2-21-8112/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8112

Kohtuasi

AS Kreditex AS hagiavaldus X ja Y vastu ühisvara

jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.oktoobri 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AB Kreditex AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): AB Kreditex AS

(registrikood 12041659, aadress Vambola tn 6, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja

Inna Bodagovskaja (e-post:XXX)

Kostja I (vastustaja I): X (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

Kostja II (vastustaja II): Y (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 07.oktoobri 2021.a määrus tühistada osas, milles maakohus

määras, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning hüvitatavate

menetluskulude puudumise tõttu kindlaks määramata ja teha selle asemel uus

määrus, millega jätta hageja menetluskulud kostja I kanda, kostjate menetluskulud

nende endi kanda ja määrata, et hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist vastavalt TsMS § 177

lg 1 p-le 2.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

1. Võtta vastu AB Kreditex AS hagist loobumine X ja Y vastu ühisvara jagamiseks.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 24.08.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-21-8112.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-8112 menetlus.

2-21-8112

4. Jätta X poolt 04.augustil 2021 Renovum OÜ-le tasutud ½ riigilõiv summas 175

eurot ja hageja menetluskulud kostja I kanda ning kostjate menetluskulud

nende endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohus

kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg

1 p-le 2.

5. Tagastada Renovum OÜ poolt 08.09.2021 tasutud riigilõiv summas 175 eurot

Renovum OÜ arvelduskontole nr EE377700771002004100 (AS LHV Pank)

selgitusega „apellatsioonkaebus X ja Y vastu).

3. AB Kreditex AS määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud hageja menetluskulud ringkonnakohtus

kostja I kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB Kreditex AS (hageja) esitas 20.mail 2021.a Pärnu Maakohtule X (kostja I) ja Y (kostja

II) vastu hagi ühisvara jagamise nõudes.

2. 24.augustil 2021.a tegi Pärnu Maakohus asjas kohtuotsuse, millisega jättis AS Kreditex AS

(endise ärinimega Express Credit AS) hagi X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu ühisvara

jagamiseks rahuldamata. Menetluskuludest 175 eurot (so kostja I poolt tasutud riigilõiv ½

suuruses) jättis kohus kostja I kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

3. 08.septembril 2021.a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagist loobumise avalduse seoses võla

tasumisega kohtumenetluse jooksul. Hageja taotles TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulude

kindlaksmääramist ning kostjatelt solidaarselt 775 euro väljamõistmist hageja kasuks.

4. Kostjad ei vaielnud hagist loobumisele vastu, kuid olid seisukohal, et menetluskulud tuleks

jätta Pärnu Maakohtu 24.augusti 2021.a otsuses toodud põhjendustel poolte endi kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus tegi 07.oktoobril 2021.a määruse, millega võttis vastu AB Kreditex AS

hagist loobumise X ja Y vastu ühisvara jagamiseks (resolutsiooni punkt 1); tühistas Pärnu

Maakohtu 24.augusti 2021.a otsuse tsiviilasjas nr 2-21-8112 (resolutsiooni punkt 2); lõpetas

tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 3); määras jätta X poolt 04.augustil 2021.a Renovum

OÜ-le tasutud ½ riigilõiv summas 175 eurot kostja I kanda, ülejäänud menetluskulud poolte

2-21-8112

endi kanda ning hüvitatavad menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata

(resolutsiooni punkt 4) ja tagastada Renovum OÜ poolt 08.09.2021.a tasutud riigilõiv summas

175 eurot Renovum OÜ arvelduskontole nr EE377700771002004100 (AS LHV Pank)

selgitusega „apellatsioonkaebus X ja Y vastu“ (resolutsiooni punkt 5).

6. Määruse põhjendustest nähtuvalt jäi kohus menetluskulude jaotuse osas kohtuotsuses

esitatud seisukohale. Kohus jättis käesolevas tsiviilasjas hagi rahuldamata põhjendusel, et

kostja I on oma võlgnevuse hageja ees likvideerinud ning alus ühisvara jagamiseks on ära

langenud. Hageja põhjendab hagist loobumist kostja I poolt täitemenetluses oleva võlgnevuse

tasumisega hagejale. Kostjad ei ole hageja ühisvara jagamise nõuet õigeks võtnud.

8. Kohus oli seisukohal, et käesolevas asjas on õige ja õiglane jätta TsMS § 162 lg 4 alusel

menetluskulud poolte endi kanda, va kostja I poolt 04.augustil 2021.a Renovum OÜ-le tasutud

riigilõiv ½ suuruses, milline jätta kostja I kanda. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel

jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu 26.jaanuari 2011.a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Kohus jäi

24.augusti 2021.a kohtuotsuses esitatud põhjenduste juurde ning ei hakanud neid kordama.

9. Vastuseks hageja etteheitele selgitas kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustik peab

mõistlikuks ja õigeks esmaselt menetluse lõpetamist poolte kokkuleppega ning nagu kohus

pooltele 01.juuli 2021.a määruse punktis 9 selgitas, on seadusandja selleks sätestanud üldise

normi menetluskulude kandmise kohta, so poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Suunamaks

pooli kokkuleppele, on seadusandja näinud ette ka võimaluse, kuidas menetluskulusid

kompromissi korral optimeerida, so poole taotlusel ½ suuruses asjas tasutud riigilõivust

tagastamine (TsMS § 150 lg 2 p 1) ning kuidas pooli mõjutada. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et

kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas

osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud sättele juhtis kohus hageja

tähelepanu ka 16.juuni 2021.a kirjas. Kostja I on 04.augusti 2021.a kirjas selgitanud, et

tasumine viibis seonduvalt maksmiseks vajalike rekvisiitide puudumisega, millise asjaolu osas

ei ole hageja vastuväidet esitanud. Lepingulise esindaja teenuste kasutamine on poole õigus,

mitte kohustus.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus osaliselt tühistada, teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud kostjate kanda ning vastustajate

menetluskulud nende enda kanda, välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

menetluskulud summas 600 eurot.

8. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt rikkus kohus menetlusõiguse (TsMS § 162 lg 4,

TsMS § 163 lg 2, TsMS § 168 lg 5) norme.

9. Kohus kasutas ebaõigesti oma diskretsiooniõigust. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab

erandlike asjaolude olemasolu, mida praegusel juhul ei esine. Määruskaebuse esitaja ei ole

nõus, et hageja pidi enne ühisvara jagamise nõude esitamist kohtule pöörduma kostjate poole.

See kohustus ei tulene seadustest. Hageja on seisukohal, et ülaltoodud asjaolu tõttu ei ole

kohtuotsus menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Kostjad

peavad aru saama, et võlgnevused tuleb ära tasuda. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, mis

lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Lisaks sellele

märgib hageja, et kohus tegi otsuse tema kahjuks, mitte kostja kahjuks, mistõttu TsMS § 162

lg 4 ei saa antud juhul kohaldada.

2-21-8112

10. Kostja I tegi ülekande hageja arvelduskontole peale kohtu 03.augusti 2021.a sekkumist võla

äratasumise täpsustamise eesmärgil, mis omakorda kinnitab, et kohtusse pöördumine hagiga

ühisvara jagamise nõudes oli ainukeseks abivahendiks võla tagasisaamiseks. Kostja võis ise

pöörduda hageja poole enne 19.juulit 2021.a ja täpsustada pangarekvisiite. Hageja arvates

kohus hindas tõendeid ebaõigesti ega võtnud arvesse, et ilma kohtu sekkumiseta oleks võlg

jäänud tagastamata isegi peale hagi esitamist ja kohtumenetluse alustamist.

11. Hageja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et hagi rahuldati osaliselt ja sellesarnases ulatuses

(TsMS § 163 lg 2), nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Pooltel on

õigus, mitte kohustus kompromissi sõlmida. Hageja ei olnud kohustatud nõustuma kostja poolt

pakutud kompromissiga, mida hageja luges enda jaoks majanduslikult kahjustavaks. Antud

juhul tunnistasid kostjad hagejat võlausaldajana ning tema 2116,64 euro suurust nõuet.

12. Kompromiss jäi sõlmimata kostjatest tulenevatel asjaoludest. Hageja oli nõus kompromissi

sõlmima, kui kostja oleks hüvitanud hagejale õigusteenused. Käesolevas tsiviilasjas lepingulise

esindaja teenuste kasutamine oli hagi koostamiseks vajalik. Mõistlikkuse põhimõttega on

vastuolus asjaolu, et kostja ei pea hüvitama hageja menetluskulud, mida hageja oli sunnitud

kandma võla tagastamise eesmärgil (VÕS § 7 lg 1). Arvestades, et hageja saavutas hagis

soovitud eesmärgi – kostja rahuldas hageja nõude, on hageja seisukohal, et maakohus jättis

hageja menetluskulud põhjendamatult hageja kanda, mis on TsMS § 168 lg 5 vastuolus.

Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis TsMS § 168 lg 5 kohaldamata.

13. Kostjad leidsid vastuses määruskaebusele, et maakohtu seisukoht menetluskulude jaotuse

osas on õige ja õiglane.

14. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud

Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada osas,

milles maakohus määras, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning hüvitatavad

menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata ja teha selles osas uus määrus,

millega jätta hageja menetluskulud kostja I kanda ning kostjate menetluskulud nende endi

kanda, hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava

määruse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

16. TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega

ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles määrus on kaebusega

vaidlustatud, so osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning

menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

17. Esmalt juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et kuigi TsMS §

162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kohtul on õigus

kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 kõikidel juhtudel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.aprilli

2-21-8112

2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p 10), sh ka siis kui kohus lõpetab määrusega

asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 28.septembri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14). Seega

oli eelnimetatud sätte kohaldamise kaalumine maakohtule iseenesest lubatav, kuigi kohus tegi

tsiviilasja materjalidest nähtuvalt otsuse hageja kahjuks. Ka märkis maakohus iseenesest õigesti

ka seda, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude esinemist (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 28.septembri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14).

18. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme

kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja

eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.detsembri 2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-

13, p 18).

19. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu lõppjäreldus selle kohta, et kostja II (Y) ei pea

kandma hageja menetluskulusid, on õige. Maakohus tugines menetluskulude jaotust

puudutavas osas eelkõige tsiviilasjas tehtud otsuses esitatud põhjendustele ja märkis, et neid

kordama ei hakka, panemata tähele, et tühistas sama määrusega tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse.

Kuigi maakohus on viitega tühistatud kohtuotsuses sisalduvatele põhjendustele rikkunud

määruse põhjendamise kohustust, ei tingi see tsiviilasja maakohtule tagasi saatmist, kuna

ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse ise parandada, täiendades vaidlustatud määruse

põhjendusi järgnevalt (p 20).

20. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja on nõudnud menetluskulude mõlema kostja kanda

jätmist, tuleb kostjaga II seonduvalt praegusel juhul kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, kuivõrd

hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt II oleks käesoleval juhul äärmiselt ebaõiglane.

Kohtu hinnangul on eelnimetatud normi kohaldamise eelduseks olevateks erandlikeks

asjaoludeks käesoleval juhul nii see, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja II hageja

võlgnikuks ja neil puudub võlasuhe, kui ka see, et hageja ei ole esitanud kohtule väidet ega

tõendit selle kohta, et on enne ühisvara jagamise hagi esitamist pöördunud kostja II poole ja

küsinud kostjalt II nõusolekut kostjate ühisvaraks oleva kinnisasja võõrandamiseks või teinud

talle ettepanekut täita kostja I kohustus hageja ees, et vältida kohtumenetlust, milles nõutakse

kostjate ühisvara jagamist nende elukohaks oleva kinnistu müümise teel avalikul

enampakkumisel ja raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades (tlk 3), millega kaasneks

kostjale II kui võlgnikuks mitteolevale isikule kodu kaotus.

21. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et kostjaga I seonduvalt on

maakohus ületanud diskretsioonipiire ning hageja menetluskulud tulnuks TsMS § 168 lg 5

alusel jätta kostja I kanda, millist seisukohta põhjendab järgnevalt.

22. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, kannab hageja menetluskulud kostja. Nimetatud sätte

kohaldamisel on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja

tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5

mõttes hageja nõude rahuldanud (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.märtsi 2016.a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13).

23. Hagiavaldusest nähtuvalt mõisteti kostjalt I Pärnu Maakohtu 02.juuni 2015.a kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-14-34877 välja võlg 1600 eurot, mida ei ole õnnestunud 04.juunil 2015.a

täiteasjas nr 175/2015/882 algatatud täitemenetluses seni täita (tlk 2 ja 2 pöördel). Maakohus

on menetlusosalistele eelmenetluses selgitanud, et esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja I oleks

2-21-8112

kohtutäiturile täiteasjas nr 175/2015/882 sissenõude katteks midagi tasunud (tlk 91), peale mida

on kostja I avaldanud nõustumust kohtu pakutud kompromissiga ning lubanud võlgnevuse koos

poole riigilõivuga tasuda (tlk 96) ja esitanud vastavad maksekorraldused (tlk 123-124).

24. Kuivõrd hageja on eeltoodut arvestades oma eesmärgi pärast hagi esitamist kostja I

tegevuse tulemusena saavutanud, on ringkonnakohtu hinnangul täidetud TsMS § 168 lg 5

kohaldamise eeldused ning hageja menetluskulud tuleb jätta kostja I kanda. Ringkonnakohus

märgib, et kostja I poolt viidatud hageja pangarekvisiitide mitteteadmine ei ole TsMS § 162 lg

4 kohaselt käesoleval juhul erandlikuks asjaoluks, kuna kostjal I oleks olnud oma võlgnevuse

tasumine alternatiivselt võimalik ka kohtutäiturile, arvestades, et tsiviilasjas ei ole esitatud

väidet, et täitemenetlus täiteasjas nr 175/2015/882 on lõppenud.

25. Seoses määruskaebuses esitatud taotlusega mõista kostjatelt solidaarselt välja

õigusabikulud summas 600 eurot, selgitab ringkonnakohus, et kuna hageja menetluskulude

vajalikkust ja põhjendatust ei ole maakohus seni hinnanud, ei saa seda TsMS § 9 lg 3 järgi teha

esimesena ringkonnakohus (vt ka Riigikohtu 20.aprilli 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-

15, p 22).

26. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kuna hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad selle menetlemisega seotud

menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659

kostja I kanda. Arvestades, et maakohus ei määranud asjas kindlaks menetluskulusid, ei määra

neid kindlaks ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg-st 2 tulenevalt määrab menetluskulud

kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust

lõpetava määruse jõustumisest.

28. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/