2-21-13391/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. jaanuar 2022

Tsiviilasja number

2-21-13391

Tsiviilasi

Sergey Lyubichi hagi Evgeny Surkovi ja Jekaterina

Tkatšjova vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Evgeny Surkovi ja Jekaterina Tkatšjova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (kostjad):

1. Evgeny Surkov (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Jekaterina

Tkatšjova

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Määruskaebuse

esitajate

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Vastustaja (hageja): Sergey Lyubich (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei

Tšerednik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Evgeny Surkovi ja Jekaterina

Tkatšjova määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 6. detsembri 2021. a

määrus. Teha asjas uus määrus, millega jätta Sergey

Lyubichi 3. detsembri 2021. a hagi tagamise taotlus

rahuldamata.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

kindlaks

maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Sergey Lyubich (hageja) esitas 26. augustil 2021 Viru Maakohtule hagi Evgeny Surkovi

(kostja I) ja Jekaterina Tkatšjova (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palub jagada

kostjate ühisvara võrdselt ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostjad abielus, neil puuduvad abieluvararegistris kokkulepped

vararežiimi kohta, seega eeldatakse, et abikaasade vahel on ühisvara režiim. Kostja I sõlmis

kunagi hagejaga laenulepingu ning võlatunnistuse, mille täitmine on tagatud ühisvarale seatud

hüpoteegiga. Hüpoteek on seatud kostja II nõusolekul.

Kuna kostja I ei ole oma kohustusi täitnud, esitas hageja täitemenetluse algatamise avalduse

hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks.

2. Hageja esitas 3. detsembril 2021 taotluse hagi tagamiseks, paludes keelata kostjatel

Osaühingu X (registrikood XXXXXXXX) võõrandamine ja asjaõigusega koormamine kuni

käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni.

Taotluse kohaselt selgus käesolevas asjas menetluse jooksul, et kostjate ühisvara hulka kuulub

Osaühing X. Ühisvara suhtes oli täitemenetluses algatatud enampakkumine, mis on tänaseks

peatatud kohtu ja kohtutäituri otsustega. Koheselt kui täitemenetlus oli peatatud, esitas kostja I

äriregistrile taotluse. Sellega on tekkinud olukord, et kostja I üritab kiiremas korras oma vara

edasi müüa, kellegi kolmanda isiku nimele kirjutada jne. Kuna see raskendab hiljem võla

saamist, siis on vaja seada keelumärge, mille tulemusel ei oleks võimalik kuni ühisvara

jagamiseni ühisvaraga mingeid toimingud teha.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 6. detsembri 2021. a määrusega hagi tagamise taotluse ning keelas

kostjatel hagi tagamise korras Osaühingu X (registrikood XXXXXXXX) võõrandamise ja

asjaõigusega koormamise kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 2 järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks,

mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida

vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli

vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Ühe hagi tagamise abinõuna näeb TsMS § 378 lg 1 p 3 ette kostjal teatud tehingute ja toimingute

tegemise keelamise. Maakohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud. Asja

materjalidest nähtub, et kostjad võivad asuda nendele ühisvarana kuuluva Osaühinguga X

tehinguid tegema (on esitatud avaldus registriosakonnale), ning kuna osaühing on käesoleva

kohtumenetluse esemeks/objektiks, siis võib hagi rahuldamise korral kohtulahendi täitmine

osutuda võimatuks, seega on olemas alus hagi tagamiseks.

