2-21-19272/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-19272 1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-19272 Tsiviilasi M S hagi V S vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuistungi aeg 20.01.2022 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: M S (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)

Kostja: V S (isikukood XXX; elukoht: XXX; epost: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M S hagi V S vastu abielulahutuse nõudes.

2. Lahutada M S ja V S abielu, mis on sõlmitud 14.03.2018 Narvas.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (TsMS § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1. M S esitas 09.12.2021 hagi V S vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte suhted halvad juba kaks aastat, nad elavad lahus eri riikides. Abikaasa ei soovi lahutada, mille tõttu esitab ta avalduse kohtule. Pooltel on üks ühine laps.

2. V S vastas hagiavaldusele 30.12.2021. Kostja kinnitab, et on nõus abielu lahutama, kuid avaldab, et abielulahutuse ja lapse hooldusõiguse osas on menetlust juba Rootsis alustatud, pädevus on Rootsi kohtul.

3. Pärast kohtunõuet asjaolude täpsustamiseks vastas hageja 03.01.2022, et Rootsis lahutamiseks menetlust ei ole. Kostja vastas 12.01.2022, et kuna Rootsis on avaldus esitatud hiljem, on ta nõus abielu lahutamise aruamisega Eesti kohtus.

4. Kohtuistungil, mis toimus 20.01.2022, jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgituste kohaselt elavad pooled lahus 2021. aasta augusti lõpust, kuid suhted halvenesid juba

2-21-19272 2(3)

varem, elati koos nagu naabrid. Ühine laps elab emaga Eestis. Suhete paranemiseks ta võimalust ei näe. Kostja abielu lahutamisele vastu ei vaielnud. Suhted on lõppenud teise poole käitumise tõttu. Lapse hooldusõiguse üle on vaidlus. Leppimisaega kumbki pool ei soovinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

6. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, artikli 3 punkti b) järgi on abielulahutusega seotud asjad muuhulgas selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle kodanikud on mõlemad abikaasad.

7. Rahvastikuregistri andmetel on mõlemad pooled Eesti kodanikud, seega on Eesti kohus pädev nende abielu lahutama.

8. Nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas artikli 8 kohaselt kohaldatakse juhul, kui abikaasad ei ole lahutusele kohalduvas õiguses kokku leppinud, selle riigi õigust, mille kodanikud on mõlemad abikaasad, või kus kohtusse pöördutakse. Asjas kohaldatakse seega Eesti õigust.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lõikest 3 peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

10. Nii hageja kui ka kostja on kinnitanud, et abielusuhted nende vahel on lõppenud ja suhted pöördumatult halvenenud. Kumbki osapool ei näe võimalust kooselu taastamiseks ega pea seetõttu vajalikuks ega mõistlikuks neile leppimisaja andmist. Pooled elavad eri riikides.

11. Pooled on nõus abielu lahutamisega ja leppimise võimalusi ei näe, abielulised suhted on lõppenud. Arvestades, et kumbki abikaasadest ei pea abielusuhete taastamist võimalikuks, võib üheselt järeldada, et abielu lahutamise eeldused täidetud.

Menetluskulude jaotus

12. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

13. TsMS § 164 lõike 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

14. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

15. Kohus selgitab, kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist pooles osas (TsMS § 150 lg 2 p 3). Hagejal tuleb selleks esitada

2-21-19272 3(3)

kohtule taotlus, näidates ära, millisele arvele soovitakse riigilõivu tagastamist ja millal on riigilõiv tasutud (TsMS § 150 lg 4).

Edasikaebe kord

16. TsMS § 630 lõike 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

17. Pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt PKS § 66 lõikele 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik