4-21-3688/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2021, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3688 Kohtunik Kristel Nirgi Väärteoasi Roman Ševtšuk kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.08.2021 otsusele väärteoasjas nr 2590, 21, 002920 Kaebuse esitaja Menetlusalune isik: Roman Ševtšuk, isikukood 38708050256, elukoht xxxx, töökoht 1 OÜ, töötaja, epost: xxxx Kaitsja Oleg Nišajev, e-post:info.onlaw@gmail.com Vastustaja Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, e-post: ppa@politsei.ee Õiguslik alus Väärteomenetluse seadustiku § 123, § 132 p 1, § 135

RESOLUTSIOON:

Jätta Roman Ševtšuki kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.08.2021 otsus väärteoasjas nr 2590, 21, 002920 muutmata.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustiku § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. VTMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VTMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

2

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates täisotsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 19.01.2022.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T. R. koostas menetlusalusele isikule Roman Ševtšukile 03.08.2021 väärteoprotokolli nr 20210803154301, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 02.08.2021 kell 16:47 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Haljala-Käsmu 21.km, suunaga Käsmu poole. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,66 mg/l + /- 5 mg/l. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. U. vormistas menetlusalusele isikule Roman Ševtšukile 30.08.2021 otsuse väärteoasjas nr 2590, 21, 002920, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 02.08.2021 kell 16:47 mootorsõidukit, Lääne-Viru maakonnas, Haljala-Käsmu 21.km, suunaga Käsmu poole. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,66 mg/l + /- 5 mg/l. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 69 lg 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusalusele isikule mõisteti LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 212 trahviühikut summas 848 eurot.

3. 17.09.2021 esitas menetlusaluse isik Roman Ševtšuk Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. U. 30.08.2021 otsuse väärteoasjas nr 2590, 21, 002920. Menetlusalune isik ei tunnista end väärteo toimepanemises süüdi.

Kohtuotsuse põhjendused

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

6. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

7. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus Roman Ševtšuk LS § § 69 lg 3, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi

3

0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi.

8. Kohus loeb menetlusaluse isiku Roman Ševtšuki süü temale esitatud süüdistus tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri tšeki, tunnistaja ülekuulamise protokolli, isiku kinnipidamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

9. Kohus loeb menetlusaluse isiku Roman Ševtšuki süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtus kontrollitud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Tõendist nähtub, et 02.08.2021 kell 16:47 kasutati indikaatorvahendit Lääne-Virumaal, Haljala-Käsmu 21.km, kontrollitavaks isikuks oli Roman Ševtšuk. Indikaatorvahendi näit oli 0,73 mg/l.

10. Kohus loeb menetlusaluse isiku Roman Ševtšuki süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtus kontrollitud tõendusliku alkomeetri tšekiga. Tõendist nähtub, et 02.08.2021 kell 16:47 on Roman Ševtšukil mõõdetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST. Lõplik mõõtetulemus 0,61 mg/l. Juht seadme näiduga tutvunud ja andnud selle kohta allkirja.

11. Kohus loeb menetlusaluse Roman Ševtšuki süü tõendatuks kohtus kontrollitud isiku kinnipidamise protokolliga. Tõendist nähtub, et 02.08.2021 kell 16:47 peeti Roman Ševtšuk kinni Lääne-Viru maakonnas, Haljala-Käsmu 21.km. Vabastati 03.08.2021 kell 06:09.

12. Kohus loeb menetlusaluse Roman Ševtšuki süü tõendatuks kohtus kontrollitud 02.08.2021 kell 16:47 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Tõendist nähtub, et kontrollimisel liiklusjärelvalve käigus on Roman Ševtšuk kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna, selgus, et isik on tarvitanud alkoholi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldati ta kuni aluse ära langemiseni.

13. Kohus loeb menetlusaluse Roman Ševtšuki süü tõendatuks kohtus üle kuulatud tunnistaja Raimo Remmelgase ütlustega, kes andis ütlusi, et tuli väljakutse joobes juhi kohta. Menetlusalune isik peeti kinni Haljala-Käsmu teel. Indikaatorvahend näitas joovet ning ta toimetati Rakvere politseijaoskonda. Isik väitis, et ta oli tarbinud toidu kõrvale alkoholi.

14. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 224 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 212 trahviühikut summas 848 eurot.

15. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse

4

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut. 16. Roman Ševtšukile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.08.2021 otsusele väärteoasjas nr 2590, 21, 002920 määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. 17. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus LKS § 45 järgi. Rahatrahv tasutud. 18. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada Roman Ševtšuki hoiduma süütegude toimepanemisest karistuseks mõistetud rahatrahviga. Roman Ševtšuki on viimati karistatud LS § 227 lg 2 järgi 24.08.2021 rahatrahviga 30 trahviühikut summas 120 eurot. Rahatrahv tasutud. Käesolev süütegu on toime pandud 02.08.2021, kuid nagu nähtub tõendusliku alkomeetri tšekist on Roman Ševtšukil mõõdetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,61 mg/l, so veidi vähem kui kriminaalne joove (0.75mg/l )(LS § 69 lg 2 p 1). See annab alust asuda seisukohale, et isikule mõistetud rahatrahv, mis on üle keskmise määra, on põhjendatud ja kooskõlas menetlusaluse isiku süü suurusega. 19. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Roman Ševtšuki kaebus ei kuulu rahuldamisele ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.08.2021 otsus väärteoasjas nr 2590, 21, 002920 tuleb jätta muutmata.

20. Menetlusaluse isiku kaitsja Oleg Nišajev kohtuistungil menetluskulusid ei esitanud. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, siis tuleb menetluskulud, s.o valitud kaitsja tasu, jätta Roman Ševtšuki enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Nirgi kohtunik

Riigikohtu 07.03.2022 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Jätta Roman Ševtšuki riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 2. Jätta Roman Śevtśuki kassatsioon läbi vaatamata.

29.12.2021 kohtuotsus 4-21-3688 jõustus 07. märtsil 2022 Riigikohtu kohtumäärusega.

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne referent