS Grupp OÜ-sse, mis tegeleb siseviimistlusega. Tööandja sõnul on kindlad objektid olemas aasta lõpuni ja tööd jätkub. Samuti ei ole A.D kohtutäiturite

menetluses rahalisi võlgnevusi. Maakohtu hinnangul aitaks hõivatus tööga A.D hoiduda kuritegude toimepanemisest.

Maakohus märkis, et A.D tarvitas vangistuse ajal narkootikume, kuid sõltlaseks ta

ennast ei pea. Lisaks on ta vähemalt ühe kuriteo toime pannud alkoholijoobes. Maakohus leidis, tuginedes A.D iseloomustusele, et uue kuriteo toimepanemise risk on seotud ka sõltuvusprobleemidega.

Maakohus tuvastas, et vangistuse ajal on A.D distsiplinaarkorras karistatud väga palju kordi. Viimati karistati teda 04.08.2010 selle eest, et ta viibis pesupesemisruumis alasti, s.o polnud nõuetekohaselt riietatud. A.D põhjendas rikkumist asjaoluga, et ruumides oli talumatult kuum. A.D on kandnud erinevate otsustega mõistetud vangistusi alates aastast 1999. Seega on

ta olnud vabast ühiskonnast eraldatud 11 aastat. Maakohus, hinnates A.D poolt toimepandud kuritegusid, asus seisukohale, et A.D on toime pannud rasked kuriteod. Liitkaristuse kogumis olevad ajaliselt varasemad kuriteod on A.D toime pannud äsja

täisealiseks saanuna. Lisaks on viimase 2 otsuse aluseks olevad kuriteod toime pannud

vangistuses, milline asjaolu iseloomustab maakohtu hinnangul A.D ilmselgelt

negatiivsest küljest. Maakohus märkis, et Tartu Vangla ei ole toetanud ennetähtaegset

vabastamist, kuid iseloomustuses märgitu kohaselt peetakse vajalikuks tema käitumiskontrollile allutamist. Kriminaalhooldusametnik on asunud seisukohale, et kuigi A.D

puhul on uue kuriteo sooritamise ja ohtlikkuse riskifaktorid kõrged, on tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

Maakohus märkis, et karistuse mõistmisel on üheks aluseks õiguskorra kaitsmise huvid.

Maakohus on veendumusel, et isikul, kes on 18-aastasena asunud erinevate otsuste alusel

vangistusi kandma ja kes pole oma täiskasvanueas vabas ühiskonnas elanud, on vajalik

vabanemisel peale lähedaste toetuse ka spetsialistide abi, et tagada eeldused A.D edaspidiseks õiguskuulekaks eluks, mida saaksid pakkuda vaid kriminaalhooldusametnikud.

Maakohus märkis, et aasta pärast vabaneks A.D nii ehk teisti, kuid siis ei oleks

võimalik teda enam läbi kriminaalhoolduse suunata ega ka mõjutada. Maakohtu arvates ei

kahjusta A.D vabastamine käesoleval ajal õiguskorra kaitsmise huvisid üldiselt.

Samuti leidis maakohus, et A.D ennetähtaegne vabastamine ei riivaks ka ühiskonna

õiglustunnet, sest tema karistuse kandmata osa on käesoleval veidi üle 1 aasta. Maakohtu hinnangul on kriminaalhoolduse käigus võimalik A.D kuritegevusriske ja ohtlikkust

maandada, kui A.D seda ise soovib. Samas kinnitas A.D kohtuistungil oma soovi. A.D on olemas kindel elukoht, reaalne töökoht ja ka perekonna toetus. Maakohus märkis, et A.D karistusaeg lõpeb 22.09.2011, mistõttu tuleb vastavalt KarS § 76 lg-le 4 katseaja tähtajaks määrata 22.09.2011. Ühtlasi allutatakse katseajal A.D KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Lisaks leidis maakohus, et õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb A.D-le määrata KarS § 75 lg 2 p-st 2,4,7,8 alusel kohustused.

- 3 - Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

Prokurör J. Vissak esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta A.D ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Määruskaebuses märgib prokurör, et ta ei nõustunud A.D vabastamisega maakohtu

istungil ega nõustu maakohtu seisukohtade ja järeldustega A.D ennetähtaegsel

vabastamisel. Prokurör leiab, et maakohus ei ole arvestanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud

asjaoludega. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetu vabastamisel peab kohtul tekkima

veendumus, et arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, on tema suhtes võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust.

Prokurör märgib, et A.D kannab karistust vägivalla tarvitamise eest võimuesindaja

suhtes, võimuesindaja solvamise ja kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Lisaks märgib prokurör, et A.D on 6-l korral kriminaalkorras karistatud ja neist 5-l korral reaalse vangistusega. Viimase 2 otsuse

aluseks olevad kuriteod on A.D toime pannud vangistuse ajal. Samas on teda

vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 24 korda, viimati 04.08.2010. Samuti on prokuröri arvates tähelepanuväärne, et A.D tarvitas vangistuse ajal narkootikume.

Iseloomustusest tulenevalt on uue kuriteo toimepanemise risk seotud ka

sõltuvusprobleemidega. Lisaks ei toeta A.D ennetähtaegset vabastamist ka Tartu Vangla.

Prokurör on arvamusel, et kriminaalhooldusele ei saa allutada isikut, kes isegi vangistuses viibides jätkab kuritegude toimepanemist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega ja leiab, et käesoleval ajal ei ole A.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

A.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ja juba 11 aastat kannab ta

karistusena vangistust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on raskete

kuritegudega. Nii on A.D korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samas on A.D ka kinnipidamiskohas viibimise ajal toime pannud raske kuriteo – seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Käesoleval ajal kannab A.D karistust võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, laimamise või solvamise ja narkootiliste

ainete valmistamise, omandamise, valdamise või arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest.

Eelnimetatud asjaolud näitavad, et karistust kandes ei ole A.D suutnud käituda õiguspäraselt, mis annab ringkonnakohtu arvates alust eeldada, et A.D suhtes ei ole

talle mõistetud karistused täitnud oma eesmärki mõjutada kuritegeliku käitumisega isikuid õiguskuulekusele.

Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu lahendile 3-1-1-91-06, milles

rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane

käitumine. Lisaks asjaolule, et A.D on range järelevalve tingimustes toime pannud

raskeid kuritegusid, on A.D korduvalt karistatud ka distsiplinaarkorras.

Ringkonnakohus möönab, et suur osa A.D varasematest distsiplinaarkaristustest on

VangS § 65 lg 5 kohaselt kustunud, mistõttu ei ole võimalik määratud karistusi arvestada,

- 4 - kuid sellegipoolest leiab, et tegemist on A.D iseloomustava materjaliga. Samas on

A.D viimati distsiplinaarkorras karistatud 04.08.2010. Seega kinnitab eeltoodu veelkord, et A.D käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud õiguspärane, mistõttu puudub alus eeldada, et tema käitumine vabaduses, kus puudub range järelevalve, oleks õiguspärane ja tema resotsialiseerumine edukas.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et A.D ennetähtaegse vabastamisega on

õiguskorra huvid kaitstud ning on seisukohal, et isik, kes ei suuda vabaduses hoiduda

süütegude toimepanemisest, ei saa olla avaliku korra jaoks ohtu mittekujutavaks isikuks.

Vastupidi, isik, kes jätkab ka karistuse kandmise ajal, mille eesmärgiks on suunata viimast õiguspärasele käitumisele minimaliseerides temast lähtuvaid riske, millest tuleneb oht teistele ühiskonnaliikmetele või nende varale, kuritegude toimepanemist on kahtlemata suuremat ohtu

õiguskorra huvidele kujutav, kui isikud, kelle suhtes on karistuse eesmärk saavutanud

tulemuse. Ringkonnakohus leiab, et olenemata asjaoludest, et vabaduses on A.D lähedaste toetus, kindel elu- ja töökoht, ei võimalda ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed viimase vabastamist karistuse kandmisest.

Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et A.D vajaks pikaajalise vanglakaristuse

tõttu lähedaste toetust ja spetsialistide abi. Siiski ei ole võimalik nimetatud põhjusel jätta kaalumata kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et A.D ennetähtaegne vabastamine on seotud mitmete riskidega, kuid erinevalt

maakohtust, hindab ringkonnakohus riske sedavõrd kõrgeks, et ei pea võimalikuks tema ennetähtaegset vabastamist.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau