3-21-1266/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1266

Haldusasi

OÜ Voore Mets kaebus mõista Keskkonnaametilt OÜ

Voore Mets kasuks välja kahju hüvitis summas 2403,52

eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Voore Mets, volitatud esindaja

vandeadvokaat Indrek Veso

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Rutt

Grünberg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta kaebaja 26.11.2021 avalduse lisa 1 Keskkonnaameti 24.09.2021 vastus

haldusasjas nr 3-21-1969 asja materjalide juurde.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus loomakaitseseaduse § 7 lg 1 p 3 põhiseadusega

vastuolus olevaks tunnistamiseks.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.02.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Voore Mets teostas Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Liivoja külas Pällo-Reino

kinnistul (katastritunnus 24802:001:0068) kehtivate metsateatiste alusel raiet. Keskkonnaamet

tuvastas 17.05.2021, et Pällo-Reino kinnistul teostatakse raiet ning samal päeval peatas oma

ettekirjutusega raitööde teostamise kuni 21.05.2021.

2. Keskkonnaamet teostas 21.05.2021 OÜ Voore Mets juhatuse liikme osavõtul kinnistul

paikvaatluse lindude vaatlemiseks ning pesitsemise tuvastamiseks.

3. Keskkonnaamet tegi 21.05.2021 ettekirjutuse, millega peatas kinnistul raietegevuse kuni

31.07.2021, et tagada raierahu ka hiljem pesitsemist alustavate linnuliikidele

looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 p-te 1 ja 2 mõttes.

4. OÜ Voore Mets esitas 09.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Keskkonnaameti 21.05.2021 ettekirjutuse ja tuvastada Keskkonnaameti 17.05.2021

ettekirjutuse õigusvastasus.

5. Kaebaja esitas 18.06.2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles loobus Keskkonnaameti

17.05.2021 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudest.

6. Tallinna Halduskohus võttis 18.06.2021 määrusega kaebuse menetlusse.

7. Kaebaja esitas 19.08.2021 vastuse kohtunõudele, milles taotles kaebuse nõude muutmist

ning palus tuvastada Keskkonnaameti 21.05.2021 ettekirjutuse õigusvastasus. Tallinna

Halduskohus rahuldas 27.08.2021 määrusega kaebaja kaebuse muutmise taotluse.

8. Kaebaja esitas 05.11.2021 kaebuse muutmise taotluse, milles taotles mõista

Keskkonnaametilt Voore Mets OÜ kasuks välja kahju hüvitis summas 2403,52 eurot või

alternatiivselt kohtul tuvastada võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 kohaselt õiglane kahju

hüvitis ja see Keskkonnaametilt välja mõista Voore Mets OÜ kasuks. Tallinna Halduskohus

rahuldas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks 15.11.2021 määrusega ning asendas nõude

tuvastada Keskkonnaameti 21.05.2021 ettekirjutuse õigusvastasus nõudega mõista

Keskkonnaametilt Voore Mets OÜ kasuks välja kahju hüvitis summas 2403,52 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. OÜ Voore Mets põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Keskkonnaamet on 04.12.2020 ilma pesitsusaegsete piiranguteta väljastatud metsateatisega

kinnitanud, et ilma liigset ohtu ja kahju loodusele ning lindudele tegemata võib terve

metsateatise kehtivuse perioodil raiet teostada. Ilma ilmse ja ootamatu ohuta ei tohi peatada

juba registreeritud metsateatist. Lindude iga-kevadine pesitsemine ei ole ootamatu.

2) Ettekirjutuses ei ole välja toodud, et vaatluse käigus oleks tuvastatud ühtegi reaalselt

aktiivses kasutuses olevat linnu munadega või poegadega pesa. Pesitsevate lindude pesade ja

munade tahtliku hävitamist ei ole ettekirjutusega tuvastatud. Keskkonnaamet on LKS § 55 lg

61 p 1 ja 2 põhjendamatult laialt tõlgendanud, kuna metsas puuoksal istuvad leevikesed ja

poegadeta puukoristaja pesa ei ole kaitse objektiks. Veel vähem on kaitse objektis võimalik

pesitsus, mida määratleti lindude väidetava kuulmise järgi. Tõenäoline ja võimalik pesitsus ei

ole piisavaks aluseks, et raiet tervel kinnistul peatada. Linnuatlase1 metoodika kohaselt peab

tõenäolise pesituse tuvastamiseks tuvastama, et kindal territooriumil registreeriti laulu vm

territoriaalkäitumist kahel päeval vähemalt ühenädalase vahega. Seega ei ole kinnistul

korrektselt tuvastatud ühegi linnu tõenäolist pesitsust. Käesoleval kevadel plaaniti kinnistul

teostada vaid lageraie ja harvendusraiet ei olnudki plaanis teostada. Sellest tulenvalt ei oma

tähtsust eraldisel 10 tuvastatud puukoristaja pesa, kuna see jääb harvendusraie eraldisele.

Ettekirjutuste tegemise ajaks oli puukoristaja ja leevikese pesitsusaeg lõppenud.

Keskkonnaameti ekspert B. Kalgan ei ole erapooletu ja objektiivne asjatundja ning

Keskkonnaameti poolt väidetud kõrgharidus ja eriteadmised on küsitavad.

3) Keskkonnaamet vääralt tõlgendanud Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsust kohtuasjades nr

C-473/19 ja C-474/19 (edaspidi ka: eelotsus), kuna antud otsus käib ainult raie lubamise kohta

Rootsis kaitsealuste liikide elupaigas. Eelotsus on pinnapealne ega ava linnudirektiivi2 art 5

mõtet ega seda, kuidas seda kohaldama peaks. Eelotsuses käsitletakse, kuidas tuleb tahtlust

tõlgendada loodusdirektiivi3 mitte linnudirektiivi puhul. Kohtujurist Kokotti arvamuse põhjal

ei ole igasugune häiring tavalindude puhul keelatud ka pesitsuse ajal ning et linnudirektiivi art

5 eesmärk ei ole absoluutkaitse, vaid tuleb vältida tavalindude ebaproportsionaalset häirimist

ja hävitamist, mis võib kaasa tuua populatsiooni olulise languse. Kohtujurist Kokotti ei pea

mõttekaks kanda seoses elupaikade direktiivi art 12 lg-le 1 antud tõlgendust piiranguteta üle

linnudirektiivi art 5 tahtluse mõistele. Kaudne tahtlus linnudirektiivi art 5 puhul on välistatud.

Linnudirektiivi eesmärk ei ole inimtegevust ebaproportsionaalselt piirata, selleks et kõiki

linde kaitsta. Linnudirektiivi art 5 a keelab lindude tahtliku tapmise. Samas on jaht lubatud

metskurvitsale, kelle populatsioon on Eestis 55 korda väiksem ja tugevas languses, kui

metsvindil, kellele jahti ei tohi pidada ja kelle pesitsust Keskkonnaamet soovib kaitsta.

4) Kuna liikide nn normaaltaset ei ole määratud, siis ei saa väita, et kaebaja tegevus oleks

ebaproportsionaalselt kahjustanud mõnda kinnistul pesitseda võinud liiki. Eesti metsamaa

pindala on pidevalt suurenenud ning seetõttu häiritakse kevadsuviste raietega

proportsionaalselt vähem lindude pesitsemist. Puudub adekvaatne info, kuidas kevadsuvine

raie tegelikult mõjutab linnustikku. Kaebaja ei nõustu andmetega, et keskmiselt ebaõnnestus

2018 kevadsuviste raiete tõttu metsas 16 800 pesitsust, kuid ka nende andmete kohaselt

ebaõnnestub kevadsuviste raiete tõttu vaid 0,24% pesitsustest.

5) Ettekirjutusega on jäetud kaebajast teadliku ja tahtliku lindude hävitaja kuvand. Kaebaja on

19 aasta vanune ettevõte, kes on pikalt metsandussektoris toimetanud. Kaebaja eesmärgiks

raiete teostamisel ei ole tahtlikult pesitsevate lindude häirimine ja nende pesade hävitamine.

Enne kinnistul raie alustamist teostas kaebaja kinnistul ülevaatuse mh selleks, et tuvastada,

kas esineb linnupesi, mille ümbert ei tohi raiuda. Asustatud linnupesi ei tuvastatud. Sellega on

kaebaja täitnud oma hoolsuskohustuse. Keskkonnaameti peainspektori 17.06.2021 kirjast nr

7-28/21/12827-3 saab järeldada, et tegelikkuses ei häirinud kaebaja linde tahtlikult.

6) Antud juhul on tegemist haldusmenetluse mitte väärteomenetlusega, mistõttu ei ole alust

kohaldada karistusseadustiku (KarS) § 16 LKS § 55 lg 61 tahtluse sisustamisel.

Keskkonnavastutuse ja maksumenetluses kohaldatakse tahtluste sisustamisel VÕS § 104 lg 5.

1 Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad) 2018. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti

Ornitoloogiaühing, Tartu.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta (ELT 2010, L 20, lk 7), mida on muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiviga 2013/17/EL, millega

kohandatakse teatud direktiive keskkonna valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT 2013, L

158, lk 193).

3 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102), mida on muudetud nõukogu

13. mai 2013. aasta direktiiviga 2013/17/EL (ELT 2013, L 158, lk 193)

Puukoristaja pesa ja oksal olevad leevikesed ei tõenda kuidagi, et kaebaja oleks teadlikult

soovinud reaalselt pesitsevate lindude pesi lõhkuda ja nende pesitsusrahu häirida.

7) Isegi kui kinnistult oleks tuvastatud pesitsevate lindude pesa, ei oleks tohtinud peatada

kogu raiet kõikidel metsateatistega eraldistel. Isegi lendorava pesapuust 26 m kaugusel võib

raiet teha. LKS § 55 lg 61 kaitse all on reaalselt pesitsevad linnud, mitte kogu nende elamiseks

ja toidu hankimiseks kasutatav territoorium. Kui tõesti oleks kinnistul olnud ettekirjutuses

loetletud lindude võimalikud pesad, siis oleks pidanud ametnikud need tuvastama.

Keskkonnaamet on lasknud Eesti Metsa Abiks MTÜ linnurahu kampaaniast end

põhjendamatult mõjutada.

8) Menetlus algatati kaebuse alusel, millele Keskkonnaamet pidi reageerima, kuid reageering

oli õigusvastane ja ebaproportsionaalne. LKS § 55 lg 61 on kehtinud sellisel kujul juba 13

aastat ning varasemalt pole seda sellisel ebaseaduslikul ja ebaproportsionaalsel viisil

rakendanud. 2010. aastal ega 2015. aastal ei ole LKS § 55 lg 61 alusel ettekirjutusi tehtud ja

04.06.2021 seisuga oli neid tehtud juba 39. Keskkonnaminister selgitas 02.06.2021 kirjas, et

LKS regulatsiooni rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju

meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Ka keskkonnaministrile tundus

Keskkonnaameti praktika muutus üksnes järelevalve osas ebaproportsionaalne.

9) Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 lahend haldusasjas nr 3-20-2652 ei ole lõplikult

jõustunud kohtuotsus, mida saaks käsitelda pretsedendina, mis keelab mistahes lindude

häirimise. Haldusasjas 3-20-2652 ei olnud peamiseks vaidlusteemaks pesitsusrahu tagamine

ning jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes ringkonnakohus oma järelduse tegi.

Isegi linnupesade olemasolul ei ole metsaseaduse (MS) § 40 lg 10 kohaselt proportsionaalne

piirata raiet pikemalt kui 15.06. Enamik metsalinde teeb kaks kurna, mille tõttu võibki

pesitsus kesta juuli lõpnuni. Enamus lindude esimese kurna pesitus lõppeb 15. juuniks.

10) Loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 on vastuolus põhiseaduse §-st 12 tuleneva

võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna annab Keskkonnaametile õiguse peatada metsatööd

koheselt, kui tuvastatakse lindude pesitsus. Samas põldudel ja rohumaadel ei peatata linde

kahjustavate tööde teostamist. Metsas teostatakse metsa elutsükli jooksul (ca 80 aastat) raiet

reeglina 4 korda. Kevadeti teostatakse Valga Puu OÜ kontsernis, kuhu kaebaja kulub, vaid

10-15% kogu aastasest raiest. Põllutöid tehakse igal aastal, mille käigus pidevalt põlde

haritakse, väetatakse ning rohumaid niidetakse 3-4 korda kevadsuve jooksul. Samas hästi

võiks LoKS § 7 lg 1 p 1 kehtida ka metsatööde puhul. LoKS seletuskirjas ei ole seadusandja

välja toonud kaalutlusi, miks peaks põllumehi paremini kohtlema kui metsamehi.

Metsamaterjali ei saa kõigi seda vajavate tööstuste jaoks ette varuda, kuna see läheb palgi

kujul seistes mädanema. Talved on soojemaks läinud, mis ei taga metsa juurdepääsetavust

talvisel ajal. Aina enam raieid tuleb lükata suvisele perioodile, mil ei jõua kõiki vajalikke

raieid ära teostada.

11) Õiguskantsler leidis oma 05.07.2021 kirjas, et halduspraktikat, kus metsateatiste kehtivus

peatatakse või tehakse LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ettekirjutus vaid siis, kui Keskkonnaametile

on esitatud kaebus või teavitatud raietöödest lindude pesitsusajal, ei saa pidada hea halduse

põhimõttega kooskõlas olevaks. See ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab

ettevõtlusvabadust. Keskkonnaamet heitis haldusasjas nr 3-21-1969 kaebajale ette, et ta ei

teostanud teistel kinnistutel 2021 juulikuus raiet intensiivsemalt ajal, kui Ala-Musti kinnistul

oli raie peatatud. Sellega on ka Keskkonnaamet ise kinnitanud, et ebavõrdne kohtlemine

tekitatakse ainult kinnistute pinnalt, mille osas kaebus on esitatud.

12) 17.05.2021 ettekirjutuse tõttu pidi kaebaja olukorra selginemiseni jätma tehnika (harvester

ja forwarder) kinnistule seisma kuni 21.05.2021. Pärast 21.05.2021 ettekirjutust transportis

kaebaja 21.05.2021 tehnika kinnistult ära oma transpordivahenditega töökotta Tellissaare 1,

Jõgeva (16 km kaugusele kinnistust), et sealt tehnika edasi transportida Tiidumetsa kinnistule

ja Meesla kinnistule. Transporditeenuse miinimumhind lühemate otsade puhul on 50 eurot +

km, seega oli kaebaja kuluks tehnika ära viimisel ning kinnistule tagasi viimisel kokku 200

eurot. Lisaks on kaebaja kahjuks harvesteri ja forwarderi neljaks päevaks seisma jäämisest

tekkinud saamata jääv tulu. Kaebaja 2021 mai ärikasum oli 34 154,04 eurot, mis on peamiselt

2 harvesteri ja 2 forwarderi töö tulemus 2021 mais. Seega oli ühe tehnikaühiku päevaseks

kasumiks 275,44 eurot ning perioodil 17-21.05.2021 kaebaja saamata jääv tulu 1 havesteri ja

1 forwarderi seismisest 2 203,52 eurot. Kaebaja on teinud kõik, et tehnika oleks 2021 mais

maksimaalselt koormatud selleks, et soodsatel ilmastikuoludel kasumit teenida.

10. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Pällo-Reino kinnistul lubatud raie piirkonnas pesitsevate lindude tuvastamisel lähtus

Keskkonnaamet linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast, mille järgi

loetakse pesitsejateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele

“tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tingimused. Vaidlustatud

ettekirjutuse kohaselt on puukoristaja tõenäoline pesitsus tuvastatud kriteeriumi K alusel (st

vanalind külastab arvatavat pesapaika) ja leevikese tõenäoline pesitsus kriteeriumi P alusel (st

kohati paari liigile pesitsemiseks sobivas biotoobis pesitsusajal). Kummagi nimetatud

kriteeriumi täidetuks lugemine ei eelda teist vaatlust. Linnuatlasest nähtuvalt on puukoristaja

pesitsusaeg aprilli keskpaigast juuni keskpaigani ning leevikese hilisemaid munadega pesi on

võimalik leida augusti keskel. Kaebaja Wikipediale ja Siutsu app-ile tuginevad väited ei

tõenda, et puukoristaja ja leevikesed oleksid pesast lahkunud. Paljudel liikidel hoolitsevad

vanalinnud pesitsusterritooriumil veel mitte täielikult või äsja lennuvõimestunud poegade eest

edasi. Paikvaatluse ajal esinenud ilmastikuolude korral (kergelt vihmane, madala

temperatuuriga (ca 7-9 c) ning tuuline (ca 6 m/s)) on linnuvaatluse läbiviimine raskendatud,

kuna linnud ei ole sellise ilmaga väga aktiivsed, vaid viibivad valdavalt pesadel ega liigu.

Sellele vaatamata tuvastati laulu alusel ka arvukalt võimalikke pesitsejaid, kes tuleb

tõenäoliste pesitsejatena ümber kvalifitseerida, kuna pesitsuse kõrghetkel on territoriaalse

laulu alusel põhjendatud järeldada, et linnuliigi pesitsus sellel alal juba käib. Keskkonnaametil

ei olnud kohustust hinnata lindude pesitsust linnuatlases toodud metoodikat rangelt järgides.

Keskkonnaameti koostatud lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhis erineb

linnuatlase tõenäolise pesitsemise kriteeriumist T. Kuna juhis valmis 03.06.2021, ei lähtunud

pesitsushinnangu teinud spetsialist veel juhisest, vaid rangelt linnuatlase metoodikast ja

kvalifitseeris pesitsemise selle kõrgperioodil tuvastatud territoriaalse laulu alusel võimalikuks

ja mitte tõenäoliseks pesitsuseks. Ka on kinnistul arvukalt õõnsustega puid, mis on lindudele

soodsaks pesitsuspaigaks. Kõik eelnev viitab sellele, et ala on lindude poolt asustatud ning

seal pesitsetakse. Eelnevat kinnitavad ka teadusuuringud, millele tuginedes võib eeldada, et

kinnistu eraldistel 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 16, 17, 18 pesitseb kokku 84–105 paari

metsalinde. Ametnikud ei pidanud kinnistul asuvaid linnupesasid tuvastama. Pesade leidmine

on pigem erandlik, kuna linnud on kohastunud oma pesi kiskjate eest peitma. Lisaks on

põhjalik pesade otsimine samuti häiringuks, mis võib põhjustada pesade hülgamise.

2) Hetkel kehtivatest õigusaktidest tulenevalt ei ole lindude pesitsemisega seotud piirangute

lisamine metsateatistesse põhjendatud ega võimalik. LKS § 55 lg-st 61 tulenevad piirangud

kehtivad aastaringselt. Kui neid piiritleda metsateatises mingi kindla ajaperioodiga, annaks

metsateatis justkui õiguse metsateatistel märkimata perioodil LKS § 55 lg-st 61 tulenevaid

keelde mitte järgida. Lisaks ei kuulu andmed sellest kas, millal ja millised linnud eraldisel

pesitsevad, nende andmete hulka, mida Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel

kontrollida saab. Samuti varieeruvad need andmed aastate ja piirkondade lõikes. Seega ei ole

Keskkonnaametil võimalik tõsikindlalt prognoosida, mis ajal linnud kevadel konkreetsesse

metsa jõuavad. Ka ei ole võimalik, et iga metsateatise registreerimisel kevadsuvisel perioodil

käiks Keskkonnaamet kohapeal lindude tegelikku pesitsemist hindamas. Seega ei saa

Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie

teostamine konkreetsel eraldisel vastuolus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Nimetatud

keeldusid tuleb järgida metsatööde tegijal. Keskkonnaamet ei pidanud metsateatisi

registreerides eeldama, et kaebaja soovib raiet teostada just lindude pesitsemise ajal ja

pesitusrahu ohtu seades ning seetõttu raie registreerimise menetlust kuidagi teisiti läbi viima.

3) Keskkonnaametil on kohustus kontrollida kaebusi LKS § 55 lg 61 rikkumise või rikkumise

ohu kohta. Samuti teostatakse raiete üle pistelist kontrolli ka ilma kaebusteta. Kaebus või

kontroll toob raie peatamise kaasa vaid juhtudel, kui tuvastatakse LKS § 55 lg 61 rikkumine

või rikkumise oht. Käesoleva aasta kevadsuvisel perioodil esitati Keskkonnaametile 159

pesitsusaegse metsaraiega seotud kaebust, raied aga peatati asjaolude kontrollimiseks vaid 49

korral, millest 9 juhul lubati raiega peale paikvaatluse läbiviimist jätkata. Keskkonnaametil on

riikliku järelevalve asutusena õigus ja kohustus LKS § 55 lg 61 p 1 või 2 sätestatud eelduste

esinemisel võtta korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud meetmed rikkumise kõrvaldamiseks.

Samuti tuleneb õigus pesitsevate lindude kaitse eesmärgil raiete peatamiseks LoKS § 7 lg 1 p-

st 3. Eelnev ei sõltu sellest, kas keskkonnaminister on MS § 40 lg 10 alusel raiet piiranud või

mitte. Kuivõrd eelnevalt on põhjendatud, miks raie on keelatud just ettekirjutuse

resolutsioonis nimetatud perioodiks, ei oma tähtsust see, et MS § 40 lg 10 või RMK raierahu

periood erineb perioodidest, mil raie on ettekirjutustega keelatud. Raie peatamine vaid kuni

esimese kurna pesitsuse lõppemiseni ei ole põhjendatud. Mitu korda aastas pesitsemine on

vajalik strateegia, et tagada nende liikide pikaajaline säilimine. Isegi kui värvulised ei kasuta

teise kurna jaoks sama pesa, rajavad nad uue pesa samale pesitsusterritooriumile vana pesa

lähedale.

4) See, et metsas pesitsevad kevadel linnud, on üldtuntud asjaolu. Soovitus pesitsusajal raiet

mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning

nähtav metsateatise registreerimisel. Seega pidi kaebaja arvestama, et kevadisel ajal raiet

teostades võib Keskkonnaamet LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohaste eelduste olemasolul raie

peatada. Ka LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on Keskkonnaametil looduskaitse valdkonna

korrakaitseorganina õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks peatada

nende sigimisperioodiks metsatööd. Kaebaja soov teostada raie kinnistul just 2021 kevadel, ei

anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebajal jääb peale ettekirjutuse kehtivuse lõppu veel

vähemalt neli kuud raie teostamiseks omale sobival ajal. Raie keelamise periood määrati

lähtuvalt paikvaatlusel tuvastatud linnuliikide pesitsemisperioodide kestusest linnuatlases

ning arvestati, et raiekeelu periood tagaks enamikule kinnistul tuvastatud lindudest võimaluse

pesitsus edukalt lõpetada.

5) Keskkonnaametile on antud pädevus hinnata LKS § 55 lg-s 61 sätestatud asjaolude

esinemist, sh tuvastada lindude pesitsemine. Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo

spetsialistil on vajalik haridus ja kogemus linnuliikide ja nende pesituse määramiseks.

Ettekirjutuses mainitud eksperthinnangu näol on sisuliselt tegemist vastavate teadmistega

spetsialisti poolt antud hinnanguga lindude pesitsuse kohta.

6) Kaebajat on lindude tõenäolisest või tuvastatud pesitsemisest teavitatud nii 17.05.2021

suuliselt kui ka 17.05.2021 ettekirjutusega kirjalikult, alates millest pidi kaebaja raiega

lindude pesitsusaegset häirimist ning lindude ja nende munade kahjustamist või hävitamist

võimalikuks pidama. Seega loetakse raietöödega jätkamine peale seda lindude tahtlikuks

häirimiseks pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Samal põhjusel loetakse raietööde

käigus lindude pesade ja munade hävitamine või kahjustamine tahtlikuks. Keskkonnaamet on

LKS § 55 lg 61 kohast tahtlust tõlgendanud vastavalt KarS §-le 16 ning tuginedes Euroopa

Kohtu 04.03.2021 eelotsusele kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19. Loodusdirektiivi art 12

lg 1 ja linnudirektiivi art 5 kehtestavad lindude pesade ja munade hävitamisele ja

kahjustamisele ning pesitsevate lindude häirimisele sisuliselt samasugused keelud.

Loodusdirektiivi „rangem kaitse“ tuleneb asjaolust, et tahtliku häirimise keeld on absoluutne

ja mitte tingimuslik nagu linnudirektiivis. Seega ei ole tahtlus keeldusid eristavaks

tingimuseks ning ühtse praktika seisukohalt on põhjendatud analoogia korras sisustada

linnudirektiivi art 5 kohast tahtluse mõistet samamoodi nagu loodusdirektiivi kohast tahtluse

mõistet. Ka kohtujurist Kokotti välistab linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse piiramise üksnes

otsese tahtlusega.

7) Keskkonnaamet ei olegi väitnud, et kaebaja häiris linde tahtlikult, vaid seda, et peale

lindude pesitsemise tuvastamist ja sellest kaebaja informeerimist esines oht lindude

pesitsusaegseks häirimiseks ja pesade ja munade hävitamiseks. Selle ohu tõrjumiseks tehti ka

vaidlustatud ettekirjutus. Ettekirjutusega ei ole kaebaja kohta antud õiguslikku hinnangut.

Kuigi ettekirjutuse aluseks olnud LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 jõustusid 01.02.2009 ning neid ei

ole vahepeal muudetud, on Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsusega ja Tallinna

Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusega nr 3-20-2652 muutunud õigusruum nende

tõlgendamisel. Halduspraktika muutumine ja arenemine on õigusriigis tavapärane. See, et

Keskkonnaamet on kuni 2021. a kevadeni juhtinud LKS § 55 lg 61 sätestatud keeldudest

kinnipidamise vajalikkusele tähelepanu leebemalt (teavitused, juhised, bänner metsaregistris

jne), ei saanud tekitada kaebajas õiguspärast ootust, et Keskkonnaamet ei takistagi lindude

häirimist nende pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

8) Ekslik on kaebaja väide, et LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2 saab rakendada vaid ca 5 m raadiuses

ümber tuvastatud pesa. Pesa asukohta ei ole enamasti võimalik tuvastada. Lisaks toimuvad

pesitsemine ja sellega kaasnevad tegevused oluliselt laiemal alal. Ettekirjutusega ei ole

kehtestatud kaitsealustele lindudele rangem kaitsekord võrreldes kaitsealuste liikidega.

Üldjuhul on ka lendorava püsielupaik piiritletud metsaeraldiste piiridega.

9) Asjasse puutumatud on kaebaja väited, et Keskkonnaameti tõlgenduse korral tuleks kuni

31.07 iga aastaselt keelata ka põllumajanduses igasuguse tehnika kasutamine ja piirata autode

liikumiskiirust vähemalt 50 km/h. Lubatud meetmete osas eristab LoKS põllu- ja metsatöid.

10) Keskkonnaministri 02.06.2021 kirja tõlgendus lähtub linnudirektiivi art 5 p d sõnastusest,

mille kohaselt on keelatud üksnes linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline häirimine.

LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 on mh sätestatud erandid, mil häirimine on lubatud ja mis seega ei

kujuta endast olulist häirimist direktiivi mõttes. Häirimine, mis ei lange nimetatud erandite

alla, tuleb lugeda LKS kohaselt oluliseks häirimiseks.

11) Linnudirektiivi artiklitest 5, 1 ja 2 tulenevalt ei ole LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud

keeldude rakendamise eelduseks, et liigi arvukus oleks langustrendis. Keskkonnaagentuuri

uuringu „Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundust“ kohaselt on langustrendis nii

puurkoristaja arvukus kui ka Eesti metsalindude arvukus üldiselt. Viimast kinnitab ka EOÜ

uuring „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017“.

12) Keskkonnaamet ei nõustu kaebajaga, et M. Mägi uuring on kallutatud. Keskkonnaamet ei

pea vastava ala spetsialistide ja nende poolt väljatöötatud metoodikates kahtlema ja võib

otsuseid tehes neile tugineda. M. Mägi uuringu kohaselt hukkus kevadiste raiete tõttu

eelduslikult 2017. ja 2018. aasta kevadsuvel erametsades umbes 0,2% linnupoegadest. Tegu

on kumuleeruva protsendiga, sest lagedaks raiutud elupaika ei ole metsalindudel võimalik

taasasustada mitmekümne aasta jooksul ning raie tõttu hukkunud linnupojad ei saa omakorda

järglasi. Viimase 40 aasta jooksul on märkimisväärselt vähenenud mh n-ö tavapäraste

linnuliikide arv. Eesti metsaga kaetus on viimasel ajal pigem vähenenud. Asjaolust, et

linnudirektiivi kohaselt on lubatud lisas II nimetatud lindude jaht, ei saa järeldada, et need

linnud on laialt levinud ja nende arvukuse üle ei pea muretsema. Keskkonnaamet ei loo

seadust, mistõttu on kaebaja hinnangud suunatud valele isikule.

13) Kui kohus asub seisukohale, et kahjuhüvitise välja mõistmine on põhjendatud, tuleb

Keskkonnaameti vastutust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 alusel piirata.

Kaebaja pidi olema teadlik nii lindude pesitsemisest kevadel kui ka LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja

2 sätestatud keeldudest ning arvestama võimalusega, et nende rakendamise tagamiseks võib

Keskkonnaamet raie peatada. Kaebaja metsameister kontrollis enne raie alustamist

linnupesade esinemist raiealal. Seega planeerides raied ajale, mil metsas pesitsevad linnud,

võttis kaebaja teadlikult äririski, et raied võidakse peatada ning seeläbi võib talle kahju

tekkida.

14) Kaebaja ei ole tõendanud harvesteri ja forwarderi Pällo-Reino kinnistult Jõgeval asuvasse

töökotta ja tagasi kinnistule transportimise kulu 200 eurot. Kuna kaebaja transportis masinad

töökotta ise, siis ei ole kahjuna transporditeenuse maksumuse arvestamine põhjendatud. Ka ei

ole kaebaja esitanud tõendeid masinate kinnistule tagasi transportimise kohta. Kaebaja arvutus

lähtub eeldusest, et masinad transporditakse kinnistule Jõgeva töökojast, aga seda asjaolu

tõendatud ei ole. Kahjuhüvitise määramisel ei saa lähtuda oletuslikust transpordikulust ning

kaebajal tuleb esitada tõendid harvesteri ja forwarderi kinnistult Jõgeva töökotta ja tagasi

transportimisel tekkinud tegelike kulude kohta.

15) Puudub õiguslik alus saamata jäänud tulu 2203,52 euro väljamõistmiseks. Kuna

käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutus on tehtud 21.05.2021, siis ei saa see olla põhjuslikus

seoses 17.–20.05.2021 ega suurema osa 21.05.2021 väidetavalt tekkinud kahjuga.

16) Metsa majandamine ja põllutööd erinevad nii häiringu intensiivsuse osas kui ka

teostamise aja ja võimaluste osas. Eesti kokku veidi üle 200 haudelinnu liigist u kümmekond

pesitseb põllul või rohumaal, samas Eesti metsades pesitseb 80–90 linnuliiki. Pesade tihedus

on metsades oluliselt suurem kui põldudel või rohumaadel. Kui rohu- ja põllumaal on

võimalik linnul peale esimese pesitsuse ebaõnnestumist üldjuhul teha teine kurn, siis peale

metsa raiet see üldjuhul võimalik ei ole. Põllutööd on enamasti aegkriitilised, kuid metsatöid

on üldjuhul võimalik planeerida pikemasse ajaaknasse. Põllumeestele ettekirjutuste tegemata

jätmine ei mõjuta kuidagi vaidlusalust ettekirjutust ning ebaõige halduspraktika jätkamist või

laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Keskkonnaamet ei ole

väitnud, et põllumajandus ei kujuta endast olulist häiringut.

17) Keskkonnaamet ei ole väitnud, et kaebaja haldusasjas nr 3-21-1969 oleks pidanud

nõudma harvesteri juhtidelt kuu aega ilma puhkepäevadeta töötamist ning teostama teistel

kinnistutel raiet LKS § 55 lg 61 nõudeid rikkudes. Kuna Keskkonnaameti 24.09.2021

vastusega haldusasjas nr 3-21-1969 ei ole võimalik tõendada käesolevas asjas vaidlustatud

ettekirjutuse õigusvastasust, ei oma see asjas tähtsust ja tuleb jätta asja juurde võtmata.

Keskkonnaamet juhtis vaid tähelepanu asjaolule, et hoolimata ähvardavast leppetrahvist seisis

harvester Keskkonnaameti korraldusest sõltumata ka teistel kinnistutel. Metsatöömasinate

rakendamist 7-l päeval nädalas on võimalik korraldada ka ilma, et töötajad peaksid ületunde

tegema.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Esmalt lahendab kohus vastustaja taotluse jätta kaebaja 26.11.2021 esitatud tõend asja

materjalide juurde võtmata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi

ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja

tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja hinnangul tõendab

Keskkonnaameti 24.09.2021 vastus haldusasjas nr 3-21-1969, et Keskkonnaameti hinnangul

ei häiri kevadsuvised raied ebaproportsionaalselt linde, mistõttu Keskkonnaameti

ettekirjutused kaebajale on õigusvastased. Keskkonnaameti selgituste kohaselt on kaebaja

vastustaja seisukohti vääralt tõlgendanud ning isegi kui need oleks Keskkonnaameti

sisukohad, ei oleks need HMS § 54 kohaselt ettekirjutuste õigusvastasuse aluseks, mistõttu ei

saa kaebaja 26.11.2021 esitatud tõend omada ka käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust

ning seda ei tuleks asja materjalide juurde võtta. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et

tõend, millest võib nähtuda vastustaja seisukoht, et kevadsuvised raied ei häiri

ebaproportsionaalselt linde, ei oma asjas tähtsust. Seega jätab kohus vastustaja taotluse

rahuldamata. Seejuures ei anna kohus siinkohal veel hinnangut, kas Keskkonnaameti

24.09.2021 vastusest haldusasjas nr 3-21-1969 tõepoolest saab sellise Keskkonnaameti

seisukoha ka tuletada.

12. Kohus on seisukohal, et kaebajale Pällo-Reinu kinnistu raieteks väljastatud metsateatised,

millel puudusid LKS § 55 lg-st 61 tulenevad piirangud, ei välistanud hiljem17.05.2021 ja

21.05.2021 ettekirjutustega nende metsateatistega lubatud raiete peatamist LKS § 55 lg 61 p-

de 1 ja 2 alusel. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 keelavad üldreeglina looduslikult esinevate lindude

pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise ning tahtliku

häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaametil ei ole kohustust

metsateatiste registreerimisel selliste piirangute seadmiseks. Vastustaja on käesolevas

menetluses ka piisavalt ammendavalt selgitanud, et Keskkonnaametil puuduvad andmed selle

kohta kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad, mistõttu ei saa Keskkonnaamet

metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie teostamine konkreetsel

eraldisel vastuolus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Niisiis ei ole kohtu hinnangul

vastustajale etteheidetav see, et ta metsateatistele LKS § 55 lg-st 61 tulenevaid piiranguid ei

märkinud. Lisaks ei tähenda asjaolu, et selliseid piiranguid metsateatistel ei ole, et kaebajal

oleks õigus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldusid eirata. Tegemist on aastaringselt igaühe

suhtes kehtivate keeldudega, mida kaebaja pidi iseseisvalt järgima. Ka metsaseaduse ja

halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE, XII Riigikogu koosseis)

seletuskirjas on öeldud: „Metsaomanik peab raiete kavandamisel arvestama kõigi

õigusaktidest tulenevate piirangutega ning metsateatise registreerimisega metsaressursi

arvestuse riiklikus registris võtab ta vastutuse kavandatud tegevuse õigusaktidele vastavuse

eest. Siinkohal tuleb kavandatava tegevuse lubatavust hinnata mitte üksnes metsaseadusest

vaid ka looduskaitseseadusest lähtudes.“ Seega on just metsaomanik see, kellel on eelkõige

vastutus LKS § 55 lg-st 61 tulenevate keeldude järgimise osas, olenemata sellest, kas

Keskkonnaamet on tema tähelepanu sellele eraldi juhtinud või mitte.

13. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane on alles sel aastal asunud LKS § 55 lg 61 p-de

1 ja 2 osas järelevalve korras raietöid peatavaid ettekirjutusi tegema. Kohtu hinnangul ei

muuda varasemate ettekirjutuste puudumine aga Keskkonnaameti 17.05.2021 ega 21.05.2021

ettekirjutusi õigusvastaseks. Halduspraktika muutmine ei ole keelatud. Keskkonnaametil ei

ole kohustust varasemat leebemat praktikat jätkata.

14. Ka ei pea kohus õigusvastaseks seda, et kaebajale tehti 17.05.2021 ja 21.05.2021

ettekirjutused kaebuse alusel teostatud järelevalve tulemusena. Vastava kaebuse saamisel ei

saa Keskkonnaamet seda lihtsalt eirata,

vaid Keskkonnaametil on kohustus asjaolusid kontrollida ning vajadusel ka LKS § 55 lg 61

rikkumise ohu tõrjumiseks ettekirjutus teha.

15. Ka kaebaja on väljendanud seisukohta, et Keskkonnaametil oli kohustus kaebusele

reageerida. Keskkonnaameti eeldus, et isikud teostavad metsateatiste alusel raieid seadustega,

sealhulgas LKS § 55 lg-ga 61 kooskõlas, on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega lisaks sellise

kontrolli läbiviimise praktilistele takistustele ja ressursimahukusele, ei oleks ka sisuliselt

põhjendatud, et Keskkonnaamet peaks kohapeal metsaettevõtjate võrdsuse tagamiseks

kontrollima kõiki potentsiaalsel pesitsusajal toimuvaid raieid. Järelevalve läbiviimine esitatud

kaebuste ning pistelise kontrollina on ka teistes valdkondades laialt levinud praktika ega ole

käsitletav isikute ebavõrdse kohtemisena. Seda enam, et kaebuste alusel läbiviidav

järelevalvemenetlus ei vii tingimata raie peatamiseni.

16. Kaebaja on selgitanud, et ei plaaninudki 17.05.2021 ja 21.05.2021 ettekirjutuste kehtivuse

ajal Pällo-Reino kinnistu eraldistel nr 7, 9, 10, 13, 16 ja 17 harvendusraieid teostada. Seega ei

saanud ettekirjutustega nendel eraldistel raie peatamine kaebaja õigusi rikkuda ega talle kahju

tekitada. Niisiis puudub kaebajal selles osas kaebeõigus. Kaebaja kaebus puudutab järelikult

vaid Pällo-Reino kinnistu eraldistel 1, 2, 3, 12 ja 18 ettekirjutuste andmise ajaks veel tegemata

raiete peatamist.

17. Keskkonnaamet peatas 17.05.2021 ettekirjutusega puude langetamise Pällo-Reino

kinnistul lindude pesitsemise kaitseks esialgselt kuni 21.05.2021 (kaasaarvatud) asjaolude

kontrollimiseks. Ettekirjutuse tegemisel tugines Keskkonnaamet KorS § 28 lg-le 1, mille

kohaselt ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku

korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise

kohustus. KorS § 5 lg-st 2 tulenevalt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset

korrarikkumine. Keskkonnaameti hinnangul esines reaalne oht LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2

rikkumiseks. Keskkonnaamet põhjendas seda asjaoluga, et teaduslikult on tõendatud, et igas

metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Seejuures hõlmavad LKS § 55 lg 6 1 p-des 1

ja 2 sätestatud keelud kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende kaitsestaatusest või

populatsiooni käekäigust. Kohus leiab, et olukorras, kus Keskkonnaamet oli tuvastanud, et

kinnistul toimub raie, Keskkonnaametile oli esitatud raie osas kaebus ning lähtuti teadmisest,

et igas metsas pesitsevad linnud, oli põhjendatud järeldada, et metsaraiega jätkamisel on oht

häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesi. Alates

17.05.2021 ettekirjutusest teada saamisest pidi kaebaja niisiis olema teadlik ka kinnistul

tõenäoliselt toimuvast pesitsusest ja seega oleks edasine raietegevus olnud tahtlik tegevus

LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 mõttes. Kohus ei nõustu kaebaja Keskkonnaameti 24.09.2021

vastuse haldusasjas nr 3-21-1969 põhjal tehtud järeldusega, et Keskkonnaamet on seisukohal

nagu kevadsuvised raied ei häiri ebaproportsionaalselt linde. Sellisel juhul ei oleks

Keskkonnaamet pidanud raiete peatamist vajalikuks.

18. Kohus ei nõustu endiselt kaebajaga, et ettekirjutuse tegemisel oleks Keskkonnaamet

pidanud LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud tahtluse tuvastama VÕS § 104 lg 5 kohaselt.

LKS § 55 lg 61 lg-tes 1 ja 2 sätestatud koosseisude rikkumisel on LKS § 743 ette nähtud

väärteovastutus. Seega on LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 süüteokoosseisud, mille tahtluse

tõlgendamisel tuleb lähtuda KarS §-st 16. Kaebaja väidab, et järelevalvemenetluses tuleks

sätte rikkumise ohu hindamisel tahtlust tõlgendada VÕS § 104 lg-s 5 sätestatu kohaselt ehk

KorS § 28 lg-t 1 saaks kohaldada vaid juhul, kui esineks oht, et kaebaja paneb LKS § 55 lg 6 1

p-de 1 ja 2 rikkumised toime otsese tahtlusega ehk kui kaebaja sooviks oleks LKS § 55 lg 61

p-des 1 ja 2 sätestatud keelde rikkuda. Kohus sellise lähenemisega ei nõustu. Ohu hindamisel

järelevalvemenetluses ei saa tahtlust süüteomenetlusest teistmoodi sisustada. See muudaks

järelevalvemenetluse ohu tõrjumisel ebatõhusaks.

19. Ka ei näe kohus põhjust, miks Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsuses kohtuasjades nr

C-473/19 ja C-474/19 loodusdirektiivi art 12 lg 1 p-de a-c kohase tahtluse osas antud

tõlgendus, mis hõlmab ka kaudset tahtlust, peaks nii suurel määral erinema linnudirektiivi art

5 tahtlusest nagu kaebaja tõlgendus. Seejuures ei olnud seadusandja linnudirektiivi

ülevõtmisel aga rangelt seotud seal toodud piirangutega, vaid direktiivi artikli 14 kohaselt

võivad liikmesriigid kehtestada direktiivis sätestatutest rangemaid kaitsemeetmeid, mis võib

kohtu hinnangul hõlmata ka direktiivis sätestatust madalamat lävendit subjektiivse külje

täitmiseks. Kohtu hinnangul ei välista eelotsus niisiis LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 tahtluse

sisustamist kaudse tahtlusega.

20. Lisaks on Keskkonnaamet 17.05.2021 ettekirjutuse tegemisel tuginenud ka Loks § 7 lg 1

p-le 3, mis sätestab, et looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks on

korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade

sigimisperioodiks. Keskkonnaamet tegi ettekirjutuse perioodil, mille puhul on üldteada, et

tegemist on lindude pesitsusajaga. Ettekirjutuse eesmärgiks oli vältida lindude pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise häirimist ning pesade hävitamist või kahjustamist. Selgelt hõlmab

see eesmärk ka linnupoegade hukkumise vältimist. Seega oli Keskkonnaametil õigus ka LoKS

§ 7 lg 1 p 3 alusel raied Pällo-Reinu kinnistul peatada.

21. Kaebaja hinnangul on LoKS § 7 lg 1 p 3 vastuolus põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse

kohtlemise põhimõttega, kuna võimaldab metsatööde tegijate suhtes põllutööde tegijatest

rangemaid meetmeid kasutada. Nimelt võimaldab LoKS § 7 metsatööd erinevalt põllutöödest

loomade hukkumise vältimiseks peatada ega võimalda selle asemel rakendada loomi

eemaletõrjuvaid tehnoloogiaid nagu põllutööde puhul. Kohtu hinnangul ei ole põllutööde ja

metsatööde tegijad grupid, keda peab LoKS § 7 alusel võrdväärselt kohtlema. Kaebaja on ka

ise selgitanud, et metsatööde tegemisel on palju suurem paindlikkus selle osas, millal neid

täpselt teostatakse. Kaebaja selgituste kohaselt teostatakse kõikidest raietest vaid 10-15%

kevadeti. Niisiis valdavalt puudub vajadus raietöödeks tingimata pesitsusajal ning metsatööde

tegijad saavad oma tegevust suures määras ajaliselt hajutada. Põlluharimiseks on aga

paratamatult vajalik iga-aastane teatavatel kindlatel aegadel toimuv tegevus, mis suures osas

langeb ka lindude pesitsusajale. Seetõttu ei pea kohus LoKS § 7 lg 1 p 3 metsatööde ja

põllutööde eristamise tõttu põhiseadusega vastuolus olevaks. Lisaks märgib kohus, et

Keskkonnaameti tegevuse potentsiaalne ebapiisavus LKS 55 lg 61 p-de 1 ja 2 või LoKs § 7 lg

1 p-de 1 ja 2 rakendamisel põllumajanduses ei ole käesoleva vaidluse sisuks.

22. Arvestades 17.05.2021 ettekirjutuse tegemise hetkeks teada olnud infot LKS § 55 lg 61 p-

de 1 ja 2 rikkumise ohu kohta ning vajadust edasiste ning püsivamate meetmete rakendamise

vajaduse üle otsustamiseks täiendavaid andmeid koguda, ei saa 17.-21.05.2021 raietööde

peatamist ebaproportsionaalseks pidada. Kokkuvõttes on Keskkonnaameti 17.05.2021

ettekirjutus õiguspärane.

23. 21.05.2021 ettekirjutusega peatas Keskkonnaamet puude langetamise Pällo-Reinu

kinnistul lindude pesitsemise ajaks, kuni 31.07.2021 (kaasaarvatud). Keskkonnaamet pidas

ettekirjutuse tegemist vajalikuks, kuna 21.05.2021 paikvaatlusel tuvastas Keskkonnaameti

ekspert kinnistul leevikese ja puukoristaja tõenäolise pesitsuse ning mets-lehelinnu, käbliku,

musträsta, laulurästa ja metsvindi võimaliku pesitsuse. Keskkonnaamet on vastuses kaebusele

selgitanud, et lähtus pesitsevate lindude tuvastamisel linnuatlases4 toodud rahvusvaheliselt

üldtunnustatud metoodikast, mille järgi loetakse pesitsejateks need linnud, kelle puhul

tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele “tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine”

vastavad tingimused. Kaebaja hinnangul ei ole aga ükski neist pesitsustest linnuatlase

metoodika kohaselt tuvastatud, mistõttu puudus 21.05.2021 ettekirjutuse tegemiseks alus.

Kohus peab põhjendatuks Keskkonnaameti lähtumist rahvusvaheliselt tunnustatud

metoodikast ning nõustub, et paikvaatlusel on puukoristaja tõenäoline pesitsus tuvastatud

kriteeriumi K alusel (st vanalind külastab arvatavat pesapaika) ja leevikese tõenäoline pesitsus

kriteeriumi P alusel (st kohati paari liigile pesitsemiseks sobivas biotoobis pesitsusajal). Asjas

esitatud materjalidest ei nähtu, et Keskkonnaameti spetsialist oleks tõenäolised pesitsused

valesti tuvastanud. Keskkonnaamet ei pidanud ettekirjutuse tegemiseks tuvastama poegade

ega munadega linnupesi. Kaebaja etteheited Keskkonnaameti spetsialisti pädevusele on

põhjendamatud.

4 Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad) 2018. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti

Ornitoloogiaühing, Tartu.

24. Vastustaja on vastuses kaebusele asunud seisukohale, et ka 21.05.2021 paikvaatlusel

tuvastatud võimalikud pesitsused tuleks ümberkvalifitseerida tõenäoliseks pesitsuseks, kuna

nende puhul fikseeriti territoriaalne laul pesitsusperioodi kõrghetkel liigi pesitsemiseks

sobivas biotoobis. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks ei ole see kooskõlas linnuatlase

metoodikaga. Vastustaja hinnangul puudub tal selles osas aga kohustus rangelt lähtuda

linnuatlase metoodikast ning Keskkonnaameti koostatud lindude pesitsemist häirivate

raietööde peatamise juhise metoodika ei kattu täielikult linnuatlase metoodikaga. Samas on

Keskkonnaamet ka selgitanud, et paikvaatluse ajal 21.05.2021 eelnimetatud juhis veel ei

kehtinud, mistõttu lähtus pesitsushinnangu teinud spetsialist rangelt linnuatlase metoodikast.

Keskkonnaamet on ka 21.05.2021 ettekirjutuses linnuatlase metoodikaga kooskõlas märkinud

eksperthinnangule tuginedes, et võimalikud pesitsemised on võimalik ümber kvalifitseerida

tõenäoliseks pesitsemiseks läbi kordusvaatluse seitsme päeva möödudes vastavalt linnuliikide

pesitsuskindluse kriteeriumite järgi. Seega on selge, et hinnang ning sellel tuginev 21.05.2021

ettekirjutus on antud tuginedes linnuatlase metoodikale.

25. Teiseks ei ole võimalik haldusakti põhjendusi tagantjärgi kohtumenetluses täiendada, kui

on selge, et neid asjaolusid haldusakti andmisel ei arvestatud. Kuivõrd Keskkonnaamet pidas

ettekirjutuse andmisel ise pesitsuse kategooria ümberkvalifitseerimiseks vajalikuks

kordusvaatlust, kuid seda läbi ei viinud, on ilmne, et ettekirjutust ei antud teadmises, et ka

mets-lehelinnu, käbliku, musträsta, laulurästa ja metsvindi puhul on tuvastatud võimaliku

pesitsuse asemel tõenäoline pesitsus. Niisiis sai Keskkonnaamet 21.05.2021 paikvaatluse

tulemuste põhjal peatada raied Pällo-Reinu kinnistul vaid leevikese ja puukoristaja tõenäolise

pesitsuse tõttu.

26. Kuigi Keskkonnaametil oli leevikese ja puukoristaja tõenäolise pesitsuse tuvastamise tõttu

õigus kaaluda, milliseid meetmeid LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumise ohu tõrjumiseks

kasutusele võtta, pidid need meetmed ka proportsionaalsed olema. Eelnevast tulenevalt ei ole

aga asjakohased Keskkonnaameti 21.05.2021 ettekirjutuse kaalutlused raiete peatamise

perioodi osas seoses nende lindude pesitsuse kaitsmisega, kelle puhul tuvastati vaid võimalik

pesitsus ning ammugi mitte kaalutlused seoses lindudega, kelle puhul ei tuvastatud

paikvaatlusel isegi eraldistel viibimist (väike-lehelind, salu-lehelind, väike-kärbsenäpp).

Kohtule ei nähtu ettekirjutusest, et raiete peatamine kuni 31.07.2021 oleks otseselt tuletatud

leevikese või puukoristaja pesituse kestusest. Ka nõustub kohus siinkohal kaebajaga, et

eraldistel 10 ja 12 tuvastatud tõenäoliste pesitsuste tõttu ei ole põhjendatud kogu Pällo-Reino

kinnistul raietööde peatamine. Kohus ei asu siinkohal vastustaja eest diskretsiooni teostama

ega hindama, milline oleks olnud pindalaliselt ja ajaliselt proportsionaalne piirang, kuid leiab,

et kehtestatud piirangutega oli ettekirjutus ebaproportsionaalne ja seega ka õigusvastane.

27. Kohtu hinnangul on kaebaja hüvitamisnõudega hõlmatud nii 17.05.2021 kui ka

21.05.2021 ettekirjutustega tekitatud kahju. Asjaolu, et kaebaja loobus 17.05.2021

ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudest, ei tähenda, et tal oleks keelatud nõuda

nimetatud ettekirjutuse alusel tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on kaebuse muutmise

taotluses hüvitamisnõuet selgelt põhjendanud talle 17.05.2021 ettekirjutuse tagajärjel

tekkinud kahjuga ega ole nõuet piiritlenud vaid 21.05.2021 ettekirjutuse tagajärjel tekkinud

kahjuga. Seega ei ole asjakohased vastustaja väited, mis põhinevad arusaamal, et hüvitisnõue

ei ole esitatud ka 17.05.2021 ettekirjutuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellele vaatamata on

õige Keskkonnaameti seisukoht, et kaebaja väidetud saamata jäänud tulust tekkinud kahju sai

talle tekkida 17.05.2021 mitte 21.05.2021 ettekirjutuse tõttu. 17.05.2021 ettekirjutuse osas

leidis kohus aga, et see on õiguspärane, mistõttu puudub alus RVastS § 7 lg 1 kohaselt kahju

hüvitise välja mõistmiseks. Ka ei ole kohtu hinnangul tegemist niivõrd erakordseid piiranguid

sisaldava haldusaktiga, et oleks põhjendatud kahju hüvitamine RVastS § 16 lg 1 alusel. Ka

Riigikohus on selgitanud, et isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul

kõrge (Riigikohtu 15.06.2021 otsus nr 5-21-3, p 41).

28. Kuigi Keskkonnaameti 21.05.2021 ettekirjutus on piirangute ulatuse

ebaproportsionaalsuse tõttu õigusvastane, ei tingi see siiski kaebajale varalise kahju hüvitise

välja mõistmist. Nimelt puudub kaebajale tekkinud varalise kahju ja ettekirjutuse

õigusvastasuse vahel põhjuslik seos. Kuivõrd kohtu hinnangul olid piirangud küll

ebaproportsionaalsed, aga mitte tervikuna iseenesest lubamatud, oleks ka Keskkonnaameti

õiguspärase ettekirjutuse korral kaebajal osa raiete lõpule viimine mingil perioodil takistatud

olnud. Seega oleks kaebajal ka proportsionaalsete piirangute korral vajalik olnud tehnika

kinnistult minema ja hiljem tagasi transportida. Niisiis puudub ka transpordikulude puhul alus

RVastS § 7 lg 1 kohaselt kaebajale kahju hüvitise välja mõistmiseks.

29. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamata.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)