2-21-117987/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-21-117987 Lk 1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2022.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-117987 Tsiviilasi, hageja nõue Osaühing Aktiva Finants hagi V.M. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 1061,10 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants, RK 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post ylar@julianus.ee Kostja: V.M., IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusliik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt V.M.lt (M.) hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks kostja ja Swedbank AS vahel 15.04.2011.a sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus kogusummas 1061,10 eurot, millest intress perioodil 16.11.2012 kuni 25.02.2013.a 223,75 eurot ja viivis perioodil 25.02.2013 kuni 15.11.2021 837,35 eurot. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). 4. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Jätta menetluskulud kostja kanda. 6. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 280 eurot (millest riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu 80 eurot) ning mõista need kostjalt V.M.lt välja. 7. Kohustada kostjat V.M.t tasuma menetluskulude hüvitiselt (280 eurolt) hagejale Osaühing Aktiva Finantsile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

2-20-138202

Lk 2 / 3

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohus võttis 02.12.2021.a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagiavalduse V.M. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. V.M.le toimetati hagiavaldus koos lisadega ning 02.12.2021.a kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu 14.12.2021. V.M. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 28.12.2021.a. Kostja esitas 21.12.2021 kohtule puudustega dokumendi, milles avaldab, et temal elu ja töökoht, sidevahend puudub. Julianus inkassoga ei saa läbi rääkida, ei ole nendega kokkulepet. Kostja ei ole kohtule esitatut täiendanud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt 21.12.2021 esitatut ei saa lugeda vastuseks, kuna see ei vasta TsMS § 394 lg 2 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

3. Pärnu Maakohtule 15.11.2021 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 200 eurot ja esindaja kulud kokku summas 240 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

4. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

2-20-138202

Lk 3 / 3

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 200 eurot.

5. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle juriste sh Marek Aunveri. Julianus Inkasso OÜ jurist on osutanud kokku 2 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 240 eurot (ilma käibemaksuta).

6. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa ja standardse menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 240 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud ega õigusabiteenus antud ulatuses vajalik. Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas, mistõttu kohtu hinnangul ei kulu analoogse hagi koostamisele enam kui tund aega.

7. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2- 1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siin juures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte- advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus osutatud võlgnevuse sissenõudmise teenuse raames antud õigusabiteenuse põhjendatud tasumääraks 0 eurot/tunnis. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 80 eurot (1 tunni tasu). Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.

8. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 280 eurot.

9. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm