3-21-1526/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1526

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. septembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20. septembri 2021. a

määruse nr 3-21-1526 resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde X vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

05.03.2021–04.07.2021 kohta.

3. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. septembri 2021. a määruse nr 3-21-1526

resolutsiooni p 1 tervisekahju põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

nõude tagastamise osas ja saata selles osas kaebus ettevalmistava menetluse jätkamiseks

tagasi halduskohtule. Muus osas jätta halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Vanglale 02.05.2021 taotluse hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju

46 234 eurot selle eest, et teda hoiti 266 päeva alandavates tingimustes. Taotluse järgi jäi

kambripind ühe kinnipeetava kohta alla 4 m2 ja lisaks jalutuskäigule oli võimalik viibida

väljaspool kambrit u 9 tundi päevas.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt välja

mõista kahjuhüvitis 96 082 eurot selle eest, et ajavahemikul 10.08.2020–04.07.2021 oli kambri

pind väiksem kui 4 m2. See on vastuolus justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 „Vangla

3-21-1526

2(6)

sisekorraeeskiri“ (VSKE), kohtupraktikaga (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsus Muršić

vs.

Horvaata,

Riigikohtu

16.03.2017

määrus

nr 3-3-1-83-16) ning Euroopa Nõukogu piinamise ning ebainimliku ja inimväärikust alandava

kohtlemise või karistamise vältimise komitee (CPT) soovitustega. Üldpinnast 10,16 m2 tuleb

maha arvestada 2,28 m2 (tualett), 2,6460 m2 (voodi), 0,5808 m² (öökapi alune pind), 0,66 m²

(laud), 0,7440 m² (taburetid) ja 0,2520 m² (telerialune riiul). Ühe kinnipeetava kohta on seega

2,9972 m² (10,1600 ‒ 7,1628 = 2,9972) põrandapinda. Kaebajal oli võimalik viibida väljaspool

kambrit 8,5 tundi päevas, ta sai ajutiselt töötada ja viibis kambris ka üksinda. Vangla ruumid ei

ole amortiseerunud. Samas oli seoses COVID-19 levikuga ajavahemikul 06.11.2020–

01.06.2021 kambriväline tegevus keelatud. Kaebajat on alandatud, talle on tekitatud füüsilist ja

vaimset valu ning kannatusi. Inimväärikust alandasid nii vähene kambripind kui ka

kumulatiivselt muud kinnipidamistingimused. Kambritingimuste tõttu on kaebaja kaevanud

närvilisuse, ärrituvuse, unetuse ja muude terviseprobleemide üle.

Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimisega

seotud kulude kandmisest ning kaebuselt tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks.

3. Tallinna Vangla andis kaebajale 07.07.2021 tähtaja 02.05.2021 taotluse puuduste

kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada, millal ja missuguses kambris teda hoiti. Kaebaja

täpsustas 09.07.2021 vanglale esitatud avalduses, et taotleb hüvitist 97 268 eurot ehk 299 eurot

päeva kohta ajavahemiku 10.08.2020–08.07.2021 (332 päeva) eest. Teda hoiti kambrites O4-2

ja

O2-5.

Kaebaja

märkis,

et

tõi

halduskohtule

esitatud

kaebuses

välja,

et

kinnipidamistingimused kahjustasid ka tema tervist. Kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimise tõttu oli see lubatav.

4. Tallinna Vangla jättis 05.08.2021 vastusega nr 5-37/21/140-4 X taotluse rahuldamata.

Kahjunõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Ajavahemikul 10.08.2020–19.08.2020

paiknes kaebaja esimese üksuse eluosakonnas O4 kambris nr 3k-O4-02 vastuvõturežiimil ning

19.08.2020–08.07.2021 eluosakonna O2 kambris nr 1k-O2-05 tavarežiimil. Kahekohalise

kambri nr 1k-02-05 üldpindala on 13,06 m2, sh WC 2,93 m2 ja eluruum 10,16 m2. Kahekohalise

kambri nr 3k-O4-02 üldpindala on 13,1 m2, sh WC 2,93 m2 ja eluruum 10,17 m2. Kuna

kambrisse paigutatud mööbel võimaldas kambris tavapäraselt liikuda, ei arvestata eluruumi

pindalast välja mööbli alla jäävat pinda. Seega oli X-le kambris nr 1k-O2-05 tagatud isiklikku

ruumi 5,08 m2 ja kambris nr 3k-04-02 5,09 m2. Põrandapinna suurus on kooskõlas VSKE § 6

lg-ga 6, CPT soovituste ja EIK praktikaga.

5. Kaebaja esitas 10.08.2021 halduskohtule avaldused kaebuse täiendamiseks. Avaldustes on

hüvitisena märgitud 95 272 eurot ja 97 268 eurot või 299 eurot iga päeva kohta, mil teda hoiti

väärikust alandavates ja tervist kahjustavates tingimustes ajavahemikul 10.08.2020–

04.07.2021. Ühtlasi palus kaebaja tühistada Tallinna Vangla 05.08.2021 vastuse.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 20.09.2021 määrusega kaebuse Tallinna Vangla

05.08.2021 vastuse tühistamiseks ja tervisekahju põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks (resolutsiooni p 1), rahuldas menetlusabi taotluse menetlusdokumentide ja

kohtulahendi tõlkimise osas (resolutsiooni p 2) ning jättis rahuldamata taotluse kaebuselt

nõutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 3) ja jättis kaebuse käiguta, andes

kaebajale 750 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva alates resolutsiooni p 3

jõustumisest (resolutsiooni p 4).

Kaebaja taotleb mittevaralise kahju (97 268 eurot) hüvitamist seoses sellega, et 10.08.2020–

08.07.2021 oli tal liiga vähe kambripinda. Kaebuses on mainitud ka tervisekahju tekitamist,

kuid selles osas on kaebajal läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud

kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu tuleb kaebus tervisekahju tekitamise osas tagastada

(HKMS § 121 lg 1 p 4).

3-21-1526

3(6)

Tallinna Vangla 05.08.2021 vastus ei ole haldusakt, mistõttu ei saa seda tühistada ja esitada

selle

peale

tühistamiskaebust.

Ka

tühistamisnõude

osas

tuleb

kaebus

tagastada

(HKMS § 121 lg 2 p 1).

Kahju hüvitamise nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 750 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) v.r

§ 60 lg 2). Menetlusabi andmine eeldab, et isiku majanduslik seisund ei võimalda tal riigilõivu

tasuda ja kavandatav menetluses osalemine on edukas ega ole ebamõistlik (HKMS § 111 lg-d

1 ja 3, § 112 lg 1). Kaebajal ei ole raha, et riigilõivu tasuda. Tema kahekordne keskmine ühe

kuu sissetulek ajavahemikul 05.03.‒05.07.2021 on 66,26 eurot. Kuigi kaebajal ei ole piisavalt

raha riigilõivu tasumiseks, ei saa teda kaebuse väheste edulootuste tõttu riigilõivust vabastada.

Kaebaja arvates peab tal olema kambris viibides isiklikku ruumi üle 3 m2. Isiklikult kasutatava

põrandapinna hulka ei saa arvata seinaga eraldatud WC-d. Samas tuleb vabaks liikumiseks

mõeldud pinna hulka arvestada mööblialune pind, kui kambris on võimalik takistamatult

liikuda. Mööblialune pind tuleb kambripinnast maha arvata juhul, kui kambris liikumiseks ja

ligipääsuks tuleb ronida või turnida üle mööbliesemete (vt EIK 20.10.2016 otsus nr 7334/13,

Muršić vs. Horvaatia, p-d 114 ja 119). Kaebaja liikumine ei olnud mööbli tõttu takistatud.

Kambri nr 1k-O2-05 pind on 13,06 m2, mitte 10,16 m2. Kaebaja arvestas kambripinnast

teistkordselt maha WC-aluse pinna. Vangla vastuse järgi oli mõlemas kambris kaebaja

kasutuses isiklikku pinda üle 5 m2 – seda ka juhul, kui arvestada üldpindalast maha WC-pind

2,93 m2 ja elupinnaks 10,13 m2. Kaebaja kasutuses oli üle 10 m2 pinda ajal, kui ta viibis kambris

üksinda. EIK märkis, et kui põrandapind jääb 3 m2 ja 4 m2 vahele, tuleb vaadelda ka muid

kinnipidamise tingimusi (nt värskes õhus liikumise võimalust, päevavalguse ja värske õhu ning

ventilatsiooni-kütte olukorda kambris jmt – vt Muršić vs. Horvaatia, p-d 106 ja 139, vrdl p 166).

Kuna kaebajal oli vaidlusalusel ajavahemikul isiklikku pinda vähemalt 5 m2 ning tal oli

võimalus

viibida pärast

jalutuskäiku

kambrist

väljaspool 8,5

tundi, ei saanud

kinnipidamistingimused kahjustada kaebajat enam kui kinnipidamisega tavapäraselt kaasnevad

ebamugavused. Ka COVID-19 piirangute kestuse ajal sai kaebaja seitsmest kuust neljal käia

tööl, mis leevendas kinnipidamistingimusi. Kuna vangla ei ole käitunud kaebaja suhtes

õigusvastaselt ega tema õigusi rikkunud, ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ja kaebuse

rahuldamine on ebatõenäoline.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.09.2021 määruse p-d 1 ja 3

ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja kaebus on esitatud tähtaegselt. Kuna

Tallinna Vangla 05.08.2021 vastus on haldusakt, puudus alus tühistamiskaebuse tagastamiseks.

Kaebusega on võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebust ei võinud tagastada põhjusel, et

kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Vähese perspektiivi tõttu võib kaebuse tagastada vaid

juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebaja on taotlenud

mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 97 268 eurot, mistõttu ei saanud kaebust tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Menetlusabi taotlust ei ole sisuliselt lahendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohus tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist

tervisekahjustuse

tekitamise

eest.

Halduskohtu

hinnangul

oli

kaebajal

läbimata

VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, sest kaebaja ei seostanud

3-21-1526

4(6)

vanglale esitatud avalduses oma õiguste riivet tervise kahjustamise, vaid inimväärikuse

alandamisega. Kaebaja arvates on ta kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud.

10. VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks muu

hulgas juhul, kui vangla on kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud (vt ka Riigikohtu 28.02.2020 otsus nr 3-17-1503, p 18). Haldusorgan peab

lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates

(RVastS § 18 lg 1). Kaebaja esitas vanglale taotluse kahju hüvitamiseks 02.05.2021. Vangla ei

olnud kaebuse esitamise ajaks – 07.07.2021 (üle antud 05.07.2021) – taotlust lahendanud.

Seega oli kaebuse esitamise ajaks möödunud kahju hüvitamise taotluse lahendamise

kahekuuline tähtaeg. Kuna taotlus oli vanglale esitatud tähtaegselt, tuli kohtueelne menetlus

lugeda läbituks.

11. Kinnipeetav saab pöörduda kohtusse siiski üksnes selle nõudega ja selles ulatuses, mis

oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses. Nii ei lubata kohtumenetluses

nõuda kahju hüvitamist muu kahju eest, kui nõuti kohustuslikus kohtueelses menetluses. Samuti

ei saa kohtumenetluses täiendada nõude alust uute asjaoludega. Halduskohtul tuleb kontrollida

kahju hüvitamise taotluses ja kaebuses esitatud kahjunõude vastavust (Riigikohtu 09.10.2019

määrus nr 3-18-976, p-d 7–8; 20.12.2017 otsus nr 3-14-52469, p-d 7–9; 17.06.2010 20.12.2017

otsus nr otsus nr 3-3-1-41-10, p 12).

12. Praegusel juhul ei ole kaebaja esialgses vanglale esitatud taotluses soovinud kahju

hüvitamist seonduvalt tervise kahjustamisega (Tallinna Vangla 25.08.2021 vastus, dtl 31).

Taotluse järgi olid kambritingimused kaebajat alandavad, mitte tema tervist kahjustavad.

Kinnipidamistingimustest

tulenevaid

terviseprobleeme

mainis

kaebaja

esmakordselt

halduskohtule esitatud kaebuses. Samas esitas kaebaja vanglale 08.07.2021 avalduse

kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kus on märgitud, et kinnipidamistingimused

kahjustasid tema tervist. Ringkonnakohtu hinnangul võib sellest järeldada, et kaebaja soovis

kohtueelses menetluses taotleda kahju hüvitamist ka tervisekahjustuse tekitamise eest. Vangla

lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse 05.08.2021 vastusega. Seega oli kaebaja kaebuse

tagastamise ajaks ka tervisekahju tekitamise osas kohtueelse menetluse läbinud. Arvestades

kaebaja tahet taotleda hüvitist tervise kahjustamise eest, oleks halduskohus pidanud andma

kaebajale võimaluse kaebuse aluse täiendamiseks. Põhjendatud ei ole suunata kaebajat esitama

uut kaebust. Eelnevat arvestades puudus alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel. Tervisekahju põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on RLS §

22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba.

13. Kaebaja palus tühistada ka Tallinna Vangla 05.08.2021 vastuse, millega vastustaja jättis

tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju

hüvitamise asjades ei ole tühistamiskaebus lubatav. RVastS § 18 lg 2 järgi esitatakse juhul, kui

haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kaebus hüvitise väljamõistmiseks ehk

hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4). Ringkonnakohus märgib, et praeguses asjas oli kaebaja

esitanud õiguste kaitseks ka asjakohase nõude. Menetlusökonoomia huvides võib olla sarnases

olukorras otstarbekam lugeda tühistamisnõue hõlmatuks hüvitamisnõudega ja tõlgendada neid

ühe nõudena, mitte tühistamiskaebust tagastada (vt Riigikohtu 17.06.2021 otsus nr 3-19-1416,

p 17).

14. Kaebaja nõudis kaebuses ka mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikust alandavates

kinnipidamistingimustes hoidmise eest. Tuleb möönda, et taotletava kahju hüvitise suurus ei

ole selge. Kaebuses on märgitud 96 082 eurot ning selle täiendustes 97 268 eurot,

95 272 eurot ja 299 eurot päeva kohta. Menetlusabi kontekstis ei ole taotletava hüvitise suurus

siiski oluline, sest RLS v.r § 60 lg 2 järgi tuleb kõigi nimetatud summade puhul tasuda riigilõivu

750 eurot.

3-21-1526

5(6)

15. Kaebaja palus end kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastada, kuid halduskohus keeldus

sellest, viidates kaebuse vähestele eduväljavaadetele.

16. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek neljal kuul enne menetlusabi taotluse

esitamist, s.o ajavahemikul 05.03.–04.07.2021, on 36,05 eurot, mis on väiksem kui kaebuselt

tasutav riigilõiv 750 eurot (HKMS § 112 lg 1 p 1). Ringkonnakohus võtab kaebaja

vabakasutuskonto väljavõtte asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3, § 203 lg 2).

Taotleja majanduslik seisund ei ole siiski ainus asjaolu, mida menetlusabi taotluse lahendamisel

arvestatakse. Riigilõivu tasumise kohustuse eesmärk on vähendada põhjendamatute kaebuste

esitamist, et tagada kohtusüsteemi tõhus toimimine. Seega on põhjendatud ja vajalik arvestada

taotluse lahendamisel kaebuse perspektiivi (HKMS § 111 lg-d 1–3). Perspektiivi hindamine ei

tohiks siiski kaasa tuua kaebeõiguse ebaproportsionaalset piiramist.

17. Halduskohtu hinnang kaebaja isikliku kambripinna suurusele on kooskõlas

väljakujunenud kohtupraktikaga (vt Riigikohtu 16.03.2017 määrus nr 3-3-1-83-16; EIK

20.10.2016 otsus nr 7334/13, Muršić vs. Horvaatia). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruse p-s 14 toodud põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

18. Kaebaja osutatud soovitusliku iseloomuga CPT standard (CPT/Inf (2015) 44:

https://rm.coe.int/16806cc449) ei näe mitmekohalises kambris ette kinnipeetava kohta 6 m2

põrandapinda. Standardi järgi peaks mitmekohalises kambris kinnipeetava kohta olema

minimaalselt 4 m2 põrandapinda, kuid soovitavalt on kahekohalises kambris vähemalt 10 m2

eluruumi pinda, millele lisandub sanitaarsõlme pindala. Tallinna Vangla 05.08.2021 vastusest

nähtuvalt vastasid kambrid, kus kaebaja viibis, neile tingimustele.

19. Kui kambripinda on ühe kinnipeetava kohta mitmekohalises kambris üle 4 m2, tuleb

kinnipidamistingimuste vastavust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile

kontrollida

lähtuvalt

teistest

kinnipidamistingimustest

kogumis,

mh

arvestades

sportimisvõimalusi väljaspool kambrit, loomulikku valgust, õhku, ventilatsiooni, kambri

temperatuuri, võimalust kasutada privaatselt tualetti, kooskõla põhiliste tervishoiu- ja

hügieeninõuetega. Seejuures ei ole ruumiaspekt enam kaalukas (Muršić vs. Horvaatia, p 140 ja

seal toodud viited; Story jt vs. Malta, 56854/13, 57005/13, 57043/13, 29.10.2015, p-d 112–113;

Riigikohtu 16.03.2017 määrus nr 3-3-1-83-16, p 13). Samas peaks kaebaja ka kogumis

arvestatavate kinnipidamistingimuste osas läbima vastavalt VangS § 11 lg-le 8 kohustusliku

kohtueelse menetluse. Praegusel juhul on kaebaja kohtueelses menetluses seostanud oma

õiguse

riive

kambripinna

suurusega.

Vanglale

esitatud

taotluses

on

muude

kinnipidamistingimustena käsitletud küll jalutuskäike ja võimalust viibida väljaspool kambrit

u 9 tundi päevas, ent kaebaja ei ole väitnud, et need tingimused oleks jäetud õigusvastaselt

tagamata vms. Ringkonnakohtule ei nähtu, et selline väljaspool kambrit veedetud tundide arv

oleks vastuolus esimese üksuse avatud kambrite päevakavaga. Arvestades senist

kohtupraktikat, ei saa järeldada, et kirjeldatud tingimused võinuksid kaebajale põhjustada

kannatusi ja raskusi enam, kui kinnipidamisega vältimatult kaasneb. Seejuures ei ole kaebaja

seostanud kohtueelses menetluses, sh esialgse taotluse täienduses, oma õiguse riivet

põrandapinna kõrval COVID-19 piirangutega kaasnenud jalutuskäikude ärajäämise või

ebapiisavate leevendusmeetmetega, mistõttu ei saa nendele tugineda ka kohtumenetluses.

Seega on halduskohus põhjendatult pidanud kaebuse edulootusi kasinateks, mistõttu puudus

alus vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivu tasumise kohustus ei piira

ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise põhiõigust.

20. Eelnevat arvestades tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

Tallinna Halduskohtu 20.09.2021 määruse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus tagastas

tervisekahju põhjustamisega tekitatud kahjunõude, ja saadab selles osas kaebuse tagasi

halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Tühistamiskaebuse tagastamise ja

3-21-1526

6(6)

menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas jäävad halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1

ja 3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)