1-10-12444/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(2)

Kriminaalasi nr 1-10-12444

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-12444 (10260100348) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses R.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav R.E

Elukoht: xxxxxxxxxxxxlinn, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-vene keel,

töövõimetuspensionär, kriminaalkorras karistatud ei ole,

väärteokorras karistatud 2 korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.E KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) krooni riigituludesse.

KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel kuulub koheselt täitmisele 10 päeva rahalist karistust, s.o 500

(viissada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035.

Ülejäänud 40 päeva rahalist karistust, mis on 2000 (kaks tuhat) krooni, täitmisele mitte pöörata, kui R.E ei pane 3 (kolm) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu 1929 (üks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni 60 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda R.E-lt menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada teda

2(2)

tasuma kohtukulude katteks 3000 (kolm tuhat) krooni. Ülejäänud osas, s.o 5454 (viis tuhat nelisada viiskümmend neli) krooni 60 senti, jätta menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata R.E-lt sisse nõutud menetluskulud tasumisele osade kaupa 10 (kümme) kuu jooksul, kohustades R.E tasuma igakuiselt 25-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2010.a oktoobrist vähemalt 300 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

R.E suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varavastase süüteo

väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu – so pisivargused 05.06.2009 ja

10.08.2009 a, 17.01.2010 kella 10:55 ajal Jõgevamaal Mustvee linnas Tartu tn 3, Jõgeva

Majandusühistu kaupluses Konsum, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kauplusest ära võõra vallasasja - hügieenilise huulepulga NIVEA väärtusega 33 krooni, tekitades süstemaatiliselt

toime pandud kuriteoga Jõgeva Majandusühistule varalist kahju äravõetud vara väärtuse ulatuses. Seega pani R.E toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära, so 2500 krooni. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust osaliselt täitmisele. Koheselt tasumisele kuulub rahalisest karistusest 500 krooni. Rahalist karistust 2000 krooni tingimisi ei pöörata täitmisele ja määratakse katseaeg 3 aastat.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid

kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus.

Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi

tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on

menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu. Kaitsja esitas taotluse, milles palus tulenevalt KrMS §

180 lg 3 jätta menetluskulud riigi kanda. Taotlust põhjendas ta süüdistatava raske majandusliku olukorraga. R.E sissetulekuks on invaliidsuspension ning menetluskulude tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Prokurör leidis, et täielikult menetluskuludest vabastamine ei ole põhjendatud,

küll aga võiks menetluskulusid arvestades süüdistatava sissetulekuid ja toimepandud kuritegu, vähendada.

Kohus leiab, et R.E menetluskulusid tuleb vähendada arvestades tema sissetulekuid ja resotsialiseerumisväljavaateid. Et ka vähendatud menetluskulude tasumine ei seaks süüdimõistetut

põhjendamatult raskesse majanduslikku olukorda, kuna ta on 100 % töövõimetu, siis kohaldab kohus KrMS § 424 ja 423 sätteid ja määrab menetluskulud tasumisele osade kaupa.

Kohtunik