Legislator Case Law & Legislation
2-21-134512/5 AI generated

2-21-134512/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-134512/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-21-134512/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-134512 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi N K vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 1 366,71 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja A Ž (e-post xxx) Kostja N K (isikukood xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista N K´lt Osaühing Aktiva Finants kasuks xxx ja N K vahel 10.09.2019 sõlmitud tähtajalisest liitumislepingust tulenev põhivõlgnevus 1 106,81 eurot.

3. Välja mõista N K´lt Osaühing Aktiva Finants kasuks xxx ja N K vahel 10.09.2019 sõlmitud tähtajalisest liitumislepingust tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.10.2019 kuni 13.12.2021 eest summas 171,36 eurot ja alates 14.12.2021 kuni põhinõude summas 1 106,81 eurot täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud N K kanda.

5. Välja mõista N K´lt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

7. Toimetada tagaseljaotsus N K´le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

2 ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-jatagastamine.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi N K (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on kostja ja xxx vahel 10.09.2019 sõlmitud tähtajalisest liitumislepingust tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 106,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 171,36 eurot ning viivise alates 14.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 20.12.2021 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

3

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 366,71 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tasuda riigilõiv summas 200 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 200 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 480 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 4 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahend 3-2-1- 131-16, 3-2-1-159-16).

Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule 5-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav ajakulu alusdokumentidega tutvumiseks ja analüüsimiseks, käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide kohtule esitamiseks (120 x 2 = 240). Kohus märgib, et põhjendatuks ei saa pidada hageja kulu summas 120 eurot, mis tekkis seoses lepingulise esindaja menetlustoimingutega maksekäsu kiirmenetluses ning mille kohaselt kulus esindajal 1 h alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmiseks ja kohtule esitamiseks. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 460 eurot (riigilõiv 200 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

4

6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik