3-21-1319/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1319

Määruse kuupäev

17.01.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

M.M kaebus Viru Vangla kohustamise nõuetes seonduvalt

üksikvangistuse kohaldamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – M.M

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.M taotlus haldusasja nr 3-21-350 materjalide

praeguse asja juurde võtmiseks rahuldamata.

2. Tagastada M.M kaebus.

3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi

initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks

vastustajale.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik M.M esitas 11.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru

Vangla peale.

Kaebuse kohaselt soovib M.M esitada kohtule kaebust seonduvalt Viru Vangla 12.05.2021. a

vaideotsusega nr 6-12/42-2. Kuna tal on 18.02.2021 diagnoositud raske depressioon, siis ei ole

ta võimeline kaebust ise koostama ja palub määrata endale advokaadi.

2. Tartu Halduskohtu 23.08.2021. a määrusega jäeti M.M kaebus käiguta ning kaebajale anti

tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja pidi muu hulgas selgitama,

milliste nõuetega ta kohtu poole pöördub. M.M riigi õigusabi taotlus jäeti sama määrusega

rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 25.08.2021 kohtule vastuse kaebuse käiguta jätmise määrusele.

Kaebaja palub vastuses esmalt lisada haldusasja nr 3-21-350 materjalid käesoleva asja juurde,

sest tegemist on sama asjaga. Ta märgib, et millegipärast on esialgse õiguskaitse taotlus

registreeritud numbriga 3-21-350, kuid kaebus numbriga 3-21-1319. Vastuseks kaebuse käiguta

jätmise määrusele märgib kaebaja järgnevat.

3-21-1319

Kaebuse puhul on tegemist kohustamiskaebusega (vt ka haldusasjas nr 3-21-350 esitatud

esialgse õiguskaitse taotluse punktid 4.1 ja 4.2) ja kaebaja soovib esitada järgmised nõuded:

1) kohustada vanglat lõpetama tema piinamine järjestikuse üksikvangistusega, mille käigus ei

võimaldata talle iga päev tähendusrikast kontakti inimestega rohkem kui kaks tundi päevas ega

tagata, et tervishoiutöötaja külastaks teda iga päev ja pakuks talle psühhosotsiaalset tuge ning

talle võimaldataks sihipäraseid kambriväliseid tegevusi (kaebaja 25.08.2021. a vastuse p 2.1);

2) alternatiivselt eelnevale – kohustada vanglat lõpetama tema hoidmine kartseris kuniks on

lõppenud tema suhtes hetkel kohaldatavad täiendavad julgeolekuabinõud (eraldatud lukustatud

kamber) (kaebaja 25.08.2021. a vastuse p 2.2);

3) alternatiivselt eelnevatele – kohustada vanglat lõpetama tema hoidmine kartseris (ja ka

mitte paigutama teda kartserisse) ajal, kui COVID-19 piirangute tõttu on kõik kinnipeetavad

suletud lukustatud kambritesse (mis on samuti üksikvangistus ning mille leevendamiseks

jäetakse kinnipeetavatel elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt – vt nt

direktori 17.03.2020. a käskkirja nr 1-1/45 ja 29.12.2020. a käskkirja nr 1-1/67) ja anda talle

kambrisse isiklikud asjad (k.a televiisor, mis leevendab üksikvangistust) (kaebaja 25.08.2021. a

vastuse p 2.3).

Kaebaja märgib, et kuigi momendil ei ole vanglas COVID-19 tõttu kinnipeetavad oma

kambritesse lukustatud, siis on see vaid „aja küsimus“, mil seda jälle tehakse. Seega on ka

viimati nimetatud alternatiivne nõue aktuaalne.

Kaebaja selgitab, et ta on alates 06.10.2020 viibinud järjestikuses üksikvangistuses (s.o

323 ööpäeva) ja selle aja vältel ei ole talle kordagi võimaldatud igapäevast tähendusrikast

kontakti inimestega rohkem kui kaks tundi päevas ega igapäevast tervishoiutöötaja külastust,

mis pakuks talle psühhosotsiaalset tuge. 31.05.2021. a käskkirjaga nr 1-1/63 lõpetati COVID-19

piirangutest tulenevalt kinnipeetavate lukustatud kambrites hoidmine (alates 01.06.2021) ning

01.06.2021 hommikul kell 7.55 paigutati ta kartserisse, et ta ei saaks kellegagi suhelda. Kui

kartserikaristus lõppes, kohaldati kaebaja suhtes koheselt täiendavaid julgeolekuabinõusid

(eraldatud lukustatud kamber) ning alates 30.07.2021 on ta jälle kartseris. Kaebajale

koostatakse pidevalt uusi käskkirju ning kartserikaristuste arv ja päevade arv, mis tuleb kartseris

(ebainimlikes tingimustes) veeta, kasvab. Kaebuse põhjendustes viitab kaebaja piinamise ja

ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT)

raportile, mis koostati 2017. aastal toimunud Eesti külastuse kohta ning selles raportis välja

toodud meetmetele, mis puudutavad üksikvangistuse kohaldamist.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus märgib esmalt, et ei pea vajalikuks võtta haldusasja nr 3-21-350 (s.o asi, kus

lahendati praeguse asjaga seonduv esialgse õiguskaitse taotlus) materjale käesoleva asja juurde.

Arvestades, et kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse asja

nr 3-21-350 materjalide praeguse asja juurde võtmiseks rahuldamata.

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et M.M kaebus tuleb alljärgnevatel põhjustel tagastada.

6. Kaebaja on praeguses asjas põhinõuetena palunud, et kohus kohustaks vanglat lõpetama

tema piinamine järjestikuse üksikvangistusega, mille käigus ei võimaldata talle iga päev

tähendusrikast kontakti inimestega rohkem kui kaks tundi päevas ega tagata, et

tervishoiutöötaja külastaks teda iga päev ja pakuks talle psühhosotsiaalset tuge ning talle

võimaldataks sihipäraseid kambriväliseid tegevusi.

Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-21-1313 on 15.11.2021. a määrusega võetud menetlusse

M.M kaebus järgmistes nõuetes:

3-21-1319

1) kohustada vanglat võimaldama kaebajale üksikvangistuses viibides iga päev tähendusrikast

kontakti inimestega rohkem kui kaks tundi päevas;

2) kohustada vangla tervishoiutöötajat külastama kaebajat iga päev üksikvangistuses viibimise

ajal ja pakkuma talle psühhosotsiaalset tuge;

3) keelata vanglal kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramine ning kohustada vanglat

võimaldama kaebajal viibida kartserikaristuste vahel mõistlik arv päevi tavatingimustes;

4) kohustada vanglat hindama üksikvangistuse mõju kaebaja vaimsele ja füüsilisele seisundile

ning keelata vanglal hoida teda pikaajalises üksikvangistuses ilma vaimse ja füüsilise

stimulatsioonita.

Kohus leiab, et praeguses asjas esitatud kaebaja põhinõuded kattuvad haldusasjas nr 3-21-1313

menetlusse võetud nõuetega. Nii praeguses asjas kui ka haldusasjas nr 3-21-1313 esitatud

nõuete eesmärgiks on see, et kohus teeks vanglale kohustava sisuga ettekirjutused, mis

puudutavad kaebaja üksikvangistuses hoidmise tingimusi ja üksikvangistuse kahjulike mõjude

leevendamise võimalusi (igapäevane tähendusrikas kontakt inimestega; tervishoiutöötaja

igapäevane külaskäik koos psühhosotsiaalse toe pakkumisega; vaimse ja füüsilise

stimulatsiooni pakkumine, mille all võib mõista ka kambriväliseid tegevusi).

HKMS § 43 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik

on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on

kohtu menetluses. Sellises olukorras tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist eelviidatud olukorraga. Haldusasjas nr 3-21-1313

on juba kohtu menetluses samad nõuded samal alusel, nagu on kaebaja välja toonud praeguses

asjas oma 25.08.2021. a vastuse punktis 2.1.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja põhinõuded, mille sisuks on vanglale kohustavate

ettekirjutuste tegemine järjestikuse üksikvangistusega piinamise lõpetamiseks, mille käigus ei

võimaldata kaebajale iga päev tähendusrikast kontakti inimestega rohkem kui kaks tundi päevas

ega tagata, et tervishoiutöötaja külastaks teda iga päev ja pakuks talle psühhosotsiaalset tuge

ning talle võimaldataks sihipäraseid kambriväliseid tegevusi. Kohus tagastab kaebuses esitatud

põhinõuded HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

7. Seoses kaebaja alternatiivselt esitatud nõuetega märgib kohus järgnevat.

Kaebaja alternatiivselt esitatud nõuetest (vt kaebaja 25.08.2021 kohtule esitatud vastuse

punktid 2.2 ja 2.3) nähtub, et kaebaja sooviks on see, et kohus teeks vanglale kohustava

ettekirjutuse, millega keelaks vanglal paigutada kaebajat distsiplinaarkaristuse täitmiseks

kartserisse ajal, kui tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamine) või kui vanglas kehtivad COVID-19 haigust põhjustava

koroonaviiruse tõttu piirangud ja kõik kinnipeetavad on suletud lukustatud kambrisse.

Kaebaja märgib, et kuigi 25.08.2021. a vastuse koostamise hetkel ei ole kinnipeetavad

COVID-19 tõttu oma kambritesse lukustatud, siis on see vaid aja küsimus, millal seda jälle

tehakse.

Samas

kohaldati

25.08.2021.

a

seisuga

kaebaja

suhtes

täiendavaid

julgeolekuabinõusid.

Kohus

leiab,

et

oma

sisult

on

eeltoodu

puhul

tegemist

keelamiskaebusega

(HKMS § 37 lg 2 p 3), mida tuleb koosmõjus kaebaja 16.02.2021. a vaides nr 6-12/42-1

taotletuga tõlgendada selliselt, et kaebaja soovib keelu kehtestamist tema kartserisse

paigutamiseks ajal, mil vangla on üleüldises lukustatud režiimis või kui kaebaja on paigutatud

juba eraldatud lukustatud kambrisse tulenevalt tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamisest.

HKMS § 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata,

et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Haldusorgani õigusvastast

3-21-1319

tegevust ennetava kaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus

asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase

järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 25.10.2017. a

määrus nr 3-17-749, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Antud juhul puudub kohtul alus

arvata, et kaebaja ei saaks kaitsta oma õigusi tavapärase järelkontrolli raames.

Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus nõudmaks seda, et kohus keelaks tulevikku

suunatult ära kõigi kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise, kui

täitmisele pööramise aeg langeks kokku ajaga, mil kaebaja viibib eraldatud lukustatud kambris

või kui samaaegselt on vangla tavarežiimis tehtud muudatusi ja kõik kinnipeetavad viibivad

lukustatud kambrites. Kaebaja saab siiski vaidlustada vaid konkreetset distsiplinaarkaristuse

käskkirja ja selle täitmisele pööramist, taotledes vajadusel karistuse täitmisele pööramise

edasilükkamist või esialgset õiguskaitset. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti

või toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohus ei saa

etteulatuvalt ära otsustada kaebajale määratud või määratavate kartserikaristuste täitmisele

pööramise lubatavust olukorras, kus kohtule ei ole ette teada kartserikaristuse täitmisele

pööramise ajal kaebaja suhtes kohaldatava režiimi täpsemad asjaolud (kestus, meetmete olemas

jmt) ja sellest tulenevalt režiimi mõju kaebajale. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus

nõudmaks vanglale sellise üldist laadi ettekirjutuse tegemist kaebajale määratud või

määratavate kartserikaristuste täitmisele pööramise keelamiseks.

Mis puudutab kaebaja nõuet, et kohus kohustaks vanglat andma talle kambrisse isiklikud asjad

(sh televiisor), siis tuleb kohtu hinnangul kaebajal enda õiguste kaitseks vaidlustada konkreetset

haldusakti, mille tagajärjeks isiklike asjade kasutamise keeld on. Kohtute infosüsteemist

nähtub, et kaebaja on selliste käskkirjade täitmise peatamist kohtult ka varem taotlenud (näiteks

haldusasjas nr 3-21-179 esitatud taotlus Viru Vangla 22.01.2021. a käskkirja nr 6-3/38-1

täitmise peatamiseks, millega karistati kaebajat isikliku televiisori kasutamise keelamisega 25

päevaks). Kui kaebaja on aga silmas pidanud seda, et talle jäetaks kartserikaristuse kandmise

ajaks kätte isiklikud asjad (sh televiisor), siis on see otseses vastuolus vangistusseaduse § 651

lõikega 2, mille kohaselt kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning

tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Kohus ei saa kohustada vanglat

selleks, et kaebajal oleksid igal ajal (sh kartserikaristuse kandmise ajal) kambris isiklikud asjad,

ning kaebajal puudub kaebeõigus selle nõudmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tagastab seega kaebuse osas, mis puudutab

kaebaja 25.08.2021. a vastuse punktides 2.2 ja 2.3 esitatud nõudeid HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel.

8. Eeltoodut arvestades tagastab kohus M.M kaebuse tervikuna. Kohus märgib, et kuna

kaebus tagastatakse osaliselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis kaebaja poolt tasutud riigilõivu

(15 eurot) ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2). Kaebaja menetluskulud (riigilõiv) jäävad seega

tema enda kanda.

9. Vastavalt kaebaja taotlusele asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel

avaldatavas määruses kaebaja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)