Hagi tagamisega ei riku kohus kostjate õigusi. Juhul, kui hagi tagamisega tekitakse kostjatele

kahju, võivad kostjad nõuda TsMS § 391 sätestatud korras kahju hüvitamist.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu

määruse tervikuna.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu kooskõlas

TsMS § 378 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise abinõudega. Maakohus keelas TsMS § 378 lg 1 p 3

alusel kostjatel Osaühingu X võõrandamise ja asjaõigusega koormamise kuni tsiviilasjas tehtud

kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 378 lg 1 p-s 3 sätestatud abinõu ei ole kohane selleks, et

takistada kostjat vara võõrandamist ja koormamist. Vara käsutamise ärahoidmiseks tuleb

rakendada TsMS § 378 lg 1 p-s 2 sätestatud abinõu, ehk vara arestimist, mille sisu ongi kostja

vara käsutamise keelamine (TsMS § 389 lg 1). Hageja ei ole taotlenud kostjate vara arestimist,

mistõttu tuli maakohtul jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Hageja ei ole hagi tagamise avalduses haginõuet põhistanud ning maakohus ei ole hagi

lubatavust ja õiguslikku perspektiivikust kontrollinud. Hageja avalduse alusel algatatud

täitemenetluste nr 197/2020/1628 ja nr 197/2020/1646 esemeks on hüpoteegi realiseerimise

nõue. Selline täitemenetlus ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult kui isiklikult võlgnikult

võla kättesaamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga. Sellises täitemenetluses ei

saa pöörata sissenõuet kostjate hüpoteegiga koormamata varale. Kuna hüpoteegi

realiseerimisele suunatud täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet kostjate hüpoteegiga

koormamata varale, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjate sellise ühisvara jagamist, millele

hüpoteek ei ulatu.

Hagi on esitatud puudustega, mis takistavad selle menetlemist. Sissenõudja poolt ühisvara

jagamise hagi esitamise eelduseks on kehtiva täitemenetluse olemasolu. Hagiavalduses on

välja toomata, millal on kõnealused täitemenetlused kostjate suhtes algatatud, samuti on välja

toomata asjaolud, mille põhjal saab teha järeldusi täitemenetluste ebaõnnestumisest.

Hageja oleks pidanud tooma hagiavalduses esile ühisvara koosseisu, mille jagamist nõutakse.

Kohus ei saa hagimenetluses omal algatusel ühisvara koosseisu tuvastada.

Viru Maakohtul puudub pädevus hagi menetlemiseks. Kuna ühe kostja elukoht ei ole Eestis, siis

ei ole Eesti kohus pädev hagiavalduses esitatud nõudeid lahendama. Kuigi Viru Maakohus jättis

6. detsembri 2021. a määrusega kostja II taotluse kohtualluvuse muutmiseks rahuldamata, ei

välista see kohtupädevuse puudumisele tuginemist määruskaebuses (TsMS § 75 lg 4). Kui kohus

peaks leidma, et hagi allub rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, siis peaks asja

lahendama Harju Maakohus kostja II elukoha järgi vastavalt TsMS § 102 lg-le 3.

TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks ei ole täidetud. Vaidlusaluses määruses

hagi tagamise vajaduse põhjendamiseks on viidatud registriosakonnale esitatud avaldusele, kuid

kohtumäärusest ei selgu, milline on kõnealuse avalduse sisu, kelle poolt on see esitatud ja mille

järgi omistas kohus avalduse esitamist kostjatele. Nimetatud asjaolud ei nähtu ka hageja hagi

tagamise avaldusest. Puudub alus eeldada, et tulevase kohtuotsuse täitmise vältimiseks

hakkavad kostjad ühisvara võõrandama.

Kostjad paluvad välja nõuda Politsei- ja Piirivalveametilt andmed kostja I Venemaa - Eesti piiri

ületamise kohta alates 1. novembrist 2020 kuni vastavasisulise vastuse koostamise ajani.

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostjad eksitavad

kohut. Mõlemad kostjad on Eesti püsielanikud. Riigikohus on selgitanud, et hagi tagamine on

kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat

rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks (Riigikohtu 3. märtsi 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 12). Keelumärke seadmine võib olla lubamatu, kui hagis esitatud

nõuded ei ole äriühingu käsutamisega üldse seotud (Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-16, p 12). Hageja esitas kostjate ühisvara jagamise nõude ning hageja

nõue ei ole seotud äriühingu osa käsutamisega. Seetõttu oleks hagi tagamine keelumärke

seadmise kaudu kostjate õiguseid põhjendamatult koormav, sest hagi rahuldava otsuse

täitmiseks ei ole vajalik, et kostjatele kuuluva äriühingu omanik ei muutuks ning hageja nõuet

on võimalik tagada kostjaid vähem koormaval viisil tehingute ja toimingute piiramise kaudu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi

tagamise taotlus rahuldamata (TsMS § 667 lg 2).

7. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline

nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja

kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda

võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Hageja on põhjendanud hagi tagamist asjaoluga, et kostjate ühisvarasse kuuluva äriühingu

kohta on registripidajale esitatud avaldus ning seetõttu esineb oht, et kostjad hakkavad vara

võõrandama. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et hagi tagamise

taotlusele lisatud väljavõttest ega ka vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, millise sisuga

avaldus registripidajale esitati. Äriregistri andmetel on nimetatud avalduse menetlus käesoleva

määruse tegemise seisuga lõppenud. Muudatusi äriregistri kannetes detsember 2021. a seisuga

tehtud ei ole. Muid põhjendusi, miks esineb oht, et kostjad asuvad oma vara võõrandama, hageja

esitanud ei ole. Seega ei ole hageja ringkonnakohtu hinnangul hagi tagamist põhistanud.

Maakohus põhjendas hagi tagamise taotluse rahuldamist sellega, et materjalidest nähtub, et

kostjad võivad asuda nendele ühisvarana kuuluva Osaühinguga X tehinguid tegema (on esitatud

avaldus

registriosakonnale),

ning

kuna

osaühing

on

käesoleva

kohtumenetluse

esemeks/objektiks, siis võib hagi rahuldamise korral kohtulahendi täitmine osutuda võimatuks.

Maakohus jättis seejuures tähelepanuta TsMS § 377 lg 2 teise lause, mille kohaselt ei ole

õigussuhte esialgse reguleerimise otsene eesmärk kohtulahendi täitmise tagamine, mistõttu

kohus võib seda teha sõltumata sellest, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse

täitmist või teha selle võimatuks. Sätte eesmärk on anda kohtutele mitterahaliste nõuete korral

paindlikum võimalus reguleerida vaidluse kestuse ajaks esialgselt vaieldavat õigussuhet, ilma

et selleks oleks vaja analüüsida küsimust, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada otsuse

täitmist või mitte. Seetõttu ei piisa õigussuhte esialgse reguleerimise vajaduse põhjendamiseks

argumendist, et hagi tagamata jätmise korral ei ole hagejal võimalik õiguskaitset saavutada.

Kaudselt teenib ka õigussuhte esialgne reguleerimine siiski eesmärki säilitada olemasolev

olukord, et hagejal oleks üldse huvi kohtusse pöörduda ja samuti võimalus hiljem kohtuotsust

täita. Kuivõrd käesolevas asjas ei nähtu registriosakonnale esitatud avalduse sisu ning tänaseks

on avalduse menetlus lõppenud, siis ei saa eeldada, et hagejale võib tekkida oluline kahju vms

TsMS § 377 lg 2 mõttes, mis tingiks kohtu poolt täiendavate meetmete rakendamist.

8. Maakohus keelas vaidlusaluse määrusega kostjatel hagi tagamise korras Osaühingu X

võõrandamise ja asjaõigusega koormamise.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu ei ole piisvalt selge.

Arusaamatuks jääb, mida kohus on pidanud silmas äriühingu võõrandamise all: kas osaluse

võõrandamist, vara või osa arestimist, ettevõtte vara võõrandamist või muid tehinguid.

Ringkonnakohus jätab kostjate taotluse Politsei- ja Piirivalveametilt andmete väljanõudmiseks

tähelepanuta. Taotluse peab esmalt lahendama maakohus.

9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke