2-19-4843/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a otsus osaliselt menetluskulude 10% X kanda, 10% solidaarselt Q ja C kanda, 80 % solidaarselt Y, Q ja C kanda.
Legislator headnote
AI generated2-19-4843/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a otsus osaliselt menetluskulude 10% X kanda, 10% solidaarselt Q ja C kanda, 80 % solidaarselt Y, Q ja C kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-4843
Kohtuasi
X hagi Y (endine nimi Y), C ja Q vastu tehingu
kehtetuks
tunnistamise,
tagasitäitmise,
ühisvara
jagamiseks ja ühisomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Y apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja
Gretta Oltjer-Timberg
Kostja Y (isikukood XXXXXXXX)
Kostja C (isikukood XXXXXXXX)
Kostja Q (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a otsus osaliselt menetluskulude
jaotuse osas ja teha uus otsus millega määrata, et maakohtu menetluskulud jäävad
10% X kanda, 10% solidaarselt Q ja C kanda, 80 % solidaarselt Y, Q ja C kanda.
2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
2.1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.2. Tunnistada kehtetuks X (käesoleval ajal X), C ja Q vahel kinnisasja asukohaga
XXX (registriosa nr XXXXXXX) 1/8 kaasomandi osa kohta 6. juulil 2017
sõlmitud kinkeleping ja asjaõigusleping.
2.3. Kohustada Y (endine Y) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX teises jaos järjekorral 9.12 senise
2-19-4843
omaniku Y (endine Y) kustutamiseks ning Q omanikuna sissekandmiseks.
Kohtuotsus asendab vastavad tahteavaldused.
2.4. Jagada Q ja C ühisvarasse kuuluva kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr
XXXXXXX), 1/8 kaasomandi osa ning lõpetada Q ja C ühisomand nimetatud
kinnisasja 1/8 kaasomandi osa suhtes.
2.5. Müüa kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) 1/8 kaasomandi
osa avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha Q ja C vahel
võrdsetes osades.
2.6. Jätta rahuldamata X nõue jätta kogu kinnisasja müügist saadud raha (pärast
müügi korraldamise kulude mahaarvamist) Q-le.
2.7. Harju Maakohtu 3. oktoobri 2019. a määrusega rakendatud hagi tagamise
abinõu jätta otsuse täitmist tagava abinõuna kehtima.
Menetluskulude jaotus
2.8. Jätta maakohtu menetluskulud 10% osas X, 10% osas solidaarselt Q ja C
kanda, 80% osas solidaarselt kõigi kostjate kanda. Apellatsioonimenetluse
kulud jätta poolte enda kanda.
2.9. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva
kohtuotsuse jõustumist.
3. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. X (hageja) esitas 28. märtsil 2019 hagi Y (endine nimi Y, kostja I) vastu ning hagi
täpsustused, milles hageja märkis kostjateks ka C (kostja II) ning Q (kostja III) ning, milles
hageja palus:
-
tunnistada kostjate I, II ja III vahel 6. juulil 2017 sõlmitud kinnisasja asukohaga XXX
(registriosa nr XXXXXXX) kaasomandi osa (kinnisasja kaasomandi osa) kinkeleping
ja asjaõigusleping kehtetuks tingimusel, et kohtumenetluse ajal jõustub kohtuotsus
kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX ning alustatakse täitemenetlust nimetatud asjas tehtud
kohtuotsuse täitmiseks;
-
kohustada kostjat I tagastama kostjale III kinnisasja kaasomandi osa tingimusel, et
kostjate vahel 6. juulil 2017 sõlmitud kinnisasja kaasomandi osa kinkeleping ja
asjaõigusleping tunnistatakse kehtetuks;
2-19-4843
-
kohustada kostjat I andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasja II jakku kantud 9.12
järjekorral olev senine omanik kostja I ning kanda registriossa nr XXXXXXX II jakku
omanikuna kostja III vastavalt praeguses kohtuasjas tehtud kohtulahendile ning
asendada kostja I nõusolek kohtulahendiga;
-
jagada kostja II ja kostja III ühisvara tingimusel, et praeguse kohtumenetluse ajal
jõustub kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX ning alustatakse täitemenetlust
nimetatud asjas tehtud kohtuotsuse täitmiseks;
-
lõpetada kostja II ja kostja III ühisomand kinnisasja kaasomandi osale;
-
müüa kinnisasja kaasomandi osa avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud
summa (pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist) kostjale III.
Menetluskulud jätta kostjate kanda.
1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt põhjustas kostja III hagejale kuriteoga raske
tervisekahjustuse. Hageja esitas kriminaalasjas kostja III vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju
hüvitamiseks. Maakohus mõistis kostja III kuriteos süüdi ja mõistis kostjalt III hageja kasuks
välja mittevaralise kahju hüvitise 50 000 eurot ning menetluskulud 11 169 eurot.
1.2. Hagejale teadaolevalt puudub kostjal III likviidne vara, mis kataks kostja III vastu
esitatavaid nõudeid. 6. juulil 2017 sõlmisid kostjad kolmepoolse lepingu, millega kostja II ja
kostja III kinkisid XXX asuva kinnisasja kostjale I ning kostja I kanti uue omanikuna
kinnistusraamatusse. Samuti kinkis kostja III 6. juulil 2017 sõlmitud kinkelepingu alusel korteri
asukohaga WWW, Tallinn (registriosa nr XXXXXX), oma abikaasale, kostjale II ning 6. juulil
2017 kanti kinnistamisavalduse alusel kostja II kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse.
Kinkelepingu tegemiseni kuulus viimati nimetatud korter kostjale III. 12. märtsil 2019
võõrandas kostja II korteri asukohaga WWW, Tallinn U-le. Kostja III selline käitumine viitab
sellele, et kostjad üritavad vältida kostja III poolt hagejale tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamist.
1.3. Hagi esitamise ajal oli kostja III suhtes pooleli kriminaalmenetlus. Hagi esitamise ajal ei
olnud kohtuotsus jõustunud, kuna kostja III kaebas otsuse edasi Riigikohtusse. Eeltoodud
põhjustel oli hageja sunnitud esitama tingimusliku tagasivõtmise hagi kostjate vastu.
Kostjate vastuväited
2. Kostja I vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja I vastuväited on kokkuvõttes järgmised:
1) Hagi ei ole võimalik rahuldada, sest selle esitamise ajal ei olnud hagejal täitedokumenti.
Otsus, millega mõisteti kostjalt kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX hageja kasuks välja
mittevaralise kahju hüvitis, jõustus 7. oktoobril 2019.
2) Täitedokumendi saamise ajaks oli möödunud kaks aastat kinkelepingu sõlmimisest.
Seega on hagi esitamise ajaks möödunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 189 lg-s 1
sätestatud õigust lõpetav tähtaeg. Hagi esitamise ajal ei olnud TMS §-i 187 koosseis
täidetud, seega ei saa hageja hagi TMS § 189 alusel rahuldada.
2-19-4843
3) Hageja saaks hagi esitada TMS § 188 alusel, kuid sel juhul peab hageja tõendama, et
kinkeleping sõlmiti hageja huvide teadliku kahjustamise eesmärgil. Sellist eesmärki
kostjatel ei olnud. Kui kostja III oleks tahtnud hageja huve kahjustada, oleks ta võinud
kinkida vaidlusaluse kinnisasja kostjale II, mitte kostjale I.
4) Kostja I toetas oma vanemaid, kelle ainukeseks sissetulekuks viimase 15 aasta jooksul
oli vanaduspension. Seetõttu oli kostja I ja tema vanemate vahel kokkulepe, et
vanaduspõlves kolivad vanemad tagasi Ukrainasse ning vaidlusalune kinnisasi
kingitakse kostjale I. Kostja teadis kostjate II ja III soovist kinnisasi kostjale I kinkida
juba 2015. aastast.
