1-10-12443/3 · 1-10-12443/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-10-12443

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-12443 (10260102255) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi T.J T.J-i süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav T.J

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-eesti keel, ei tööta, 100 % invaliid, varem kriminaalkorras

karistatud 2 korral: 1) 06.09.1983.a. Jõgeva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 2 p 1 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat; karistuse täitmine edasilükatud 2 aastat, 2) 04.09.2000.a.

Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 3 kuud katseajaga 1 aasta ja 1 kuu; väärteokorras karistatud 2 korral, tõkendit ei kohaldatud

Kaitsja Advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.J KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui T.J 2 (kaks) aasta

jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

2(3) registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata T.J katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena T.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus1 (üks) aastaks.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu 2324 (kaks tuhat viissada kakskümmend neli) krooni 80 senti advokaat Ahto

Sirendi poolt osutatud õigusabi eest;

3) paljunduskulu 78 (seitsekümmend kaheksa) krooni 50 senti;

4) ekspertiisitasu 4000 (neli tuhat) krooni.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda T.J-ilt menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada teda tasuma kohtukulude katteks 5000 (viis tuhat) krooni. Ülejäänud osas, s.o 7928 (seitse tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa) krooni 30 senti, jätta menetluskulud riigi kanda. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata Erki T.J-ilt sisse nõutud menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul, kohustades T.J-i tasuma igakuiselt 25-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2010.a oktoobrist vähemalt 417 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

T.J-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.05.2010.a. kella 20.26 ajal Jõgeva maakonnas

Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 34,9 km Aravete suunas mootorsõidukit Volvo V70XC registreerimismärgiga 422 BAP, olles alkoholijoobes – s.o ühes grammis veres oli alkoholisisaldus 2,47 mg/g kohta ning kuna T.J ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid sõitis paremale teelt välja kraavi, mille tulemusena rullus sõiduk üle katuse. Seega pani T.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult

täitmisele, kui süüdimõistetu 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama

3(3)

kohtu määratud alalises elukohas-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg1 p1 alusel võtta ära sõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, postikulu, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu. Prokurör taotles KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisitasu jätmist riigi kanda. Kaitsja esitas taotluse, milles palus tulenevalt KrMS §

180 lg 3 kaaluda ka muude menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Taotlust põhjendas ta

süüdistatava raske majandusliku olukorraga. T.J-i ainsaks sissetulekuks on

invaliidsuspension ning menetluskulude tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Lisaks palus kaitsja sissenõutavad menetluskulud määrata tasumisele osade kaupa, kuna nende korraga tasumine ei ole

süüdimõistetule jõukohane ja täituri vahendusel lisanduks sellele veel täituritasu. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx. Menetluskulude täies ulatuses tasumine oleks väga raske. Kohus leiab, et esitatud taotlused on ülaltoodud asjaoludel põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele tulenevalt KrMS § 180 lg 3, 424 ja 423.

Kohtunik