3-20-1323/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-20-1323

Otsuse kuupäev

20.01.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X,X kaebus Narva linna kohustamiseks jätkama riikliku

järelevalve menetlust, mille raames teha Narva linn, A.

Puškini tn 13 korteriühistule kohustav ettekirjutus

Menetlusosalised

Kaebaja – X,X, esindaja Mihhail Tuštšenko

Vastustaja – Narva linn, esindaja Sergei Solodov

Kolmas isik – Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistu,

esindaja Aleksandr Gamazin

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X,X 21.12.2021. a taotlus kaebuse muutmiseks.

2. Jätta rahuldamata Narva linna taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

3. Jätta X,X kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

21.02.2022

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 1X lg 8).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-20-1323

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X,X (kaebaja) on aadressil A. Puškini tn 13-X, Narva linn asuva korteriomandi üks

ühisomanikest.

2. Kaebaja pöördus 25.11.2019 Narva Linnavalitsuse poole avaldusega, milles märkis, et

tema korteris olevad vaheseinad (seinad, mis eraldavad korterit nr X korteritest nr X ja nr X)

on avariiseisundis ja ta ei ole saanud seetõttu kahe aasta jooksul korterit kasutada. Avalduses

palus ta kontrollida kaasomandi mõtteliseks osaks oleva vaheseina vastavust selle otstarbest

tulenevatele ja ehitisele esitatavatele nõuetele ning sooritada ehitise audit.

3. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna

spetsialist Ljudmila Spiridonova teostas 17.01.2020 kaebajale kuuluvas korteris visuaalse

läbivaatuse, mille kohta koostas 31.01.2020 protokolli nr 176. Protokollis on märgitud, et

korterite nr X ja nr X ning nr X ja nr X vahelistelt seintelt on eemaldatud krohv ning seinte

seisukorra visuaalsel vaatlusel on vajalik eksperthinnang.

4. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet teatas 13.03.2020. a

vastuses nr 1-12.2/12883-2; 1-12.2/2571-2 kaebajale, et tema 25.11.2019. a avaldus on võetud

menetlusse ning riikliku järelevalve raames on 17.01.2020 teostatud ülevaatus. Vastuse

koostaja viitas ehitusseadustiku (EhS) § 19 p-le 4 ning soovitas korterelamu korteritevaheliste

seinte seisundi tuvastamiseks ja vastamiseks küsimusele, kas antud konstruktsioonid on

avariiseisundis, mis mõjutab negatiivselt teiste korterite seisundit, tellida A. Puškini tn 13

korterelamu ehituskonstruktsioonide audit.

5. Kaebaja palus 28.04.2020 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise

Ametile edastatud kirjas teavet haldusmenetluse tulemusest ja haldusmenetluse raames tehtud

toimingutest, mis puudutavad avariiseisundis vaheseinu korteris nr X.

6. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet kordas 05.05.2020. a

kirjas nr 1-12.2/4117-2 kaebajale juba 13.03.2020. a vastuses märgitut. Muu hulgas selgitati,

et korteriühistu esimehele on soovitatud tellida korterelamu ehituskonstruktsioonide audit, ning

et haldusmenetlus A. Puškini tn 13-X korteri osas on lõpetatud.

7. Kaebaja esitas 19.05.2020 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise

Ametile vaide, milles palus taastada lõpetatud haldusmenetluse (või kui haldusmenetlus ei

olnud alustatud, siis alustada haldusmenetlus) ning teostada riiklik järelevalve kooskõlas

EhS §-ga 130. Kaebaja märkis, et haldusmenetluse käigus on tuvastatud, et telliskivist laotud

sein on rikutud.

8. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna

spetsialist L. Spiridonova teostas 01.06.2020 A. Puškini tn 13-X korteris paikvaatluse, mille

kohta koostas 01.06.2020 protokolli nr 185. Protokollis on märgitud, et korterite nr X ja nr X

ning nr X ja nr X mittekandvatel vaheseintel puudub krohv ning olemasolevad vaheseinad on

müüritud tervetest väikeplokkidest ja katkiste väikeplokkide tükkidest. Paikvaatluse käigus ei

ole avastatud seinte lagunemist ega väikeplokkide väljakukkumisi seintest. Visuaalkontroll

näitas, et võrreldes esimese, s.o 17.01.2020 teostatud visuaalkontrolli tulemustega ei ole

vaheseinte ega korterite ruumide füüsiline seisund muutunud.

9. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet vastas kaebaja vaidele

15.06.2020. a vastusega nr 1-12.2/X55-3, selgitades järgmist.

Vaide läbivaatamise käigus on tehtud 01.06.2020 teist korda korteri nr X paikvaatlus ning selle

käigus ei ole avastatud seinte lagunemist ega väikeplokkide väljakukkumisi seintest.

Kortermaja korterite vahelised seinad on kõikidele korteriomanikele kuuluvad ehitise

konstruktsioonielemendid ning nende hooldustööd on korteriühistu kohustus. Visuaalkontrolli

tulemused lubavad järeldada, et seinte varisemise oht puudub, kuna väikeplokid ei kuku seintest

välja ning puuduvad seinte purunemised. Kuna puudub alus haldusmenetluse jätkamiseks,

3-20-1323

3(8)

tehakse otsus lõpetada haldusmenetlus, s.o riikliku järelevalve teostamine aadressil Narva linn,

A. Puškini tn 13-X. Kui kaebajal on kartusi seinte olemasoleva seisundi pärast, võib ta pöörduda

korteriühistu poole palvega esitada talle ehitise (maja) auditi aruanne või teha seinte

ekspertiis/audit. Samuti on kaebajal õigus tellida korterelamu seinte ekspertiis/audit iseseisvalt.

10. X.X esitas 13.07.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Narva

Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 05.05.2020. a haldusakt

nr 1-12.2/4117-2 osas, mis puudutab haldusmenetluse lõpetamist seoses korteri nr X vaheseina

avariiseisundiga. Samuti palus kaebaja kohustada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja

Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonda andma haldusakti, millega kohustataks Narva

linn, A. Puškini tn 13 korteriühistut teostama korteris nr X vaheseina avariiremont.

11. Tartu Halduskohus selgitas 30.11.2020. a määruses, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on

piisav kohustamisnõude esitamine, ning võttis sama määrusega kaebuse menetlusse nõudes

Narva linna kohustamiseks jätkata riikliku järelevalve menetlust ja teha selle raames Narva linn,

A. Puškini tn 13 korteriühistule kohustav ettekirjutus. Samuti kaasas kohus kolmanda isikuna

menetlusse Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistu.

12. Narva linn esitas 28.12.2020 vastuse kaebusele, paludes jätta see rahuldamata või

alternatiivselt läbi vaatamata.

13. Tartu Halduskohus otsustas 14.12.2021. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses

ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

14. Kaebaja esitas 21.12.2021 oma lõppseisukohad, milles muu hulgas teatas, et jääb oma

kaebuse juurde ning palub kohtul tühistada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja

Linnaplaneerimise Ameti 05.05.2020. a haldusakt nr 1-12.2/4117-2 osas, mis puudutab

haldusmenetluse lõpetamist seoses korteri nr X vaheseina avariiseisundiga, ja kohustada Narva

Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonda andma

haldusakti, millega kohustataks Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistut teostama korteris

nr X vaheseina avariiremont. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja menetluskulud 600 eurot.

15. Vastustaja esitas 05.01.2022 täiendavad seisukohad ja kohtu 14.12.2021. a määruses

palutud tõendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

16. X.X leiab, et Narva linna tuleks kohustada tegema Narva linn, A. Puškini tn 13

korteriühistule ettekirjutus korteris nr X asuvate vaheseinte avariiremondi teostamiseks, ning

põhjendab seda järgmiselt.

16.1. Kaebajal ei ole seoses kahe korteriomandi vahel oleva seina avariiseisundiga võimalik

enda omandis olevat korteriomandit kasutada, kuna ta kardab õnnetusjuhtumi toimumist.

Korter seisab tühjana.

16.2. Narva linn ei täitnud haldusmenetluse käigus oma kohustusi riikliku järelevalve

teostamisel ega taganud kaebaja õiguste kaitset. Rikutud on korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg-st 1 kaebajale tulenevat subjektiivset õigust kasutada eraldi

eriomandi eset. Kaebaja ei saa seda õigust realiseerida korteriühistu poole pöördumisega

ehitusauditi teostamiseks ega ka iseseisvalt ilma haldusorgani osavõtuta ehitusauditi

tellimisega. Vastavalt KrtS § 4 lg-le 3 ei ole kahe korteriomandi vahel olev sein eriomandi

esemeks. Vahesein on hoone osa ning seega ei ole kaebajal õigust seda enda äranägemisel

muuta või kõrvaldada. Vastustaja peab alustama riikliku järelevalve menetluse ning tegema

korteriühistule asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel ettekirjutuse vajalike toimingute

teostamiseks kahe korteriomandi vahel asuva seina avariiseisundi kõrvaldamiseks.

16.3. Vastustaja ei kontrollinud piisavalt ehitise otstarbest tulenevalt selle korrashoidu

(EhS § 130 lg 2 p 5) ega kohaldanud kaebaja korteris vaheseina ohu hindamiseks ja oma

ülesannete täitmiseks ühtegi korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud riikliku järelevalve

3-20-1323

4(8)

erimeedet (EhS § 131). Samuti ei kohaldanud vastustaja ühtegi erimeedet avariilisest

vaheseinast tuleneva ohu olemasolu väljaselgitamiseks vastavalt KorS §-le 27 ega teinud

ettekirjutust ohu tõrjumiseks vastavalt KorS § 28 lg-le 1. Vastustaja põhjendustest järeldub, et

seintest lähtuvat ohtu on võimalik tuvastada üksnes siis, kui suure elamumaja väikeplokid

kukuvad juba seinast välja. Visuaalne ülevaatus ei olnud piisavaks vahendiks ohu olemasolu

väljaselgitamiseks. Kohtule esitatud L. Spiridonova ametijuhend ainult kinnitab seaduses

sätestatud järelevalve menetleja kohustusi. Ka see, kui L. Spiridonova ei olnud pädev teostama

järelevalvemenetlust, ei vabasta vastustajat talle seadusest tulenevate kohustuste täitmisest.

17. Narva linn palub jätta kaebuse rahuldamata või alternatiivselt HKMS § 151 lg 2 p 1 ja

§ 121 lg 2 p-de 1, 2 ja 21 alusel läbi vaatamata, põhjendades neid taotlusi järgmiselt.

17.1. Riikliku ehitisregistri andmetel on A. Puškini tn 13, Narva korterelamu (ehitisregistri

kood 118000127, ehitise seisund – kasutusel) esmase kasutuselevõtu aasta 1960. Seega on

kaebajale kuuluva korteri ja selle naaberkorteri seinad ehitatud rohkem kui 60 aastat tagasi ning

on kasutusel. Korterelamu on valmis ehitatud vastavalt ehitamise ajal kehtinud nõuetele.

Korterelamu kasutamise ajal ei ole esitatud ühtegi kaebust seinte lagunemise kohta. A. Puškini

tn 13-X korter on kaebaja kaasomandis alates 2017. aastast.

17.2. Tulenevalt EhS §-st 130 on kohaliku omavalitsuse roll (riiklik järelevalve) väga rangelt

piiratud üksnes ehitamise (sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimise) ja

kasutamise nõuete hindamisega. Antud juhul ei tuvastatud kaebaja korteri ülevaatusel seinte

lagunemise ohtu ega korrarikkumisi. Seega tuleb lugeda kaebaja taotletud järelevalvemenetlus

teostatuks. Kaebaja ei taotlenud vastustajalt ettekirjutuse tegemist, vaid palus teostada riiklikku

järelevalvet. Haldusmenetluse seadusest ei tulene, et toimingu sooritamise või sooritamata

jätmise kohta tuleks vormistada haldusakt.

17.3. Paljasõnaline on kaebaja väide, et tal ei ole seinte avariiseisundi tõttu võimalik

korteriomandit kasutada. Haldus- ega kohtumenetluses pole esitatud ühtegi kinnitust, et seinad

on ohtlikud.

17.4. Vastavalt KorS § 15 lg-le 1 saab isik olla avaliku korra eest vastutav üksnes juhul, kui

tema õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõttu on tekkinud oht või ohukahtlus

(käitumisvastustus). Praegusel juhul ei esine ka KorS § 15 lg-s 3 sätestatud solidaarvastutuse

kohaldamise aluseid. KorS § 15 lg-st 4 tuleneb asja omaniku korrakaitsekohustus ning

KorS § 15 lg-st 6 asja üle tegelikku võimu omava isiku korrakaitseülesanne (seisundivastutus).

Samuti võib kaasomanik olla KorS § 15 lg 1 järgi avaliku korra eest vastutav näiteks siis, kui

ta on rikkunud avalikku korda või põhjustanud ohu, tehes ehitustöid teiste kaasomanike

nõusolekuta. Ühise omandi korral peab iga omanik tagama asjast lähtuvate ohtude tõrjumise

talle kuuluva omandiosaga proportsionaalselt.

17.5. Korterite nr X ja nr X ning nr X ja nr X mittekandvatel vaheseintel puudub krohv. Seinte

krohvimise üks peamisi eesmärke on olemasoleva pinna tasandamine ning väikeste pragude

kinni panemine suurendab seina terviklikkust. Antud juhul puudub info kaebaja korteri seintelt

krohvi eemaldamise kohta ega ole teada, kas krohvi eemaldamise viis võiks osutada negatiivset

mõju seinte püsivusele ja kogu tervikule. Krohvi puudumine seintel ei saa olla ohtlik ning

kaebaja kahtlus, et avariilised seinad on korteris viibivate isikute jaoks ja tervele ehitisele

ohtlikud, on ennatlik.

17.6. Kõikide omanike kaasomandis olevate vaheseinte suhtes edasiste toimingute tegemine

on kaebaja ja korteriühistu pädevuses. Vastavalt KrtS § X lg-le 1 ja asjaõigusseaduse

(AÕS) § 72 lg-le 4 saab kaebaja ka ise teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke

toiminguid ning nõuda vajalike kulutuste hüvitamist. Vaheseinte remondi küsimus on eelkõige

kaasomandi säilitamise küsimus, mille peavad lahendama kaasomanikud kokkuleppe alusel ja

selle mittesaavutamise puhul võib kaebaja esitada kohtule vastava hagi.

3-20-1323

5(8)

17.7. Kaebusest ei tulene otseselt, kuidas riivab kaebaja õigusi ja vabadusi korteriühistule

auditi koostamise kohustuse määramata jätmine (HKMS § 44 lg 1).

17.8. Seoses 2019. a suve alguses järelevalve osakonnas ühe töökoha koondamisega olid

koondatud ametniku kohustused jagatud ülejäänud ametnike vahel. L. Spiridonova teostas

2019. a suvest kuni 2020. a kevadeni riiklikku järelevalvet kortermajade üle ning tema

ametijuhendi p 4 kohaselt peab ta lahendama muid küsimusi, mis on seotud ehitusjärelevalvega

ning riikliku järelevalvega EhS ja KorS mõistes. Kuna kaebaja avaldused olid alguses suunatud

L. Spiridonovale, siis ta menetles neid lõpetamiseni. Tema oskused, kogemus ja haridus

lubavad teostada riiklikku järelevalvet.

17.9. Kaebaja taotlus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti

05.05.2020. a vastuse osaliseks tühistamiseks ei ole asjakohane ega kuulu rahuldamisele, kuna

vastustaja taastas haldusmenetluse ja viis 01.06.2020 kohapeal läbi menetlustoimingu.

05.05.2020. a vastuse ja 15.06.2020. a vastuse näol ei ole tegemist haldusaktidega, mille osas

saaks esitada tühistamisnõuet. Kohaseks nõudeks on seega kohustamisnõue riikliku

järelevalvemenetluse jätkamiseks. Kohustamiskaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna

15.06.2020. a kirjaga nr 12-2.2/X55-3 saadetud lõplikku otsust menetluse lõpetamise kohta ei

ole edasi kaevatud ja see on jõus.

KOHTU SEISUKOHT

18. Kohus võtab esmalt seisukoha poolte taotluste osas kaebuse muutmiseks ja kaebuse läbi

vaatamata jätmiseks (I) ning lahendab seejärel kaebuse (II).

I

19. Kohus ei pea võimalikuks lahendada nõuet Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja

Linnaplaneerimise Ameti 05.05.2020. a vastuse nr 1-12.2/4117-2 osaliseks tühistamiseks.

Kuigi kaebaja taotles Narva Linnavalitsuse 05.05.2020. a vastuse tühistamist juba kohtule

13.07.2020 esitatud kaebuses, selgitas kohus 30.11.2020. a määruses, et Narva Linnavalitsuse

05.05.2020. a vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga ning vastavalt kohtupraktikale on

kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv ja asjakohane menetleda nõuet Narva linna

kohustamiseks jätkata riikliku järelevalve menetlust ja teha selle raames Narva linn, A. Puškini

tn 13 korteriühistule kohustav ettekirjutus (vt 30.11.2020. a määruse p 12). Kaebaja pidi kohtule

viivitamata teatama, kui ta kohtu tõlgendusega ei nõustu (vt sama määruse p 14). Selle asemel

märkis kaebaja oma 21.12.2021. a lõppseisukohtades, et jääb algses kaebuses esitatud nõuete

juurde. Kohus käsitab kaebaja 21.12.2021. a avalduses märgitut kaebuse muutmise taotlusena.

20. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kohus jääb 30.11.2020. a

määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et tühistamisnõude esitamine vastustaja

toimingu vaidlustamiseks ei oleks antud juhul lubatav (vt HKMS § X lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1).

Seega jätab kohus kaebuse muutmise taotluse tervikuna rahuldamata ning on jätkuvalt

seisukohal, et asjakohaseks nõudeks on Narva linna kohustamise nõue jätkata riikliku

järelevalve menetlust ja teha selle raames Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistule kohustav

ettekirjutus.

21. Rahuldamata tuleb jätta ka vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koosmõjus § 121 lg 2 p-dega 1, 2 ja 21. HKMS § 121 lg-s 2

nimetatud alused on diskretsioonilised alused, millele tuginedes kohus võib, aga ei pea kaebust

tagastama (jätma läbi vaatamata). Kohtu hinnangul ei nähtu praegusel juhul asja materjalidest

seda, et mõne HKMS § 121 lg-s 2 nimetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise aluse esinemine

oleks ilmselge. Seetõttu on põhjendatud asja sisuline läbivaatamine.

3-20-1323

6(8)

II

22. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused, ning põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

23. Kaebaja kui aadressil A. Puškini tn 13-X, Narva asuva korteriomandi ühisomanik palus

25.11.2019 Narva Linnavalitsusele esitatud avalduses (tl 5, tõlge tl 21) linnavalitsusel

kontrollida tema korteri ja korterite nr X ja nr X vahel olevate seinte vastavust nende otstarbest

tulenevatele ja ehitisele esitatavatele nõuetele. Samuti palus kaebaja linnavalitsusel sooritada

ehitise audit ning viitas EhS § 130 lg 2 p-le 5.

24. EhS § 130 reguleerib EhS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete

järgimise üle riikliku järelevalve teostamist. EhS § 130 lg 2 sätestab kohaliku

omavalitsusüksuse kui ühe riiklikku järelevalvet teostava asutuse ülesanded. EhS § 130 lg 2 p 5

järgi kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet teostades muu hulgas ehitise

kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavust.

25. Riikliku järelevalve ülesannete täitmisel tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kui

korrakaitseorganil (KorS § 6 lg 1) lähtuda KorS sätetest. Vastavalt KorS § 2 lg-le 4 on riiklik

järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda

või kõrvaldada korrarikkumine. Seega tegeletakse riikliku järelevalve läbiviimise käigus

eelkõige avalikule korrale tekkida võiva või tekkinud ohuga. KorS § 5 lg 2 kohaselt on oht

olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt

tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on avaliku korra

kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve

kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Ehitusõiguse kontekstis on tegu korrarikkumisega, kui rikutakse

EhS-st tulenevaid nõudeid või eiratakse EhS-s sätestatud keelde (vt ka EhS eelnõu 555 SE

seletuskirja1 lk-d 153 ja 155).

26. Ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded on sõnastatud EhS §-s 16. Selle

paragrahvi lg-te 1 ja 2 järgi tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ning ehitise

kasutusea ajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik

korrashoid. EhS §-s 6 sätestatu kohaselt hõlmab ehitise korrashoid toiminguid, mille eesmärk

on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning

vastab ehitise kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Vastavalt EhS §-le 8 on

ehitis ja ehitise kasutamine ohutu siis, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või

keskkonnale. Ehitisele esitavaid nõudeid käsitlev EhS § 11 lg 1 täpsustab, et ehitis peab kogu

oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olema olemasolu vältel ohutu. Seega

on ehitise kasutamine ja korrashoid tihedalt seotud ehitise ohutusega.

27. EhS eelnõu seletuskirjas on EhS §-i 11 puudutavalt selgitatud, et olemasolevate ehitiste

puhul tuleb vaikimisi eeldada, et ehitis peab vastama vähemalt kasutusele võtmise ajal kehtinud

nõuetele. Kuna nõuetele vastavus sisaldab ka ohutuse nõuet, peavad need ehitised siiski olema

kasutamiseks ohutud. Ehitis vastab nõuetele, kui seda saab kasutusotstarbele vastavalt ohutult

kasutada. (Vt seletuskirja lk-d 24, 25) Samuti on samas seletuskirjas täpsustatud, et oht KorS-i

tähenduses ei ole samatähenduslik ohu käsitlusega EhS-i tähenduses. EhS-s on ohu mõiste

kasutuses negatiivsena ehk ohutusena ja sisulise ulatuse poolest on tegemist KorS-i ohu

käsitlusest kitsama käsitlusega. EhS-i tähenduses on ohu mõistega hõlmatud õigushüvede ring

piiratud inimese elu, tervise, vara ja keskkonna kaitsega. Ohutuseks nimetatakse EhS-s

olukorda, kus oht eelnimetatud kaitstavatele hüvedele puudub. (Vt seletuskirja lk 17)

28. EhS läbivaks põhimõtteks on, et ehitise hooldamise ja kasutamise eest vastustab ehitise

omanik ning riigi või kohaliku omavalitsuse sekkumine on minimaalne ja pigem erandlik. Seda

on selgitatud sellega, et ehitise korrashoiu huvi lähtub pigem omaniku huvist säilitada ehitise

1 Kättesaadav internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-

f9b761fb9b92/Ehitusseadustik.

3-20-1323

7(8)

kasutatavus, kasutusotstarbele vastavus ja ohutus, aga ka huvist ehitise kui kinnisvara väärtust

säilitada ja tõsta (vt EhS eelnõu seletuskirja lk 34). Ehitise korrashoiu ja kasutamise nõuetele

vastavuse üle riikliku järelevalve teostamisele seab piirid ka KorS § 4 lg 2. Nimelt sätestab

KorS § 4 lg 2, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede

kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal

saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on

oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides.

29. Praegusel juhul on vastustaja kaebaja avalduse alusel riikliku järelevalve menetluse

vastavalt EhS § 130 lg 2 p-le 5 alustanud ning viinud selle raames läbi menetlustoiminguid.

Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna

spetsialist L. Spiridonova teostas 17.01.2020 kaebaja korteris läbivaatuse. Läbivaatuse kohta

31.01.2020 koostatud protokollist nr 176 (tl 7 pöördel) nähtub, et spetsialist tuvastas, et

kaebajale kuuluva korteri nr X ning selle kõrval paiknevate korterite nr X ja nr X vahelistelt

seintelt oli eemaldatud krohv. See, et seintelt on eemaldatud krohv ning seinaplokid on

nähtaval, on tuvastatav ka protokollile lisatud fotodelt (tl 8–8 pöördel). Samuti märkis

spetsialist protokollis, et korterite vaheliste seinte seisukorra visuaalsel vaatlusel on vajalik

eksperthinnang. Vastustaja viitas tehtud ülevaatusele ja koostatud protokollile kaebajale

13.03.2020 saadetud kirjas nr 1-12.2/12883-2; 1-12.2/2571-2 (tl 6), soovitades selles vaheseinte

seisundi

tuvastamiseks

ja

võimaliku

avariiseisundi

väljaselgitamiseks

tellida

ehituskonstruktsioonide audit. Oma 05.05.2020. a kirjas nr 1-12.2/4117-2 (tl 10) täpsustas

vastustaja, et korterelamu ehituskonstruktsioonide auditi tellimist on soovitatud korteriühistu

esimehele.

30. Kaebaja 19.05.2020. a vaidest (tl 11) ajendatuna teostas sama spetsialist 01.06.2020

kaebaja korteris uue paikvaatluse. Samal päeval koostatud protokollis nr 185 (tl 13) on

fikseeritud, et paikvaatluse käigus ei avastatud seinte lagunemist ega väikeplokkide

väljakukkumisi seintest. Ka sel korral on paikvaatluse käigus tehtud fotod (tl 13 pöördel–14),

millelt nähtuv seinte seisukord ei erine 17.01.2020. a läbivaatuse protokollile lisatud fotodelt

nähtuvast. Vastustaja selgitas oma 15.06.2020. a kirjas nr 1-12.2/X55-3 (tl 12) kaebajale

täiendavalt, et kortermaja korterite vahelised seinad on kõikidele korteriomanikele kuuluvad

ehitise konstruktsioonielemendid ning nende hooldustööd on korteriühistu kohustus. Veel

märkis vastustaja läbi viidud visuaalkontrollile tuginedes, et seinte varisemise oht puudub, kuna

väikeplokid ei kuku seintest välja ning seinte purunemised puuduvad.

31. Paikvaatlused teostanud L. Spiridonova ametijuhendi (tl 53) järgi on tema kohustuseks

riikliku järelevalve teostamine, sealhulgas ehitise korrashoiu ja ehitise kasutamise

kontrollimine lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest. Kuigi ametijuhendi kohaselt

ei kuulu L. Spiridonova vastutuse valdkonda kortermajade järelevalve teostamine, on vastustaja

kohtule selgitanud, et kaebaja avalduste menetlemine oli suunatud L. Spiridonovale asutuses

toimunud koondamise tõttu. Kohtul puudub alus arvata, et kortermajade järelevalve teostamise

eest vastutava ametniku kvalifikatsiooninõuded oleksid olnud kõrgemad kui L. Spiridonova

ametijuhendis nõutu ning L. Spiridinova kvalifikatsioon ei oleks seetõttu nendele vastanud.

Seega on Narva Linnavalitsuse spetsialist teostanud riikliku järelevalve menetluse raames

menetlustoimingud, mille käigus tehtud järelduste ebausaldusväärseks pidamiseks ei ole kohtul

alust ning neid saab hinnata kogumis asjas esitatud teiste tõenditega.

32. Vastustaja 13.03.2020. a, 05.05.2020. a ja 15.06.2020. a kirjadest, hoolimata viidete

puudumisest vastavatele õigusaktidele, on selgelt järeldatav, et vastustaja jõudis kaebaja

korteris teostatud kontrollide käigus fikseeritu põhjal järeldusele, et vaheseintest ei lähtunud

sellist ohtu avalikule korrale, mille puhul oleks tulnud võtta avalikes huvides meetmeid selle

tõrjumiseks. Hinnanud kohtule esitatud tõendeid ja poolte väiteid, leiab kohus, et vastustaja

järeldused ja otsus riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise kohta sunnimeetmeid võtmata ei

ole õigusaktidega vastuolus. Vastustajaga saab nõustuda, et praegusel juhul puudus kohaliku

omavalitsuse sekkumiseks, sh kohaliku omavalitsuse poolt auditi tellimiseks piisav avalik huvi

3-20-1323

8(8)

ja vajadus. Samuti on vastustaja asjakohaselt rõhunud EhS-st tulenevale põhimõttele, et ehitise

ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas ehitise

korrashoiu ja kasutamise ohutuse peab tagama ehitise omanik (EhS § 19 lg 1 p 4).

33. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses piisavalt tõendanud ega põhistanud seda, et tema korteri

ja teiste korterite vahel olevatest seintest lähtuva võimaliku ohu tõrjumine oleks avalikes

huvides. Üksnes kaebaja väidetest, et seinad on avariiseisundis ning ta ei saa oma

korteriomandit kasutada, kuna kardab õnnetusjuhtumi toimumist, ei saa veel järeldada

korrakaitseorgani poolt avalikes huvides ohu tõrjumise vajaduse esinemist. Kohtule esitatud

fotod kõnealustest seintest (tl 8–8 pöördel, 13 pöördel–14, 43–50) kinnitavad kohtu hinnangul

vastustaja järeldust, et nende piltide tegemise seisuga ei saanud seintest tulenevat ohtu korteris

nr X või terves ehitises viibivatele isikutele pidada tõenäoliseks.

34. Järelevalvemenetluse raames menetlustoiminguid teinud ametnik leidis 31.01.2020. a

protokollis nr 176 küll seda, et vajalik on eksperthinnang kõnealuste vaheseinte olukorra

tuvastamiseks, kuid vastavalt 13.03.2020. a ja 05.05.2020. a vastustele pidas vastustaja selle

tellimist võimalikuks ka kaebajal endal või korteriühistul. Kohus nõustub vastustajaga, et

kaebajal on võimalik ka ilma korrakaitseorgani sekkumiseta enda õigusi realiseerida. Vastustaja

viitas kohtumenetluses asjakohaselt KrtS §-le X, mis käsitleb kaasomandi säilitamiseks

toimingute tegemist. Viimati nimetatud sätte järgi võib kaasomandi eseme säilitamiseks

vajalike toimingute tegemise otsustada korteriühistu juhatus (lg 2), samuti võib selliseid

toiminguid teha korteriomanik ja nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist (lg 1).

Kaasomanike vahel kokkuleppe mittesaavutamise korral on kaebajal võimalik pöörduda

avaldusega maakohtusse (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 613 lg 2). Samuti on vastavalt

AÕS § 72 lg-le 4 kaasomanikul õigus teha oma korteriomandi säilitamiseks vajalikke

toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja selline kaasomaniku õigus ei vaja eraldi

tuvastamist (vt Riigikohtu 22.04.2015. a otsus asjas nr 3-2-1-31-15, p 9 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 07.08.2019. a määrus asjas nr 2-16-19092, p 32). Seega on praegusel juhul

pigem tegemist eraõigussuhtest võrsunud vaidlusega ning üldreeglist tulenevat erandit, mis

tingiks kohaliku omavalitsuse üksuse eraõigussuhtesse sekkumise vajaduse (KorS § 4 lg 2),

kohtu hinnangul ei esine.

35. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus kokkuvõtlikult, et vastustaja on õiguspäraselt lõpetanud

kaebaja korteris asuvate vaheseinte suhtes algatatud riikliku järelevalve menetluse kohustavaid

ettekirjutusi tegemata. X.Xe kohustamiskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

36. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Selle sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas

isik ei ole esitanud kohtule kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seega jäävad ka

vastustaja

ja

kolmanda

isiku

võimalikud

menetluskulud

nende

endi

kanda

(HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)