1-10-8408/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2010.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-8408 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak

Kohtuistungi sekretär Kaja Aljama Kriminaalasi H.Z-i süüdistus KarS §-i 424 järgi lühimenetluses Prokurör Tiina Viru Süüdistatav

H.Z, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Indrek Sirk Resolutsioon Süüdi tunnistada H.Z KarS § 424 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära, mis on 60x1169 = 70140 krooni.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista rahaliseks karistuseks 40 päevamäära, mis on 40x1169 = 46760 (nelikümmend kuus tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantud karistuse hulka eelvangistus 16.-17-05.2010, s.o 2 päeva ja lõplikuks

kantavaks rahaliseks karistuseks jääb 34x1169 = 39746 (kolmkümmend üheksa tuhat seitsesada nelikümmend kuus) krooni.

Lisakaristusena ära võtta H.Z-ilt sõiduki juhtimisõigus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel 4 (neljaks) kuuks.

KarS § 66 alusel lubada karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul, määrates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust tasumiseks vähemalt 6625 krooni kuus. Rahaline karistus tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 AS

Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 4100064858. Selgitusse märkida „nimi, nr 1-10-8408, rahaline karistus“.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2

Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber

2800049696) H.Z-ilt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks ja toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on 30 (kolmkümmend) krooni.

Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Tasumisel tuleb märkida veel Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha või toimiku paljundamise tasu). Juhul, kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures.

Edasikaebamine

Otsusele on õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamise päevast. Apellatsiooni saab esitada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast. Määruskaebuse menetluskulude peale saab esitada 10 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast.

Tuvastatud asjaolud

Kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et H.Z 16. mail 2010 kella 8.50 ajal juhtis xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx mnt 83 km-l suunaga xxxxxxxxx poole sõiduautot Audi A6 registrinumbriga xxx xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,91 mg/l kohta +- 0,09 mg/l, s.t alkoholisisaldus oli väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,82 mg/l. Toime on pandud kuritegu KarS § 424 järgi.

Menetlus kohtus ja kohtu põhjendused Kohtuistungil süüdistatav selgitab, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab end süüdi süüdistuses

märgitud asjaolude toimepanekus. Süüdistatav kinnitab, et on nõus kriminaalasja lahendamisega

lühimenetluses. Kaitsja toetab kaitsealuste positsiooni. Küsimus on ainult õiguslikus hinnangus, kas

tegemist oli tahtliku või ettevaatamatusest toimunud teoga. Kohtueelses menetluses oli esitatud ümberkvalifitseerimise taotlus KarS § 4241 järgi, mis jääb ülesse ka kohtuistungil. Lühimenetluses asja lahendamine on võimalik.

Süüdistatav selgitab enda ülekuulamisel, et väga kahetseb toimunut, on teinud vastavad järeldused

tööalaselt ja väljaspool tööd. Samuti tunneb piinlikust tööandja ja pereliikmete ees. Sellel hommikul kontrollis oma seisundit alkomeetriga. Kuna näit 0,4 ei olnud karistatav seisund, siis otsustas sõitu asuda. Märgates vilkuritega politseiautot peatas auto tee ääres, millele järgnes politseijaoskonda viimine.

Kohtuistungil on uuritud kirjalikke tõendeid, milledeks on tunnistajate ütlused (tl 2-11, 42-43), väljatrükk

politsei infosüsteemi teatest (tl 38), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 13), kahtlustatava

ütlused (tl 16-20), asitõendi (alkomeetri) vaatlusprotokoll (28-33), karistatuse õiend (tl 25) ja teatis keskmine päevasissetuleku kohta (tl 27, 49).

Registreeritud infosüsteemi teate järgi on politsei saanud teate sellest, et xxxxxxxx-xxxxxxxxxx maantee 72-l kilomeetril teeb halli värvi Audi ohtlikke manöövreid, teataja meelest võib juht olla alkoholijoobes. Tunnistajate Ü. L. ja R P. ütlustega on leidnud tõendamist, et süüdistuses märgitud ajal oli süüdistatav

sõiduki Audi roolis ja juhtis sõidukit alkoholijoobes süüdistuses märgitud kohas. Järelesõitmisel nägid nad, kuidas juht kaldus korra vastassuuna vööndisse ja siis korra parempoolse teepeenra poole. Peatamise

järel, kui oli peaaegu peatanud, sõitis tagant otsa eelnevalt peatunud sõidukile. Kontrollimisel osutus

mõõturi näiduks 0,99 mg/l, mille järel toimetati politseijaoskonda tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamiseks kohale kutsutud teiste politseinike poolt. Tunnistajate I. H ja H. T ütlustega on leidnud tõendamist, et tõendusliku alkomeetri näiduks osutus 0,82 mg/l kohta. Tunnistaja H. T on hiljem täiendanud, et juht oli väliselt nähtavate joobetunnustega. Tunnistaja A. T ütlustega on leidnud tõendamist, et politseiauto andis Audile peatumise märguande ning

sama sõiduk sõitis tema autole tagant otsa. Roolis olnud juht tundus talle mitteadekvaatne olevat, liigutustest oli näha koordinatsioonihäireid, kuid ta ei tuikunud.

3 Tõendusliku alkomeetri näit tõendab väljahingatavas õhus sisalduvat alkoholi, mille näiduks oli 0,82 mg/l alkoholi.

Süüdistatav ise on võtnud õigeks eelmise päeva alkoholi tarbimise, hommikuse pohmeluse, mille järel mõõtis alkomeetriga enda joovet. Näit 0,4 oli alla poole promilli, mis tema arvates ei olnud karistatav. Nii otsustas autot juhtima asuda. Võis esineda väsimus, kuid vastassuunavööndisse ei kaldunud. Tagantsõitva politseiauto märguandest aru ei saanud, kas tahab mööda sõita või kinnipidamist. Igaks juhuks võttis hoo maha ja tõmbus teeserva, kus kogemata sõitis otsa teisele sõidukile. Samas mõõdetud alkoholinäit oli 0,9.

Politseiasutuses mõõdetud tulemuseks osutus 0,8. Avaldab kahetsust ja teadmatust joobeseisundi olemasolust.

Seega on leidnud tõendamist alkoholijoovet mõõtnud tunnistajate ütlustega ja tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemusega alkoholijoobes sõiduki juhtimine, mis ei olegi vaidluse objektiks. Vaidluse alla on

sattunud, kas süüdistatava puhul on esinenud tahtlik kuriteo toimepanemine või toimus see hoopis ettevaatamatust käitumisest, mida iseloomustab eksimuste jada. Kaitsja peab teo õigeks kvalifikatsiooniks KarS § 4241, leides, et tõendatud on LS § 20 lg 31 p 1 järgi süüdistuses märgitud joobeseisund. Tõendamata on sama paragrahvi ja lõike p-s 2 märgitu, mida ei ole ka

süüdistuses käsitletud. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav kontrollis oma tervislikku seisundit enne sõitu asumist. Joobeseisundiks loetakse mitte väiksem kogus kui 0,50 mg/g (promilli), üldjuhul alates 1,5 promillist. Ta ei olnud teadlik, et organismis oli üle 0,5 promilli, seetõttu arvas, et tema käitumises puudub

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise süüteokoosseis. Objektiivsed tunnused on täidetud, kuid subjektiivsetest tunnustest oleneb kvalifikatsioon. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab seaduses

sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. Tõendid selle kohta, et ta teadis

joobeseisundist, ei ole esitatud. Esitatud süüdistusest nähtuvalt ei ole tuvastatud LS § 20 lg 31 p 2

nimetatud: väliselt tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja

reaktsioonid, mille tõttu isik ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.

Süüdistus baseerub üksnes LS § 20 lg 31 p 1, s.o alkoholikogus väljahingatavas õhus ületab piirmäära 0,75, seejuures üsna väikeses määras 0,07 mg/l. Esineb eksimus süüteokoosseisus. See omakorda välistab tahtluse, kuid ei välista ettevaatamatust. H.Z-i ütlused tõendavad, et ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava teo toimepanemisest, ta tegutses koosseisueksimuses KarS § 17 lg 1 mõttes. Tema ütlusi ei ole prokuratuur ümber lükanud.

KarS § 424 sätestab kuriteoks teo, mis on toime pandud, kui mootorsõidukit on juhitud joobeseisundis. KarS § 4241 puhul on tegemist joobeseisundis juhtimisega ettevaatamatusest.