5) Kostja I ei teadnud kinkelepingu sõlmimise ajal kriminaalmenetlusest ning ei pidanudki
teadma, et kostjal III võib olla mittevaralise kahju hüvitamise kohustus.
6) Kostja I ei ole kinnisasja 25 kuu jooksul pärast selle omanikuks saamist võõrandanud.
3. Kostja II ja kostja III hagile ei vastanud.
Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas 10. septembri 2020. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus tunnistas
kehtetuks kostjate vahel 6. juulil 2017 sõlmitud kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr
XXXXXXX) 1/8 kaasomandi osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu. Maakohus kohustas kostjat
I andma nõusoleku kostja I omanikuna kinnistusraamatust kustutamiseks ning kostja III
kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Maakohus jagas kostja II ja kostja III
ühisvarasse kuuluva kinnistu 1/8 kaasomandi osa ning lõpetas kostja II ja kostja III ühisomandi
kinnisasja 1/8 kaasomandi osa suhtes. Maakohus määras, et kinnisasja 1/8 kaasomandi osa
müüakse avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha tuleb jagada kostja II ja kostja III
vahel võrdsetes osades. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude jätta kogu kinnisasja
müügist saadud raha pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist kostjale III. Maakohus
jättis 3. oktoobri 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu otsuse täitmist tagava
abinõuna kehtima. Menetluskulud jättis maakohus 10% ulatuses hageja kanda, 30% ulatuses
kostja I kanda, 30% ulatuses kostja II kanda ning 30% ulatuses kostja III kanda. Menetluskulude
rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.
4.1. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
-
kostjad sõlmisid 6. juulil 2017 Tallinna notar Evi Paberit tõestatud kinnistu 1/8
kaasomandiosa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostjad II ja III kinkisid neile
kuuluva 1/8 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga XXX kostjale I;
-
Harju Maakohtu 7. detsembri 2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX
rahuldati hageja tsiviilhagi ja mõisteti kostjalt III hageja kasuks välja mittevaralise kahju
hüvitis 50 000 eurot ja menetluskulud 11 169 eurot. Kohtuotsus jõustus 7. oktoobril
2019.
-
Hageja esitas 11. oktoobril 2019 täitmisavalduse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele.
-
Kohtutäitur väljastas 6. veebruaril 2020 hagejale teate täitemenetluse kohta, millest
nähtub, et täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri on kostjale III 23. oktoobril 2019
isiklikult kätte toimetatud.
-
Kostja III täitmisteates märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võlga ei tasunud.
2-19-4843
-
Kohtutäituri 2. juuni 2020 teate kohaselt ei ole kostja III kohta tehtud kohtuotsust
võimalik täita ega võlga sisse nõuda, kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele
sissenõuet pöörata.
4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt taotleb hageja kostjate sõlmitud lepingu
täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist. Kohus tunnistab võlgniku
sõlmitud kinkelepingu kehtetuks, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks
aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Hageja esitas kinkelepingu
tagasivõitmise hagi tingimuslikuna, seades selle rahuldamise sõltuvusse kriminaalasjas nr X-
XX-XXXXX tehtava lahendi jõustumisest ning täitemenetluse algatamisest. Tulevase nõude
täitmise hagi võib esitada, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 lg 1).
4.3. Hagejal on kostja III vastu kehtiv täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1
p-i 1 mõttes. Täitedokumendiks on maakohtu 7. detsembri 2018. a otsus kriminaalasjas nr X-
XX-XXXXX, mille alusel võlg on muutunud sissenõutavaks. Hageja on tõendanud, et tema
esitatud täitmisavalduse alusel on algatatud täitemenetlus nr 022/2019/6817 kostja II suhtes
61 169 euro suuruse võla sissenõudmiseks (kahjuhüvitis 50 000 eurot ning menetluskulud
11 169 eurot). Kohtutäituri 2. juuni 2020. a teatega on tõendatud, et kostjal III puudub
registrisse kantud vara, mille arvel hageja nõue rahuldada. Kostja III pangakontod on alates 25.
novembrist 2019 arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Kostja III
viibib kuni 8. juulini 2030 Tallinna Vanglas. Kohtutäitur edastas 25. novembril 2019 Riigi
Tugiteenuste Keskusele kinnipeetava isiku (kostja III) arvel vara arestimise akti, kuid
väljamakseid ei ole toimunud. Kuna kostjal III puudub vara, siis ei ole sissenõudmisega
võimalik nõuet rahuldada.
4.4. Järgnevalt hindas maakohus 6. juulil 2017 kostjate vahel sõlmitud kinkelepingu
tagasivõitmise eelduste täidetust. Hageja esitas kostjate vastu hagi 28. märtsil 2019. Seega on
kinkeleping tehtud vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist ning kohaldada tuleb TMS § 189
lg-t 1. Kostja III kinkis neli päeva pärast hagejale vigastuste tekitamist (hageja tulistamist) ning
enne riigist põgenemise katset mõlemad kinnisasjad oma lähedastele. Kostjad ei ole tõendanud,
et tegemist oli tavapärase kinkega, mis vastas kostja III majanduslikule olukorrale (TMS § 189
lg 3). Seega kuulub kinkeleping tagasivõitmisele ning maakohus tunnistas selle kehtetuks. Kui
kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma
sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos
vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete
esitamise järjekorrale (TMS § 195 lg 1). Seega on kostjal III kohustus anda tehingu alusel saadu
välja. Maakohtu hinnangul on kinnistu mõttelise osa tagastamise nõue kaetud kinnistusraamatu
kannete tegemiseks tahteavalduste andmisega. Sellest tulenevalt ei ole vaja kostjat I eraldi
kohustada kinnisasja osa tagastama.
4.5. Kinnisasi oli hagi esitamise seisuga endiselt kostja I omandis. Kuivõrd kinnisasja kohta
tehtud kinnistusraamatu kandel on õigustloov tähendus, tuleb kinnisasja tagastamiseks kanda
kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kostja I asemel kostja III. Kuigi nimetatud kinnisasja
mõtteline osa on ühisomandis, tuleb kinnisasja tagastamiseks kanda kinnistusraamatusse kostja
III. Selleks
tuleb
tsiviilseadustiku
üldosa
seaduse
(TsÜS) § 68
lg 5
ja
kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 ja lg 8 alusel kostja I tahteavaldus asendada praeguses asjas
tehtava kohtuotsusega.
4.6. Hageja ühisvara jagamise nõude osas leidis maakohus, et ühisvara jagamist ei takista
asjaolu, et kostjad II ja III ei ole menetluses oma seisukohti esitanud. Hageja taotles kostjate II
ja III ühisvara jagamist selliselt, et tagasivõitmise hagi tulemusel kehtetuks tunnistatud
kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tagasitäitmise tulemusena lõpetatakse kostjate II ja III
2-19-4843
ühisomand kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus tuvastas kostja II ja
kostja III rahvastikuregistri abielukande alusel, et kostjad II ja III on alates 1989. aastast abielus.
Kostja III kanti kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 7. septembril 2000, seega on
kinnisasi kostjate II ja III ühisvara. Maakohus lõpetas kostjate II ja III ühisomandi 1/8
kaasomandi osa suhtes ning määras, et kinnisasja 1/8 kaasomandi osa tuleb müüa avalikul
enampakkumisel. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole kohtule põhjendanud, miks tuleks
kogu ühisomandi müügist saadud raha jätta üksnes kostjale III, siis ei ole see nõue põhjendatud
ning tuleb rahuldamata jätta. Müügitulem tuleb jagada kostja II ja kostja III vahel võrdsetes
osades (perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3).
4.7. Maakohus leidis, et 3. oktoobri 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb
TsMS § 445 lg 2 kohaselt kuni kohtuotsuse täitmiseni jõusse jätta.
4.8. Kuna maakohus rahuldas hagi neljast nõudest kolme osas tervikuna, jättis maakohus
menetluskulud 90% ulatuses kostjate kanda ning 10% ulatuses hageja kanda. TsMS § 165 lg 1
kohaselt vastutavad kaaskostjad menetluskulude kandmise eest võrdsetes osades, kui kohus ei
määra teisiti. Seega tuleb iga kostja kanda jätta 30% menetluskuludest. Maakohus
menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.
Apellatsioonkaebused
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 10. septembri 2020. otsuse
tühistada osas,
- millega maakohus jagas kinnisasja 1/8 kaasomandi osa müügist saadud raha kostjate II
ja III vahel võrdsetes osades ning osas,
- millega maakohus jättis menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ning 30% ulatuses
iga kostja kanda.
Hageja palub vaidlustatud osas teha uue otsuse, millega rahuldada hagi selliselt, et jätta
kinnisasja 1/8 kaasomandiosa müügist saadud raha üksnes kostjale III. Menetluskulud palub
hageja jätta solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud 80% ulatuses
kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II ja 10% ulatuses kostja III kanda. Kui ringkonnakohus
ei
saa
vaidlust
ise
lahendada,
saata
asi
uueks
lahendamiseks
maakohtule.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt jätta
apellatsioonimenetluse kulud 80% ulatuses kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II ja 10%
ulatuses kostja III kanda.
5.1. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjate II ja III ühisomandisse kuuluva
kinnisasja müügitulem tuleb jagada kostjate II ja III vahel võrdsetes osades. Kostja III sõlmis
6. juulil 2017 korteriomandi kinkelepingu, millega kinkis oma lahusvara hulka kuulunud
korteriomandi asukohaga WWW, Tallinn oma abikaasale kostjale II varalistest kohustustes
kõrvalehoidmise eesmärgil (vt hagiavalduse p 2.2.7). Hageja esitas oma väidete tõendamiseks
korteri asukohaga WWW, Tallinn kinkelepingu. Kostja II müüs nimetatud korteriomandi
kolmandale isikule. Kostjad on hinnanud korteri asukohaga WWW, Tallinn väärtuseks 50 000
eurot ning korteri asukohaga XXX väärtuseks 28 659 eurot. Järelikult on kostja II rikastunud
kinkelepingu alusel oluliselt kostja III lahusvara arvelt. Nimetatud seisukoha ja tõendid on
maakohus otsuse tegemisel jätnud täielikult tähelepanuta ja arvestamata.
5.2. Maakohus oleks pidanud tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise tulemusena jõudma
järeldusele, et praegusel juhul ei ole põhjendatud kostjate II ja III vahel kinnisasja asukohaga
XXX müügist saadud raha jagamine võrdsetes osades. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse
ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole
kokku lepitud teisiti. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus lahendama kaasomandi
2-19-4843
lõpetamise poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Praegusel juhul kinkis kostja III
mõlemad kinnisasjad enda varatuks muutmise eesmärgil vahetult enne Eestist põgenemist oma
lähikondsetele. Seega puudus kostjal III kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise soov ning ta tegi
kõik endast oleneva kahju hüvitamise vältimiseks. Vasara tn 2c korteri müümise tulemusena
omandas kostja II kostja III lahusvara arvelt vähemalt 50 000 eurot. Maakohtu praeguses asjas
tehtud otsuse kohaselt peaks kostja II saama lisaks eeltoodule poole korteri asukohaga XXX
müügist saadud rahast. Võttes aluseks, et korteri asukohaga XXX väärtuseks oli kinkelepingu
kohaselt 28 659 eurot, siis saaks kostja II kinnistu müügi järel veel 14 329 eurot 50 senti, millest
tuleb maha arvata müügi korraldamise kulud. Seega tekiks sellise lahenduse korral olukord, kus
kostja II on saanud vara kokku 64 329 eurot 50 senti ning kostja III 14 329 eurot 50 senti. Sellist
vara jaotust ei saa pidada õiglaseks ega kostja III huvidega kooskõlas olevaks. Arvestades
kinkelepingu sõlmimise asjaolusid, tuleb praegusel juhul kalduda kõrvale poolte võrdsuse
põhimõttest ning jagada kostjate II ja III ühisomandis oleva korteri asukohaga XXX, Tallinn
müügist saadud raha selliselt, et see jääb tervikuna kostjale III. Selle hageja seisukoha on
maakohus lahendi tegemisel tähelepanuta jätnud. Oluline on arvestada ka seda, et kostja II ja
kostja III ei ole sellele hageja seisukohale vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja I vastuses
hageja apellatsioonkaebusele toonud välja ühtegi põhistust, mis võiks kinnitada, et ühisvara
jagamine maakohtu otsuses toodud viisil on põhjendatud.
5.3. Kuna maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude jätta kinnisasja müügist
saadud raha üksnes kostjale III, siis vaidlustab hageja ka maakohtu määratud menetluskulude
jaotuse. Praegusel juhul ei ole põhjendatud TsMS § 165 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaldamine,
mille kohaselt kostjad vastutavad menetluskulude kandmise eest võrdsetes osades. Maakohus
oleks pidanud lähtuma TsMS § 165 lg 1 teisest lausest, mis võimaldab olukorras, kus kostjad
on osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võtta selle menetluskulude jaotamisel
aluseks. TsMS § 165 lg-st 2 tulenevalt ei pea kaaskostjad kandma teise kaaskostja esitatud
avalduste, taotlusete, väidete ja tõenditega seotud menetluskulusid. Praegusel juhul on
menetluses aktiivselt osalenud vaid kostja I ning muuhulgas esitanud taotlusi, mille eesmärk oli
menetlust venitada. Kostja I on esitanud taotlusi ka teisi kostjaid puudutavates küsimustes.
Kostjad II ja III ei ole hagile vastanud ega menetluses oma seisukohti esitanud. Maakohus ei
ole nendele asjaoludele menetluskulude jaotamisel tähelepanu pööranud. Praeguse menetluse
asjaolusid arvestades tuleks menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda või jaotada selliselt,
et need jäävad 80% ulatuses kostja I kanda ning kostja II kanda 10% ulatuses ja kostja III kanda
samuti 10% ulatuses. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui kaotanud poolel on mitu kostjat, tuleb
neil üldjuhul vastutada vastaspoole menetluskulude eest solidaarselt, kui nad teostavad ühist
õigust või kaitsevad ennast ühiselt. Kostja I on menetluses tegutsenud ka kostja II ja kostja III
huvides, seega peaksid kostjad ka menetluskulud solidaarselt kandma. Kuid kostjate
solidaarvastutus ei välista ka TsMS § 165 lg 2 kohaldamist. Seega palub hageja alternatiivselt
jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II kanda ja 10%
ulatuses kostja III kanda.
5.4. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda või
alternatiivselt 80% ulatuses kostja I kanda ning 10% ulatuses kostja II ja 10% ulatuses kostja
III kanda.
6. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a
otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada.
6.1. Kostja I hinnangul oleks maakohus pidanud menetluskulude jaotamisel arvestama
asjaoluga, et kostjat I puudutasid hageja nõuetest ainult kaks esimest (kinkelepingu kehtetuks
tunnistamise nõue ning nõue kohustada kostjat I tegema tahteavalduse kinnistusraamatus
2-19-4843
vaidlusaluse kinnisasja omanikukande muutmiseks). Kolmandas ja neljas nõue ei olnud
suunatud kostja I vastu. Seega oleks menetluskulude jaotus pidanud olema järgmine:
-
esimese ja teise nõudega seotud menetluskulud (50% kõigist menetluskuludest) oleks
tulnud jätta kostja I kanda;
-
kolmanda nõudega seotud menetluskulud (25% kõigist menetluskuludest) jätta kostjate
II ja III kanda võrdsetes osades;
-
neljanda nõudega seotud menetluskulud (25% kõigist menetluskuludest) jätta pooles
ulatuses ehk 12,5% ulatuses kostjate II ja III kanda ning 12,5% ulatuses hageja kanda.
Seega oleks menetluskulud tulnud jaotada järgmiselt: kostja I kanda jäävad 16,67 %, kostjate
II ja III kummagi kanda 35,415% ning hageja kanda 12,5% menetluskuludest.
6.2. 8. juuni 2020. a vastuses tegi kostja I hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille
kohaselt kostja I tasub hagejale 10 000 eurot. See summa oleks vastanud poolele vaidlusaluse
kinnisasja turuväärtusest. Äärmiselt ebaõiglane oleks mõista hageja menetluskulud välja
kostjalt I tsiviilasja eest, mille oleks saanud lõpetada kostja I pakutud kompromissina.
Arvestada tuleb ka seda, et praeguse tsiviilasja menetlus oli tingitud kostja III käitumisest.
Vastustajate seisukohad
7. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
hageja kanda. Kostjad II ja III apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
8. Hageja vaidles kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata.
Kompromissi osas selgitas hageja, et oli valmis kostjaga I kompromissi sõlmima 2019. a lõpus,
kui hageja edastas kostjale I tutvumiseks kompromissi projekti. Kostja I hageja
kompromissiettepanekule ei vastanud. Kostja I esitas omapoolse kompromissi alles 8. juunil
2020 pärast seda, kui maakohus oli teatanud menetlusosalistele eelmenetluse lõpetamisest
26. juunil 2020. Arvestades praeguse asja asjaolusid, mille kohaselt ei ole kinnisasja müügist
saadu jagamine kostjate II ja III vahel võrdsetes osades põhjendatud, ei olnud hageja jaoks
kostja I pakutud viisil kompromissi sõlmimine mõistlik. Seda eriti olukorras, kus poolte endi
kanda oleksid jäänud menetluskulud. Praeguses asjas ei oleks õiglane jätta menetluskulusid
tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Seega ei ole hageja kostjalt I ühtegi tõsiseltvõetavat
kompromissettepanekut saanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt
menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus millega määrata, et maakohtu menetluskulud
jäävad 10% X kanda, 10% solidaarselt Q ja C kanda, 80% solidaarselt kõigi kostjate kanda.
Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. X apellatsioonkaebus tuleb rahuldada
osaliselt. Y apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10. Apellatsiooniastmes ei ole pooled vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus
tunnistas kehtetuks 6. juulil 2017 sõlmitud kinnisasja asukohaga XXX 1/8 kaasomandi osa
kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, kohustas kostjat I andma nõusoleku kostja III kinnisasja
omanikuna sissekandmiseks, jagas kostja III ja kostja II ühisvarasse kuuluva kinnisasja
asukohtaga XXX 1/8 kaasomandi osa ning määras selle müümise avalikul enampakkumisel.
Pooled vaidlevad selle üle, kas kaasomandi osa müügist saadud raha tuleb jagada kostja III ja
2-19-4843
kostja II vahel võrdsetes osades või määrata üksnes kostjale III. Samuti vaidlevad pooled
menetluskulude jaotuse üle.
11. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti määranud, et kaasomandi osa müügist saadud
raha tuleb jagada kostja III ja kostja II vahel võrdsetes osades.
11.1. Sissenõudja nõue võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks tuleneb TMS § 14 lg-st
2 ja PKS §-st 37. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi
lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 37 järgi ei
ole alust ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui abikaasad ei ole selles
eelnevalt kokku leppinud. Kohtupraktikas on selgitatud, et sissenõudjal on õigus esitada selline
ühisvara jagamise hagi, milles nõutakse vaid osa ühisvarasse kuuluvate esemete või ka vaid ühe
eseme, nt kinnistu jagamist (RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 21). Ühisvara jagamisel võib
iseenesest olla asjakohane arvestada abikaasade vahelisi nõudeid, näiteks PKS § 34
hüvitisnõudeid (RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491). PKS § 34 järgi võivad hüvitisnõuded
tekkida eelkõige teise abikaasa vara kasutuseelise saamisest.
11.2. Hageja väitel tuleb müügist saadud tulem määrata kostjale III seetõttu, et kostja III on
pärast kuriteo sooritamist kinkinud enda lahusvaraks oleva korteri kostjale II. Vaidlust ei ole
selles, et kostja III kinkis 6. juulil 2017 korteri asukohaga WWW, Tallinn (registriosa nr
XXXXXX) oma abikaasale, kostjale II. 12. märtsil 2019 võõrandas kostja II korteri asukohaga
WWW, Tallinn U-le 47 900 euro eest.
11.3. Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja esile toodud asjaolud põhjust PKS § 37 lg 3 alusel
müügitulemi jaotamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda. PKS § 37 ei näe ette, et tulemi
jaotamisel tuleb arvesse võtta eelnevalt abikaasale tehtud kingitusi. Hageja esile toodud
asjaoludel ei tekkinud abikaasadel ka PKS § 34 järgi hüvitisnõudeid, mida müügitulemi
jaotamisel saaks arvestada. Isegi kui leiaks tõendamist, et kostja III tegi kinke oma abikaasale
eesmärgiga muuta end varatuks, ei oleks alust osade võrdsusest kõrvale kalduda. See asjaolu,
eeldusel, et täidetud on ka muud TMS § 189 lg 1 tingimused, võiks anda aluse kinkelepingu
kehtetuks tunnistamiseks, kuid sellist nõuet ei ole hageja esitanud.
12. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt
menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või
-kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades,
kui kohus ei määra teisiti. Kohtupraktikas on selgitatud, et nõude eripära võib tingida kulude
jätmise TsMS § 165 lg 1 järgi kaotanud poolte kanda solidaarselt (RKTKo, 28.04.2010, 3-2-1-
31-10, p 34).
12.1. Praegusel juhul olid kostjad III, II ja I vältimatud kaaskostjad kinkelepingu kehtetuks
tunnistamise nõude osas ja kostjad III ja II vältimatud kaaskostjad ühisvara jagamise nõude
osas. Vältimatud kaaskostjad on täitemenetluses esitatava tehingu tagasivõitmise hagi puhul
tagasivõidetava tehingu pooled (TMS § 187 lg 1 esimene lause), nagu ka täitemenetluses
esitatava ühisvara jagamise hagi puhul mõlemad ühisomanikud (RKTKo, 20.12.2016, 3-2-1-
74-16, p 23). Kolleegiumi arvates on vältimatute kaaskostjate kahjuks otsuse tegemine
olemuslikult sarnasem solidaarkohustuse (TsMS § 165 lg 3) olukorrale ja sel juhul on
põhjendatud kulude jätmine kostjate kanda solidaarselt.
12.2. Kolleegium muudab maakohtu otsust menetletavate nõuete proportsiooni osas (TsMS §
165 lg 1 teine lause). Maakohtu menetluskulud jäävad 10% X kanda, 10% solidaarselt Q ja C
kanda, 80 % solidaarselt Y, Q ja C kanda. Kolleegiumi hinnangul seondub valdav osa
menetlustoiminguid maakohtus kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõudega ning üksnes
väiksem osa seondub ühisvara jagamise nõudega. Seetõttu tuleb valdav osa kulusid jätta kõigi
2-19-4843
kostjate kanda solidaarselt. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi poolte
enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt