2-20-12102/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

25. jaanuar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12102

Tsiviilasi Keest Trade OÜ hagi FIE X

vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3587,94 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Keest Trade OÜ (registrikood 12190299),

esindajad

lepinguline esindaja Alesja Duluškova, Janika Drobot

Kostja: FIE X (Vene

Föderatsiooni registrikood xxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Keest Trade OÜ hagi FIE X vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista FIE Xlt Keest Trade OÜ kasuks välja põhivõlg 3312 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 10,98 eurot.

3. Mõista FIE Xlt Keest Trade OÜ kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 21. augustist 2020

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud FIE X kanda.

5. Rahuldada Keest Trade OÜ menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

taotlus osaliselt.

6. Mõista FIE Xlt Keest Trade OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2298 eurot

(sh riigilõiv, lepingulise esindaja kulu ja tõlkekulud).

7. Mõista FIE Xlt Keest Trade OÜ kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Keest Trade OÜ esitas 21.08.2020 (täiendatud 21.09.2020) hagiavalduse, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva põhivõla 3312 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 10,98 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest, s.o 21.08.2020 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

põhisummalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Vastavalt pooltevahelise

lepingu punktile 7.2. on pädevaks kohtuks hagiavalduse läbivaatamisel Harju Maakohus.

Kohus võttis hagi 23.09.2020 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

2. 23.09.2020 kirjaga kohustas kohus hagejat esitama kohtule hagiavalduse ja selle lisade ning

menetlusse võtmise määruse tõlked kostjale arusaadavas keeles. Kostja on Vene

Föderatsiooni ettevõte, kelle seaduslikuks esindajaks on Vene Föderatsiooni kodanik.

Hagejad esitasid tõlked 29.09.2020 ja teatasid, et kostja valdab nii vene kui ka inglise keelt.

3. Kohus edastas 17.03.2021 Justiitsministeeriumi kaudu tsiviilasja menetlusdokumendid Vene

Föderatsiooni kompetentsele asutusele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu

õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades alusel kätte

toimetamiseks saajale FIE Xle (Vene Föderatsiooni registrikood xxxxxxxxxxxx) aadressil

xxx, Vene Föderatsioon. Saajale kätteantavateks dokumentideks olid hageja 21.09.2020

hagiavalduse terviktekst koos lisadega eesti ja vene keeles, 23.09.2020 tsiviilasja menetlusse

võtmise kohtmäärus koos selgitustega eesti ja vene keeles ning hageja 10.03.2021

menetluskulude nimekiri eesti ja vene keeles.

4. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 316 lg 2 toimetas kohus

menetlusdokumendid kostjale kätte Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi

ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades alusel. Justiitsministeerium

esitas 14.12.2021 kohtule Vene Föderatsioonist saadetud vastuse kohtu õigusabitaotlusele,

mille kohaselt on tsiviilasja menetlusdokumendid kostjale Venemaal kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu 07.09.2021. Asja menetlusse võtmise määruses on märgitud kostjale

vastuse esitamise tähtajaks ekslikult 14 päeva. Arvestades, et hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis, oli kostjal õigus esitada vastus hagiavaldusele 28 päeva jooksul alates hagi

kättetoimetamisest (TsMS § 394 lg 5), s.t vastus oleks tulnud esitada hiljemalt 05.10.2021.

Kostja ei ole siiani vastust esitanud ega taotlenud ka vastamise tähtaja pikendamist.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud.

6. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 2718,16 eurot, sh riigilõiv

325,16 eurot, tõlketasud 1223 eurot ja hageja õigusabikulu 1170 eurot (9 tunni 45 minuti eest

tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)).

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse

ja mahuga.

8. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 120 eurot tunnis

(käibemaksuta). Riigikohus on pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot

ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka 156 eurot koos

käibemaksuga (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, esindaja kvalifikatsiooni ja asjaolu, et kohus rahuldab

hagiavalduse tagaseljaotsusega, ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust, peab kohus käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud lepingulise esindaja

tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuta).

9. Kohus ei pea hageja õigusabikulusid esile toodud ulatuses põhjendatuks. Hagejal kulus

hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 7 tundi 15 minutit. Kohus leiab,

arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, et selle koostamise põhjendatud ajakulu ei ületa 5

tundi. Seega kohus vähendab vastavat kulukirjet 2 tunni 15 minuti võrra. Dokumentidega

tutvumise ja analüüsi ning kliendi nõustamise ajakulu (2 tundi 30 minutit) võtab kohus

arvesse täies ulatuses. Arvestades hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on

hageja õigusabikulu kokku 750 eurot (2 tundi 30 minutit + 5 tundi × 100 eurot).

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja hüvitada talle riigilõivu 325,16 eurot.

Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb

hagejale hüvitada. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud riigilõivu üksnes 325

eurot. Seega jätab kohus riigilõivu summas 0,16 eurot kostjalt välja mõistmata ja

hüvitamisele kuulub 325 eurot. Põhjendatud ei ole hagejale hüvitada riigilõivu suuremas

ulatuses, kui ta seda tasus.

11. Tõlkekulud on asja läbivaatamise kulu (TsMS § 143 p 1). Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on ta kandnud lisade 2, 4, 5 ja 7 tõlkimise eest tõlkekulusid kokku 1223

eurot (576 + 647). 07.09.2020 määrusega kohustati hagejat mh esitama kohtule lisade 4 ja 5

eestikeelsed tõlked. Hageja esitas tõlked 21.09.2020. Ühtlasi kohustati hagejat 15.02.2021

kirjaga esitama kohtule hagiavalduse lisade 2, 4 ja 7 venekeelsed tõlked kostjale Venemaal

kättetoimetamiseks. Hageja esitas tõlked 02.03.2021. Arvestades asjaolu, et kõik kohtule

esitatavad

dokumendid

peavad

olema

eestikeelsed

ja

Venemaal

dokumentide

kättetoimetamiseks peavad need olema koos venekeelsete tõlgetega (Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades

artikkel 9), peab kohus tekkinud tõlkekulusid vajalikeks ja põhjendatuks.

12. Kuigi tõlkekulude kandmine on vajalik ja põhjendatud, siis tuleb kohtul hinnata ka

tõlkekulude eest makstud tasu vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Tõlkekulude hüvitist

saab teiselt menetlusosaliselt nõuda lähtudes TsMS § 153 kehtestatud määradest. TsMS §

153 lg 3 sätestab, et dokumendi tõlkijale makstakse tasu tõlkelehekülje eest Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ka

teatud ekspertiisi või tõlke tegemise eest kindla tasu. Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja

haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 2

kohaselt makstakse kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest tasu, mis on kuni 20-kordne Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Sama sätte kolmanda lõike järgi on üks

lehekülg 1800 tähemärki koos tühikutega. Kui tõlge on lühem kui üks lehekülg, makstakse

pool lehekülje tasust.

13.

21.09.2020 esitati kohtule tõlkeid kokku 41 lehekülje ulatuses. Kuna tõlgitud

lehekülgedel on vähem kui 1800 tähemärki koos tühikutega, siis makstakse üksnes pool

lehekülje tasust, s.o 20,5 lehekülje eest (41 ÷ 2). 2020. aastal oli töötasu alammäär tunnis

3,48 eurot. Arvestades eeltoodut võiks olla maksimaalseks hüvitatav tõlketasu 21.09.2020

esitatud tõlgete eest 1426,80 eurot (3,48 × 20 × 20,5). Seega on taotletud tasu 576 eurot

põhjendatud.

14.

02.03.2021 esitati kohtule tõlkeid kokku 36 lehekülje ulatuses. Kuna tõlgitud

lehekülgedel on vähem kui 1800 tähemärki koos tühikutega, siis makstakse üksnes pool

lehekülje tasust, s.o 18 lehekülje eest (36 ÷ 2). 2021. aastal oli töötasu alammäär tunnis 3,48

eurot. Arvestades eeltoodut võiks olla maksimaalne hüvitatav tõlketasu 02.03.2021 esitatud

tõlgete eest 1252,80 eurot (3,48 × 20 × 18). Seega on taotletud tasu 647 eurot eest

põhjendatud.

15. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2298

eurot (750 + 325 + 576 + 647), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellises ulatuses

kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

16. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude

hüvitamiseks

õigustatud

või

kohustatud

isik,

kui

vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik