1-10-10255/6 · 1-10-10255/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-10255

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-10255 (10230101794) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi T.M süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav T.M

ik: XXX, Vene FV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.03.2010

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. T.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära

ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks rahalise karistuse 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses,

päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 3000 (kolm tuhat) krooni, mis tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „T.M , 1-10-10255, rahaline karistus“.

3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi 6 (kuus) kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes igakuistes osades 500 (viissada) krooni

2 kaupa kuus.

4. T.M suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

5. T.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.M , 1-10-10255, kaitsjatasu“.

6. T.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.M , 1-10-10255, sundraha“.

7. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. BT’i esitatud tsiviilhagi 2000 krooni nõudes jätta tsiviilhagist tulenenud rahalise

kohustuse täitmise tõttu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist t takse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

T.M süüdistatakse selles, et tema 04.02.2010 ajavahemikul kell 14.00 – 16.00,

viibides korteris, aadressil Tallinn, Xxxkülas BT’il, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis korterist BT’ile kuuluva Swedbank’i pangakaardi nr XXX ning seejärel, kasutades nimetatud pangakaarti, 04.02.2010 kell 16.02 võttis Tallinnas Õismäe tee

46 asuvast Swedbank’i sularahaautomaadist BT’i pangakontolt nr

XXXXXXXXXXXXXXXX välja viimasele kuuluva sularaha summas 2000 krooni ja omastas selle.

Seega pani T.M toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav T.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 05.02.2010 ja 17.02.2010 koostatud kannatanu BT’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 04.02.2010 kella 20:00 paiku oli ta Maxima kaupluses, asukohaga Tallinn Õismäe tee 46,

3

kui tahtis hakata kassas kauba eest maksma, avastas, et rahakotist on puudu Swedbanki deebetkaart. Kodus otsis pangakaarti, kuid ei leidnud. Siis läks internetipanka ja avastas, et tema pangakaardiga oli 04.02.2010 kella 16:02 võetud välja sularaha 2000 krooni. Raha oli

välja võetud Tallinnas Õismäe tee 46 (Maxima kaupluse seina peal olevast

pangaautomaadist). 04.02.2010 kella 14:00 ajal oli kannatanu pangakaart veel alles, kuna

käis koos oma sõbra T.M-iga (tel nr XXX) McDonaldis ja kannatanu maksis seal arve. Pangakaardi pani McDonaldis rahakoti vahele, kui oli arve maksnud. Sealt läksid otse kannatanu koju (Tallinn, XXX). Koju jõudes pani oma rahakoti kööki riiuli peale. Denis

käis vahepeal üksinda köögis. Denis läks tema juurest ära natuke enne kella 16:00. Denisi

tunneb alates novembrist 2009. 2010 aasta jaanuari algusest alates käib Denis tal aeg-ajalt

külas. 04.02.2010, kell 20:30 saatis Denisile sõnumi, et ta vist unustas pangakaardi McDonaldisse. Samal ajal läks ka internetipanka ja avastas, et raha on maha võetud. Denis talle sõnumit vastu ei saatnud. Järgmise päeva 05.02.2010 hommikul helistas kannatanu talle

ja ta ütles talle selle peale, et see on jama. Ja lõpetas kõne ära. Hiljem on ta kannatanule tunnistanud nimetatud teo toimepanemist. Denis tema pangakaardi PIN koodi teadis, kuna ta on talle selle ise öelnud (ta saatis ta millalgi oma pangakaardiga poodi kaupa ostma). T.M võttis 04.02.2010 kannatanu pangakaardi omavoliliselt, kannatanu tal seda võtta ei lubanud. Uurija poolt esitatud fotol tunneb kannatanu ära T.M. Tsiviilhagi soovib esitada summas 2000 krooni. (t/l 2-3, 5-6)

• B T konto väljavõttest nähtuvalt 04.02.2010 kell 16:02 võeti sularahaautomaadist HAN00381 välja 2000 krooni. (t/l 4)

• 03.03.2010 koostatud kahtlustatava T.M ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et tunneb BT'it peaaegu juba aasta ja on temaga koos elanud viimased kolm kuud. B kuuluva Swedpanga pangakaardi varguse pani toime B kodus XXX, Tallinn umbes kuu aega tagasi päevasel ajal. Koheselt kui oli kaardi võtnud läks Maxima kaupluse pangaautomaadi juurde ja võttis välja 2000 krooni. Varguse pani toime sellepärast, et oli B riidu läinud ja tahtis tema juurest ära sõita. Tänaseks päevaks ei ole ta B varastatud raha hüvitanud aga kavatseb seda teha, kui palgapäev tuleb.(t/l 10-11)

• 12.02.2010 koostatud Swedbank AS’i vastusest päringule koos lisadega nähtub, et B T pangakaarti nr XXX kasutati 04.02.2010 kell 16:02 sularahaautomaadis HAN00381 (Õismäe

tee 46, Tallinn), vaadati kontojääki ja võeti välja 2000 krooni. Samuti prooviti kasutada 05.02.2010 kell 06:53 nimetatud pangakaarti sularahaautomaadis HAN00181 (Vilde tee 10, Tallinn), kuid kaart oli suletud. Nimetatud toimingute kohta B T kaardiga esitas Swedbank ka turvakaamera salvetused. (t/l 17-20)

• T.M iseloomustatavatest andmetest nähtub, et T.M on varem

kriminaalkorras karistamata isik, tal on kaks kehtivat karistus väärteokorras: 09.11.2007 otsusega mõisteti LS § 7436 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni ja 09.08.2008 mõisteti KarS § 262 alusel rahatrahv 1200 krooni. (t/l 21-22)

• AS PKpositiivsest iseloomustusest nähtuvalt T.M töötab tootmisliini operaatori ametikohal alates 13.11.2009. (t/l 26)

• Pärnu Maakohtu 2-09-3845 määruse kohaselt mõisteti välja maksekäsu kiirmenetluse korras T.M-ilt Swedbank AS kasuks võlgnevus 19410 krooni. (t/l 29-30)

• 07.09.2009 Viru Maakohtu otsusest nähtuvalt rahuldati IG hagi T.M vastu alaealise lapse elatise nõudes. (t/l 31-32)

• Harju Maakohtu 05.11.2009 määruse kohaselt mõisteti maksekäsu kiirmenetluse korras T.M-ilt välja BIGBANK AS-i kasuks võlgnevus 10 250,06 krooni. (t/l 33)

• Põhja Ringkonnaprokuratuuri 29.03.2010 määruse kohaselt lõpetati kriminaalmenetlus T.M suhtes KarS § 121,120 sätestatud kuriteo toimepanemises KrMS § de 203¹ lg 6 ja 206 alusel. (t/l 34)

• Tõendist ja teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et

kahtlustatava deklareeritavaks tuluks 2009 aastal peale tulumaksu mahaarvamist oli 3656 krooni ning keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 2009 aastal oli - 41,80 krooni. (t/l 23-24)

4

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava

T.M süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu BT’i ütlusi, kannatanu pangakonto

väljavõtet, AS Swedbanki vastust päringule, fotosid T.M-ist pangaautomaati kasutamas, T.M iseloomustatavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 04.02.2010 ajavahemikul kell 14.00 – 16.00 T.M

viibides korteris aadressil Tallinn, Xxxkülas BT’il, võttis BT’ile kuuluva Swedbank’i pangakaardi nr XXX ning seejärel, kasutades nimetatud pangakaarti, 04.02.2010

kell 16.02 võttis Tallinnas Õismäe tee 46 asuvast Swedbank’i sularahaautomaadist BT’i pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXX välja viimasele kuuluva sularaha summas 2000 krooni, mille kulutas oma tarbeks. Taolistel asjaoludel on kohus seisukohal, et süüdistatava

käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema

käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Kohtueelsel menetlusel on BT esitanud tsiviilhagi 2000 krooni nõudes, mis on kannatanu

pangakontolt varastatud raha väärtus. Kannatanu avaldas, et süüdistatav on temale varalise

kahju hüvitanud, mida kinnitas ka süüdistatav. Seega on tsiviilhagi esitamise alus ära langenud ning kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem

kohtulikult karistamata. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud

karistusena kas rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni

kolmeaastane vangistus. Kriminaaltoimiku andmetel oli süüdistataval alaline töökoht, kuid

sellele vaatamata pani ta toime varavastase kuriteo. Süüdistatava selgitustest nähtuvalt oli

tegu toime pandud isiklike suhete pinnalt ning süüdistataval sisuliselt vajadus rahalisi

vahendeid ebaseaduslikult omastada puudus, kuivõrd tal endal oli sissetulek olemas.

Süüdistatava selgituste kohaselt eelistab ta karistusliigina rahalist karistust, mille tasumine määrataks ositi, kuivõrd ta asub järgmisest nädalast alates tööle uuele töökohale ning kuigi tal

on rahalisi kohustusi krediidiasutuste ees, samuti elatisraha maksmise kohustus, on ta võimeline rahalist karistust tasuma.

Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav omastas ebaseaduslikult rahasumma, millega ei tekitatud olulist kahju, ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Seetõttu tuleb karistuse määra valikul lähtuda

asjaolust, et süüdistatava süü suurus tingib karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav on ka süüteo toimepanemist kahetsenud ja on tekitatud

varalise kahju vabatahtlikult hüvitanud, siis on süüdistatava käitumises kaks karistust

kergendavat asjaolu, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla

ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistusliigi valikul lähtub kohus süüteo raskusest,

süü suurusest ning süüdistatava isikuandmetest, samuti süüdistatava enese eelistustest. Kuivõrd kohtuistungil tuvastatu kohaselt ei ole süüdistatava süü suur, süüdistataval oli alaline

sissetulek ning peagi on uuesti sissetulek ning süüdistatavat on varem karistatud vaid

väärteokorras rahatrahvidega, millised on tasutud, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on

võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilist karistust ning puuduks vajadus

isiku vabadust piirava karistuse kohaldamiseks. Seejuures oleks sellise karistusliigi kohaldamisel takistuseks süüdistatava rahalised kohustused krediidiasutuste ees ja elatisraha

maksmise kohustus. Samas on süüdistatav pidanud end võimeliseks tasuma ka rahalist

karistust, mistõttu peab kohus, vaatamata süüdistatava rahalistele kohustustele kohaldada

5

süüdistatava suhtes rahalist karistust, määrates selle süüdistatava kohustusi arvestades tasumisele ositi.

Märt Toming kohtunik