2-18-17161/94 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

20. jaanuar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-17161

Tsiviilasi

Bastupunkten Abelin & Borg AB hagi iSauna OÜ vastu

rahalises nõudes ja iSauna OÜ vastuhagi Bastupunkten

Abelin & Borg AB vastu rahalises nõudes

Hagi hind

Vastuhagi hind

6 647,48 eurot

750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis vastukostja): Bastupunkten Abelin &

Borg

AB

(registrikood

556655-8861,

asukoht

Polygonvägen 9, Täby 187 66, Rootsi Kuningriik),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel

(Advokaadibüroo

Narlex,

e-post:

andres.vinkel@narlex.com)

Kostja (vastuhagis vastuhageja): iSauna OÜ (registrikood

12398775, asukoht Sakala 7-6, 10141 Tallinn, e-post:

info@isauna.eu), lepinguline esindaja advokaat Erki Siht

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo

OÜ,

e-post:

menetlus@mmab.ee)

Kohtuistung

17.08.2021

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja A. K. B.

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel

Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige V. B.

Kostja lepinguline esindaja advokaat Erki Siht

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta hageja Bastupunkten Abelin & Borg AB hagi kostja iSauna OÜ vastu rahalises nõudes

rahuldamata.

2. Jätta vastuhageja iSauna OÜ vastuhagi vastu kostja Bastupunkten Abelin & Borg AB vastu

rahalises nõudes rahuldamata.

3. Jätta iSauna OÜ tingimuslik taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaks

määramiseks, läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta hagiga seotud menetluskulud hageja kanda.

5. Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt välja 6 647,48 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

2. Hageja on Rootsis saunade ehitamise ja saunatarvete müügiga tegelev ettevõtja. Kostja on

Eestis tegutsev saunauste tootja. Juunis 2017 tellis hageja kostjalt kostja näidiste ja mõõtude alusel

78 saunaust. Tellitud ustest olid 56 puidust uksepiitadega ja 22 alumiiniumist. Eraldiseisvat

kirjalikku lepingut vormistatud ei ole, kuid kostja väljastatud arve tõendab lepingulise suhte

tekkimist. Hagejal ei ole pretensioone tarnitud uste koguse suhtes, välja arvatud asjaolu, millele

viitas tarne tegemisel kostja ise, et kahel uksel puuduvad vajalikud klaasid, mis pidid saadetama

hiljem, kuid kunagi ei saadetudki. Iga uksekomplekt (uks, piidad, lingid, poldid jm) oli

pakendatud omaette kilepakendisse. Hageja ostis uksed edasimüügiks oma klientidele, ta ei

saanud nende saabumisel uksi lahti pakkida. Ostjal tekkis pretensioon saabunud alumiiniumuste

suhtes hetkest, mil esimene hageja klient teatas, et saunaust ei ole võimalik kokku panna selliselt,

et see lahti-kinni käiks, st kostja toodang ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav. Hageja koostas

põhjendatud pretensiooni koos piltide ja probleemi kirjeldusega ning edastas selle kostjale

korduvana 03.10.2017. Lühidalt seisnes probleem selles, et ülemine uksepiit oli valmistatud liiga

kitsana, mistõttu uks ei sulgunud.

Oktoobrist kuni detsembrini 2017 toimus poolte vahel kirjavahetus, mis kokkuvõttes taandus

sellele, et kostja ei pidanud üldse võimalikuks hageja kirjeldatud probleemi. 10.10 ja 18.10.2017

e-kirjadega andis hageja kostjale võimaluse alumiiniumuksed välja vahetada ja hoiatas, et kui

seda ei tehta, siis nõuab hageja kahju hüvitamist. 09.11.2017 tegi hageja esindaja vahendusel

veelkord konkreetse ettepaneku vahetada välja alumiiniumuste osad, mis muutsid uksed

kasutuskõlbmatuteks. 09.12.2017 vastas kostja hagejale, et võib uksed vahetada täiendava tasu

maksmise eeldusel. Kostja välistas kategooriliselt probleemi võimalikkust, hageja pidi pöörduma

erapooletu isiku poole saamaks kinnitust, et probleem on ustes, mitte hageja oskustes. Selliseks

isikuks on Rootsis RISE ehk Research Institute of Sweden AB (Rootsi Uuringute Instituut AS).

RISE testis kostja uksi ning väljastas 02.07.2018 kokkuvõtte, milles tõdeti, et kokku monteerituna

ei ole uksi võimalik kasutada. Tõdeti, et ülemine uksepiit on ukse jaoks liiga kitsas.

3. Hageja selgitab, et kasutuskõlbmatud on kõik 22 alumiiniumust (raam + klaas), millest 2

kulusid ühe hageja kliendi teenindamisega (kahest komplektist sai ühe kasutuskõlbliku) ja kahe

eest ei ole hageja maksnud, sest need saabusid mittekomplektselt.

4. Hagejal ei ole enam huvi lepingu täitmise vastu kostja poolt, mistõttu teeb käesolevaga VÕS

§ 116 lg 1 ja lg 2 p 1 ja lg 3 alusel taganemisavalduse müügilepingust alumiiniumuste osas. Hageja

ei ole VÕS § 116 lg 4 teise lause alusel kohustatud andma täiendavat tähtaega, sest kostja teatas

09.12.2017 hagejale, et ilma lisatasuta ta puudusi ei kõrvalda. Seda sõnumit saab üheselt mõista

keeldumisena kohustuse kohasest täitmisest (asendada vigased uksed tasuta kohastega). Hageja

kinnitab valmisolekut anda kostjale tagasi 20 alumiiniumust, so kõik alumiiniumuksed, välja

arvatud kaks ust, mis kulusid hageja kliendile müüdud ukse ümbertegemiseks. Üldteada asjaoluna

peavad uksed käima lahti ja kinni ning olukord, kus see pole võimalik tulenevalt ukse tehnilisest

lahendusest, on õiguslikult olemuselt lepingulise kohustuse rikkumine.

5. Hageja nõuab alumiiniumuste eest makstud raha tagastamist ja lepingurikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist. Hageja maksis kostja arve alusel alumiiniumuste eest kokku 2 733,00 eurot.

Uste koodiga A1720KMP ja A1820KMP eest ei ole hageja maksnud, kuna need saabusid

mittekompleksselt. Kulud seoses hageja kliendile tarnitud kasutuskõlbmatu ukse ja selle

ümbertegemisega on kokku 123 eurot. Hageja pidi kliendile müüdud ukse kõigepealt tagasi tooma

ja seejärel tegema kahest uksest ühe toimiva ja viima selle kliendile tagasi. Nimetatud nelja

sõiduga kaasnes transpordikulu hageja asukohast Täbys kliendi juurde Väsbys (vahemaa 40 km).

Kulu moodustub kütusekulust ja auto amortisatsioonist, kuid kuna seda summat ei saa täpselt

tuvastada, sest sellele kuluks kogu nõuet arvestades ebamõistlikult palju aega, siis palub hageja

lähtuda VÕS §-st 127 lg 6. Määratav summa on põhjendatav kütusekuluga 8L/km, kütuse hinnaga

ca 1,8eur/L ja auto Xxxx väärtusega ca 25 000 eurot- hageja auto (so, kütusekulu 23 eurot ja

amortisatsioon 100 eurot). Kulud seoses kostja ukse testimisega RISEs on kokku 1 244,54 eurot

ja koosnevad järgmisest: testitud ukse transport RISE’sse 167,60 eurot; transport RISE’st tagasi

so 107.55 eurot ning RISE arve käibemaksuta summas 969.39 eurot. Hageja saamata jäänud tulu

on kokku 3 115,62 eurot. Arvestades, et ostetud ustest sai hageja kliendile müüa vaid ühe, on

saamata jäänud tulu tuvastatav nn juurde hindluse koefitsendi alusel, mis antud juhul on 1,14.

Hageja ostis kliendile müüdud ukse hinnaga 155,00 eurot ning müüs kliendile hinnaga 331.34

eurot. Seega on saamata jäänud tulu võrdne sisseostuhinna 2733 euro ja 1,14 korrutisega. Hageja

on uste müümata jäämisega kokku hoidnud ainult uste transpordikulu. Teadmata tõsikindlalt,

kuhu oleks tulnud müümata jäänud uksed viia, saab kokkuhoitud transpordikulu tuvastamiseks

võtta aluseks eelnimetatud ühe müüdud ukse transpordikulu, mis on märgitud kliendile esitatud

arvel – 27,08 eurot. Korrutatuna müümata jäänud uste arvuga on tuvastatav kokkuhoitud kulu

järgmiselt: 21 ust x 27.08 eurot 568,68 eurot. Hageja põhinõue on seega kokku 2733,00 + 123 +

1244,54 + 3115,62 – 568,68 = 6647,48 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

7. Kostja vaidlustab hageja poolt esitatud RISE tõendi leides, et tegemist võib olla võltsitud

dokumendiga. Vaadeldes viidatud asjatundja arvamust elektroonilises versioonis ning dokumendi

lehekülge nr 2, nähtub dokumendist, et dokumendi väidetavalt allkirjastanud isikute P. B. ja U.

N. allkirjad on dokumendile, kas peale kleebitud või muul viisil elektroonilisele dokumendile

monteeritud. Tegemist ei ole nimetatud isikute puhul omakäeliste allkirjadega. Samuti on

dokument allkirjastatud isikute poolt, kelle kohta ei ole teada, kas nad võiks mingis valdkonnas

olla asjatundjad. Hageja poolt ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, milles seisneb isikute

kvalifikatsioon ja asjatundlikkus. Samuti jääb kostjale täielikult arusaamatuks, mis on RISE ja

mille alusel saab RISE olla mingis valdkonnas asjatundja.

8. Kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud ning kõik hagejale tarnitud esemed vastavad

täies ulatuses müügilepingu tingimustele. Pooled on kokku leppinud, et uksed müüakse

detailidena ja detailide mõõdud on eelnevalt kokku lepitud. Vaidlusalusel juhul vastasid kõik

müüdud tooted kokkulepitud spetsifikatsioonile. Toodete installatsiooni eest ei saa kostja kuidagi

vastutada, kuivõrd tegemist tööde teostaja vastutust puudutava asjaoluga. Aastaid on ostetud sama

spetsifikatsiooniga/mõõtudega tooteid. Ajavahemikus 2015-2017 on hageja kostjalt ostnud kokku

alumiinium raamiga uksi suurusjärgus 90 ust, sh. ka vaidlusalused uksed. Kostja on hagejaga

kokku leppinud uste detailide mõõdud. Alates 2015 aastast on kostja ja hageja vahel kokku lepitud

uus hinnakiri, milles on selgelt välja toodud toodete tehniline spetsifikatsioon. Täpselt

samasugused uksed, nagu on väidetavalt vaidlusalused uksed, olid müüdud esimesele kliendile

hageja poolt 2015 aasta alguses. Asjaolu, et seda ei suudetud installeerida alles 2017 aasta sügisel,

ei vasta tõele. Eluliselt mitteusutav on, et hageja ostab järjepidevalt 2015 kuni 2017 aastatel

täpselt samade tehniliste omadustega/mõõtudega uksi, ega esita mitte ühtegi pretensiooni ning

nende uste kasutuskõlbmatus ilmneb alles 2017 aasta lõpus. Hageja viide sellele, et kostja küsis

lisatasu uute ülapuude eest, ei pea paika. Kostja tegi ettepaneku, mille põhjalt soovis ta hageja

kinnitust uuele tellimusele ning ettemaksu kinnitatud tellimusele. Kontrollitud ja terved ülapuud

oli kostja kompromissina valmis tagasi ostma. Tehingut aga ei toimunud, kuna hageja ei olnud

vastavat tellimust valmis tegema. Kostja oli üksnes heatahtliku koostööpartnerina nõus tooted

asendama teistsuguste mõõtmetega toodete vastu, kui hageja seda soovib. Kostja seaduslik

esindaja ei olnud seejuures enam Täbysse teretulnud, mis omakorda kinnitab hageja soovi varjata

kostja eest asjaolu, et tooted olid tegelikkuses lepingutingimustele igati vastavad.

9. Kostja leiab, et hageja ei ole pooltevahelisest lepingust mõistliku tähtaja jooksul taganenud.

Antud juhul on hageja teinud taganemisavalduse alles hagiavalduses, seega ca 1 aastat pärast nn

pretensiooni esitamist. Hageja raha tagastamise nõue on ka seetõttu alusetu.

10. Hageja saamata jäänud tulu nõue ning muud varalised nõuded on täielikult alusetud ega

saanud taolises ulatuses olla kostjale mitte mingil tingimusel ettenähtavad. Arusaamatu on hageja

väide, et hageja soetab ukse hinnaga 155 eurot ja müüb edasi 331,34 eurot ning väidab seejuures,

et juurdehindlus on 14% ehk tuleks korrutada 1,14-ga. Taolisel juhul ei ole juurdehindlus mitte

14%, vaid 114%. Taoline kasumimarginaal on ennekuulmatu ning tõendab asjaolu, et hageja

soovib kostja arvel pelgalt põhjendamatult rikastuda. Taoline kahju ei saa mitte mingil tingimusel

olla kostjale ettenähtav.

11. Kohtuliku ekspertiisiga on lõplikult ümber lükatud hageja ebaõiged ning tõenäoliselt

teadlikult kohut ja pooli eksitavad väited, nagu oleksid kostja tooted puudustega. Kusjuures

hageja ei ole ka senini suutnud esitada mitte ühtegi asjakohast tõendit oma väidete tõendamiseks.

Vastupidi kõik menetluses kogutud tõendid ja läbiviidud ekspertiisid kinnitavad, et vaidlusaluseid

uksi on võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Hageja on esitanud väidetava RISE raporti osas

võltsituse vastuväite ning hageja ei ole senini esitanud ühtegi tõendit RISE raporti ehtsuse

tõendamiseks.

Vaidlusaluste uste klaas mahub ukse raamidesse ja seda isegi ukse vale montaaži puhul. Ukse

klaas pärast selle korrektset monteerimist mahub samuti ukse raamidesse ning uks avaneb ja

sulgub nõuetekohaselt. Uksi on võimalik avada ja sulgeda. Haginõude aluseks olevad asjaolud on

ebaõiged ja tõendamata. Hageja kui professionaalne saunatoodete müümise ja valmistamisega

tegelev ettevõte peaks olema võimeline tellima klientide jaoks oma tööd tundvad ja

professionaalsed saunauske paigaldajad. Asjaolu, et hageja ei ole ise suuteline nõuetekohaselt

saunauksi paigaldama ei saa olla etteheidetav kostjale, ega viidata puudustele kostja toodetes.

Vastuhagi

12. 20.05.2021 esitas kostja kohtule vastuhagi, milles palub mõista hagejalt kostja kasuks välja

750 eurot, millest põhivõlgnevus on 378 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis summas on 372 eurot. Alternatiivselt palub kostja mõista hagejalt kostja kasuks

välja 464,79 eurot, millest põhivõlgnevus on summas 378 eurot ning hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras on summas 86,79

eurot. Kostja palub mõista välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

põhinõudelt summas 378 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

13. Vastuhagi kohaselt on hagejal endiselt tasumata tarnitud toodete eest: ukselengide komplekti

eest 8 x 2 1 - 137 eurot ja uste eest 184 + 194 = 378 eurot. Kokku tulnuks hagejal saadud kaupade

eest tasuda 515 eurot. Lisaks tuleb lepingu järgi arvestada viivised 0,15% päevas alates arve

tasumise tähtaja saabumisest. Lepingujärgse arve tasumise tähtaeg saabus vastavalt arvele.

Pooltevahelisest kokkuleppest tuleneb arve nr 689033 tasumise kohustus.

14. Hageja ei ole nimetatu arve tasumise kohustust vaidlustanud. Kuigi lepingujärgne viivis (0,15

% päevas) moodustuks vastuhagi esitamise seisuga summas 594, 22 eurot, esitab vastuhageja

viivisenõude, piirates hea usu põhimõttest lähtuvalt viivise nõudesummat valdavas osas

põhinõude suurusega ning palub sissenõutavaks muutunud viivise mõista välja summas 372 eurot.

Seega ei esita hageja käesolevas hagis põhinõuet ületava suurusega viivisenõuet. Juhul kui kohus

peaks tuvastama, et lepingujärgne ja poolte vahel kokkulepitud viivisemäära (0,15% päevas)

kohaldada ei saa, palub vastuhageja alternatiivselt rahuldada viivisenõue seadusjärgses määras.

15. Hageja väide, justkui oleks uste näol tegemist „mittekompleksete ustega“ on alusetu,

tõendamata ja pahatahtlik. Isegi juhul, kui nn „puudused“ ustel oleksid eksisteerinud, on hageja

minetanud oma õiguse tugineda eelnimetatud vastuväitele. Asja lepingutingimustele vastavust

tuleb kontrollida müüdud asja ostjale üleandmise hetke seisuga. Müüja vastutuse tekkimiseks on

vajalik, et riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse

põhjustanud asjaolu. On tõendatud, et juba 05.07.2017 olid uksed hageja kasutuses ning hagejal

oli võimalik uksed üle vaadata ning uste seisukorraga tutvuda. Hagejal oli võimalik väidetavate

„puuduste“ tuvastamiseks kaasata asjatundjaid ja nõustajaid ning näiteks pöörduda eksperdi

poole. Vaieldamatult on majandus- ja kutsetegevuses tegutseval hagejal kohustus teavet hankida

ja mh teavet küsida. Isegi juhul, kui ustel oleksid kunagi esinenud hageja kirjeldatud väidetavad

puudused, ei teatanud hageja kostjale lepingu eseme väidetavast puudusest mõistliku aja jooksul.

Kuna hageja sõlmis lepingu majandus- ja kutsetegevusest tulenevalt, kohaldub talle VÕS § 219

järgi müügilepingu objekti ülevaatamise kohustus. Hageja tutvus kaubaga põhjalikult 2017 juulis

kauba üleandmisel. Samas ei viidanud hageja kordagi müüja poolsele väidetavale kohustuse

rikkumisele „mittekompleksete“ uste saatmisega seoses. Hageja asus seda väitma alles 2019.

aastal oma menetlusdokumendis. Hageja ei ole väidetavat puudust mõistlikul määral kirjeldanud.

Sellest tulenevalt on hageja minetanud väidetavatele puudustele tuginemise õiguse.

16. Hageja keeldumine arve tasumisest on alusetu ka tuginedes VÕS § 111 lg-le 1. Sama sätte 3

lg sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik

või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas

osas või oluliste puudusteta täitnud. Vaidlusalusel juhul on kostja täitnud kõik oma lepingulised

kohustused täies ulatuses, mis on tuvastatud käesoleva menetluse käigus tehtud kohtuliku

ekspertiisi abil.

Hageja (vastukostja) vastus vastuhagile

17. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

18. Nõude rahuldamise eelduseks on müüja kohustuse täitmine vastavalt kokkuleppele. Seda ei

ole vastuhageja aga vähimalgi määral teinud, sest arve saatmine ei tõenda eelnimetatud kohustuse

täitmist. Kostja on müüjana ise oma 04.07.2017 e-kirjas kinnitanud, et „kahel 05.07.2017

saadetaval uksel puuduvad klaasid, sest nad riknesid ja tuleb toota uuesti“. Neid klaase pole

tänaseni kostja hagejale saatnud. Seega, kuna vastupidiselt vastuhagis osundatule, on kostja ise

kinnitanud, et kaks ust tarniti mittekomplekselt, ei ole hagejal tekkinud kohustust ka nende eest

tasuda. Müüja kohustus ei ole VÕS § 76 lg 3 alusel kohaselt täidetud ning müüjal ei ole tekkinud

õigust nõuda müügihinna tasumist. Poolte vahel puudub igasugune viivise kokkulepe.

Kohtu põhjendused

19. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi ja vastuhagi on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb jätta

rahuldamata.

20. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

21. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

22. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole

vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute

kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe.

23. Müügilepingu sisuks (VÕS § 208 lg 1) on müüja kohustus anda ostjale üle olemasolev asi,

millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ostjale üleantav asi peab

VÕS § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi,

kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele

(VÕS § 217 lg 2 p 1). Müügilepingu puhul on puudustega müüdud asja puhul primaarseks

õiguskaitsevahendiks VÕS § 222 lg 1 mõtte kohaselt lepingu täitmise nõue, s.t nõue asi parandada

või asendada, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste

õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi,

arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja

võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib

parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.

24. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused,

eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus kui ka sisulised (materiaalsed)

eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine

VÕS § 116 mõttes (Riigikohtu 19. aprill 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17, p 27). VÕS §

116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lg 2 punktide 1-5 järgi on olulise

lepingurikkumisega tegemist eelkõige järgmistel juhtudel: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb

kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis; 2) rikuti

kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult; 4) kohustuse rikkumine annab

kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka

edaspidi ja 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust nimetatud seaduse §-s 114

nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul

kohustust ei täida. Vastavalt VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt

rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või

ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

25. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle, millest maakohus asja lahendamisel

lähtub:

• 2017 juunikuus tellis hageja kostjalt näidiste ja mõõtude alusel 78 saunaust (56 puidust

uksepiidaga, 22 alumiiniumist);

• kirjalikku lepingut ei sõlmitud;

• hageja ostis uksed edasimüümise eesmärgil;

• klient teavitas hagejat, et alumiinimum saunaust ei ole võimalik kokku panna nii, et see

käiks kinni/lahti;

• hageja sai saunauksed kätte 05.07.2017;

• hageja edastas pretensiooni 03.10.2017;

• vaidlusalused saunauksed asuvad Rootsis laohoones;

• hageja esitas lepingust taganemise avalduse hagiavalduses.

26. Käesolevas tsiviilasjas on menetletav hagi mittetarbijast ostja haginõue vallasasja

müügilepingu tagasitäitmiseks ja müügilepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks. Hageja on seisukohal, et taganes hagis kirjeldatud avaldusega müügilepingust

andmata eelnevalt müüjale võimalust lepingu täitmiseks, kas asja parandamise või asendamise

kaudu, sest müüja teavitas 09.12.2017 e-kirjaga, et ilma tasuta ta seda ei teosta. Hageja leiab,, et

see on käsitletav keeldumisena, mitte asja parandada või asendada. Seega tuleb asja lahendades

esmalt tuvastada, kas on täidetud müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed

eeldused. Kohus leiab asja sisuliselt läbi vaadates tõendite hindamise tulemusena kokkuvõttes, et

müüja ei rikkunud müügilepingut, mistõttu ei olnud ostjal õiguslikku alust lepingust taganeda.

27. Müügilepingust taganemise eeldustele kohalduvad VÕS §-d 116-118 koos §-s 223 sätestatud

erisustega. VÕS § 116 lõike 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool

on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama sätte lõike 4 kohaselt ei ole taganemine

lubatud VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata, kui kohustust rikkunud lepingupool

kannaks

teise

lepingupoole

taganemise

korral

kohustuse

täitmiseks

või

täitmise

ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. VÕS § 118 lõike 1

kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee

taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai olulisest lepingurikkumisest teada

või pidi teada saama (punkt 1) või kui §-s 114 reguleeritud täiendav tähtaeg on möödunud (punkt

2). VÕS § 223 lõigetest 1 ja 4 tulenevalt ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuste täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ja võib mh lepingust taganeda, kui asja parandamine või

asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja

parandamisest või asendamisest või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hagi kohaselt teeb hageja hagis VÕS § 116 lg 1

ja 2 p 1 ja lg 3 alusel müügilepingust taganemisavalduse alumiiniumuste osas. Hageja leiab, et tal

puudub kohustus täiendava tähtaja andmiseks VÕS § 116 lg 4 tulenevalt, sest kostja teatas

09.12.2017 e-kirjaga, et ilma lisatasuta ta puudusi ei kõrvalda. Kohus hagejaga ei nõustu, et

tegemist on kostja keeldumisega. Kostja ja hageja kirjavahetusest ilmneb, et kostja ei pidanud

nimetatud kirjeldust puuduseks. Kostja on 09.12.2017 e-kirjas (tlk 13, 14, I kd) vastanud, et seoses

hageja sooviga muuta ülemiste raamide mõõtmeid, on vajalik edastada uued mõõtmed ja pakub

võimalust tagasi osta. Kohus leiab, et e-kirjast ei nähtu, et arutelu käis puuduste üle ning

väidetavate parandustööde keeldumise üle. Kostja vastuväited taganemisavalduse ebamõistliku

esitamise aja osas on kohtu arvates põhjendatud ja õigustatud. Hageja on saunauksed kätte saanud

05.07.2017 ning taganemisavalduse esitanud alles 14.11.2018, samas kui hageja ise pidas kostja

poolseks keeldumiseks asja parandada juba 09.12.2017 (kostja kiri). Seega on kohtu hinnangul

tegemist ilmselgelt ebamõistliku ajaga.

28. Hagi asjaoludest tulenevalt tuleb tuvastada, kas saunauksel (vaidlusalustel ustel) esineb ostja

poolt esile toodud puudus; kui jah, siis kas tegemist on olulise puudusega; kas ostja andis müüjale

täiendava tähtaja vea parandamiseks ja/või asendamiseks; kui jah, siis kas ostja taganes lepingust

mõistliku aja jooksul. Hageja on esitanud saunaukse puudusena oma väidetava kliendi

pöördumise (tlk 7,8, 9, I kd), mille kohaselt on ülemine uksepiit valmistatud liiga kitsana, mistõttu

uks ei sulgunud.

29. VÕS § 217 lõike 1 esimese lause kohaselt peab üleantav asi vastama lepingutingimustele.

Sama sätte lõike 2 punkti 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole

kokkulepitud omadusi. TsMS § 5 lõikest 2 tulenevalt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata või sellele vastu vaielda, ka määrab pool

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 232 lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

30. Kohus tegi 07.05.2019 toimunud korraldaval istungil pooltele kokkuleppe saavutamise

eesmärgil ettepaneku koos asjatundjaga vaidlusalune uks üle vaadata. Pooled ei vaidlustanud

asjaolu, et uksed on kõik analoogilised. Pärast ülevaatamist esitati kohtule M. K. (Saunakeskus

OÜ, tlk 84-89 I kd, 187 II kd) arvamus ukse ülevaatamise kohta. M. K. on leidnud alumiiniumust

mõõdistades ja üle vaadates, et kui ukseklaas paigaldatakse lengi avasse, ning uksehinged

reguleeritakse, siis uks sulgub ja avaneb nõuetekohaselt. Toode „iSauna OÜ Premium

aurusaunauks 7/20„ vaadati üle 08.07.2019 hageja esindaja advokaadibüroos. Pooled kokkulepet

siiski ei saavutanud ja hageja jäi ekspertiisitaotluse juurde. Kohus määras 16.12.2019

kohtumäärusega ehitustehnilise ekspertiisi ja eksperdiks M. S.i. M. S. esitas ehitustehnilise

ekspertiisi saunauste eesmärgipärase kasutamise võimalikkuse kohta (tlk 163, I kd). Ekspert

vastas kohtu küsimustele, kas saunauksed vastavad tehnilisele spetsifikatsioonile 2015, kas uksed

sulguvad ja avanevad eesmärgipäraselt ust kahjustamata. Ekspert on poolte juuresolekul

ekspertiisi teostanud ja leidnud, et uks sulgus ja avanes, mitte käepärase mugavusega, kuid

saunaust on võimalik kasutada eesmärgipäraselt. Ekspert on välja toonud, et kuna ette oli

valmistatud üks muudetava suurusega ukseava, siis paigaldati ka teine uks ja uuriti selle liikumist.

11.02.2020 ukse katsetamise käigus oli võimalik veenduda, et uks sulgub ja avaneb

eesmärgipäraselt ust kahjustamata. Ekspert järeldas, et tingimustes, kus on täidetud kõik iSauna

OÜ juhised ja paigaldusnõuded, sh paigaldatud montaaživaht, saab võtta seisukoha, et uks sulgub

ja avaneb eesmärgipäraselt ust kahjustamata. Ekspert järeldas, et sõltumata asjaolust, kas ukseleng

oli toodetud kostja poolt või mitte, hakkas uks 7/20 korrektselt toimima peale ukselengi ja ukseava

montaaživahuga tihendamist. Ekspert järeldas ka, et ukselengi puhul on kahtlus, et see ei ole

kostja toodang. Kokkuvõtvalt järeldas ekspert, et saunauksed vastavad tehnilisele

spetsifikatsioonile 2015.

31. Hageja esitas H. K. arvamuse (tlk 43, II kd, Ehitusekspertiisibüroo OÜ) dokumentaalse

tõendina. Arvamusest nähtuvalt oli H. K. eesmärk hinnata ekspertiisiobjekti puudusi, saunaukse

vaatlust ei teostatud. Kohtu hinnangul esitas hageja H. K. arvamuse näol kohtus läbiviidud

ekspertiisi analüüsi ning on selle dokumendi nii ka pealkirjastanud TsMS § 236 lg 3 mõttes.

Tõendi esitamisel peab pool põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta

seda soovib esitada. Kohus saab käsitleda toodut hageja seisukohana läbiviidud ekspertiisi

järelduste osas, mitte iseseisva ekspertiisina TsMS § 301 järgi. Hageja vastuväited M. Si

ekspertiisile olid kokkuvõtvalt, et käsitlemata on mõõtemääramatus, ei ole teada, millised oli

sulgpilud paigaldatud uksel ja mis põhjustas ukse raske käsitlemise. Kohus leiab, et ekspert on

hageja täiendavatele küsimustele kohtuistungil TsMS § 303 kohaselt oma seisukohad andnud.

32. Kohtuistungil, mis toimus 17.08.2021 (tlk 114, II kd) kuulas kohus ära eksperdi M. Si ja

asjatundjana dokumentaalse tõendi koostanud M. K.i. M. S kinnitas ütlusi andes, et jääb

ekspertiisis toodud järelduste juurde ja saunauks vastab tavapärastele normidele. Ekspert selgitas,

et saunaukse paigaldaja peab olema väljaõppinud isik, kuivõrd uks on nn hoone osa. Ekspert

viitas, et ilma montaaživahuta ei oleks saanud toimima ust, see on aga tavapärane paigaldusviis.

Saunaukse paigaldamisel on võimalik kasutada tihendustakku, villalaadseid tooteid kuid 95

protsenti juhtudel on kasutatav materjal montaaživaht. Ekspertiisi läbiviimise juures viibis M. K.,

kes on tegelenud aastaid saunauste paigaldusega. M. K. viitas asjaolule, et originaalkäepide ei

olnud kaasas, kuid klaasukse puhul on oluline originaalkäepide, selle asukoht ja materjal,

vältimaks klaasi nn paindesse minekut. M. K. selgitas, et saunaukse paigaldamisel peab olema

teatav ruumiosa, kuhu saab niiskust hülgava installatsioonivahtu lasta, paigaldusel ongi lubatav

tolerants, mida saab uksehingedega reguleerida. Hageja vastuväited M. K. kui asjatundja isikule,

ei ole arvestatavad. Hageja leiab, et M. K. on kostjast sõltuv isik, kuid kohtu hinnangul omavad

tähtsust asjas tema kui asjatundja selgitused ja järeldused saunaukse paigaldamisel. Kohus

hinnates asjas läbiviidud ekspertiisi ja sealseid järeldusi, leiab, et see on teostatud asjatundlikult

ning kohtuistungil antud selgitustega põhjal usaldusväärne ja mõistetav. Ekspertiisi käigus ei ole

tõendamist leidnud, et saunauks ei käi kinni/lahti tootja tegevuse tõttu ega ole tegemist

müügieseme mittevastavusega. Pigem ilmneb ekspert M. Si ja M. K. seisukohtadest, et ukse

kinni/lahti käimine on seotud ukse paigaldamisega ja selle nõuetekohase protsessiga. Hageja

seisukohad ei lükka eksperdi järeldusi ümber ega sea ka kahtluse alla. Kohus märgib, et ka hageja

esindaja viibis ekspertiisi läbiviimise juures. Kohus on seisukohal, et ukse müügilepingule

vastavust on võimalik antud juhul esile toodud puudusest lähtuvalt võimalik hinnata koos

paigaldusega, kas paigaldamisel uks on eesmärgipäraselt kasutatav, mitte pelgalt vaatluse põhjal.

Hageja on ostu-müügilepingust taganemise rajanud puuduste osas RISE raportile (tlk 7, 8, 9, 65 I

kd). Kohus nõustub kostjaga, et hageja tõendist tehniliste puuduste kohta ei nähtu selgelt, kas

tegemist oli ostu-müügilepingu esemega ja mis valdkonna asjatundja ning mis eesmärgil teostas

mõõtmised. Seega asub kohus seisukohale, et kohtu määratud ekspert on kindlaks teinud

saunauste eesmärgipärase kasutamise võimalikkuse läbi paigalduse ning seda ka ehitustehniliselt

põhistanud.

33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastamist leidis, et ostu-müügilepingu ese vastas

saunauste üleandmise ajal lepingutingimustele. Hageja hagi asjaoludes kirjeldatud puudus, et

saunaust ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada, sest see ei käi kinni/lahti, ei ole tõendamist

leidnud. Seega müüja vastutuse alus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lõike

1 esimese lause alusel, ei ole tõendamist leidnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 116 lõike

1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud. Müügilepingu puhul loetakse VÕS § 223 lõike 1 viimase alternatiivi

järgi müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul

pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud. Riigikohus

on lahendis nr 3-2-1-11-10 (punktis 11) asunud seisukohale, et lepingu olulise rikkumisega ei ole

tegemist, kui müüja pakub ostjale asja mõistliku aja jooksul parandamist või asendamist, kuid ta

ei saa seda teha ostjast tulenevate asjaolude tõttu, sh kui ostja keeldub müüja ettepanekust asja

parandamiseks või asendamiseks. Lepingu olulise rikkumisega on tegemist mh siis, kui müüja

keeldus asja parandamisest või ei parandanud seda mõistliku aja jooksul.

34. Kostja on esitanud vastuhagi rahalises nõudes. Kohus on vastuhagi 09.06.2020 menetlusse

võtnud. Vastuhagi kohaselt on hagejal endiselt tasumata tarnitud toodete eest: ukselengide

komplekti eest 8 x 2 1 - 137 eurot ja uste eest 184 + 194 = 378 eurot. Kokku tulnuks hagejal

saadud kaupade eest tasuda 515 eurot. Kostja nõuab 378 euro tasumist uste eest (tootekoodid A

1720KMP ja A1820KMP). Lepingu järgi tuleb arvestada viivised 0,15% päevas alates arve

tasumise tähtaja saabumisest. Lepingujärgse arve tasumise tähtaeg saabus vastavalt arvele, arve

nr 689033. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 11 lõike 4 esimest lausest, mis

sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi

allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või

kirjad. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist.

35. Vastuhagi osas on saunauste ostja esitanud vastuväite, et kahel saunauksel puudusid klaasid

ja neid ei ole võimalik kasutada. Kostja on ka ise 06.07.2017 e-kirjas märkinud, et kauba

saadetisest on puudu kaks klaasi (matt selge 7-20 ja 8-20), mis saadetakse eraldi. VÕS § 75 lg 3

kohustab kohustuse täitma õigele isikule, õigel viisil ja kohas. Müüja põhikohustus VÕS § 208 lg

1 järgi on üle anda puudusteta asi ja ostjal selle eest tasuda. Kohus leiab, et vastuhagi asjaolude

aluseks oleva kahe ukse osas on müüja poolt VÕS § 208 lg 1 kohane kohustus täitmata.

Kohtuistungil 16.11.2020 (tlk 32, II kd) oli poolte arutelu tasumata uste osas, kus kostja ei

vaidlustanud asjaolu, et kaks ust on komplekteerimata, ning uste klaase ei ole saadetud.

36. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kuivõrd vastuhagi ei kuulu rahuldamisele, et ole alust ka viivise väljamõistmiseks.

37. Kohus lahendab taotlused TsMS § 442 lg 5 kohaselt kohtuotsusega, mis menetluse kestel on

lahendamata. Kuivõrd taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramiseks esitati

tingimuslikult, juhul, kui hagi rahuldatakse, jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

Menetluskulud

38. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi ja vastuhagi rahuldamata, jäävad hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja

vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda.

39. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

40. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik