4-10-2646/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-10-2646

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-2646 (2317,10,003493) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi V.A kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

21.07.2010 otsusele nr 2317,10,003493 V.A

karistamises LS § 7419

lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses, so 13 200 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS

§ 7419

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: V.A, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta V.A kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 21.07.2010 otsusele nr 2317,10,003493 V.A karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses, so 13 200 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 21.07.2010 otsus nr 2317,10,003493 V.A karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses, so 13 200 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest, so 28.10.2010 ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 27.09.2010. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on

2 27.09.2010. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.10.2010.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

21.07.2010 otsusega nr 2317,10,003493 karistati V.A LS § 74 19

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses, so 13 200 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 07.06.2010 kell 22.50 Räime 50 maja juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Pajero registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,75 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et autorooli istudes oli veendunud, et alkoholi tema organismis enam ei ole. Oli 2-3 tundi varem joonud väikese klaasi punast

veini. Vaidlustab otsuse lisakaristuse kohaldamise osas, kuivõrd selle aasta aprillis juhtus temaga raske õnnetus ja ei saa kaua seista ning pikalt kõndimine on raskendatud. Veel kaua aega sõltub tema liikumine vaid autost. Võimaluseta autot juhtida ei saa ta kodust lahkuda, käia arsti juures ja ülikoolis. Ühistransporti ei ole ta veel füüsiliselt võimeline kasutama.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et ei kujuta ette mis saab siis kui ta autot kasutada ei saa. On vaja füsioteraapias käia, tööd otsida ning kui tööd leiab, siis ka tööl käia. Sõidukita selle tegemine tundub ilmvõimatu. Rooli asudes nii esimene kui ka teine kord ei arvanud, et on purjus, arvas, et alkoholi organismis enam ei ole. Muidu ei vaidleks vastu, võtaks vastutuse, kuid praeguse füüsilise oleku tõttu on siin ja ei tea kuidas edasi saab.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on seaduslik otsus, otsuse tegemisel on järgitud kõiki KarS § 56 nõudeid. Kaebus tuleks jätta rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 220 trahviühiku ulatuses, so 13 200 krooni ja LS § 7419 lg 3

p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse

isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,75 +/- 0,05 mg, kusjuures

laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,70 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 2 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on

tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,74 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte ülempiiris ning juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,05 mg võrra suurem,

olnuks tegemist mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, milline käitumine on karistatav

KarS § 424 järgi rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat. Seega süü suurust

arvestades olnuks õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni

3

ülemmäära lähedasena või ülemmääras, kuid kohtuväline menetleja on arvestanud

menetlusaluse isiku vastulauses esitatud selgitustega ja määranud menetlusalusele isikule karistuse ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses, so oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus enam määratud karistust raskendada, peab kohus nõustuma kohtuvälise menetleja seisukohtadega selles osas, et määratud karistus vastab

menetlusaluse isiku süü suurusele. Küll leiab kohus, et puudub igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks.

Esitatud kaebuses on vaidlustatud kohaldatud lisakaristust ja leitud, et juhtimisõiguse olemasolu on kaebuse esitanud isikule eelkõige vajalik kaebuse esitanud isiku terviseseisundi

tõttu. Kaebusele on selle tõestuseks lisatud ka röntgenülesvõtete koopiad. Vaidlustatud

otsusest nähtuvalt on lisakaristus määratud LS § 7419

lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni

ülemmäära lähedasena. Esitatud kaebuses on avaldatud kahetsust toimepandus. Nii kohtuvälisel menetlusel antud selgituses kui ka kaebuses on menetlusalune isik märkinud, et

kaebuse esitanud isik arvas, et on pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima asudes juba ammu kaine. Seejuures on väärteoprotokolli koostamisel arvanud menetlusalune isik seda, et kainenemine oli toimunud tunde pärast alkoholi tarvitamist ning kaebuses esitatud versiooni

kohaselt kaks või kolm tundi pärast alkoholi tarvitamist. Seletuse kohaselt tarvitas menetlusalune isik ühe klaasi veini ning kaebuse kohaselt vaid väikese klaasi veini. Seega on

kaebuses esitatud versiooni kohaselt veini kogus vähenenud ühelt klaasilt ühele väikesele klaasile. Kaebuse kohtulikul arutamisel lisas kaebuse esitaja, et nii esimene kui ka teine kord arvas ta pärast alkoholi tarvitamist, et alkohol on organismist lahtunud ning võib asuda sõidukit juhtima. Kohtu arvates ei ole sellistel väidetel erilist kaalu, kuivõrd menetlusalusel

isikul tuvastati seisund, millises juhil on keelatud olla ning see seisund oli lähedane seisundile, millist LS § 20 lg 31 kohaselt loetakse joobeseisundiks. Kaebuse esitanud isik on

asunud sõidukit juhtima teadmisega, et ta on alkoholi tarvitanud ning vähemalt põhiharidusega ja piisava elukogemusega isik üldjuhul teab, et alkoholil on joovastav toime, mis tekitab selle tarvitajas seisundi, milline oma iseloomu tõttu kehtivates normatiivaktides

sätestatud keeldudega piirab isikute käitumist teatud valdkonnas. Seda peaks teadma ka kaebuse esitanud isik, kellele on väljastatud juhiluba ning seda eeldusel, et ta seetõttu järgib ta

liikluses liiklejana osaledes nii liikluseeskirja nõudeid kui ka liiklusseadust. Kohtu arvates

peaks kaebuse esitanud isik seda teadma seda enam, sest teda on samalaadse väärteo

toimepanemise eest juba karistatud ning tema suhtes kohaldati ka samasugust lisakaristust. Kuivõrd kaebuse esitanud isikul tuvastati seisund, mille kohaselt tema väljahingatavas õhus oli 0,70 mg alkoholi ühe väljahingatava õhu liitri kohta, pidi kaebuse esitanud isik seda ise ka tunnetama ning ta asus sõidukit juhtima sellises seisundis teadlikult. Juhul, kui aga kaebuse esitanud isik soovib tõendada seda, et ta ei saa pärast alkoholi tarvitamist aru, et alkohol on oma mõju avaldanud ja peab enda seisundit selliseks, milline on juhile lubatud, siis on selline isik liikluses väga ohtlik, mida kaebuse esitanud isik on juba kahel korral suutnud tõestada.

Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku esitatud kaebuses märgitud kahetsusavaldus ja kohtuistungil avaldatud kahetsus ei ole karistust kergendava asjaoluna arvestatav. Väärteoasja

materjalides leiduvatest ja kohtuistungil avaldatud Karistusregistri andmetest nähtuvalt on

menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest juba karistatud, kusjuures

määratud karistus ei ole senini kustunud. Samalaadse tahtliku süüteo toimepanemine

suhteliselt lühikese aja jooksul pärast eelmist otsust näitab objektiivselt seda, et kaebuse

esitanud isiku kahetsus ei ole siiras ning karistust kergendavat asjaolu ei ole tuvastatud,

mistõttu puudub ka alus määratud põhi- või lisakaristuse kergendamiseks. Kohus asub

seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, süü suurust, sh

lubatud alkoholipiirmäära ületamise ulatust, samuti seda, et menetlusalust isikut on juba

samalaadse väärteo toimepanemise eest lisakaristusega karistatud ning teda on liiklusest

kõrvaldatud ja see ei andnud oodatud tulemust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse

kohaldamine täiesti põhjendatud ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu.

4

Menetlusalune isik pani toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus, millest menetlusalune isik oli eelneva kogemuse pinnalt väga hästi teadlik. Kuivõrd senini määratud ja tasutud rahatrahv ning lühiajaline lisakaristus

ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude

toimepanemisest edaspidi, sh samalaadse väärteo toimepanemisest, siis leiab kohus, et

menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa enam seni kohaldatud rahatrahvi määrast ja

lühiajalisest lisakaristusest ning kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid,

millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada ning kohtuväline menetleja on seda ka

põhjendatult teinud. Arvestades kaebuse esitanud isikul tuvastatud seisundit, lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine 8 kuu ulatuses oli põhjendatud ning põhjendatud olnuks ka lisakaristuse kohaldamine ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, kuivõrd menetlusalusel isikul tuvastati seisund, mis on LS § 7419 lg 2 sätestatud rikkumise ülemmääras.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab kaebuse esitanud isiku liikumise sisuliselt võimatuks, mida kinnitati ka kohtulikul arutamisel, st ta ei saa kodust ära minna, käia arsti juures ega ülikoolis või otsida töös ja võimalusel ka tööl käia. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, terviseseisund ja sõidukiga liikumise vajadus

ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja

otsuse koostamist. Kaebuse kohaselt oli kaebuse esitanud isikuga juhtunud õnnetus 2010

aprillis, so kaks kuud enne väärteo toimepanemist. Seega oli kaebuse esitanud isik teadlik oma vajadusest liikumisvahendi ja selle juhtimisõiguse järele. Sellest tulenevalt oli ta teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine võib esile kutsuda tema suhtes liikumispiiranguid ja juhtimisõiguse kaotust, mille osas oli kaebuse esitanud isikul suhteliselt värske kogemus juba olemas. Seega sellises olukorras peab isik tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei

halveneks ning isik peab igapäevaelus oma vajadusi ja võimalusi arvestades valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa olukorra säilimise.

Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja tema karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune

isik on liikluses jätkuvalt iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale.

Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine sõiduki juhtimisel näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so tema enda ja teiste ohutusse ning

järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks oma igapäevaste vajaduste rahuldamisel. Menetlusaluse isiku käitumisest

saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimine ning sellega ohtliku liiklusalase väärteo teadlik toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks

olulisem kui vajadus edaspidi sõiduki juhina liikluses osaleda ja oma liikumist sellega kergendada. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik

enesest oleneva selleks, et temalt taas kord sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming kohtunik