2-21-13653/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2022.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13653

Tsiviilasi

Swedbank AS ja Swedbank Liising AS avaldus A S pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja I: Swedbank AS (registrikood 10060701,

asukoht: Liivalaia 8 Tallinn)

Võlausaldaja II: Swedbank Liising AS (registrikood

10434248, asukoht: Liivalaia 8 Tallinn)

Võlausaldajate lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (e-post:

kulli.reinfeld@swedbank.ee)

Võlgnik: A S isikukood xxx, asukoht: xxx, e-post xxx

Ajutine haldur:

Maire Arm (asukoht:

Maria Mägi

Advokaadibüroo Tatari 25 Tallinn, telefon 664 0600, e-post:

maire@mmab.ee)

Menetlustoiming

Loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Swedbank AS-i ja Swedbank Liising AS-i avaldusest loobumine.

2. Lõpetada menetlus Swedbank AS-i ja Swedbank Liising AS-i avalduses A S

pankroti väljakuulutamiseks.

3. Jätta menetluskulud Swedbank AS-i ja Swedbank Liising AS-i kanda.

4. Määrata A S ajutise halduri Maire Armi töötasuks 855 eurot (sh käibemaks).

5. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 855 eurot (sh käibemaks) solidaarselt

Swedbank AS-ilt ja Swedbank Liising AS-ilt ning kanda see Maria Mägi

Advokaadibüroo arvelduskontole nr xxx.

6. Tagastada Swedbank AS taotluse alusel menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 150

eurot Swedbank AS arvelduskontole nr xxx selgitusega „RL osaline tagastamine, A

S, 2-21-13653“.

7. Tagastada Swedbank Liising AS taotluse alusel menetluses tasutud riigilõivust pool,

s.o 150 eurot Swedbank Liising AS arvelduskontole nr xxx selgitusega „RL osaline

tagastamine, A S, 2-21-13653“.

8. Vabastada ajutine pankrotihaldur Maire Arm A S ajutise pankrotihalduri

kohustustest.

2

9. Tühistada 14.10.2021 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamiseks seatud

abinõud, millega peatati A S vara suhtes toimuv sundtäitmine ning keelati A Seljal

ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud

Võlausaldaja Swedbank AS ja Swedbank Liising AS esitasid 01.09.2021 kohtule avalduse A S

pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja Swedbank

AS ees 1397,62 eurot, Swedbank Liising AS ees 6659,25 eurot. 15.10.2021 määrusega

nimetas kohus A Selja ajutiseks halduriks Maire Armi.

06.01.2022 esitasid Swedbank AS ja Swedbank Liising AS kohtule avalduse menetluse

lõpetamiseks loobumisega, kuivõrd võlgnik on võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppest

(võlgniku poolt kohtule esitatud 26.11.2021) tulenevad kohustused täitnud ja seetõttu on

võlausaldajatel ära langenud alus nõuda võlgniku pankroti väljakuulutamist. Menetluskulud

paluvad võlausaldajad jätta võlgniku kanda.

12.01.2022 kinnitas võlgnik võlausaldajate loobumise avalduse kättesaamist ning märkis, et

esitab seisukoha hiljemalt 13.01.2022. Võlgnik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud ka

kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o 7 päeva jooksul kohtu 06.01.2022 e-kirja kättesaamisest.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviil-

kohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita asjaks on

tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 12² pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt

hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku

huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest

loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

Kohus leiab, Swedbank AS-i ja Swedbank Liising AS-i poolt esitatud avaldusest loobumine

tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus Swedbank AS ja Swedbank Liising AS avalduses A

S pankroti väljakuulutamiseks lõpetada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. PankrS § 150 lg 3

sätestab, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata,

samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub,

hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja.

Swedbank AS ja Swedbank Liising AS leiavad, et käesoleval juhul ei kuulu PankrS § 150 lg 3

kohaldamisele. Kohus märgib, et PankrS § 3 lg 2 näeb ette, et pankrotimenetlusele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene

teisiti. Seega on pankrotiseaduse sätted, sh PankrS § 150 lg 3 erisätteks TsMS suhtes. Seetõttu

3

ei ole käesolevas asjas põhjendatud kohaldada PankrS § 150 lg-s 3 sätestatu asemel TsMS-s

sätestatut. Pankrotiavalduse esitamise otsustus on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab

võlausaldaja

arvestama

pankrotiseaduses

sätestatud

õiguslike

tagajärgedega,

sh

menetluskulude kandmise võimaliku kohustusega. PankrS § 150 lg 3 kohaldamisel ei oma

tähtsust, millistel põhjustel pankrotiavaldus esitati või millistel põhjustel võlausaldaja

pankrotiavaldusest loobub/võtab tagasi. Seega puudub käesoleval juhul alus PankrS § 150 lg

3 kohaldamata jätmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-6317).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud Swedbank AS-i ja Swedbank Liising AS-i

kanda.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri

tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja

koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida

ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva

seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on 08.11.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 7,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 855 eurot (sh käibemaks). Ajutine

haldur palub tasu välja mõista võlgnikult.

Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega

tasu arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu

summas 855 eurot (sh käibemaks) välja solidaarselt Swedbank AS-ilt ja Swedbank Liising

AS-ilt.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Swedbank AS tasus käesolevas menetluses riigilõivu 300 eurot ja Swedbank

Liising AS tasus käesolevas menetluses riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et vastavalt

Swedbank AS ja Swedbank Liising AS taotlusele tuleb seoses pankrotiavaldusest

loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot Swedbank AS-ile ja

pool menetluses tasutud riigilõivus, s.o 150 eurot Swedbank Liising AS-ile.

TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine

kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel pankrotiavaldust taganud abinõud, millega kohus

peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgnikul ilma ajutise

pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

4

Seoses menetluse lõpetamisega tuleb vabastada Maire Arm A S ajutise pankrotihalduri

kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik