3-21-1908/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1908

Haldusasi

OÜ Salming kaebus Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse

nr 3-5.11/35 punktide 3-5 tühistamise, Pärnu linna ja OÜ

Martensi Maja vahel 09.06.2021 sõlmitud üürilepingute nr

3-13.2/62/2021, 3-13.2/63/2021 ja 3-13.2/64/2021 tühisuse

tuvastamise ning vastustaja uuesti asja otsustamiseks

kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

OÜ Salming (registrikood 11103329), volitatud esindaja

vandeadvokaat Kaarel Berg

Vastustaja Pärnu linn, volitatud esindaja Tiina Roht

Kolmas isik Martensi Maja OÜ (registrikood 14140443),

esindaja Vallo Palm

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Salming kaebus.

2. Tühistada Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktid 3-5,

kohustada Pärnu linna uuesti asja otsustama ning tuvastada Pärnu linna ja Martensi

Maja OÜ vahel 09.06.2021 sõlmitud linnavara (maa-ala) kaubandustegevuseks kasutusse

andmise lepingute nr 3-13.2/62/2021, 3-13.2/63/2021 ja 3-13.2/64/2021 tühisus.

3. Mõista Pärnu linnalt välja OÜ Salming kasuks menetluskulu 2959 eurot (koos

käibemaksuga).

4. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.02.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

3-21-1908

2(12)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsusega nr 3-5.11/20 otsustati korraldada

eelläbirääkimistega pakkumine Pärnu linnas asuvate maa-alade (kokku 6 maa-ala) kasutusse

andmiseks suveperioodiks aastatel 2021 – 2023 (15. mai – 15. september).

2. OÜ Salming esitas 25.05.2021 pakkumuse asukohtadele 3-6, mis sisaldas pakutavaid

üürihindu, kavandatava tegevuse ja eelneva majandustegevuse kirjeldust ning fotosid

pakutavate rannatoolide kohta. Seejärel esitas kaebaja 03.06.2021 pakkumuse täpsustuse,

milles muutis asukoha 4 kohta pakutavat üürihinda.

3. Enampakkumiste eelläbirääkimiste pidamiseks moodustatud komisjon koostas 04.06.2021

lõpp-protokolli, mille järgi asukohtadele 3-5 osas oli Martensi Maja OÜ pakkumus ning

asukoha 6 osas oli Klaud Cafe OÜ pakkumus saanud parima tulemuse. OÜ Salming sai

asukohtades 3-5 teisena parimad punktid ning asukohas 6 kolmanda punktitulemuse.

Pakkujatele antud punktid põhinesid tegevuskaval ja pakutaval üürihinnal.

4. Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktidega 3 – 5

tunnistati asukohtades 3-5 parimaks Martensi Maja OÜ pakkumus ning otsustati sõlmida

viimasega kasutuslepingud.

5. Pärnu linn ja Martensi Maja OÜ sõlmisid 09.06.2021 üürilepingud nr 3-13.2/62/2021, 3-

13.2/63/2021 ja nr 3-13.2/64/2021, mille esemeks on 07.06.2021 otsuse vastavalt punktides 3-

5 nimetatud maa-alad.

6. OÜ Salming esitas 17.06.2021 Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 07.06.2021 otsuse nr

3-5.11/35 punktide 3 – 5 peale vaide, mis jäeti Pärnu Linnavalitsuse 19.07.2021

korraldusega nr 490 (vaideotsus) rahuldamata.

7. OÜ Salming esitas 18.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktide 3-5 tühistamise, Pärnu linna ja Martensi Maja OÜ

vahel 09.06.2021 sõlmitud üürilepingute nr 3-13.2/62/2021, 3-13.2/63/2021 ja 3-13.2/64/2021

tühisuse tuvastamise ning vastustaja uuesti asja otsustamiseks kohustamise nõuetes.

Alternatiivselt taotleb kaebaja Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktide

3-5 õigusvastasuse tuvastamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja hinnangul on vastustaja ebaõigesti pakkumisi hinnanud, mis on toonud kaasa

vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse selle punktide 3-5 ehk maa-alade 3-5 osas.

8.1. Pakkumismenetlusel lähtuti hindamismetoodikast, mis on sätestatud Pärnu Linnavalitsuse

arenguteenistuse 10.05.2021 otsuse nr 3-5.11/20 punktides 3.4.5-3.4.8, seega eelhaldusaktiga.

3-21-1908

3(12)

Sellest tulenevalt kujunevad hindamispunktid selliselt, et esmalt summeeritakse kõikide

komisjoni liikmete poolt tegevuskavale antud hindamispunktid kohajärjestuse alusel ning

sellele liidetakse üürimäära kohapunktid, mille tulemusel selgub lõplik punktide arv. Mida

vähem punkte, seda parem tulemus. Tegevuskava hindamisel võetakse punkti 3.4.6 järgi

arvesse nii kavandatavat tegevust kui ka eelneva majandustegevuse kirjeldust. Pakkumiste

hindamisel oli vastutajale 10.05.2021 otsuse punktides 3.4.5-3.4.8 sätestatud siduv.

8.2. Komisjoni liikmete hindamistulemustest nähtub, et maa-ala 3 kohta andsid kõik neli

komisjoni liiget kolmandale isikule esikoha ning kaebajale teise koha (kaebuse lisa 4). Selle

tulemusel sai kolmas isik kohapunkte kokku 4 x 1 = 4 ning kaebaja kokku 4 x 2 = 8. Kolmandal

isikul oli kõrgeim üürihind (3500 eurot) ning kaebajal sellele järgnevalt teine üürihind (3206

eurot) (vt kaebuse lisa 5), mille tulemusel lisandus kolmanda isiku pakkumisele 1 punkt ning

kaebaja pakkumisele 2 punkti. Eeltoodust lähtuvalt sai kolmas isik maa-ala 3 eest kokku 5 (4+1)

ning kaebaja 10 (8+2) punkti (vt kaebuse lisa 3, lk 1).

8.3. Komisjoni liikmete hindamistulemustest nähtub, et maa-ala 4 kohta andsid kõik 4

komisjoni liiget kolmandale isikule esikoha ning kaebajale teise koha (vt kaebuse lisa 4). Selle

tulemusel sai kolmas isik kohapunkte kokku 4 (4x1) ja kaebaja 8 (4 x 2). Kaebaja pakutav

üürihind oli kõrgeim (3606 eurot) ning kolmandal isikul sellele järgnevalt teine üürihind (3500

eurot) (vt kaebuse lisa 5), mille tulemusel lisandus kaebajale 1 punkt ning kolmandale isikule

2 punkti. Eeltoodu tulemusel sai kolmas isik maa-ala 4 eest kokku 6 (4+2) ning kaebaja 9 (8+1)

punkti (vt kaebuse lisa 3, lk 2).

8.4. Komisjoni liikmete hindamistulemustest nähtub, et maa-ala 5 kohta andsid kolm komisjoni

liiget kolmandale isikule esikoha, kuid üks komisjoni liige teise koha ning kaebajale andis üks

komisjoni liige esikoha ning kolm teise koha (vt kaebuse lisa 4). Selle tulemusel sai kolmas isik

kohapunkte kokku 5 [(3x1) + (1x2)] ning kaebaja kokku 7 [(1x1) + (3x2)]. Kaebaja pakutav

üürihind oli kõrgeim (3606 eurot) ning kolmandal isikul sellele järgnevalt teine üürihind (3500

eurot) (vt kaebuse lisa 5), mille tulemusel lisandus kaebajale 1 punkt ning kolmandale isikule

2 punkti. Eeltoodu tulemusel sai kolmas isik maa-ala 5 eest kokku 7 (5+2) ja kaebaja 8 (7+1)

punkti (vt kaebuse lisa 3, lk 2).

8.5. Komisjon on hinnanud kaebaja tegevuskava ebaõigesti. Kaebaja kavandatav tegevus oli

kolmanda isiku tegevuskavast parem. Kaebaja oli pakkumuses kavandatava tegevuse osas

selgitanud, et kaebaja pakub rannatoole, päikesevarje ja lamamis-/kott-toole ning lisaks

toolidele pehmenduskatteid. Pakkumusele olid lisatud fotod pakutavate rannatoolide,

päikesevarjude

ja

rannatoolide

pehmenduskatete

kohta.

Lisaks

selgitas

kaebaja

hindamiskomisjoniga peetud vestluses, et alates 2022. aastast pakutakse uuemaid

pehmendusega rannatoole, mis ei vaja eraldi pehmenduskatte kasutamist (vt kaebuse lisa 2,

fotod „Rannatool 1“ ja „Rannatool info“). Kaebaja käsutuses olevast kolmanda isiku

pakkumusest nähtub, et viimane pakkus samu rannatoole ja sarnaseid päikesevarjusid, mida

kaebajagi. Pakkumuste erinevus seisnes järgnevas: 1) erinevalt kaebaja pakutavatest

rannatoolide pehmenduskatetest ei olnud kolmanda isiku pakutavatel pehmenduskatetel

täiendavat peatuge (vrdl fotosid kaebuse lisa 2 „Rannatoolimatt“ ja kaebuse lisa 11, lk-d 4-5);

2) erinevalt kaebajast ei pakkunud kolmas isik täiendavalt lamamis-/kott-toole; 3) erinevalt

kaebajast ei pakkunud kolmas isik alates 2022. aastast rannatoolide uuendatud versiooni. Seega

on ilmne, et kaebaja pakkus mitmekesisemat ning suuremate mugavustega lahendust, kui

kolmas isik. Seetõttu pidanuks kaebaja saama parima hindamistulemuse.

8.6. Täiendavalt märgib kaebaja, et tegelikkuses ei ole kolmas isik vastustajaga sõlmitud

üürilepingu täitmisel pakkunud avalikkusele pakkumises näidatud rannatoole (vt kaebuse lisa

13).

3-21-1908

4(12)

8.7. Kaebajal oli varasem rannatoolide laenutamise majandustegevuse kogemus, erinevalt

kolmandast isikust. Kaebaja selgitas pakkumuses, et on tegelenud rannatoolide laenutamisega

Pärnu rannas 15 aastat. See tähendab, et isegi, kui leida, et mõlema kavandatav tegevus olnuks

võrdväärne, nt seetõttu, et pakuti samade tunnustega rannatoole ja päikesevarjusid, siis

pidanuks kaebaja pakkumus olema parem varasema majandustegevuse tõttu.

8.8. Hindamise läbiviimise ebaõigsust kinnitab asjaolu, et kuigi mõlema pakkumuse sisu oli

tegevuskava osas maa-aladel 3-5 sama (pakuti samu esemeid), siis leidis üks komisjoni liige, et

kolmanda isiku tegevuskava on maa-alade 3 ja 4 osas parim ja kaebaja paremuselt teine, kuid

maa-ala 5 osas on siiski kaebaja tegevuskava parim ning kolmas isik paremuselt teine.

Olukorras, kus kõikide maa-alade osas olid tegevuskavad samad, ei ole mõistlikult selgitatav,

vaid kinnitab, et sisulist hindamist ei toimunud. Seetõttu on hindamistulemused

ebausaldusväärsed ning ebaõiged. Järelikult on tegevuskavade hindamine läbi viidud vastuolus

Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsusega, mis on kaasa toonud õigusvastase

haldusakti.

8.9. Õiguspärasel hindamisel olnuks kaebaja olnud maa-alade 3-5 osas edukas. Maa-ala 3 osas

oleks õiguspärasel hindamisel olnud tulemus järgmine: kolmas isik 4x2 + 1 = 9 ning kaebaja

4x1 + 2= 6. Seega kaebaja tulemus olnuks parem. Maa-alade 4 ja 5 osas oleks õiguspärasel

hindamisel olnud tulemus järgmine: kolmas isik 4x2 + 2 = 10 ning kaebaja 4x1 + 1 =5. Seega

olnuks kaebaja tulemus olnud parem.

8.10. Ebaõige on vastustaja arusaam, et pakkumuste hindamisel lähtutakse eelläbirääkimistel

räägitud suulisest infost. Seda ei näe ette 10.05.2021 otsus ega kord. Kokkuvõttes on

hindamisprotsess järgmine: 1) pakkumuste esitamine (korra § 11 lg 4 ja 10.05.2021 otsuse p

3.1); 2) eelläbirääkimised (korra § 11 lg 5 ja 10.05.2021 otsuse p-d 3.4.1-3.4.2); 3) lõpliku

pakkumuse esitamine (korra § 11 lg 6 ja 10.05.2021 otsuse p 3.4.3); 4) lõplike pakkumuste

hindamine (korra § 11 lg 7 ja 10.05.2021 otsuse p-d 3.4.5-3.4.9). Seega on eelläbirääkimiste

pidamise eesmärgiks tutvustada hindamiskomisjoni liikmetele tegevuskava sisu. Küll aga

hindamise objektiks on üksnes lõplikud pakkumused, mis esitatakse pärast eelläbirääkimiste

lõppemist.

8.11. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väiteid kaebaja ja kolmanda isiku

hindamispunktide kujunemise ja vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse osas. Ekslik on vastustaja

väide, et kui kaebajal oli kavas rannatoole järk-järgult uuendada, siis kolmas isik hakkab

pakkuma uusi toole kohe, kui need tellimuse alusel saabuvad. Selle kohta puudub igasugune

teave (vt kaebuse lisa 12). Vastustaja ei ole esitanud mistahes selgitusi ega tõendeid, et kolmas

isik oleks 2021. a jooksul rannatoolid uute vastu ümber vahetanud (vt kaebuse lisa 13).

Järelikult, kui vastustaja andis hindamispunkte eeldusel, et kolmas isik vahetab rannatoolid

peatselt uute vastu, seega varem kui kaebaja, siis oli hindamine ebaõige. Puuduvad mistahes

tõendid, et kolmandal isikul olnuks sootuks kavatsus uued rannatoolid kasutusse võtta. Ka

tegelikkus näitab, et sellist kavatsust ei olnud.

8.12. Investeeringute suurus ei olnud hindamise objekt ning selle vahe oli ebaoluline (13,5%).

Lisaks puudus kolmandal isikul niikuinii kavatsus investeerida.

8.13. Varasem kogemus oli hindamisel oluline (vt 10.05.2021 otsuse punkt 3.4.6).

Põhjendamatu on vastustaja väide, nagu olnuks see ebaoluline või vähetähtis. Küll aga järeldub

sellest, et vastustaja möönab, et ta ei pidanud hindamisel varasemat majandustegevust oluliseks

või sootuks asjassepuutuvaks. See on otseses vastuolus 10.05.2021 otsuse punktiga 3.4.6.

8.14. Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust (haldusmenetluse seadus (HMS) § 56).

Vaidlusalune otsus ega 07.06.2021 hindamisprotokoll ei sisalda mistahes põhjendusi ega

kaalutlusi (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-16-14, p 26; nr 3-3-1-77-12, p 18; nr 3-3-1-71-13, p

18; nr 3-20-1198, p 17). Vastustaja ei ole ümber lükanud sellekohaseid kaebaja väiteid. Juhul,

3-21-1908

5(12)

kui vastustaja leiab, et kaebaja teadmised pakkumiste sisust on puudulikud või ebaõiged, on

vastustajal kohustus seda kohtumenetluses põhistada.

8.15. Üürilepingud on tühised TsÜS § 87 järgi. Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt toimus

linnavara kasutusse andmine Pärnu Linnavolikogu 25.04.2019 määrusega nr 15 kinnitatud

„Linnavara valitsemise korra“ (edaspidi kord) § 11 lg 1 alusel valikpakkumuse läbiviimise

tulemusel. Kord kui õigustloov akt on käsitletav seadusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 87 mõttes (vt Riigikohtu erikogu 27.10.2009 otsus asjas nr 3-2-1-100-08, p 23),

mistõttu kohaldub TsÜS § 87 kohane seadusevastasuse keeld ka korra alusel sõlmitud

üürilepingutele. Kuna vaidlusaluses otsuses sisaldus tahteavaldus üürilepingute sõlmimiseks,

on halduskohtul õigus tuvastada üürilepingute tühisus (HKMS § 5 lg 2) olukorras, kus

vaidlusaluse otsuse punktid 3-5 kuuluvad õigusvastasuse tõttu tühistamisele (vt Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-15-01, p 35).

8.16. Juhul, kui kohus leiab, et vaidlusalust otsust ei ole võimalik tühistada, palub kaebaja

HKMS § 37 lg 2 punkti 6 alusel tuvastada vaidlusaluse otsuse õigusvastasus. Sellises olukorras

puuduvad kaebajal tõhusamad õiguskaitsevahendid (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja esitab

tuvastamisnõude preventiivsel eesmärgil. Kaebaja eesmärgiks on, et edasistel konkurssidel,

mida vastustaja korraldab ja milles kaebaja soovib osaleda, käituks vastustaja õiguspäraselt

ning järgiks pakkumuste hindamisel kehtivat õiguskorda (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-49-10,

p 14).

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

9.1. Kaebaja on õigesti leidnud, et linnarajatiste kasutusse andmine eelläbirääkimistega

pakkumisel rakendati Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsuses nr 3-5.11/20

toodud hindamismetoodikat. Lisaks tuleb valikpakkumise läbiviimisel arvestada korra §-s 11

sätestatuga. Parima pakkumise väljaselgitamisel ei lähtuta üksnes 10.05.2021 otsuse nr 3-

5.11/20 alapunktidest 3.4.5-3.4.8. Nimelt sätestab viidatud otsuse punkt 3 kogu

eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise protseduuri, mistõttu on kaebaja arusaam

lõpptulemuse kujunemisest ekslik.

9.2. Komisjon hindab tegevuskavasid nii kirjalikult esitatu põhjal, kuid ka eelläbirääkimistel

avaldatud

täiendava

info

põhjal.

Eelläbirääkimised

on

konfidentsiaalsed.

Pärast

eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise, mis sisaldab

üürimäära ja tegevuskava. Eelläbirääkimised toimusid 01.06.2021 veebi vahendusel Microsoft

Teams keskkonnas. Kaebaja kirjeldas kogemusi ja teadmisi eelmistest tegutsemise hooaegadest

ning selgitas, et esmalt kasutatakse eelmistest hooaegadest asju, kuid järk-järgult soovitakse

uuendada rannatoole. Kolmas isik selgitas ettevõtte kompetentsi ja plaanitud tegevusi ning et

eeltellimus pakkumises näidatud inventari osas on tehtud, kuid kuna konkursi läbiviimine on

viibinud, siis suvitajate vajaduste rahuldamiseks kasutatakse esimesel paaril nädalal renditud

inventari. Pärast eelläbirääkimisi esitasid pakkujad lõplikud pakkumised. Iga komisjoni liige

hindas tegevuskavasid iseseisvalt oma siseveendumuse kohaselt ning reastas need

paremusjärjestusse. Seejärel summeeriti komisjoni liikmete antud kohad, millele omakorda

liideti

üürimäära

kohapunktid.

Lõpptulemused

on

koondatud

enampakkumiste

eelläbirääkimiste pidamiseks moodustatud komisjoni lõpp-protokolli.

9.3. Kaebaja esitatud tegevuskava ei sisalda selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt saaks seda

ilmtingimata pidada paremaks kolmanda isiku tegevuskavast. Nii kaebaja kui ka kolmas isik

pakkusid sarnaseid tooteid. Eelläbirääkimiste käigus selgus, et nii kaebaja kui kolmas isik ei

hakka koheselt pakkuma uusi toole, vaid kaebaja hakkab järk-järgult rannatoole uuendama ning

kolmas isik hakkab pakkuma uusi toole kohe, kui need tellimuse alusel saabuvad. Ainuüksi

asjaolu, et kolmas isik ei ole varem rannatoolide laenutamisega tegelenud, ei saa anda kaebaja

3-21-1908

6(12)

tegevuskavale olulisi eeliseid. Sellise loogika kohaselt ei oleks nt alustaval ettevõttel üldse

lootust sarnasel pakkumisel parimaks tulla.

9.4. Tegevuskava oluline osa on planeeritud investeeringute suurus. Kaebaja pakkus

planeeritava investeeringu suuruseks kokku 17 500 eurot, samas kui kolmas isik pakkus

investeeringute suuruseks ühes punktis ca 20 000 eurot (vt kaebuse lisa 12). Kaebaja viited

kolmanda isiku poolt tegelikult pakutavate rannatoolide osas ei ole kohased. Kolmas isik

avaldas eelläbirääkimistel, et uued tellitud rannatoolid saabuvad esimesel võimalusel ning

vastustaja oli teadlik, et kuni uute toolide saabumiseni kasutatakse laenutatud inventari.

Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et lisaks kaebaja enda õigusvastasele tegevusele (linna maa

kasutamine ilma selleks luba omamata), asus kaebaja takistama kolmanda isiku õiguspärast

tegevust rannas.

9.5. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et sõlmitud üürilepingud on tühised. Kolmanda isiku

pakkumised on tunnistatud Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 07.06.2021 otsusega nr 3-

5.11/35 eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimateks ning kolmanda isikuga sõlmiti korra

kohased üürilepingud. Vastustaja hinnangul on komisjon esitatud pakkumisi hinnanud

õiguspäraselt kooskõlas Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsusega nr 3-

5.11/20 ja korraga, mille tõttu ei ole põhjendatud kaebaja ja kolmanda isiku pakkumiste uuesti

hindamine ning üürilepingute sõlmimise uuesti otsustamine. Kaebusest ei nähtu, kuidas

muudaks pakkumiste uuesti läbi vaatamine tulemuse kaebajale meelepäraseks.

9.6. Üürilepingutes on ette nähtud poolte õigused ja kohustused ning lepingute täitmist

kontrollib vastustaja. Lepingu rikkumisel on ette nähtud sanktsioonid, mille rakendamise

vajadust hindab vastustaja.

9.7. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et tuvastamiskaebus esitatakse preventiivsel eesmärgil.

Vastustaja on varasemalt korraldanud sarnaseid pakkumisi, millel on kaebaja ka edukalt

osalenud täpselt samadel tingimustel. Samas ei ole kaebaja varasemalt seadnud kahtluse alla

pakkumistel õiguskorra täitmist. Vaidlusalune otsus on õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele.

11. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-

5.11/35 punkte 3-5. Nimetatud otsuse viidatud punktidega tunnistati Pärnu Linnavalitsuse

arenguteenistuse 14.05.2021 otsuse nr 3-5.11/20 punkti 1.1.3 alusel Pärnu linnas maa-ala

ligikaudse suurusega 50 m2 katastriüksusel Ranna pst 11a // Kesklinna rand (katastritunnus

62512:011:0001) Pärnu (asendiplaan punkt 3; edaspidi maa-ala 3) kasutusse andmiseks läbi

viidud eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimaks kolmanda isiku esitatud pakkumine

üürimääraga 3500 eurot ühe suveperioodi eest (ei sisalda käibemaksu) (resolutsiooni punkt 3);

Pärnu linnas maa-ala ligikaudse suurusega 50 m2 katastriüksusel Ranna pst 11a // Kesklinna

rand (katastritunnus 62512:011:0001) Pärnu (asendiplaan punkt 4; edaspidi maa-ala 4)

kasutusse andmiseks läbi viidud eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimaks kolmanda isiku

esitatud pakkumine üürimääraga 3500 eurot ühe suveperioodi eest (ei sisalda käibemaksu)

(resolutsiooni punkt 4) ning Pärnu linnas maa-ala ligikaudse suurusega 50 m2 katastriüksusel

Ranna pst 11a // Kesklinna rand (katastritunnus 62512:011:0001) Pärnu (asendiplaan punkt 5;

edaspidi maa-ala 5) kasutusse andmiseks läbi viidud eelläbirääkimistega valikpakkumisel

parimaks kolmanda isiku esitatud pakkumine üürimääraga 3500 eurot ühe suveperioodi eest (ei

sisalda käibemaksu) (resolutsiooni punkt 5). Seega otsustas vastustaja anda kolmanda isiku

kasutusse maa-alad 3-5 ning sõlmida kolmanda isikuga kasutuslepingud (vt Pärnu

Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 resolutsiooni punkt 5).

3-21-1908

7(12)

12. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt hinnanud kaebaja

ja kolmanda isiku pakkumisi ning andnud neile õiguspäraselt hindamispunkte, selgitamaks

välja linnarajatiste kasutusse andmise eelläbirääkimistega valikpakkumise võitja maa-alade 3-

5 osas.

13. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

14. Kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud avalike

ülesannete täitmiseks; valides mitme huvitatud isiku seast välja vara kasutusse saaja, teostab

linn avalikku võimu; linn peab vara rendile andmisel arvestama avalike huvidega, mis ei pruugi

alati seisneda varalise tulu saamises; samuti peab linn vara kasutusse saaja väljavalimisel

lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist (Riigikohtu erikogu

20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 14). Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma

menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel

isikutel (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2005 otsus nr 3-3-1-59-05, p 17). Kohalikul

omavalitsusel on omanikuna lai kaalutlusõigus otsustamaks, kas kasutada oma vara ise

õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, anda vara teisele isikule kasutada või vara

võõrandada (Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2020 otsus nr 3-19-54, p 10). Linna- või vallavara

kasutamisel ja käsutamisel tuleb kohalikul omavalitsusel järgida volikogu kehtestatud reegleid

(kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 34 lg 2), aga ka teistest õigusaktidest

tulenevaid piiranguid, samuti riigi- ja haldusõiguse üldisi põhimõtteid (Riigikohtu 03.11.2005

otsus nr 3-3-1-35-05, p 9). Kui avalik ressurss antakse kasutusse kohases menetluses, siis see

tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab

võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-66-10, p 17). Vara kasutusse andmise korda rikkudes võib

see kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise, kus linnavara kasutusse andmisel ühele ettevõtjale

luuakse talle sellega põhjendamatu konkurentsieelis.

15. Pärnu linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja

kohustuste valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerib Pärnu Linnavolikogu 25.04.2019

määrus nr 15 „Linnavara valitsemise kord“ (korra § 1 lg 1). Linnavara käsutatakse

valikpakkumise korras (korra § 7 lg 4). Linnavara käsutatakse valikpakkumise korras, kui

linnavara käsutamise otsustaja määratud linnavara võõrandamiseks, kasutusse andmiseks või

asjaõigusega koormamiseks kehtestatud lisatingimused ei ole lõplikud (korra § 11 lg 1).

Linnavara käsutamise vahetu korraldaja moodustab valikpakkumise läbiviimiseks vähemalt

kolmeliikmelise valikpakkumise eelläbirääkimiste pidamise komisjoni, kuhu kuulub vähemalt

üks võõrandatava, kasutusse antava või asjaõigusega koormatava linnavara valitseja esindaja

(korra § 11 lg 3). Toodud normidele, kui õiguslikele alustele on viidatud ka vaidlusaluses

otsuses.

16. Pakkumiste korda reguleerib ka korra § 11 lg 4, mille kohaselt esitatakse pakkumised

kirjalikult linnavara käsutamise vahetule korraldajale valikpakkumise teates märgitud korras ja

tähtajaks. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, registri- või isikukood

(sünniaeg), asu- või elukoht ja aadress ning panga arvelduskonto number; 2) nõusolek linnavara

kasutusse andmise, võõrandamise või koormamise tingimustega; 3) kinnitus, et pakkuja on

teadlik vara seisukorrast; 4) asjakohasel juhul dokument tagatisraha tasumise kohta; 5) pakutav

tasu kirjutatud sõnade ja numbritega; 6) valikpakkumise lisatingimused; 7) valikpakkumise

kuupäev, pakkumise esitaja allkiri ning vajadusel esindusõigust tõendav volikiri. Käesoleval

juhul puudub vaidlus, et maa-alade 3-5 osas esitasid pakkumise nii kaebaja kui ka kolmas isik.

3-21-1908

8(12)

17. Täiendavalt kohalduvad käesoleval juhul eelläbirääkimistega pakkumise tingimused, mis

on sätestatud Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsuse punktis 3: 3.1 pakkuja

peab pakkumises esitama tegevuskava, mis sisaldab kavandatava tegevuse kirjeldust, pakkuja

eelneva majandustegevuse kirjeldust, investeeringute suurust ja olulisi tähtaegu; 3.2 pakkujal

esitada paigaldada soovitava kaubandusliku inventari joonised (asendiplaan ja vaated),

kõrgusmõõtude, värvitoonide, materjalide ning muude oluliste detailide ära näitamisega; 3.3

eelläbirääkimistele kutsutakse väljakuulutatud tingimustele vastava pakkumise esitanud isikud,

kes: 3.3.1 on täitnud oma kohustused riiklike kohalike maksude osas; 3.3.2 ei oma

võlaõiguslikest lepingustest tulenevaid võlgnevusi Pärnu linna ees; 3.3.3 on tasunud

tagatisraha. Parima pakkumise väljaselgitamine on reguleeritud Pärnu Linnavalitsuse

arenguteenistuse 10.05.2021 otsuse nr 3-5.11/20 punktis 3.4, mille kohaselt: 3.4.1

eelläbirääkimised toimuvad veebikeskkonna vahendusel; 3.4.2 eelläbirääkimiste käigus

tutvustavad pakkumisel osalejad eelläbirääkimiste pidamise komisjonile oma tegevuskavasid;

3.4.3 pärast eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise, mis

sisaldab üürimäära ja tegevuskava; 3.4.4 üürimäär ei tohi olla esialgsest pakkumisest madalam;

3.4.5 parima pakkuja väljaselgitamisel arvestatakse tegevuskavale antavat hinnangut ja

pakutava üürimäära suurust; 3.4.6 parima tegevuskava leidmiseks reastab iga komisjoni liige

tegevuskavad paremusjärjestusse ehk annab igale tegevuskavale koha, hinnates nii

kavandatavat tegevust kui ka pakkuja eelneva majandustegevuse kirjeldust, komisjoni liikmete

poolt antud kohad summeeritakse ning parim on kõige vähem kohapunkte saanud tegevuskava;

3.4.7 üürimäära osas esitatud lõplikud pakkumised reastatakse samuti paremusjärjestusse, kus

esikoha ja ühe kohapunkti saab suurima üürimääraga pakkumine; 3.4.8 parimaks loetakse

pakkumine, mille tegevuskava ja üürimäära kohapunktide summa on kõige väiksem; 3.4.9

võrdse arvu punktide korral osutub parimaks pakkuja, kelle esitatud tegevuskava hindas

komisjon paremaks.

18. Eelnevast tulenevalt on hindamisprotsess järgmine: 1) pakkujad esitavad ettenähtud

kuupäevaks vastustajale pakkumised, mis peavad sisaldama 10.05.2021 otsuse punktis 3.1

loetletud asjaolusid; 2) vastustaja kutsub eelläbirääkimistele pakkujad, kelle pakkumised

vastavad nõuetele; 3) eelläbirääkimistel tutvustatavad pakkujad komisjonile oma tegevuskava;

4) peale eelläbirääkimisi esitavad pakkujad lõplikud pakkumised; 5) selgitatakse välja parim

pakkumine, hinnates nii kavandatavat tegevust kui ka pakkuja eelnevat majandustegevuse

kirjeldust. Seega on vastustaja ekslikult leidnud, et eelnev majandustegevus ei oma hindamisel

tähtsust. Veelgi enam, ei korrast ega ka Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021

otsusest ei nähtu, et investeeringute suurus on oluline tegevuskava hindamisel, kuigi

investeeringute suurus oli osa tegevuskavast (vt Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse

10.05.2021 otsuse nr 3-5.11/20 p 3.1).

19. Kohus nõustub kaebajaga, et Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 10.05.2021 otsus on

eelhaldusakt (HMS § 52 lg 1 p 2), kuivõrd vastustaja on kindlaks määranud valikpakkumise

väljakuulutamisel selle tingimused. Seetõttu on 10.05.2021 otsuses kehtestatud tingimused

valikpakkumise korraldajale õiguslikult siduvad.

20. Vaidlusaluses otsuses puuduvad põhjendused, kuidas on hinnatud kaebaja ja kolmanda

isiku pakkumisi, sh esitatud tegevuskava ja üürimäära ning võrdlus pakkujate poolt

paigaldatava kaubandusliku inventari jooniste (asendiplaan ja vaated), kõrgusmõõtude,

värvitoonide, materjalide ning muude oluliste detailide osas. Küll aga on vaidlusaluses otsuses

viidatud eelläbirääkimiste pidamiseks moodustatud komisjoni 04.06.2021 protokollile

(protokollile kantud kuupäev 07.06.2021; vt kaebuse lisa 4). Nimetatud protokollis on toodud

komisjoni lõplik paremusjärjestus pakkujate osas ning kajastatud kohapunktide summa

pakkujate (ettevõtjate) lõikes vastava maa-ala osas. Sellest nähtub, et maa-ala 3 osas on

kaebajale omistatud 10 kohapunkti ja kolmandale isikule 5 kohapunkti, mistõttu on parimaks

3-21-1908

9(12)

osutunud kolmanda isiku pakkumine; maa-ala 4 osas on kaebajale omistatud 9 kohapunkti ning

kolmandale isikule 6 kohapunkti, mistõttu on parimaks osutunud kolmanda isiku pakkumine

ning maa-ala 5 osas on kaebajale omistatud 8 kohapunkti ja kolmandale isikule 7 kohapunkti,

mistõttu on parimaks osutunud kolmanda isiku pakkumine (vt kaebuse lisa 4, lk-d 1-2). Samas

puuduvad 07.06.2021 protokollis ka igasugused põhjendused, kuidas sellised kohapunktide

summad kujunesid.

21. Eelläbirääkimisteks moodustatud komisjoni liikmete hindamispunktidest (kaebuse lisa 5)

nähtuvalt on komisjoni liikmed Kristi Kalamees, Silver Smeljanski ja Toomas Toodu

omistanud kolmanda isiku pakkumisele maa-alade 3-5 osas punkti 1 ning kaebaja pakkumisele

maa-alade 3-5 osas punkti 2, kuid komisjoni liige Karmo Näkk on omistanud kolmanda isiku

pakkumisele maa-alade 3-4 osas kohapunkti 1 ja maa-ala 5 osas kohapunkti 2 ning kaebaja

pakkumisele maa-alade 3-4 osas kohapunkti 2 ja maa-ala 5 osas kohapunkti 1. Samas peale

komisjoni liikmete pandud punktide ei kajastu ka nimetatud dokumendis täiendavaid selgitusi

ega põhjendusi, mille poolest kaebaja ja kolmanda isiku tegevuskavad erinesid, ehk teisisõnu,

millest tulenevalt andsid komisjoni liikmed just sellised punktid esitatud tegevuskavadele.

22. Sellest tulenevalt kujunesid maa-ala 3 osas kohapunktide summad järgmiselt. Kaebaja sai

kõigilt komisjoni liikmetelt tegevuskavale hindeks 2 (4x2) ning kolmas isik 1 (4x1); üürimäär

oli kaebajal 3206 eurot ja kolmandal isikul 3500 eurot (vt kaebuse lisa 5), mistõttu sai kaebaja

üürimäära eest 2 punkti ja kolmas isik 1 punkti. Seega oli maa-ala 3 osas kaebajale omistatav

kohapunktide kogusumma 10 [(4x2) + 2] ning kolmandale isikule omistatav kohapunktide

kogusumma 5 [(4x1) + 1].

23. Maa-ala 4 osas kujunesid kohapunktide summad järgmiselt. Kaebaja sai kõigilt komisjoni

liikmetelt tegevuskavale hindeks 2 (4x2) ning kolmas isik 1 (4x1); üürimäär oli kaebajal 3606

eurot ja kolmandal isikul 3500 eurot, mistõttu sai kaebaja üürimäära eest hindeks 1 ja kolmas

isik 2. Seega oli maa-ala 4 osas kaebajale omistatav kohapunktide kogusumma 9 [(4x2) + 1] ja

kolmandal isikul 6 [(4x1) + 2].

24. Maa-ala 5 osas kujunesid kohapunktide summad järgmiselt. Kaebaja sai ühelt komisjoni

liikmelt tegevuskavale hindeks 1 ja kolmelt liikmelt 2 (1x1 + 3x2) ning kolmas isik sai ühelt

komisjoni liikmelt tegevuskavale hindeks 2 ja kolmelt liikmelt hindeks 1 (3x1 + 2x1); üürimäär

oli kaebajal 3606 eurot ja kolmandal isikul 3500 eurot, mistõttu sai kaebaja üürimäära eest 1

punkti ja kolmas isik 2 punkti. Seega oli maa-ala 5 osas kaebajale omistatav kohapunktide

summa 8 (7 + 1) ning kolmandal isikul 7 (5 + 2).

25. Eeltoodu tähendab, et kuigi on tuvastatav, millised konkreetsed kohapunktide summad

kujunesid, siiski seda, millistest konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt andsid enamus komisjoni

liikmetest kolmanda isiku tegevuskavale paremad punktid, kui kaebaja tegevuskavale,

haldusasja materjalidest ei selgu. Sellekohased põhjendused puuduvad ka vaideotsuses ning

vastustaja vastuses kaebusele. Ainuüksi vastustaja väide, et iga komisjoni liige hindas

tegevuskavasid iseseisvalt oma siseveendumuse kohaselt, ei võimalda kontrollida

kaalutlusotsuse õiguspärasust.

26. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Käesoleval juhul

puuduvad põhjendused nii haldusaktis endas kui ka selles viidatud 04.06.2021 komisjoni

koosoleku protokollis. Seetõttu on vaidlusalune otsus oluliste põhjendamispuudustega ning

formaalselt õigusvastane. Selliseid puudusi pole kõrvaldatud ka vaidemenetluses, kuivõrd ka

vaideotsuses puuduvad sellekohased põhjendused.

27. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus

esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest

3-21-1908

10(12)

haldusakti andmisel; seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti

andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil (Riigikohtu

halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).

28. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et kaebaja tegevuskava ei sisalda selliseid

asjaolusid, millest lähtuvalt saaks seda ilmtingimata pidada paremaks kolmanda isiku

tegevuskavast; kaebaja ja kolmas isik pakkusid sarnaseid tooteid ning nii kolmas isik kui ka

kaebaja ei hakka koheselt pakkuma uusi toole; ainuüksi asjaolu, et kolmas isik ei ole varem

rannatoolide laenutamisega tegelenud, ei saa anda kaebaja tegevuskavale olulisi eeliseid.

29. Eelnevast nähtub, et vastustaja hinnangul on kaebaja ja kolmanda isiku tegevuskavad olnud

sarnased pakutavate toodete osas ning millal uusi toole hakatakse kasutama, kuid möönnud, et

eelnev majandustegevus on olnud kaebajal ja kolmandal isikul erinev.

30. Esmalt on kaebaja välja toonud, mille poolest tema pakkumine erines kolmanda isiku

pakkumisest. Paljasõnaline on vastustaja väide, et kaebajal ei ole täpset infot kolmanda isiku

pakkumise osas. Samas ei ole vastustaja esitanud kohtule kolmanda isiku lõplikku pakkumist,

mistõttu on tõendamata vastustaja väide, et kaebaja ja kolmanda isiku pakkumised olid sarnased

(HKMS § 59 lg 1). Aga isegi juhul, kui eeldada, et kaebaja ja kolmanda isiku pakkumised oma

sisult olid sarnased, siis on vastustaja jätnud hindamisel arvestamata olulised asjaolud.

31. Kaebaja on asjakohaselt viidanud, et 10.05.2021 otsuse punkti 3.4.6 kohaselt hindavad

komisjoni liikmed nii kavandatavat tegevust kui ka pakkuja eelneva majandustegevuse

kirjeldust. Seega tuli komisjonil anda hinnang mh pakkuja eelnevale majandustegevusele.

Kohus järeldab vastustaja vastusest kaebusele, et olukorras, kus tegevuskavas kajastatud

pakutavad tooted on kaebajal ja kolmandal isikul vastustaja hinnangul sarnased, uusi toole

mõlemad koheselt kasutama ei kavatsenud hakata, kuid eelnevat majandustegevust arvesse ei

võetud hindamisel, siis on jäetud olulised asjaolud arvestamata. See võis mõjutada lõppotsust.

Veelgi enam, vastustaja on selgitanud, et tegevuskava oluline osa on planeeritud

investeeringute suurus, kus kaebaja planeeritava investeeringu suuruseks oli 17 500 eurot, kuid

kolmandal isikul ca 20 000 eurot. Eelnevalt on kohus leidnud, et investeeringute suurus ei olnud

oluline kriteerium tegevuskava hindamisel (vt käesoleva otsuse põhjenduste punkt 18), mistõttu

on vastustaja kaalutlusõigust ebaõigesti teostanud.

32. Isegi juhul, kui eeldada, et hindamisel tuli seda arvesse võtta, siis ei ole kohus veendunud,

et seda asjaolu ka tegelikult otsuse tegemisel arvestati ning veelgi enam, kuidas on see

mõjutanud punktide andmist, arvestades, et kaebaja on varasemalt selles valdkonnas tegev,

lisaks pakkus kaebaja võimalust laenutada lamamis-ja kott-toole, erinevalt kolmandast isikust

ning erinevused olid ka pakutavate lamamistoolide pealiskatetes. Seetõttu on arusaamatu,

kuidas on mõjutanud planeeritava investeeringu suurus antud hindamispunkte, arvestades, et

kaebaja on eelnevalt selles valdkonnas tegev olnud, erinevalt kolmandast isikust ning kaebaja

pakkus inventarina enam võimalusi, kui kolmas isik. Olukorras, kus ettevõtja soovib siseneda

uuele teenusturule, võib eeldada, et tema investeeringud on mõnevõrra suuremad, kui selles

valdkonnas juba tegutseval ettevõtjal. Samas on kaebaja põhjendatult juhtinud tähelepanu

asjaolule, et üks komisjoni liige on hinnanud maa-ala 5 osas kaebaja tegevuskava kõrgema

punktiga, kui kolmanda isiku tegevuskava. Juhul, kui eeldada, et investeeringute maht oli kõigi

maa-alade osas sama, siis jääb arusaamatuks, millest selline erinevus pakkumiste hindamisel.

Neid puudujääke põhjendamises ja vastustaja väidetavates kaalutlustes pole vastustaja suutnud

kõrvaldada ka kohtumenetluses. Seetõttu on tegemist materiaalselt õigusvastase haldusaktiga

ning see kuulub tühistamisele.

33. Täiendavalt märgib kohus, et nõustub kaebajaga ka osas, et paljasõnaline on vastustaja

väide, et eelläbirääkimistel selgitas kolmas isik, et eeltellimus pakkumises näidatud inventari

osas on tehtud, kuid kuna konkursi läbiviimine on viibinud, siis suvitajate vajaduste

3-21-1908

11(12)

rahuldamiseks kasutatakse esimesel paaril nädalal renditud inventari. Nagu kohus on eelnevalt

selgitanud, siis tõendamiskoormus küsimus, kas kohtumenetluses esitatud põhjendustest on ka

tegelikult vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtutud, lasub vastustajal. Praegusel juhul on

vastustaja väide kolmanda isiku poolt eelläbirääkimistel antud selgitustest ning vastusaja poolt

ka nendest lähtumisest tõendamata (HKMS § 59 lg 1). Veelgi enam, see väide ei tundu ka

usutav, arvestades, et kaebaja on esitanud kohtule fotot seisuga august 2021, millelt nähtub, et

pakkumises kavandatud inventari kolmas isik ei paku ning sellele ei ole vastu vaielnud ka

vastustaja. Pildifailidest nähtuvalt on fotod tehtud 09.08.2021 kuupäeval. See tähendab, et ligi

kaks kuud hiljem vaidlusaluse otsuse tegemist, kuigi vastustaja on väitnud, et eelläbirääkimistel

märkis kolmas isik, et esimesed paar nädalat kasutatakse vanu rannatoole, sest tellimus hilineb.

34. Lisaks väärib märkimist, et vastavalt korra § 11 lõikele 8 eelläbirääkimiste käik

protokollitakse. Vastavat protokolli aga vastustaja kohtule esitanud ei ole, kuigi kaebuse

menetlusse võtmise määruse resolutsiooni punktis 5 on vastustajat kohustatud mh esitama kõik

vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid (vt Tallinna Halduskohtu

26.08.2021 määruse resolutsiooni punkt 5).

35. Asjasse puutumatu on vastustaja väide, et kaebaja asus linna maad kasutama ilma selleks

luba omamata või et kaebaja asus takistama kolmanda isiku õiguspärast tegevust rannas. Need

asjaolud ei omanud vaidlusaluse otsuse tegemisel tähtsust, mistõttu jätab kohus need vastustaja

väited tähelepanuta.

36. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 punktid 3-5 nii

formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastased ning kuuluvad tühistamisele. Vastustajal tuleb

uuesti hinnata esitatud pakkumisi ning selgitada välja parim pakkumine. Arvestades, et

vastustajal on ulatuslik kaalutlusruum pakkumiste väljaselgitamisel ning käesoleval juhul ei ole

kohus tuvastanud, et vastustaja kaalutlusõigus on redutseerunud nullini, siis ei saa kohus teha

vastustajale kindla sisuga ettekirjutust, vaid saab kohustada asja uuesti otsustama. Asja uuel

otsustamisel tuleb vastustajal juhinduda käesolevas otsuses toodud põhjendustest ning teostada

kaalutlusõigust õiguspäraselt. Sõltumata asjaolust, et vastustajal on parima pakkumise välja

selgitamisel ulatuslik kaalutlusruum peavad tehtavad haldusaktid olema tagantjärgi

kontrollitavad. Seega rahuldab kohus ka kaebuses esitatud kohustamisnõude.

37. Arvestades, et kaebuses esitatud tühistamisnõue ja kohustamisnõue kuuluvad

rahuldamisele, siis puudub vajadus alternatiivnõude lahendamiseks. Samas märgib kohus, et

tühistamisnõudes sisaldub ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamisnõue.

38. Kaebaja on taotlenud Pärnu linna ja kolmanda isiku vahel 09.06.2021 sõlmitud linnavara

(maa-ala) kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingute nr 3-13.2/62/2021, nr 3-

13.2/63/2021 ja nr 3-13.2/64/2021 tühisuse tuvastamist. Kaebuse lisast 8 ei nähtu vastustaja ja

kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingute kuupäev. Samas ei ole vastustaja ega kolmas isik vastu

vaielnud asjaolule, et lepingud on sõlmitud 09.06.2021, mistõttu eeldab kohus selle väite

õigsust, kuivõrd see faktiline asjaolu ei ole vaidluse all.

39. HKMS § 5 lg 2 kohaselt kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja

eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis

kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud.

40. Käesoleva juhul on tegemist nn hübriidmenetlusega, kus Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021

otsus on avalik-õiguslik otsus kasutuslepingu sõlmimiseks, kuid Pärnu linna ja kolmanda isiku

vahel sõlmitud linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingud nr 3-13.2/62/2021,

nr 3-13.2/63/2021 ja nr 3-13.2/64/2021 (kaebuse lisa 8) on tsiviilõiguslikud. Kaebaja on õigesti

märkinud, et kuna Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuses sisaldus tahteavaldus

kasutuslepingute sõlmimiseks, siis on halduskohtul volitus tuvastada vaidlusaluse haldusakti

alusel sõlmitud tsiviilõiguslike lepingute tühisus. Kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks

3-21-1908

12(12)

(sõlmida ise vastustajaga linnavara kasutusse andmise leping) on vajalik tuvastada ka

kasutuslepingute tühisus.

41. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu

mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on

sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Käesoleval juhul on seaduseks Kord kui

õigustloov akt (vrdl Riigikohtu erikogu 27.10.2009 otsus nr 3-2-1-100-08, p 23). Eelnevalt on

kohus tuvastanud, et Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsus nr 3-5.11/35 on nii formaalselt kui

ka materiaalselt õigusvastane. Korra § 13 lg 2 kohaselt teatatakse kõrgeima või parima

pakkumise teinud pakkujale vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis esitatud teates

pakkumise tulemuste kinnitamisest ja lepingu sõlmimise aeg ja koht. Seega on Korra § 13 lg 2

mõtteks, et lepingut ei sõlmita isikuga, kelle pakkumine ei olnud parim. Eeltoodust lähtuvalt

tuvastab kohus Pärnu linna ja kolmanda isiku vahel 09.06.2021 sõlmitud linnavara (maa-ala)

kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingute nr 3-13.2/62/2021, nr 3-13.2/63/2021 ja nr

3-13.2/64/2021 tühisuse.

42. Ülaltoodus kokkuvõtteks rahuldab kohus kaebuse täies ulatuses.

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks.

44. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 2959 eurot, millest

riigilõiv on 15 eurot ja õigusabikulud 2944 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on kaebajale

osutatud õigusabi 15 tundi ja 20 minutit tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajale osutatud õigusabi järgmiselt: 1) 12.08.2021-

18.08.2021 Pärnu Linnavalitsuse 07.06.2021 otsuse nr 3-5.11/35 vaidlustamine (materjali

läbivaatus ja õiguslik analüüs, kaebuse koostamine ja lisade komplekteerimine), 9 tundi,

summa 1440 eurot; 2) 26.08.2021 Tallinna Halduskohtu 26.08.2021 määruse läbivaatus, info

ja selgitused kliendile, 10 minutit, summa 26,67 eurot; 3) 27.09.2021 vastustaja 27.09.2021

vastuse läbivaatus, info ja selgitused kliendile, 30 minutit, summa 80 eurot; 4) 29.09.2021

telefoniarupidamine kliendiga seoses vastustaja vastusega, 15 minutit, summa 40 eurot; 5)

30.11.2021 Tallinna Halduskohtu 30.11.2021 määruse läbivaatus, info ja selgitused kliendile

edasise menetluse kohta, 10 minutit, summa 26,67 eurot; 6) 20.12.2021 ja 22.12.2021

täiendavate vastuväidete ja menetluskulude nimekirja koostamine, 5 tundi ja 15 minutit, summa

840 eurot.

45. Kohtule on esitatud 31.08.2021 arve nr 20211731 summas 1774,40 (koos käibemaksuga),

millest 1466,67 eurot (ilma käibemaksuta) on õigusteenuskulud ja 12 eurot (ilma käibemaksuta)

riigilõiv; 31.10.2021 arve nr 20212180 summas 144 eurot (koos käibemaksuga) õigusabi eest;

22.12.2021 arve nr 20212648 summas 1040 eurot (koos käibemaksuga) õigusabi eest. Seega

on arvetel kajastatud menetluskulud kokku 2958,40 eurot. Samas kui jätta arvetelt välja riigilõiv

15 eurot, siis õigusabikuludeks on kokku: 1040 + 144 + 1466,67 + 293,3391 = 2944 eurot.

Järelikult on tõendatud, et kaebaja menetluskulud on kokku 15 + 2944 = 2959 eurot.

46. Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud, mistõttu kuuluvad

need vastustajalt väljamõistmisele (HKMS § 109 lg 6). Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus

vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulu summas 2959 eurot (koos käibemaksuga).

Kolmanda isiku võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

1 1466,67 x 0,2 (käibemaks).