2-14-62660/142 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-62660

Tsiviilasi

Osaühingu Fertum Holding hagi OÜ RFK Group

(likvideerimisel, endine ärinimi Intopex Transit OÜ)

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Osaühingu Fertum Holding apellatsioonkaebus, hind

224 775,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Fertum

Holding

(registrikood

10937593), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Andres Past jaVahur Kivistik

Kostja OÜ RFK Group (registrikood 12424403),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava

Kohtuistung

13.12.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.11.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Fertum Holding (hageja) esitas 16.12.2014 Harju Maakohtule hagi Intopex

Transit OÜ (praegune ärinimi OÜ RFK Group (likvideerimisel)/kostja) vastu põhivõla

185 000 euro ja viivise 39 775,23 euro väljamõistmiseks. Hageja palus menetluskulud jätta

kostja kanda. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 09.09.2013 ehituse töövõtulepingu nr 10/23-2013, mille järgi kohustus

hageja teostama Maardus aadressil Lao tn 18 laohoone ehitustööd hinnaga

1 432 703,32 eurot (lisandub käibemaks). Lepingut hakati täitma lepingu lisasid

allkirjastamata;

-

lepingus lepiti kokku tööde etapiviisilises üleandmises, kusjuures kostja kohustus tööde

üleandmise akti aktsepteerima või selle aktsepteerimisest keelduma kolme tööpäeva

jooksul arvates akti esitamisest ning kostja pidi töödes avastatud puudustest teavitama

hagejat mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul;

-

lepingu järgi oli tööde üleandmise akt arve väljastamise aluseks. Pooled koostasid ja

allkirjastasid teostatud tööde üleandmise kohta kuus akti. Aktide nr 1–5 alusel esitatud

arved tasuti täies ulatuses, kuid hilinemisega;

-

viimase aktiga nr 6 andis hageja kostjale 14.04.2014 üle 217 130,64 euro (koos

käibemaksuga) eest töid, sellega ammendus ka kogu lepingus kokku lepitud tööde maht

ja maksumus;

-

akti nr 6 alusel esitas hageja kostjale samal päeval arve aktiga samas summas, mille

maksetähtpäev (14 tööpäeva arvest) oli 04.05.2014, aga millest kostja tasus 09.09.2014

ainult 32 130,64 eurot. Ülejäänud summa 185 000 eurot oli tasumata. Ühegi töö osas,

mis aktidega üle anti, ei esitanud kostja pretensioone;

-

pooled teostasid 11.06.2014 laohoone ülevaatuse ja fikseerisid eraldi aktis vaegtööd,

mida hageja asus kõrvaldama. Enne kõikide tööde üleandmise akti edastamist olid

vaegtööd kõrvaldatud. Nende vaegtööde osas, mida hageja ei pidanud tehnilistel

põhjustel otstarbekaks likvideerida, kuid mis ei takistanud ehitise sihipärast kasutamist

ega mõjutanud kuidagi ehitise kvaliteeti, tehti ettepanek nende rahaliseks hüvitamiseks;

-

ehitamisega seotud dokumendid anti kostjale üle 01.07.2014 ja ehitis sai kasutusloa

22.07.2014. Kõikide tööde üleandmist pakkus hageja 24.07.2014 e-kirjaga, edastades

kostjale tööde üleandmise lõppakti ja nimekirja teostatud vaegtöödest. Kostja vastas

25.07.2014 e-kirjaga, et kõikide tööde üleandmise lõppaktile annab ta allkirja alles siis,

kui hageja allkirjastab lepingu lisad. Muid vastuväiteid kostja ei esitanud. Pooled

leppisid ka kokkusaamise 28.07.2014, millel kostja samuti lõppakti ei allkirjastanud;

-

hageja proovis veel korra kõikide tööde üleandmise aktile allkirja saada, edastades

selleks 29.07.2014 enda poolt allkirjastatud akti koos vaegtööde aktiga, kuid kostja

jättis sellele reageerimata;

-

kostja esitas omapoolse pretensiooni 28.10.2014. Pretensioonis tugines kostja

järgmistele asjaoludele, millega hageja ei nõustunud: lepingu lisad olid allkirjastamata;

töö tehti hilinemisega, mistõttu kostja nõudis leppetrahvi 71 635,16 eurot; hageja ei

esitanud garantiiperioodi tagatist summas 28 654,06 eurot (2% lepingu hinnast);

laohoone katus oli ebakvaliteetne, sest see ei pidanud vett, millega seoses esitas kostja

kahjunõude 176 987 eurot;

-

viivise nõude alus oli lepingu p 5.2, mille kohaselt oli viivis 0,05% päevas tähtajaks

tasumata arve summalt. Kostja tasus kõik arved hilinemisega ja kuni 23.10.2014

arvestatud viivis kuue arve alusel kokku oli 39 775,23 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväited olid kokkuvõtvalt järgmised:

-

puudus allkirjastatud kahepoolne tööde lõplik üleandmise-vastuvõtmise akt, mistõttu

polnud kostja hagejalt vaidlusaluseid töid vastu võtnud;

-

hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks, kuivõrd tööde juures esinesid olulised

puudused ja laohoone sihtotstarbeline kasutamine polnud võimalik. Ehitise puudused

olid jagatavad kolme suuremasse gruppi:

(1) betoonitööd – raudbetoonkonstruktsioonis esinesid läbivad praod, panduse

katteplaat oli aluspinnast lahtikihistunud, lao põrandad olid ebaühtlased; need

puudused ei võimaldanud kogu ehitise piires kasutada laotööks vajalikku

eritehnikat, mis omakorda tähendas, et kostjal polnud võimalik laohoonet

sihtotstarbeliselt kasutada;

(2) laiaulatuslikud vee läbijooksud katusest – kostja peab igapäevaselt laos seisnevat

kaupa seoses läbijooksudega ümber paigutama, või täiendavalt katma, et kaitsta

kaupa veekahjustuste eest, tulenevalt eeltoodust polnud kostjale vastu võtmiseks

pakutud ehitis sihtotstarbeliselt kasutatav;

(3) vee läbijooksud lao seintest ja aknaavadest – paneelid ei olnud paigaldatud

kooskõlas paigaldusjuhendiga, mille tulemusel ei olnud ehitise välisseinad

ilmastikukindlad, esinesid vee läbijooksud ning külmasillad, mille tulemusel

polnud hoone soojapidav;

-

juhul kui kohus leiab, et kostja keeldub alusetult hageja poolt pakutud tööde

vastuvõtmisest, soovib kostja tasaarvestada hageja nõue kostja kahju nõudega, mille

kostja sai seoses temale ebakvaliteetselt valmistatud töödega. Juhul kui kohus leiab, et

hageja on kostjale tööd üle andnud (või loetakse vaidlusalused tööd üleantuks), keeldub

kostja lepingujärgse tasu maksmisest kuni hageja täidab enda vastastikuse kohustuse ja

kõrvaldab laohoone puudused.

Maakohtu 15.01.2018 otsus ja menetluse edasine käik

3. Maakohus jättis 15.01.2018 otsusega hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi

rahuldada.

Menetluskulud

palus

hageja

panna

kostja

kanda.

Kostja

vaidles

apellatsioonkaebusele vastu.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2018 otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus

tegi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse hageja nõuete kohta – kohus rahuldas hageja

põhinõude tervikuna ja viivise nõude osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

185 000 eurot ja viivise 28 697,65 eurot. Ringkonnakohus saatis kostja tasaarvestuse vastuväite

osas asja uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohtu otsus

jõustus 29.08.2018.

Kostja tasaarvestusavaldus

5. Kostja täpsustatud nõude kohaselt palus kostja tasaarvestada tema kahju hüvitamise nõue

241 111,03 eurot kattuvas ulatuses hagi esemeks oleva nõudega ning jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

Tasaarvestuse aluseks oli kostjale hageja poolt seoses ebakvaliteetsete ehitustöödega tekitatud

kahju. Kostja vaatas hageja poolt ehitatud laohoone mõistliku aja jooksul üle ning teavitas

hagejat tuvastatud puudustest nõuetekohaselt. Kostja kahju hüvitamise nõude suuruseks oli

241 111,03 eurot (kd V, tl 48-50, pöördel), mis koosnes:

− katusega seonduvate puuduste kõrvaldamisest 85 495 eurot (aluseks Matise Ehitus OÜ

17.10.2018 hinnapakkumine);

− seintega seonduvad puuduste kõrvaldamisest 32 358 eurot (aluseks Matise Ehitus OÜ

17.10.2018 hinnapakkumine);

− betoonpõrandaga seonduvate puuduste kõrvaldamisest 28 142,20 eurot (aluseks AGrus

Construction Company OÜ 23.10.2018 hinnapakkumine);

− sokliga seonduvatest puuduste kõrvaldamisest 32 095,83 eurot (aluseks AGrus

Construction Company OÜ 23.10.2018 hinnapakkumine);

− asenduspinna rentimisega seotud kuludest 63 020 eurot (aluseks Prospere Logistic

Baltic OÜ hinnapakkumine).

Hageja vastuväited tasaarvestusele

6. Hageja vaidles kostja nõudele vastu ja palus jätta tasaarvestuse taotlus rahuldamata. Kostjal

ei olnud võimalik kasutada õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõuet. Laohoone puuduste

kõrvaldamisega seonduvalt sai tekkida kahju üksnes selle omanikule. Kostja polnud kinnistu

omanik. Kahju hüvitamise nõude aluseks olevate väidetavate puuduste osas ei saanud kostja

tugineda TR ekspertiisiaktile, sest ekspert ei arvestanud hilisemate töödega ja ekspertiisi

tellimise eesmärk oli tol ajal teine (selgitada välja just ehitusjärgne seisukord, mitte ekspertiisi

tegemise aegne seisukord). Ekspertiisis polnud piisavalt andmeid, et selle põhjal teha

põhjendatud hinnapakkumist väidetavalt puudustega töö parandamiseks. Kostja esitatud

hinnapakkumised polnud usaldusväärsed ja neis esinesid vastuolud. Puuduste olemasolu

tuvastamisel sai lähtuda Vesiroos OÜ ja OÜ Commuun poolt antud arvamusest ning VM

eksperdijäreldusest, milles võeti arvesse ka hilisemaid töid. Kostjale läks töö juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko üle juba 22.07.2014, mitte 31.07.2014. Kostja esitas hageja

poolt teostatud töö kvaliteedile esimese sisulise pretensiooni alles 28.10.2014. Isegi kui kostja

kahju hüvitamise nõue oleks põhjendatud, siis vastutas kostja vähemalt osaliselt kahju

tekitamise eest ise. Kostja tellis ise projekteerimistööd. Hageja ehitustööde aluseks olnud

projektdokumentatsiooni ei koostanud.

Maakohtu 30.11.2020 otsus

7. Maakohus tühistas ringkonnakohtu 27.04.2018 osaotsuse tasaarvestuse 232 511,03 euro

ulatuses ja tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks. Kõik menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus lahendas kostja

tasaarvestuse vastuväidet, mille kohaselt nõudis kostja hagejalt kahju hüvitamist VÕS § 197 lg

1, lg 2, § VÕS § 115 lg 1, § 127, § 128, § 100 alusel (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p 15 ja 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11).

Kostja võis esitada täitmist asendava kahjunõude täiendavat tähtaega määramata (VÕS § 115

lg 3, § 116 lg-d 2-4, Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27). Kostja

tõendas, et teavitas hagejat ehitise juures esinevatest puudustest (kd I, tl 97-113, tl 114-130, kd

II, tl 96-97, tl 99 ja kd V, tl 46-47). Kostja vaatas koos ehituseksperdiga hoone üle augustis

2014 (kümme päeva peale hoone vastuvõetuks lugemist), koostas detailse puuduste nimekirja

koos fotodega ning edastas selle hagejale 01.09.2014. Puudusi arutati töökoosolekul, mille

kohta koostati 03.09.2014 protokoll. Ehitamise ajal saadeti 08.05.2014 ja 29.05.2014 puuduste

kohta e-kirju. Ka puudustest hilisem teavitamine ei mõjutanud nõude esitamist.

Hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust ehitada nõuetele vastav laohoone (VÕS § 642 lg 1,

lepingu p 2.3., lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kehtinud ehitusseaduse § 3 lg 1 ja Riigikohtu

21.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-02, p 17). Eksperdiarvamuse (kd III, tl 1-116)

järeldustest nähtus, et ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele

kvaliteedinõuetele RYL 2010 ei vastanud eelkõige laohoone: a) katusetööde teostus, sh

katuslaepaneelide paigaldus, mis lisaks ei vastanud ka ehitusprojektile, samuti polnud

katusepaneelide ühendused veetihedad, millest tulenevalt toimusid sadevee läbijooksud; b)

raudbetoonkonstruktsioonide teostus, sh neis (tugiseintes, soklis) esinevate pragude ulatus ja

laius; c) kiudbetoonpõrand; d) välispiirete ja avatäidete paigaldus.

Laohoone katuse, seinte ja põrandate puudustele viitasid ka osaühingu AB ENGINEERING ja

osaühingu EIN & KO arvamused (kd I, tl 97-130, 160-193). OÜ Vesiroos ja OÜ Commuun,

osaühingu TEIE MAJA ja Ruukki Products AS-i arvamused (kd I tl 151-155, kd III tl 155-175,

kd I, tl 144-145) ei lükanud neid järeldusi otseselt ümber. Osaühingu EIN & KO ja osaühingu

TEIE MAJA arvamustest nähtus, et puudused ei olnud olulised või neid sai kõrvaldada. Lisaks

tugines kostja pärast eksperdiarvamusega tutvumist ka väitele, et laohoone kasutusiga võis olla

pragude ja läbijooksude tõttu lühem kui RYL 2010 järgi ette nähtud 50 aastat. Lisaks tuvastas

ringkonnakohus käesolevas asjas tehtud otsuses, et laohoonel esinesid ehitustehnilised

puudused. Hageja vastutas lepingu rikkumise eest vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 ja lepingu p-dele

5.5.2-5.5.3. (kd III, tl 184).

Kui hoonel esinesid puudused, tuli kostjal hoone juures esinevad puudused likvideerida

üürilepingu lõpuks või puuduste kõrvaldamine MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSILE

hüvitada. Mõlemal juhul kannaks puuduste likvideerimisega seotud kulud kostja. Eeltoodut ei

mõjutanud asjaolu, et kostja polnud laohoone omanik (kd V, tl 51 ja 51p). Seega tekkis kostjale

kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2 ja 3). Kostja tõendas puuduste olemasolu riiklikult

tunnustatud ekspert TR 23.10.2016 ekspertarvamusega (töö nr TR 1785/2016). Hageja ei

lükanud ekspertarvamuses esile toodud ehitise puuduseid ümber 29.09.2017 asjatundja VM

arvamusega (kd III, tl 155-174) ja tema ütlustega 24.11.2017 kohtuistungil (kd IV, tl 16-19).

Kahju hüvitise suuruse kindlaks tegemisel tuli aluseks võtta Matise Ehitus OÜ 17.10.2018 ja

AGrus Construction Company OÜ 23.10.2018 hinnapakkumised.

Katusetööde põhjendatud maksumus oli kokku 76 895 eurot (10 920 + 125 + 31 450 + 34 400):

− ehitusprojekti kohaselt tuli katusele paigaldada 60 cm kõrgune turvapiire. Hageja

turvapiiret ei paigaldanud. Puudus tulenes ehitusprojektist (eelprojekt joonis A4) ja oli

tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 35-36, punktid 3.4.20, 3.4.21, 3.4.22). Puuduse

kõrvaldamise maksumus oli kokku 10 920 eurot (kd IV, tl 148);

− piksekaitse kinnitamisel oli osa kinnitusi defektiga ja osaliselt puudusid kruvitihendid.

Võis põhjustada sademete läbijooksu. Puudus tulenes ebaõigetest paigaldusvõtetest ja

oli tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 36). Piksekaitse paigaldamisel oli osa kinnitusi

defektsed, osaliselt kruvitihendid puudusid (kd III, tl 36, punkt 3.4.22, lisa 1 foto 39).

Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 125 eurot (kd IV, tl 148);

− katuslaepaneelid

ei

olnud

paigaldatud

kooskõlas

ehitusprojektiga,

tootja

paigaldusjuhendiga ning RYL 2010 kvaliteedinõuetega. Paigaldusjuhendid ei näinud

ette katusepaneelide ühendamisel täiendavalt harja peale ja külgedele kinnituskruvide

ning tihendusmastiksi paigaldamist. Täiendavate kinnituskruvide ja tihendusmastiksi

paigaldamise vajadus tekkis montaaži käigus deformeerunud paneelidest, milliseid ei

olnud seetõttu võimalik veekindlalt ühendada. Puuduse aluseks oli Ruukki

projekteerimis- ja paigaldusjuhendid (viited projektile ning paigaldusjuhendile olid

ekspertiisiaktis kd III, tl 36) ja puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 36).

Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 31 450 eurot (kd IV, tl 148);

− paigaldamisel valesti tõstetud paneelid olid mõlkis ja ebatihedad (kd III, tl 34, 36, 61,

kd IV, tl 148). Kuna tegemist oli visuaalse defektiga, mis katusepaneelide omadusi ja

kasutusiga ei mõjutanud, ei olnud kostja poolt mõlkis katusepaneelide vahetamise kulu

põhjendatud ega kuulunud hagejalt väljamõistmisele (kd III, tl 34, punkt 3.4.13);

− katuslae ülekattekruvid olid valesti paigaldatud. Paigaldamisel rikuti projekteerimis- ja

paigaldusjuhendeid (täpsed viited projektile ning paigaldusjuhendile olid esile toodud

ekspertiisiaktis, kd III, tl 35) ning puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl

35). Kostja taotles puuduste kõrvaldamist 34 400 euro ulatuses (kd IV, tl 148).

Seintega seotud tööde põhjendatud maksumus oli kokku 32 358 eurot (20 161,20 + 10 080 +

2116,80):

− välisseina paneelid ei olnud paigaldatud kooskõlas paigaldusjuhendiga. Ruukki juhendi

kohaselt tuli välisseinapaneelid paigaldada stardiprofiilile. Hageja paigaldas paneelid

puitklotsidele ja tihendas PI-täitevahuga. Välisseina paneelid polnud ilmastikukindlad.

Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 38 punkt 3.5.12, lisa 1 fotod 40-43,

tl 70-71). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli 20 161,20 eurot (kd IV, tl 148, pöördel);

− välisseina paneelide vuugivahed ei olnud tihedad. Seinapaneelide vuugid pidid olema

kaetud mastiksiga kogu vuugi ulatuses, mitte ainult osaliselt. Paigaldus ei vastanud

paigaldusjuhendile. Paikvaatlusel välimise vuugi tihendi kasutamist ei tuvastatud.

Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 38 punkt 3.5.10, fotod 44-46, kd

III, tl 72-73). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 10 080 eurot (kd IV, tl 148p);

− tööprojekti joonisel KM 14 esitatud paigaldussõlmed ei vastanud paigaldusjuhendile.

Juhendi kohaselt tuli tuletõkkesektsiooni sise- ja välisseina ühenduskohas paigaldada

täiendav tuletõkkevill. Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 43, punkt

3.10.11). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 2116,80 eurot (kd IV, tl 148 p).

Betoonpõrandaga seotud tööde põhjendatud maksumus oli kokku 28 142,20 eurot:

− Laohoone betoonpõrandaid, tugiseinasid ja soklit läbivad praod, mis polnud

mikropraod. Tugiseinte pragude laius ületas lubatud laiust 8-10 korda. Praod betoonis

vähendasid betooni külmakindlust, mis omakorda põhjustas jätkuvat pragunemist. Juhul

kui praod ulatuvad läbi betoonkaitsekihi sarrusvarrasteni, võib see põhjustada sarruse

korrudeerumist, mille tagajärjel betoonkaitsekiht võib puruneda. Remonttööde

mitteteostamine võib põhjustada sokli ulatuslikumat kahjustamist. Tugiseintes olevad

vertikaalsed praod võivad vähendada nende kasutusiga. Antud tööde teostamine ei

vastanud Tarindi RYL 2010 pt-le 121, Tarindi RYL 2010 pt-le 421, Tarindi RYL 2010

pt-le 421.1.2 ja Tarindi RYL 2010 pt-le 421.1.3 (kd III, tl 22). Puudused olid tuvastatud

ekspertiisiaktiga (kd III, tl 27, tl 44 punkt 4.2, tl 45 punktid 4.2-4.3). Puuduste

kõrvaldamise maksumuseks kujunes kokku 28 142,20 eurot (kd IV, tl 149, pöördel).

Sokliga seotud tööde põhjendatud maksumus oli kokku 32 095,83 eurot (28 345,83 + 3750):

− Eelprojekti kohaselt oli ettenähtud hoonele soojustusega sokkel, toon harjas, naturaalne

betoon. Hageja rajas ilma soojustuseta, külmasillaga sokli. Tööde teostamine ei

vastanud Laazi Ehitus tööle nr 505/2013 (kd III, tl 22, punkt 3.2.4). Puudused olid

tuvastatud ekspertiisiaktiga. Paikvaatluse kohaselt oli teostatud soojustuseta betoonist,

viimistluseks raketise pind (kd III, tl 23, punkt 3.2.9). Puuduste kõrvaldamise

maksumuseks kujunes kokku 32 095,83 eurot (kd IV, tl 149, pöördel).

Asenduspinna rentimisega seonduv kulu oli põhjendatud 63 020 euro ulatuses:

− Lisaks ehituslike puuduste likvideerimise maksumusele taotles kostja, et hageja

hüvitaks talle kahju, mis tekkis seoses ehitustööde ajaks kogu lao ümber kolimisega (kd

IV, tl 152). Ümber tuli kolida, sh laadida ja transportida ca 5000 euroalust. Ehitustööde

ajaks kolimine oli hädavajalik, sest tollilao pidamine ei võimaldanud ehitustööde

tegemist kooskõlas tollilao reeglitega, mistõttu ei saanud kostja jätkata tavapärase

majandustegevusega, seetõttu tuli ladu ajutiselt kolida tollilao kriteeriumitele vastavale

laopinnale.

Kohus oli seisukohal, et hageja rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4). Kostja tellis hagejalt laohoone projekteerimise ja ehitamise, mille eest kostja

pidi tasuma 1 432 703,32 eurot (lisandub käibemaks, lepingu p 6.1., kd II, tl 183-185, pöördel).

Laohoone pidi vastama RYL 2010 kvaliteedinõuetele (lepingu p 2.3). Hageja kostjale RYL

2010 kvaliteedinõuetele vastavat hoonet üle ei andnud. Kostja kulutused laohoone vastavusse

viimiseks RYL 2010 kvaliteedinõuetega ja asenduspinna rentimisel olid 232 511,03 eurot.

Kostjale tekkinud kahju oli hõlmatud sätte kaitse-eesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Hageja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema ja

arvestama, et kui ta lepingut rikub ja selle tagajärjel tekib kostjale kahju, peab ta hüvitama

kahju, mis seisneb kulutustes remonttöödele laohoone vastavusse viimiseks RYL 2010

kvaliteedinõuetele ja asenduspinna rentimisele (VÕS § 127 lg 3).

Hageja leidis, et kostja vastutas osaliselt ise kahju tekkimise eest (VÕS § 139, lepingu p-d 1.4

ja 1.2). Kohtule esitatud lepingu p 1.4. (kd III, tl 183) kohaselt oli projektdokumentatsiooni

koostamine hageja kohustuseks. Lisaks nähtus tööde fikseerimise aktidest, et kostja tasus

hagejale projekteerimise eest 16 800 eurot (kd II, tl 26). Ka OÜ Globen Metall kinnitas, et

tööprojekti Lao 18/Fosforiidi 2/11 tellijaks oli hageja (kd II, tl 26). Eeltoodud asjaoludest

tulenevalt ei esinenud alust kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendada.

Hageja apellatsioonkaebus

8. Hageja palus tühistada maakohtu otsus terves ulatuses, teha uus otsus, millega rahuldada

hageja hagi kostja vastu 185 000 euro ja viivise nõudmiseks terves ulatuses ning kostja

tasaarvestuse avaldus jätta rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Kohus hindas vääralt tõendeid, jättes hageja esitatud olulised tõendid hindamata ja nende alusel

esitatud vastuväited lahendamata. Maakohtu otsus polnud seaduslik ja põhjendatud. Kohus

jättis kogumata tsiviilasjas olulised tõendid, mis välistasid kostja nõude rahuldamise. Hageja ei

nõustunud kohtu seisukohaga VÕS § 139 kohaldamata jätmise osas. Kostja ei tõendanud, et

temale oleks seoses poolte vahel sõlmitud lepinguga kahju tekkinud. Kostja esitatud 02.08.2018

kokkulepe oli vaadeldav ka nõude loovutamise kokkuleppena. Kostja väited, et ta pidi

tasaarvestusavalduses esitatud tööde läbiviimiseks mingiks ajaks laost välja kolima, teostama

ehitustööd ja seejärel lattu tagasi kolima, polnud eluliselt usutavad.

Kohus ei hinnanud õigesti laokompleksi nõuetele vastavuse kohta ehitusinseneri VM poolt

läbiviidud ekspertiisi/auditi tulemusi. Maakohus jättis hindamata hageja täiendava selgituse

esitatud tõendite kohta, mis puudutasid laohoone remondiks ettenähtud hinnapakkumisi, et

tõendada remondi tegelikku maksumust ja ümber lükata kostja väiteid. Kostja ei teavitanud

hagejat puuduste olemasolust mõistliku tähtaja jooksul. Maakohus jättis täitmata

ringkonnakohtu juhise kontrollida iga puuduse osas eraldis sellest vastaspoole teavitamise

tähtaega. Kohus ei hinnanud hageja esitatud väiteid selle kohta, et kostja hakkas kasutama

ehitist laona alates selle hageja poolt kostjale tegelikust üleandmisest 2014 suvel ja tegelikkuses

oli aktiivses kasutuses laona kuni käesoleva ajani. Lisaks jättis kohus arvestamata asjaoluga, et

ehitisele oli väljastatud kasutusluba. Kasutusluba väljastamist võis käsitleda kui kaudset tõendit

ehitise vastavuse kohta seaduses alusel kehtestatud nõuetele ja ehitusprojektile. Hageja tõendas,

et kostja toodud kahju oli hüvitatav oluliselt väiksema hinnaga kui kostja oli seda nõudnud.

Hageja tõendid, millega kohus ei arvestanud, tõendasid kogumis, et laokompleks oli nõuetele

vastavalt ehitatud.

Vastustaja seisukoht

9. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

10. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud

apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda.

11. Asja läbivaatamisel tuli arvestada, et praeguses asjas oli jõustunud Tallinna

Ringkonnakohtu 27.04.2018 tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus, millega ringkonnakohus

tühistas maakohtu 15.01.2018 otsuse, milles leiti, et hageja nõue pole muutunud sissenõutavaks

ja seetõttu ei olnud kostjal tekkinud kohustust tasuda hagejale tehtud töö eest.

Ringkonnakohus rahuldas 27.04.2018 otsusega hageja nõude 185 000 eurot tervikuna ja viise

nõude osaliselt summas 28 697,65 eurot. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele

kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel

asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457). Ringkonnakohus tuvastas eelnimetatud

otsuses, et hagejal oli õigus 9.09.2013 sõlmitud töövõtulepingu p 8.2 ja 8.3 ja VÕS § 637 lg 4

teise lause järgi nõuda osadena üle antud tööde eest tasumist lepingu täitmise kestel, aga

viimases aktis nr 6 kajastatud summa tervikuna tasumist üksnes alates ajast, kui kostja töö vastu

võttis või see tuli lugeda vastuvõetuks. Kostja oli tasunud aktide 1-5 järgi esitatud arved

viivitusega ja kohus pidas põhjendatuks hageja viivisenõuet 21 716,39 eurot (27.04.2018 otsus

p 14.2).

Vaidlust polnud, et kostja ei olnud tööd tervikuna vastu võtnud ja 14.04.2014 akti nr 6 järgi

esitatud arvest 217 130 eurot 64 senti tasus ta 9.09.2014 ainult 32 130,64 eurot. Ülejäänud

summa 185 000 eurot ei ole hagejale tasutud. Kuivõrd töö oli vastu võtmata, pidi hageja VÕS

§ 638 teise aluse järgi tõendama, et kostja tellijana keeldus alusetult tööd vastu võtmast. Hagejal

oli kohustus tõendada, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane.

Ringkonnakohus tuvastas eelnimetatud otsuses, et laohoone juures tuvastatud puudused ei

olnud sedavõrd olulised, et oleksid õigustanud kostja keeldumist võtta töö vastu ning töö tuli

lugeda VÕS § 638 teise lause järgi ja ringkonnakohtu poolt tuvastatule vastuvõetuks

31.07.2014.

Kostja teavitas hagejat ehitise puudustest esmakordselt vaegtööde nimekirja koostamise ajal,

seejärel 1.09.2014 ülevaatuse akti saatmisega ning lisaks 28.10.2014 pretensioonis (I kd, lk 43

jj) ja täiendas menetluse kestel oma vastuväiteid ja esitas menetlusliku tasaarvestuse.

Ringkonnakohus otsustas 27.04.2018 lahendis, et kostja tasaarvestuse formaalsed eeldused olid

täidetud ja saatis tasaarvestuse vastuväite uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse

staadiumis. Ringkonnakohus selgitas, et kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist

või ta seda ei nõua, ning ta ei saa VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast, on

tal võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis kestvalt välistavad töövõtja

tasunõude.

12. Ringkonnakohus lahendab praeguses menetluses hageja apellatsioonkaebust maakohtu

30.11.2020 otsuse peale, kus maakohus lahendas kostja tasaarvestuse vastuväite seaduslikkust

ja põhjendatust ning kokkuvõttes jättis hagi rahuldamata.

13. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses

suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest

asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega

käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Enamus hagi lahendamise seisukohalt olulisi

asjaolusid on maakohus arvestanud ja hageja vastuväiteid kostja tasaarvestuse vastuväidetele

hinnanud.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

Kohtupraktikas on leitud, et tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses, pannes

oma nõude maksma vastuväitena ning vastuhagi esitamine pole vajalik (vt Riigikohtu

23.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04, p 20).

14. Maakohus määras 4.10.2018 eelmenetluse ülesannete täitmise raames kostjale tähtaja

tasaarvestusnõude koos põhjenduste ja tõendavate dokumentide esitamiseks (IV kd, lk 143).

Kostja esitas hagile tasaarvestuse vastuväited. Tasaarvestusele tuginemise õigusliku aluse

moodustasid peamiselt VÕS § 197 lg-d 1 ja 2. 24.10.2018 esitas kostja menetlusliku

tasaarvestuse vastuväite ja ta põhistas oma tasaarvestuse vastuväiteid nõuetega, mis tal on

töövõtja vastu (VÕS § 171 lg 1). 2.08.2019 esitas kostja vastuväite tervikteksti (V kd, lk 38-

44), mille kohaselt on ta tasaarvestuse aluseks kahju 241 11,03 eurot, mida ta on saanud seoses

laohoone ebakvaliteetsete ehitustöödega. Kahju hüvitamise nõude aluseks oli VÕS § 115 lg 1

ja 3. Põhilised puudused laohoone juures olid seotud hoone katuslae, betoonkonstruktsioonide

ja hoone sokliga. Lisaks ehitustöödele esitas kostja tasaarvestamiseks nõude seoses

asenduspinna rentimisega ning laohoonest euroalustel kauba kolimisega ja ladustamisega

seotud kulutuste hüvitamiseks summas 63 020 eurot (IV kd, lk 152).

15. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning kostja

saab vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda, määrates ise, millised asjaolud

ta esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg-d 1 ja 2,

§ 229). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1

alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-137-

07, p 13).

Praeguses menetluses, kui asjas oli jõustunud osaotsus, millega hageja põhinõue täielikult ja

viivisenõue osaliselt rahuldati, oli tõendamiskohustus kostjal kui tasaarvestusele tugineval

poolel. Kostjal oli kohustus esile tuua ja tõendama oma vastava nõude, st tasaarvestatava nõude

asjaolud samal viisil ja ulatuses nagu tavaliselt peab seda tegema hageja (TsMS § 230 lg 1

esimese lause). Ühtlasi tuli kostjal esile tuua ja tõendada, et kogu tasaarvestuses esitatud nõude

esitamist õigustas hageja puudustega töö. Selleks tuli esmalt kindlaks teha, kas hageja poolt

ehitatud laohoone vastas vastavalt 9.09.2013 töövõtulepingu p-s 2.3 kokku lepitud

tingimustele- so projektdokumentatsioonile, heale ehitustavale, kinnitatud ehitustehnoloogiale,

Eestis kehtestatud normidele, standarditele, seadustele, ametlikele nõuetele, ettekirjutustele,

RYL 2010 nõuetele ja muudele lepingudokumentidele (III kd, lk 183).

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et hageja poolt ehitatud laohoone

juures esinesid hulgaliselt ehitustehnilisi puudusi. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas

TsMS § 230 lg-ga 1 ja maakohtu seisukohtade kujunemine on loogiliselt jälgitav. Kohus on

hinnanud 23.10.2016 ekspert TR poolt objektil Maardus, Lao tn 18 asuva ehitise ehitustehnilise

seisundi kohta 23.10.2016 antud ekspertarvamust (III kd, lk 1-116), milles ekspert tuvastas, et

hoonel esinevad ehituslikud puudused ning hoone ei vasta ehitustegevust reguleerivatele

normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele. Täpsemalt oli ekspert kindlaks

teinud, et ehitise katuslae paneelid ei ole paigaldatud vastavuses ehitusprojektile ning

ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010;

järgitud ei ole Ruukki katusepaneelide paigaldamise juhendeid ehituslikeks puudusteks pidas

ekspert paneelide vahelisi ebatihedusi, defekte (mõlke) paneelide alapinnas ja piirde puudumist.

Ekspert tuvastas, et ehitise betoonkonstruktsioonides, sh tugiseintes esinevate pragude ulatus ja

laius ei vasta ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele, et praod ületavad lubatud laiust

8-10

korda,

ehitise

kiudbetoonpõrand

ei

vastanud

ehitustegevust

reguleerivatele

normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010. Täiendavalt tuvastas

ekspert, et ehitise piirdetarindid ei vastanud kehtestatud tuleohutuse nõuetele, tagatud polnud

RYL 2010 alusel sätestatud hoone kasutusiga 50 aastat betoonis leitavate lubatust laiemate

pragude tõttu. Ekspert kinnitas ekspertarvamuses antud hinnangut maakohtus antud ütlustes (III

kd, lk 193-195). Ühtlasi selgitas ekspert, et hoonel esinenud puudused olid ehitus-tehnilised ja

polnud tingitud kulumisest.

17. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega, et kohus hindas tõendeid valikuliselt ja ei

arvestanud ehitusinsener VM ekspertiisi/auditi arvamusega. TsMS § 231 lg 1 sätestab, et

kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või

mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus on hinnanud

tõendeid (sh Osaühingu AB Engineering ja Osaühingu EIN ja KO arvamusi, OÜ Vesiroos, OÜ

Commuun, osaühingu TEIE MAJA ja Ruukki Products AS-i arvamusi) ja kohtu seisukohad on

otsuse p-s 17.3.2 kajastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei

lükanud hageja ekspertarvamuses esile toodud ehitise puudusi ümber asjatundja VM

arvamusega ja tema kohtus tunnistajana antud ütlustega. Kohus põhjendas oma seisukohta,

mille kohaselt VM arvamus põhineb ainult laohoone visuaalsel vaatlusele ja uurimuslik osa

ehitise kvaliteedinõuete vastavuse kohta projektiga ja kohaldatavate õigusaktidega puudus, siis

olid asjatundja järeldused pealiskaudsed ja ei tuginenud ehitusstandarditele ega ka RYL 2010

kvaliteedinõuetele. Tõendile antud hinnang ei pruugi ühtida mõne menetlusosalise poolt

esitatud väitega, kuid see ei tähenda automaatselt, et rikutud oleks menetlusnormi tõendi

hindamisel. Nõustuda ei saanud VM arvamusega, et kuivõrd hoone on kasutusele võetud, siis

vastab ta keskmisele kvaliteedile. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus

kvaliteedinõuetes on kokku lepitud, ei saa asuda seisukohale, et piisab ka sellest, kui lepingu

esemeks olev hoone vastab keskmisele kvaliteedile.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei

korda maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas, et hageja vastutab

lepingurikkumise eest, et kostja on saanud kahju ning et kostja on kahjustatud isikuks

(maakohus hindas sh investeerimiskulude kokkulepet). Samuti on maakohus hinnanud tõendeid

kooskõlas TsMS § 230 lg 1 nõudega osas, kui tuvastas, et kostja oli hagejat hoone juures

esinenud puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul VÕS § 644 tähenduses. Maakohus ei ole

eelnimetatud osas hinnanud tõendeid vääralt ega jätnud tõenditest osa hindamata. Kohtu

järeldustega mittenõustumine ei ole kohtupoolne menetlusõiguse normi rikkumine.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna jõuda tõendite hindamisel

maakohtust erinevale seisukohale.

19. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaebuse väiteid kostja kahju hüvitamise nõudele.

Hageja on kaebuses korranud maakohtus esitatud väidet, mille kohaselt ei saanud kostjale kahju

tekkida, kuivõrd kohtumenetluse kestel on ta kinnistu võõrandanud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega (otsuse põhjenduste p 17.3.1), mille kohaselt oli hoone esialgne

omanik 2.04.2013 sõlminud kostjaga koostöölepingu Lao 18 kinnistu arendamiseks selliselt, et

investeerimiskohustus jäi kostjale. 2018 lepiti kokku investeeringu kulude hüvitamises

tingimusel, et kostja kohustub hiljemalt 30.07.2020 (so ajaks kui hoone valdus tagastatakse

selle 24.01.2019 omandanud äriühingule) kõrvaldama hoone juures esinevad puudused või

hüvitama puuduste maksumuse. Maakohus on kostjal kulude kandmise kohustust otsuses

piisavalt kajastanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale

seisukohale.

Maakohus on otsuses tuvastanud kahju suuruseks 232 511 eurot 3 senti (otsuse põhjenduste p

17.3.3 -17.3.4.). Maakohus võttis aluseks Matis Ehitus OÜ ja AGrus Construction OÜ 17. ja

23.10.2018 hinnapakkumised põhjendusel, mis tuginevad ekspert TR ekspertarvamusel. Kohus

põhjendas, miks ei saanud arvestada hageja esitatud hinnapakkumistega, mis põhinesid

20.02.2015 hinnapakkumisel, kuivõrd need polnud samaväärsed ja ei sisaldanud kõiki puuduste

kõrvaldamiseks vajalikke töid. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega osas,

et tasaarvestusavalduses esitatud tööde läbiviimiseks tuli mingiks ajaks laost välja kolida.

Tegemist oli tollilaoga ja kostja tõendas oma väiteid, et tollilao pidamine ei võimalda

samaaegselt teha selles ehitustöid. Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud. Seega leidis

tõendamist, et kostjal oli tavapärase majandustegevuse jätkamiseks vaja ajutiselt laoruumidest

välja kolida enam kui 500 euroalust kaupa, milleks oli vaja asenduspinda. Kui hageja oleks

ehitanud laohoone vastavalt töövõtulepingus kokkulepitule , ei oleks kostjal seda kulu tekkinud.

20. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kostja tasaarvestuse vastuväide oli põhjendatud, ei

kuulunud hagi rahuldamisele.

21. Äriregistri andmetel on apellatsioonimenetluse kestel Harju Maakohtu 27.12.2021

määrusega lõpetatud kostja sundlõpetamise menetlus ja äriregistrisse on tehtud likvideerija

kanne, kuivõrd ainuosanik on 1.12.2021 võtnud vastu otsuse äriühingu tegevuse lõpetamiseks.

Samas otsustati muuta osaühingu ärinime OÜ RFK Group. AT 6.01.2022 teate kohaselt

palutakse võlausaldajatel esitada oma nõuded 4 kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212 lg 3).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole

alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171

lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei

tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)