KarS § 424 puhul on karistatav tahtlik tegu. KarS § 4241

järgi on karistatav ettevaatamatusest toime pandud tegu. Seadusandja seletuskirjas on märgitud, et paragrahv (4241) käsitleb erandlikke olukordi, kus

juht ettevaatamatusest ei saa aru, et tema võime mootorsõidukit ohutult juhtida on alkoholi või

narkootilise aine manustamise tõttu vähenenud. Rõhutatakse seda, et tegemist on koosseisuga, mille ülesanne on katta erandlikke juhtumeid, kus konkreetsed asjaolud annavad alust uskuda seda, et isik ei saanud aru, et ta on joobes. Riigikohtu praktika kohaselt saab subjektiivse koosseisu tuvastamine tugineda objektiivsetel asjaoludel. Seega annavad vere või väljahingatava õhu suur alkoholisisaldus või ilmselged joobetunnused reeglina alust eeldada, et ka isik ise sai aru, et on joobes. Eelkõige võib kohaldamine tulla

kõne alla juhtudel, kui isikul ei esine väliseid joobetunnuseid ning alkoholitarvitamisest on möödunud piisavalt pikk aeg, et oleks alust eeldada, et organism on suutnud alkoholi ära põletada, kuid isiku vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus on siiski niivõrd kõrge, et vastab KarS § 424 objektiivse koosseisu tunnustele.

Kohus leiab, et süüdistatava poolt tahtlust rikkuda liiklusnõudeid ei ole kohtumenetluses tõendatud. Süüdistatava ütlustest ei suuda kohus leida tahtlikku tegevust. Kahtlemine oma tervislikus seisundis eelmise päeva alkoholitarbimise tõttu ja sellejärgne alkomeetriga mõõtmine ei kinnita seda. Seda asjaolu

tõendab alkomeetri võtmine asitõendiks ja selle vaatlus. Alkomeetriga oli võimalik alkoholikogust

määrata ning saada ülevaade on tervislikust seisundist ja hinnata seda. Et ta ei pidanud tulemust joobeseisundiks on eksimus.

4

Tõendusliku alkomeetriga on tõendatud joove 0,82 mg/l alkoholi, mis on lubatud piirile 0,75 mg/l lähedane. Ületab lubatud kogust 0,07 mg/l. Tegemist ei ole suure kogusega. Tunnistajate ütlustest saab

ainult H. T ütlustest teada, et esinesid välised joobetunnused. Neid lahti kirjeldatud ei ole. Teised

tunnistajad seda asjaolu ei käsitle. Tuvastamata on, miks toimus vastassuunavööndisse või teepeenrale kaldumine põhjus. Küll on tunnistaja T ütlused, kuid need ei ole üheselt mõistetavalt tõsikindlad, et teha järeldus väliste joobetunnuste kohta. Teatest loetav teise liikleja arvamus ei ole samuti tõend. Rohkem kirjalikke tõendeid kohtuistungil ei ole käsitlemist leidnud. Samas ei ole süüdistuses käsitletud väliseid

tunnuseid ega ajategurit. Tõendite vähesus tekitab kahtluse. Kahtlus omakorda tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kuid vaatamata sellele on kuritegu toime pandud ning tuleb kohaldada kriminaalvastutust ja karistamist

kriminaalkorras teise sätte järgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süü, mis on inkrimineeritud

süüdistatavale KarS § 424 järgi, ei ole subjektiivsest küljest leidnud tõendamist. Küll on leidnud tõendamist kuritegu KarS § 4241 järgi. Lähtudes KrMS §-st 268 lg 8, mis lubab otsuse tegemisel kohtul muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui see kergendab isiku olukorda, muudab kohus süüdistatava poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsiooni ja loeb selle vastavaks KarS §-le 4241. Süüdistatav on selles süüdi. Puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kergendava asjaoluna on arvestatav siiras puhtsüdamlik kahetsus ja

kahju vabatahtlik hüvitamine. Täidetud on süüteokoosseis. Tegu on õigusvastane. Süüdistatav on süüvõimeline. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süüdi tunnistamine ja lühimenetluses kriminaalasja lahendamine on olnud süüdistatava tahe

ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid. Seega on alus lühimenetluse

kohaldamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KrMS §-st 238 lg 2, mille puhul tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et tegemist on positiivse iseloomustuse ja varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata

isikuga, kellel esinevad olulised kergendavad asjaolud ja puuduvad raskendavad asjaolud. See annab

võimaluse kaaluda rahalist karistust. Kohus peab vajalikuks kasutada lisakaristust - juhtimisõiguse äravõttu.

Vastavalt KrMS §-le 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha II astme kuriteo puhul ja kriminaalasja toimiku paljundamise kulu kaitsjale KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. Need kulud tuleb hüvitada süüdimõistetul.

Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 4241, 50 lg 1 p 1 ja 68 lg 1 ning KrMS §-dest 180; 189 lg 3; 190; 238 lg 2; 306 ja 313.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik