2-22-179/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-179 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus K. S. vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks Menetlustoiming Avaldusest loobumise vastuvõtmine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post: info@pzu.ee); Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ, asukoht Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, 76901 Harjumaa, e-post: xxx); Puudutatud isik: K. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx; xxx). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) 20.01.2022 loobumine avaldusest K. S. vastu kahju hüvitamise nõudes ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-179.

2. Rahuldada avaldaja riigilõivu tagastamise taotlus. Tagastada avaldajale tsiviilasjas nr 2- 22-179 tasutud riigilõiv summas 25 eurot ja kanda see AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „xxxxxxx, tsiviilasi 2-22- 179“.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

2-22-179

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) esitas 06.01.2022 Harju Maakohtule avalduse K. S. vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis 07.01.2022 määrusega avalduse menetlusse.

2. Avaldaja esitas 20.01.2022 avalduse kahjunõudest loobumiseks. Puudutatud isik on tasunud avaldajale 3 301,16 eurot, millest 2 902,80 eurot on kahjusumma, 13,36 eurot on viivis, 360,00 eurot on avaldaja menetluskulu ja 25 eurot on pool riigilõivust.

3. Avaldaja taotleb poole avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist summas 25 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 16).

5. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kuna avaldajal on võimalik avalduse aluseks olevat õigust käsutada, saab avaldaja avaldusest ka loobuda. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

6. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kuna puudutatud isik ei ole menetluses sisuliselt osalenud ja avaldusest loobumine ei halvenda tema olukorda, siis puudub kohtu hinnangul vajadus küsida TsMS § 429 lg

3 alusel puudutatud isikult seisukohta avaldusest loobumisele.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 477 lg 1, TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seetõttu on põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

2-22-179

puudutud isik oleks menetluses kandnud kulusid. Avaldaja menetluskulud on talle puudutatud isiku poolt hüvitatud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Kohus märgib, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

9. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Avaldaja on tasunud avalduselt 06.01.2022 riigilõivu 50 eurot. Avaldusest loobumise avalduses on avaldaja taotlenud riigilõivust poole tagastamist. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu 25 euro tagastamiseks seoses avaldusest loobumisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tagastamisele kuulub riigilõiv summas 25 eurot ja vastavalt avaldaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „xxxxxxx, tsiviilasi 2-22-179“.

10. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 ja 2 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

11. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik