2-19-4843/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-4843

Kohtuasi

X hagi Y (endine nimi Y), C ja Q vastu tehingu

kehtetuks

tunnistamise,

tagasitäitmise,

ühisvara

jagamiseks ja ühisomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Y apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

Gretta Oltjer-Timberg

Kostja Y (isikukood XXXXXXXX)

Kostja C (isikukood XXXXXXXX)

Kostja Q (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a otsus osaliselt menetluskulude

jaotuse osas ja teha uus otsus millega määrata, et maakohtu menetluskulud jäävad

10% X kanda, 10% solidaarselt Q ja C kanda, 80 % solidaarselt Y, Q ja C kanda.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2.2. Tunnistada kehtetuks X (käesoleval ajal X), C ja Q vahel kinnisasja asukohaga

XXX (registriosa nr XXXXXXX) 1/8 kaasomandi osa kohta 6. juulil 2017

sõlmitud kinkeleping ja asjaõigusleping.

2.3. Kohustada Y (endine Y) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX teises jaos järjekorral 9.12 senise

2-19-4843

omaniku Y (endine Y) kustutamiseks ning Q omanikuna sissekandmiseks.

Kohtuotsus asendab vastavad tahteavaldused.

2.4. Jagada Q ja C ühisvarasse kuuluva kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr

XXXXXXX), 1/8 kaasomandi osa ning lõpetada Q ja C ühisomand nimetatud

kinnisasja 1/8 kaasomandi osa suhtes.

2.5. Müüa kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) 1/8 kaasomandi

osa avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha Q ja C vahel

võrdsetes osades.

2.6. Jätta rahuldamata X nõue jätta kogu kinnisasja müügist saadud raha (pärast

müügi korraldamise kulude mahaarvamist) Q-le.

2.7. Harju Maakohtu 3. oktoobri 2019. a määrusega rakendatud hagi tagamise

abinõu jätta otsuse täitmist tagava abinõuna kehtima.

Menetluskulude jaotus

2.8. Jätta maakohtu menetluskulud 10% osas X, 10% osas solidaarselt Q ja C

kanda, 80% osas solidaarselt kõigi kostjate kanda. Apellatsioonimenetluse

kulud jätta poolte enda kanda.

2.9. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

3. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 28. märtsil 2019 hagi Y (endine nimi Y, kostja I) vastu ning hagi

täpsustused, milles hageja märkis kostjateks ka C (kostja II) ning Q (kostja III) ning, milles

hageja palus:

-

tunnistada kostjate I, II ja III vahel 6. juulil 2017 sõlmitud kinnisasja asukohaga XXX

(registriosa nr XXXXXXX) kaasomandi osa (kinnisasja kaasomandi osa) kinkeleping

ja asjaõigusleping kehtetuks tingimusel, et kohtumenetluse ajal jõustub kohtuotsus

kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX ning alustatakse täitemenetlust nimetatud asjas tehtud

kohtuotsuse täitmiseks;

-

kohustada kostjat I tagastama kostjale III kinnisasja kaasomandi osa tingimusel, et

kostjate vahel 6. juulil 2017 sõlmitud kinnisasja kaasomandi osa kinkeleping ja

asjaõigusleping tunnistatakse kehtetuks;

2-19-4843

-

kohustada kostjat I andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasja II jakku kantud 9.12

järjekorral olev senine omanik kostja I ning kanda registriossa nr XXXXXXX II jakku

omanikuna kostja III vastavalt praeguses kohtuasjas tehtud kohtulahendile ning

asendada kostja I nõusolek kohtulahendiga;

-

jagada kostja II ja kostja III ühisvara tingimusel, et praeguse kohtumenetluse ajal

jõustub kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX ning alustatakse täitemenetlust

nimetatud asjas tehtud kohtuotsuse täitmiseks;

-

lõpetada kostja II ja kostja III ühisomand kinnisasja kaasomandi osale;

-

müüa kinnisasja kaasomandi osa avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud

summa (pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist) kostjale III.

Menetluskulud jätta kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt põhjustas kostja III hagejale kuriteoga raske

tervisekahjustuse. Hageja esitas kriminaalasjas kostja III vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Maakohus mõistis kostja III kuriteos süüdi ja mõistis kostjalt III hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitise 50 000 eurot ning menetluskulud 11 169 eurot.

1.2. Hagejale teadaolevalt puudub kostjal III likviidne vara, mis kataks kostja III vastu

esitatavaid nõudeid. 6. juulil 2017 sõlmisid kostjad kolmepoolse lepingu, millega kostja II ja

kostja III kinkisid XXX asuva kinnisasja kostjale I ning kostja I kanti uue omanikuna

kinnistusraamatusse. Samuti kinkis kostja III 6. juulil 2017 sõlmitud kinkelepingu alusel korteri

asukohaga WWW, Tallinn (registriosa nr XXXXXX), oma abikaasale, kostjale II ning 6. juulil

2017 kanti kinnistamisavalduse alusel kostja II kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse.

Kinkelepingu tegemiseni kuulus viimati nimetatud korter kostjale III. 12. märtsil 2019

võõrandas kostja II korteri asukohaga WWW, Tallinn U-le. Kostja III selline käitumine viitab

sellele, et kostjad üritavad vältida kostja III poolt hagejale tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist.

1.3. Hagi esitamise ajal oli kostja III suhtes pooleli kriminaalmenetlus. Hagi esitamise ajal ei

olnud kohtuotsus jõustunud, kuna kostja III kaebas otsuse edasi Riigikohtusse. Eeltoodud

põhjustel oli hageja sunnitud esitama tingimusliku tagasivõtmise hagi kostjate vastu.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja I vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Hagi ei ole võimalik rahuldada, sest selle esitamise ajal ei olnud hagejal täitedokumenti.

Otsus, millega mõisteti kostjalt kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis, jõustus 7. oktoobril 2019.

2) Täitedokumendi saamise ajaks oli möödunud kaks aastat kinkelepingu sõlmimisest.

Seega on hagi esitamise ajaks möödunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 189 lg-s 1

sätestatud õigust lõpetav tähtaeg. Hagi esitamise ajal ei olnud TMS §-i 187 koosseis

täidetud, seega ei saa hageja hagi TMS § 189 alusel rahuldada.

2-19-4843

3) Hageja saaks hagi esitada TMS § 188 alusel, kuid sel juhul peab hageja tõendama, et

kinkeleping sõlmiti hageja huvide teadliku kahjustamise eesmärgil. Sellist eesmärki

kostjatel ei olnud. Kui kostja III oleks tahtnud hageja huve kahjustada, oleks ta võinud

kinkida vaidlusaluse kinnisasja kostjale II, mitte kostjale I.

4) Kostja I toetas oma vanemaid, kelle ainukeseks sissetulekuks viimase 15 aasta jooksul

oli vanaduspension. Seetõttu oli kostja I ja tema vanemate vahel kokkulepe, et

vanaduspõlves kolivad vanemad tagasi Ukrainasse ning vaidlusalune kinnisasi

kingitakse kostjale I. Kostja teadis kostjate II ja III soovist kinnisasi kostjale I kinkida

juba 2015. aastast.

5) Kostja I ei teadnud kinkelepingu sõlmimise ajal kriminaalmenetlusest ning ei pidanudki

teadma, et kostjal III võib olla mittevaralise kahju hüvitamise kohustus.

6) Kostja I ei ole kinnisasja 25 kuu jooksul pärast selle omanikuks saamist võõrandanud.

3. Kostja II ja kostja III hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 10. septembri 2020. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus tunnistas

kehtetuks kostjate vahel 6. juulil 2017 sõlmitud kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr

XXXXXXX) 1/8 kaasomandi osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu. Maakohus kohustas kostjat

I andma nõusoleku kostja I omanikuna kinnistusraamatust kustutamiseks ning kostja III

kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Maakohus jagas kostja II ja kostja III

ühisvarasse kuuluva kinnistu 1/8 kaasomandi osa ning lõpetas kostja II ja kostja III ühisomandi

kinnisasja 1/8 kaasomandi osa suhtes. Maakohus määras, et kinnisasja 1/8 kaasomandi osa

müüakse avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha tuleb jagada kostja II ja kostja III

vahel võrdsetes osades. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude jätta kogu kinnisasja

müügist saadud raha pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist kostjale III. Maakohus

jättis 3. oktoobri 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu otsuse täitmist tagava

abinõuna kehtima. Menetluskulud jättis maakohus 10% ulatuses hageja kanda, 30% ulatuses

kostja I kanda, 30% ulatuses kostja II kanda ning 30% ulatuses kostja III kanda. Menetluskulude

rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

-

kostjad sõlmisid 6. juulil 2017 Tallinna notar Evi Paberit tõestatud kinnistu 1/8

kaasomandiosa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostjad II ja III kinkisid neile

kuuluva 1/8 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga XXX kostjale I;

-

Harju Maakohtu 7. detsembri 2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX

rahuldati hageja tsiviilhagi ja mõisteti kostjalt III hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis 50 000 eurot ja menetluskulud 11 169 eurot. Kohtuotsus jõustus 7. oktoobril

2019.

-

Hageja esitas 11. oktoobril 2019 täitmisavalduse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele.

-

Kohtutäitur väljastas 6. veebruaril 2020 hagejale teate täitemenetluse kohta, millest

nähtub, et täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri on kostjale III 23. oktoobril 2019

isiklikult kätte toimetatud.

-

Kostja III täitmisteates märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võlga ei tasunud.

2-19-4843

-

Kohtutäituri 2. juuni 2020 teate kohaselt ei ole kostja III kohta tehtud kohtuotsust

võimalik täita ega võlga sisse nõuda, kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele

sissenõuet pöörata.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt taotleb hageja kostjate sõlmitud lepingu

täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist. Kohus tunnistab võlgniku

sõlmitud kinkelepingu kehtetuks, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks

aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Hageja esitas kinkelepingu

tagasivõitmise hagi tingimuslikuna, seades selle rahuldamise sõltuvusse kriminaalasjas nr X-

XX-XXXXX tehtava lahendi jõustumisest ning täitemenetluse algatamisest. Tulevase nõude

täitmise hagi võib esitada, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 lg 1).

4.3. Hagejal on kostja III vastu kehtiv täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1

p-i 1 mõttes. Täitedokumendiks on maakohtu 7. detsembri 2018. a otsus kriminaalasjas nr X-

XX-XXXXX, mille alusel võlg on muutunud sissenõutavaks. Hageja on tõendanud, et tema

esitatud täitmisavalduse alusel on algatatud täitemenetlus nr 022/2019/6817 kostja II suhtes

61 169 euro suuruse võla sissenõudmiseks (kahjuhüvitis 50 000 eurot ning menetluskulud

11 169 eurot). Kohtutäituri 2. juuni 2020. a teatega on tõendatud, et kostjal III puudub

registrisse kantud vara, mille arvel hageja nõue rahuldada. Kostja III pangakontod on alates 25.

novembrist 2019 arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Kostja III

viibib kuni 8. juulini 2030 Tallinna Vanglas. Kohtutäitur edastas 25. novembril 2019 Riigi

Tugiteenuste Keskusele kinnipeetava isiku (kostja III) arvel vara arestimise akti, kuid

väljamakseid ei ole toimunud. Kuna kostjal III puudub vara, siis ei ole sissenõudmisega

võimalik nõuet rahuldada.

4.4. Järgnevalt hindas maakohus 6. juulil 2017 kostjate vahel sõlmitud kinkelepingu

tagasivõitmise eelduste täidetust. Hageja esitas kostjate vastu hagi 28. märtsil 2019. Seega on

kinkeleping tehtud vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist ning kohaldada tuleb TMS § 189

lg-t 1. Kostja III kinkis neli päeva pärast hagejale vigastuste tekitamist (hageja tulistamist) ning

enne riigist põgenemise katset mõlemad kinnisasjad oma lähedastele. Kostjad ei ole tõendanud,

et tegemist oli tavapärase kinkega, mis vastas kostja III majanduslikule olukorrale (TMS § 189

lg 3). Seega kuulub kinkeleping tagasivõitmisele ning maakohus tunnistas selle kehtetuks. Kui

kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma

sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos

vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete

esitamise järjekorrale (TMS § 195 lg 1). Seega on kostjal III kohustus anda tehingu alusel saadu

välja. Maakohtu hinnangul on kinnistu mõttelise osa tagastamise nõue kaetud kinnistusraamatu

kannete tegemiseks tahteavalduste andmisega. Sellest tulenevalt ei ole vaja kostjat I eraldi

kohustada kinnisasja osa tagastama.

4.5. Kinnisasi oli hagi esitamise seisuga endiselt kostja I omandis. Kuivõrd kinnisasja kohta

tehtud kinnistusraamatu kandel on õigustloov tähendus, tuleb kinnisasja tagastamiseks kanda

kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kostja I asemel kostja III. Kuigi nimetatud kinnisasja

mõtteline osa on ühisomandis, tuleb kinnisasja tagastamiseks kanda kinnistusraamatusse kostja

III. Selleks

tuleb

tsiviilseadustiku

üldosa

seaduse

(TsÜS) § 68

lg 5

ja

kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 ja lg 8 alusel kostja I tahteavaldus asendada praeguses asjas

tehtava kohtuotsusega.

4.6. Hageja ühisvara jagamise nõude osas leidis maakohus, et ühisvara jagamist ei takista

asjaolu, et kostjad II ja III ei ole menetluses oma seisukohti esitanud. Hageja taotles kostjate II

ja III ühisvara jagamist selliselt, et tagasivõitmise hagi tulemusel kehtetuks tunnistatud

kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tagasitäitmise tulemusena lõpetatakse kostjate II ja III

2-19-4843

ühisomand kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus tuvastas kostja II ja

kostja III rahvastikuregistri abielukande alusel, et kostjad II ja III on alates 1989. aastast abielus.

Kostja III kanti kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 7. septembril 2000, seega on

kinnisasi kostjate II ja III ühisvara. Maakohus lõpetas kostjate II ja III ühisomandi 1/8

kaasomandi osa suhtes ning määras, et kinnisasja 1/8 kaasomandi osa tuleb müüa avalikul

enampakkumisel. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole kohtule põhjendanud, miks tuleks

kogu ühisomandi müügist saadud raha jätta üksnes kostjale III, siis ei ole see nõue põhjendatud

ning tuleb rahuldamata jätta. Müügitulem tuleb jagada kostja II ja kostja III vahel võrdsetes

osades (perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3).

4.7. Maakohus leidis, et 3. oktoobri 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb

TsMS § 445 lg 2 kohaselt kuni kohtuotsuse täitmiseni jõusse jätta.

4.8. Kuna maakohus rahuldas hagi neljast nõudest kolme osas tervikuna, jättis maakohus

menetluskulud 90% ulatuses kostjate kanda ning 10% ulatuses hageja kanda. TsMS § 165 lg 1

kohaselt vastutavad kaaskostjad menetluskulude kandmise eest võrdsetes osades, kui kohus ei

määra teisiti. Seega tuleb iga kostja kanda jätta 30% menetluskuludest. Maakohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebused

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 10. septembri 2020. otsuse

tühistada osas,

- millega maakohus jagas kinnisasja 1/8 kaasomandi osa müügist saadud raha kostjate II

ja III vahel võrdsetes osades ning osas,

- millega maakohus jättis menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ning 30% ulatuses

iga kostja kanda.

Hageja palub vaidlustatud osas teha uue otsuse, millega rahuldada hagi selliselt, et jätta

kinnisasja 1/8 kaasomandiosa müügist saadud raha üksnes kostjale III. Menetluskulud palub

hageja jätta solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud 80% ulatuses

kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II ja 10% ulatuses kostja III kanda. Kui ringkonnakohus

ei

saa

vaidlust

ise

lahendada,

saata

asi

uueks

lahendamiseks

maakohtule.

Apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt jätta

apellatsioonimenetluse kulud 80% ulatuses kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II ja 10%

ulatuses kostja III kanda.

5.1. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjate II ja III ühisomandisse kuuluva

kinnisasja müügitulem tuleb jagada kostjate II ja III vahel võrdsetes osades. Kostja III sõlmis

6. juulil 2017 korteriomandi kinkelepingu, millega kinkis oma lahusvara hulka kuulunud

korteriomandi asukohaga WWW, Tallinn oma abikaasale kostjale II varalistest kohustustes

kõrvalehoidmise eesmärgil (vt hagiavalduse p 2.2.7). Hageja esitas oma väidete tõendamiseks

korteri asukohaga WWW, Tallinn kinkelepingu. Kostja II müüs nimetatud korteriomandi

kolmandale isikule. Kostjad on hinnanud korteri asukohaga WWW, Tallinn väärtuseks 50 000

eurot ning korteri asukohaga XXX väärtuseks 28 659 eurot. Järelikult on kostja II rikastunud

kinkelepingu alusel oluliselt kostja III lahusvara arvelt. Nimetatud seisukoha ja tõendid on

maakohus otsuse tegemisel jätnud täielikult tähelepanuta ja arvestamata.

5.2. Maakohus oleks pidanud tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise tulemusena jõudma

järeldusele, et praegusel juhul ei ole põhjendatud kostjate II ja III vahel kinnisasja asukohaga

XXX müügist saadud raha jagamine võrdsetes osades. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse

ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole

kokku lepitud teisiti. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus lahendama kaasomandi

2-19-4843

lõpetamise poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Praegusel juhul kinkis kostja III

mõlemad kinnisasjad enda varatuks muutmise eesmärgil vahetult enne Eestist põgenemist oma

lähikondsetele. Seega puudus kostjal III kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise soov ning ta tegi

kõik endast oleneva kahju hüvitamise vältimiseks. Vasara tn 2c korteri müümise tulemusena

omandas kostja II kostja III lahusvara arvelt vähemalt 50 000 eurot. Maakohtu praeguses asjas

tehtud otsuse kohaselt peaks kostja II saama lisaks eeltoodule poole korteri asukohaga XXX

müügist saadud rahast. Võttes aluseks, et korteri asukohaga XXX väärtuseks oli kinkelepingu

kohaselt 28 659 eurot, siis saaks kostja II kinnistu müügi järel veel 14 329 eurot 50 senti, millest

tuleb maha arvata müügi korraldamise kulud. Seega tekiks sellise lahenduse korral olukord, kus

kostja II on saanud vara kokku 64 329 eurot 50 senti ning kostja III 14 329 eurot 50 senti. Sellist

vara jaotust ei saa pidada õiglaseks ega kostja III huvidega kooskõlas olevaks. Arvestades

kinkelepingu sõlmimise asjaolusid, tuleb praegusel juhul kalduda kõrvale poolte võrdsuse

põhimõttest ning jagada kostjate II ja III ühisomandis oleva korteri asukohaga XXX, Tallinn

müügist saadud raha selliselt, et see jääb tervikuna kostjale III. Selle hageja seisukoha on

maakohus lahendi tegemisel tähelepanuta jätnud. Oluline on arvestada ka seda, et kostja II ja

kostja III ei ole sellele hageja seisukohale vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja I vastuses

hageja apellatsioonkaebusele toonud välja ühtegi põhistust, mis võiks kinnitada, et ühisvara

jagamine maakohtu otsuses toodud viisil on põhjendatud.

5.3. Kuna maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude jätta kinnisasja müügist

saadud raha üksnes kostjale III, siis vaidlustab hageja ka maakohtu määratud menetluskulude

jaotuse. Praegusel juhul ei ole põhjendatud TsMS § 165 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaldamine,

mille kohaselt kostjad vastutavad menetluskulude kandmise eest võrdsetes osades. Maakohus

oleks pidanud lähtuma TsMS § 165 lg 1 teisest lausest, mis võimaldab olukorras, kus kostjad

on osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võtta selle menetluskulude jaotamisel

aluseks. TsMS § 165 lg-st 2 tulenevalt ei pea kaaskostjad kandma teise kaaskostja esitatud

avalduste, taotlusete, väidete ja tõenditega seotud menetluskulusid. Praegusel juhul on

menetluses aktiivselt osalenud vaid kostja I ning muuhulgas esitanud taotlusi, mille eesmärk oli

menetlust venitada. Kostja I on esitanud taotlusi ka teisi kostjaid puudutavates küsimustes.

Kostjad II ja III ei ole hagile vastanud ega menetluses oma seisukohti esitanud. Maakohus ei

ole nendele asjaoludele menetluskulude jaotamisel tähelepanu pööranud. Praeguse menetluse

asjaolusid arvestades tuleks menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda või jaotada selliselt,

et need jäävad 80% ulatuses kostja I kanda ning kostja II kanda 10% ulatuses ja kostja III kanda

samuti 10% ulatuses. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui kaotanud poolel on mitu kostjat, tuleb

neil üldjuhul vastutada vastaspoole menetluskulude eest solidaarselt, kui nad teostavad ühist

õigust või kaitsevad ennast ühiselt. Kostja I on menetluses tegutsenud ka kostja II ja kostja III

huvides, seega peaksid kostjad ka menetluskulud solidaarselt kandma. Kuid kostjate

solidaarvastutus ei välista ka TsMS § 165 lg 2 kohaldamist. Seega palub hageja alternatiivselt

jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II kanda ja 10%

ulatuses kostja III kanda.

5.4. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda või

alternatiivselt 80% ulatuses kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II ja 10% ulatuses kostja

III kanda.

6. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a

otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada.

6.1. Kostja I hinnangul oleks maakohus pidanud menetluskulude jaotamisel arvestama

asjaoluga, et kostjat I puudutasid hageja nõuetest ainult kaks esimest (kinkelepingu kehtetuks

tunnistamise nõue ning nõue kohustada kostjat I tegema tahteavalduse kinnistusraamatus

2-19-4843

vaidlusaluse kinnisasja omanikukande muutmiseks). Kolmandas ja neljas nõue ei olnud

suunatud kostja I vastu. Seega oleks menetluskulude jaotus pidanud olema järgmine:

-

esimese ja teise nõudega seotud menetluskulud (50% kõigist menetluskuludest) oleks

tulnud jätta kostja I kanda;

-

kolmanda nõudega seotud menetluskulud (25% kõigist menetluskuludest) jätta kostjate

II ja III kanda võrdsetes osades;

-

neljanda nõudega seotud menetluskulud (25% kõigist menetluskuludest) jätta pooles

ulatuses ehk 12,5% ulatuses kostjate II ja III kanda ning 12,5% ulatuses hageja kanda.

Seega oleks menetluskulud tulnud jaotada järgmiselt: kostja I kanda jäävad 16,67 %, kostjate

II ja III kummagi kanda 35,415% ning hageja kanda 12,5% menetluskuludest.

6.2. 8. juuni 2020. a vastuses tegi kostja I hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille

kohaselt kostja I tasub hagejale 10 000 eurot. See summa oleks vastanud poolele vaidlusaluse

kinnisasja turuväärtusest. Äärmiselt ebaõiglane oleks mõista hageja menetluskulud välja

kostjalt I tsiviilasja eest, mille oleks saanud lõpetada kostja I pakutud kompromissina.

Arvestada tuleb ka seda, et praeguse tsiviilasja menetlus oli tingitud kostja III käitumisest.

Vastustajate seisukohad

7. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kostjad II ja III apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

8. Hageja vaidles kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata.

Kompromissi osas selgitas hageja, et oli valmis kostjaga I kompromissi sõlmima 2019. a lõpus,

kui hageja edastas kostjale I tutvumiseks kompromissi projekti. Kostja I hageja

kompromissiettepanekule ei vastanud. Kostja I esitas omapoolse kompromissi alles 8. juunil

2020 pärast seda, kui maakohus oli teatanud menetlusosalistele eelmenetluse lõpetamisest

26. juunil 2020. Arvestades praeguse asja asjaolusid, mille kohaselt ei ole kinnisasja müügist

saadu jagamine kostjate II ja III vahel võrdsetes osades põhjendatud, ei olnud hageja jaoks

kostja I pakutud viisil kompromissi sõlmimine mõistlik. Seda eriti olukorras, kus poolte endi

kanda oleksid jäänud menetluskulud. Praeguses asjas ei oleks õiglane jätta menetluskulusid

tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Seega ei ole hageja kostjalt I ühtegi tõsiseltvõetavat

kompromissettepanekut saanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt

menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus millega määrata, et maakohtu menetluskulud

jäävad 10% X kanda, 10% solidaarselt Q ja C kanda, 80% solidaarselt kõigi kostjate kanda.

Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. X apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt. Y apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Apellatsiooniastmes ei ole pooled vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus

tunnistas kehtetuks 6. juulil 2017 sõlmitud kinnisasja asukohaga XXX 1/8 kaasomandi osa

kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, kohustas kostjat I andma nõusoleku kostja III kinnisasja

omanikuna sissekandmiseks, jagas kostja III ja kostja II ühisvarasse kuuluva kinnisasja

asukohtaga XXX 1/8 kaasomandi osa ning määras selle müümise avalikul enampakkumisel.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kaasomandi osa müügist saadud raha tuleb jagada kostja III ja

2-19-4843

kostja II vahel võrdsetes osades või määrata üksnes kostjale III. Samuti vaidlevad pooled

menetluskulude jaotuse üle.

11. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti määranud, et kaasomandi osa müügist saadud

raha tuleb jagada kostja III ja kostja II vahel võrdsetes osades.

11.1. Sissenõudja nõue võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks tuleneb TMS § 14 lg-st

2 ja PKS §-st 37. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi

lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 37 järgi ei

ole alust ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui abikaasad ei ole selles

eelnevalt kokku leppinud. Kohtupraktikas on selgitatud, et sissenõudjal on õigus esitada selline

ühisvara jagamise hagi, milles nõutakse vaid osa ühisvarasse kuuluvate esemete või ka vaid ühe

eseme, nt kinnistu jagamist (RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 21). Ühisvara jagamisel võib

iseenesest olla asjakohane arvestada abikaasade vahelisi nõudeid, näiteks PKS § 34

hüvitisnõudeid (RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491). PKS § 34 järgi võivad hüvitisnõuded

tekkida eelkõige teise abikaasa vara kasutuseelise saamisest.

11.2. Hageja väitel tuleb müügist saadud tulem määrata kostjale III seetõttu, et kostja III on

pärast kuriteo sooritamist kinkinud enda lahusvaraks oleva korteri kostjale II. Vaidlust ei ole

selles, et kostja III kinkis 6. juulil 2017 korteri asukohaga WWW, Tallinn (registriosa nr

XXXXXX) oma abikaasale, kostjale II. 12. märtsil 2019 võõrandas kostja II korteri asukohaga

WWW, Tallinn U-le 47 900 euro eest.

11.3. Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja esile toodud asjaolud põhjust PKS § 37 lg 3 alusel

müügitulemi jaotamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda. PKS § 37 ei näe ette, et tulemi

jaotamisel tuleb arvesse võtta eelnevalt abikaasale tehtud kingitusi. Hageja esile toodud

asjaoludel ei tekkinud abikaasadel ka PKS § 34 järgi hüvitisnõudeid, mida müügitulemi

jaotamisel saaks arvestada. Isegi kui leiaks tõendamist, et kostja III tegi kinke oma abikaasale

eesmärgiga muuta end varatuks, ei oleks alust osade võrdsusest kõrvale kalduda. See asjaolu,

eeldusel, et täidetud on ka muud TMS § 189 lg 1 tingimused, võiks anda aluse kinkelepingu

kehtetuks tunnistamiseks, kuid sellist nõuet ei ole hageja esitanud.

12. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt

menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või

-kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades,

kui kohus ei määra teisiti. Kohtupraktikas on selgitatud, et nõude eripära võib tingida kulude

jätmise TsMS § 165 lg 1 järgi kaotanud poolte kanda solidaarselt (RKTKo, 28.04.2010, 3-2-1-

31-10, p 34).

12.1. Praegusel juhul olid kostjad III, II ja I vältimatud kaaskostjad kinkelepingu kehtetuks

tunnistamise nõude osas ja kostjad III ja II vältimatud kaaskostjad ühisvara jagamise nõude

osas. Vältimatud kaaskostjad on täitemenetluses esitatava tehingu tagasivõitmise hagi puhul

tagasivõidetava tehingu pooled (TMS § 187 lg 1 esimene lause), nagu ka täitemenetluses

esitatava ühisvara jagamise hagi puhul mõlemad ühisomanikud (RKTKo, 20.12.2016, 3-2-1-

74-16, p 23). Kolleegiumi arvates on vältimatute kaaskostjate kahjuks otsuse tegemine

olemuslikult sarnasem solidaarkohustuse (TsMS § 165 lg 3) olukorrale ja sel juhul on

põhjendatud kulude jätmine kostjate kanda solidaarselt.

12.2. Kolleegium muudab maakohtu otsust menetletavate nõuete proportsiooni osas (TsMS §

165 lg 1 teine lause). Maakohtu menetluskulud jäävad 10% X kanda, 10% solidaarselt Q ja C

kanda, 80 % solidaarselt Y, Q ja C kanda. Kolleegiumi hinnangul seondub valdav osa

menetlustoiminguid maakohtus kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõudega ning üksnes

väiksem osa seondub ühisvara jagamise nõudega. Seetõttu tuleb valdav osa kulusid jätta kõigi

2-19-4843

kostjate kanda solidaarselt. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi poolte

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt