1-08-13076/15 · 1-08-13076/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-13076

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON Erakorralises ettekandes tehtud ettepanek rahuldada.

Pöörata L.Z-i suhtes täitmisele talle 06.10.2008.a Tartu Maakohtu

kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 (neli) kuud 9 päeva vangistust. (üheksa)

Määruse jõustumise järgselt teatab kohus kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse tuleb L.Z karistuse kandmiseks ilmuda.

4 kuu 9 päeva vangistuse kandmise algust lugeda L.Z-i vanglasse saabumisest.

L.Z-i vanglasse karistuse kandmisele ilmumata jäämise korral võidakse

L.Z-i suhtes kohaldada sundtoomist või kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo In Jure kasuks 300.- krooni advokaat Aivar Kello

süüdimõistetu L.Z-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.september 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-13076 Kohtunik Istungisekretär Heli Sillaots Kaija Sõster Kriminaalhooldusametnik Tartu valla sotsiaalnõunik Imbi Puutsa Jaana Puur Erakorraline ettekanne pöörata karistus L.Z-i suhtes täitmisele Prokurör Jüri Vissak Süüdimõistetu L.Z

Kaitsja määratud korras elukoht xxx; isikukood xxx

Aivar Kello

2 2 KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.Z-ilt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „L.Z, 1-08-13076, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „L.Z, 1-08-13076, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud.

Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale, kriminaalhooldusametnikule ja allkirja vastu L.Z-ile ning teadmiseks Tartu Vanglale ja menetluskulude osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Lisaks edastada määrus L.Z-i vanglas viibimise ajaks lapse K. üle järelevalve ja hoolduse tagamiseks teadmiseks Tartu Vallavalitsusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

06.10.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati L.Z süüdi KarS

§ 329 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mis asendati 420 tunni

üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 2 aastat. Nimetatud kohtuotsus jõustus 14.10.2008.a.

31.03.2010.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja süüdimõistetu L.Z-i suhtes koostatud erakorraline ettekanne, milles tehakse kohtule ettepanek, pöörata karistus L.Z-i suhtes täitmisele. Erakorralisse ettekandesse märgitu kohaselt on selle esitamise põhjuseks L.Z-i korduvad üldkasuliku töö ajakava rikkumised. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on L.Z hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 15.03.2010 on

L.Z kohtuotsusega määratud 420-st üldkasuliku töö tunnist ajavahemikul 05.11.2008 – 15.03.2010 tehtud vaid 137 tundi. Erakorralisse ettekandesse märgitu kohaselt põhjendab L.Z üldkasuliku töö ajakava rikkumisi oma suusõnalistes seletustes ning 03.09.2009.a, 19.11.2009.a ning 26.02.2010.a antud seletuskirjades probleemidega isiklikus elus – tema elukorralduse

juures, kuna puudub kindel töökoht, on väga raske ajakavast kinni pidada.

Erakorralisse ettekandesse märgitu kohaselt ei ole L.Z-i sõnul tal õnnestunud leida endale püsivat töökohta, kuna kasvatab üksinda 4-aastast poega Kaspar L.Z, mistõttu on sunnitud elementaarseks toimetulekuks kasutama kõiki juhutöö võimalusi, mis omakorda raskendab üldkasuliku töö tegemist. Erakorralisse ettekandesse märgitu

kohaselt on L.Z korduvalt kriminaalhooldusamentikule kinnitanud, et on

3 3 motiveeritud ning soovib sooritada üldkasuliku töö tähtaegselt; lisaks on üldkasuliku

töö tegemist (heakorratööd välitingimustes) oluliselt takistanud ka ebasoodsad ilmastikutingimused (madal temperatuur).

Erakorralisse ettekandesse märgitu kohaselt ei ole L.Z esitanud

kriminaalhooldusamentikule dokumente, mis annaksid ülevaate hooldusaluse

elatusvahenditest ja tema sissetulekutest; kriminaalhooldusametnikul ei ole olnud reaalselt võimalik L.Z-i väiteid kontrollida.

Kohus menetles 31.03.2010.a erakorralist ettekannet 12.04.2010.a kohtuistungil ja tegi 12.04.2010.a määruse, millega andis L.Z-ile nii-öelda viimase võimaluse üldkasuliku töö ärategemiseks.

12.04.2010.a määruses märkis kohus muuhulgas järgnevat:

20.09.2010.a saabus kohtusse uus erakorraline ettekanne, ettepanekuga pöörata karistus L.Z-i suhtes täitmisele, kuna L.Z hoiab üldkasulikust tööst kõrvale – ei järgi ajakavasid ja viimase nelja kuu jooksul on juurde teinud ainult 25,5 tundi üldkasulikku tööd; kokku on 420 tunnist üldkasulikust tööst tehtud 162,5 tundi

üldkasulikku tööd. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt ei sobi L.Z üldkasulikule tööle; ei ole kahtlust, et aeg-ajalt võib L.Z olla objektiivseid

põhjusi üldkasulikule tööle mitteilmumiseks, kuid kriminaalhooldusametniku

hinnangul on üldkasuliku töö ebaõnnestumise peamiseks põhjuseks L.Z-i suhtumine kohustusse. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt:

• 2010.a aprillis pidi L.Z ajakava kohaselt tegema 40 tundi, kuid ei ilmunud töökohale kordagi; kolmel korral teatas tööjuhendajale, et ei saa tulla;

• 2010.a mais pidi L.Z ajakava kohaselt töötama 25 tundi, kuid 5-st päevast ilmus kohale tööle ainult kolmel päeval ja töötas kokku 13 tundi;

4 4

• 2010.a juunis pidi töötama 64 tundi, kuid töötas 8.-st päevast 4-l päeval kokku

12,5 tundi; kahel päeval teatas, et ei saa tulla; hiljem esitas

kriminaalhooldusametnikule arstitõendi, mille kohaselt oli 16.06.2010 – 02.07.2010.a haige lapse hooldajaks;

• juulis 2010 tööle ei ilmunud ja kõik planeeritud 80 tundi jäid tegemata;

• 2010.a augustisse planeeritud 132 tundi jäid samuti tegemata; L.Z esitas arstitõendi, et 09.-16.08.2010 viibis arstlikul kontrollil ja ravil.

Kohtu seisukoht

KarS § 69 lõikes 6 sätestatu kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

Kuna L.Z-ile anti juba 12.04.2010.a määrusega juba nii-öelda viimane võimalus ülkasuliku töö ärategemiseks ja üldkasuliku töö tegemiseks oma suhtumise

muutmiseks, kuid L.Z on jätnud selle võimaluse kasutamata, siis ei ole põhjendatud L.Z-ile veelkordselt uue võimaluse andmine ja kohus pöörab

kandmata karistuse ulatuses vangistuse tema suhtes täitmisele. Viimasest, s.o

12.04.2010.a määrusest kuni käesoleva ajani on L.Z suutnud juurde üldkasulikku tööd juurde ära teha vaid 25,5 tunni ulatuses ning valdavas ulatuses on

L.Z jätnud üldkasuliku töö tegemiseks sõlmitud ajakavad täitmata. Tõsi, erakorralisest ettekandest nähtuvalt on mingis osas olnud üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ka objektiivseid põhjusi (enda ja lapse haigus), kuid põhilises ulatuses on

jäänud üldkasulik töö tegemata mõjuvate põhjusteta, mistõttu on valdavas osas L.Z-i käitumine käsitletav üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisena.

L.Z-i nimetatud põhjendus, et väidetavalt oli ta ajal, mil jättis tegemata

üldkasuliku töö, sissetuleku saamiseks tegemas muud tööd, ei ole mõjuvaks põhjuseks üldkasuliku töö tegemata jätmiseks. Kohus selgitas 12.04.2010.a määruses L.Z-ile, et ta sõlmiks selliseid ajakavasid, mis oleksid tema poolt ka reaalselt täidevad. Seega oli L.Z peale 12.04.2010.a igakülgselt informeeritud sellest,

et juhul kui ta üldkasulikku tööd ajakavades ettenähtud ajal ei tee, siis pööratakse karistus tema suhtes tegemata üldkasuliku töö ulatuses täitmisele. Kuna L.Z-iga elavad peale tema alaealise lapse K. S. koos ka täiskasvanud lähedased (H. S., A. S., A. S.) ja L.Z-i perekondlikku olukorda hästi teadev Tartu valla sostiaalnõunik Jaana Puur viibis isiklikult ka kohtuistungil, siis on Tartu

valla ja L.Z-i lähedaste koostöös võimalik tagada L.Z-i vanglas viibimise ajaks lapsele K. S. vajalik hoolitsus ja järelevalve. Selleks saadab kohus käesoleva määruse teadmiseks Tartu Vallavalitsusele. Heli Sillaots kohtunik