2-21-12951/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12951

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a

korteriühistu

kohustamiseks

dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus (avalduse

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Arvo Junti

Puudutatud isik Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a

korteriühistu (registrikood 80208424), seaduslik esindaja

MP

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määruse resolutsioon osas,

millega maakohus jättis menetluskulud X kanda ja menetluskulud rahaliselt

kindlaks määramata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud

maakohtus Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu kanda.

2. Jätta Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus muus osas muutmata.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta

määruskaebemenetluse

kulud

Tallinn,

Vabaõhumuuseumi

tee

4a

korteriühistu kanda.

5. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Keelduda menetlusse võtmast X avaldust Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a

korteriühistu kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

5.2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee

4a korteriühistu kanda.

2-21-12951

2 (6)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 2.

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 17. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Vabaõhumuuseumi

tee 4a korteriühistu (puudutatud isik või korteriühistu) kohustamiseks avaldajal dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks. Avaldaja palus kohustada puudutatud isiku juhatust võimaldama

avaldajal tutvuda puudutatud isiku pangakonto väljavõttega ajavahemiku 16. november 2020

kuni 22. juuni 2021 kohta, sh teha väljavõttest koopiaid, väljakirjutusi või fotosid. Avaldaja

palus dokumentidega tutvumine tagada seitsme kalendripäeva jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest.

Avaldaja väitel on ta puudutatud isiku liige. Avaldajal on korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 alusel õigus saada puudutatud isiku juhatuselt teavet

korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Avaldaja palus

24. juuni 2021. a e-kirjaga puudutatud isiku juhatuse liikmetel saata endale hiljemalt

2. juuliks 2021

korteriühistu

remondifondi

ja

pangakonto

väljavõtted

ajavahemiku

16. november 2020 kuni 22. juuni 2021 kohta. Avaldaja saatis puudutatud isikule 5. juulil 2021

ja 8. juulil 2021 meeldetuletused, et ta ei ole saanud vastust oma 24. juuni 2021. a teabenõudele.

Puudutatud isik kinnitas avaldajale 9. juulil 2021, et on avaldaja 24. juuni 2021. a infopäringu

kätte saanud ja sellele vastatakse seaduses ettenähtud viisil. Puudutatud isik edastas avaldajale

15. juulil 2021 remondifondi väljavõtte ajavahemiku 16. november 2020 kuni 22. juuni 2021

kohta. Pangakonto väljavõtte saatmiseks seadis puudutatud isik avaldajale tingimuse, et

avaldaja peab edastama puudutatud isikule Andmekaitse Inspektsiooni nõusoleku, kuna

väljavõte võib sisaldada isikuandmeid. Avaldaja teatas 20. juulil 2021 puudutatud isikule, et

Andmekaitse Inspektsiooni juhendi kohaselt ei pea avaldaja puudutatud isikult teabe saamiseks

sama ametiasutuse nõusolekut esitama. Avaldaja palus korteriühistu pangakonto väljavõtte

saata avaldajale hiljemalt 27. juulil 2021. Kohtule avalduse esitamise ajaks, ei ole puudutatud

isik avaldaja teabenõudele vastanud ega saatnud avaldajale korteriühistu pangakonto väljavõtet.

Kuna puudutatud isiku juhatus ei ole avaldaja 20. juuli 2021. a taotlusele tähtaegselt vastanud,

siis on avaldajal KrtS § 45 lg 3 alusel õigus esitada avaldus kohtule juhatuse kohustamiseks

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

2. Avaldaja esitas 27. augustil 2021 kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks. Taotluse

kohaselt teatas puudutatud isik avaldajale 20. augustil 2021 ehk pärast avalduse kohtule

esitamist, et avaldajal on võimalik tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega Arkaadia

Halduses (kortermaja haldav ettevõte) ning avaldajal tuleb dokumentidega tutvumiseks leppida

kokku aeg majahalduriga. Avaldaja tutvus dokumentidega 26. augustil 2021. Seega täitis

puudutatud isik avaldaja nõude kohtuväliselt. Avaldaja palub menetluskulud jätta TsMS § 172

lg 1 teisest lausest tulenevalt puudutatud isiku kanda. Avaldaja võimaldas puudutatud isikul

täita teabe andmise kohustus kohtuväliselt. Kohtu poole pöördumine oli tingitud puudutatud

2-21-12951

3 (6)

isiku tegevusetusest. Seega on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ka TsMS

§ 168 lg 5 kohaselt tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

3. Puudutatud isik leidis, et avaldaja avalduse tagasivõtmine on põhjendatud. Puudutatud isik

palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus keeldus 16. septembri 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata.

4.1. Kohus selgitas, et TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna avaldaja esitas

taotluse avalduse tagasivõtmiseks, keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki

saavutada. Kohus ei saanud jätta avaldust läbi vaatamata, sest kohus ei olnud avaldust

menetlusse võtnud.

4.2. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutoimikust

nähtub, et puudutatud isikul ei ole tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust kohus saaks

kindlaks määrata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub jätta avaldus läbi vaatamata, menetluskulud

puudutatud isiku kanda ja määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks.

5.1. Avaldaja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõiguse norme (TsMS § 371 lg 2 p-

d 1 ja 2 ning § 168). Kuna avaldaja võttis avalduse tagasi, tulnuks avaldus jätta TsMS § 423 lg

1 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 järgi puudutatud isiku kanda.

5.2. Puudutatud isik võimaldas avaldajal dokumentidega tutvuda pärast avalduse kohtule

esitamist. Selliseks olukorraks on seadusandja ette näinud võimaluse avalduse tagasivõtmiseks

ja menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. Alusetu ja ebaõiglane (TsMS § 172 lg 1

teine lause) oleks kulude avaldaja kanda jätmine tulenevalt asjaolust, et puudutatud isik täitis

avaldusega nõutud kohustuse enne, kui kohus oli avalduse menetlusse võtnud.

5.3. Avalduse esitamise eesmärk oli tutvuda korteriühistu konto väljavõttega. Pärast avalduse

esitamist saavutas avaldaja puudutatud isiku tegevuse tulemusena selle eesmärgi. Seega on

puudutatud isik TsMS § 168 lg 5 mõttes avaldaja nõude rahuldanud. Puudub vajadus avalduse

menetlemiseks ning esineb alus menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks.

6. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada

resolutsiooni p 2 osas, millega maakohus jättis menetluskulud maakohtus avaldaja kanda ja

jättis menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. Ringkonnakohus saab selles osas teha uue

2-21-12951

4 (6)

määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus puudutatud isiku kanda. Menetluskulude

rahaline suurus tuleb määrata kindlaks asja lahendanud maakohtul. Muus osas on maakohtu

määrus seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta puudutatud isiku kanda.

9. Praeguses asjas võttis avaldaja kohtule esitatud avalduse tagasi enne selle menetlusse

võtmise otsustamist. Avaldaja leiab, et maakohtul ei olnud selles olukorras alust jätta avaldus

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, vaid maakohus oleks pidanud jätma avalduse

TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus avaldajaga selles osas ei nõustu,

vaid leiab, et maakohus võis praegusel juhul avalduse menetlusse võtmisest keelduda.

9.1. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab jätta avalduse läbi vaatamata üksnes juhul, kui

avaldus on menetlusse võetud. Praeguses asjas ei ole kohus avaldaja avaldust menetlusse

võtnud, mistõttu maakohus ei saanud jätta seda läbi vaatamata. Samal põhjusel ei saaks ka

ringkonnakohus jätta avaldust läbi vaatamata. Ringkonnakohtul oleks määruskaebuse

lahendamisel siiski võimalik juhul, kui ta leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest

põhjendamatult keeldunud, saata asi maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

9.2. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata mh siis, kui hageja on võtnud

hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi

võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 477 lg 6 esimese lause kohaselt, kui menetluse võib

algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga

hagimenetluses. Praeguses asjas on tegemist üksnes avalduse alusel algatatava hagita

menetlusega (KrtS § 45 lg 3). Seega oli avaldajal õigus võtta avaldus tagasi.

9.3. TsMS § 424 lg 1 ei täpsusta seda, millisest ajast alates on hagejal (hagita menetluses

avaldajal) õigus hagi (või avaldus) tagasi võtta. Kolleegium leiab, et see õigus on tal ka enne

seda, kui kohus on otsustanud hagi (või avalduse) menetlusse võtmise (seda kinnitab ka

õiguskirjandus, vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2017. § 424, p 3.5.c).

9.4. Hagi (või avalduse) menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab TsMS § 371.

Erinevalt TsMS § 423 lg 1 p-st 2 ei sätesta § 371 lg 1 hagi menetlusse võtmisest keeldumise

alusena selgelt seda, et hageja on avaldanud enne hagi menetlusse võtmist soovi hagi tagasi

võtta. See aga ei tähenda kolleegiumi hinnangul seda, et kui hageja võtab hagi tagasi enne selle

menetlusse võtmise otsustamist, tuleks kohtul alati esmalt hagi menetlusse võtta ning seejärel

see TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. Tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõtte

kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Seega ei ole kohtul alust vastu hageja soovi

hagi menetleda ning kui hageja on enne hagi menetlusse võtmise otsustamist avaldanud soovi

sellest loobuda, tuleks kohtul seda soovi austada. See kehtib ka vähemalt selliste hagita

menetluste kohta, mis algatatakse üksnes menetlusosalise avalduse alusel ja mida iseloomustab

vaidlus menetlusosaliste vahel. Lisaks ei oleks TsMS §-st 2 tuleneva menetlusökonoomia

põhimõttega kooskõlas see, kui kohus peaks võtma hagi või avalduse menetlusse, ehkki on

selge, et selle esitanud isik selle menetlemist ei soovi ja see tuleks niikuinii jätta läbi vaatamata.

9.5. Kolleegium nõustub maakohtuga, et aluse avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

annab praegusel juhul TsMS § 371 lg 2 p 2 koosmõjus § 477 lg-ga 1. TsMS § 371 lg 2 p 2

kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata mh juhul, kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul ei ole avaldusega taotletavat eesmärki

võimalik saavutada seetõttu, et avaldus on tagasi võetud ja tuleks seega jätta läbi vaatamata.

2-21-12951

5 (6)

10. Kolleegium nõustub siiski avaldajaga selles, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud

TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulud oleks tulnud jätta TsMS § 168 lg 5 ja §

477 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.

10.1. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul reguleerib hagita asjas menetluskulude jaotust

TsMS § 172. Riigikohus on aga leidnud, et TsMS § 8 lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad kohaldada

asjakohases ulatuses ka hagita menetlust lõpetavate lahendite puhul TsMS §-i 168 (nt

Riigikohtu 14. oktoobri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08, p 11 ja 20. oktoobri 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11).

10.2. TsMS § 168 lg-d 4 ja 5 reguleerivad menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab,

et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui

hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab hagiga taotletud eesmärgi,

saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu

9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 p 13 ja selles viidatud 15. mai 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kehtib ka hagita

menetluses, kui tegemist on asjaga, mida iseloomustab menetlusosaliste vaheline vaidlus.

10.3. Praeguses asjas esitas avaldaja 17. augustil 2021 maakohtule avalduse puudutatud isiku

kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldusega taotletud eesmärk oli,

et avaldaja saaks tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku 16. november

2020 kuni 22. juuni 2021 kohta. Kuna puudutatud isik teatas 20. augusti 2021 e-kirjaga

avaldajale, et avaldajal on võimalik tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega Arkaadia

Halduses, milleks tuleb avaldajal aeg kokku leppida majahalduriga, ning avaldaja sai 26.

augustil 2021 vastavalt puudutatud isiku juhistele dokumentidega tutvuda, saavutas avaldaja

avaldusega taotletud eesmärgi pärast kohtule avalduse esitamist puudutatud isiku tegevuse

tõttu.

10.4. Olukorras, kus avaldaja oli puudutatud isikult korteriühistu pangakonto väljavõttega

tutvumist korduvalt nõudnud ning puudutatud isik ei olnud võimaldanud avaldajal

dokumendiga tutvuda, ei olnud avaldaja kohtusse pöördumine ka põhjendamatu. Avaldaja

esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et ta oli puudutatud isikult korduvalt pangakonto väljavõtet

nõudnud (nt 24. juuni 2021. a, 5. juuli 2021. a ja 8. juuli 2021. a e-kirjad) ning viimane kord

tegi seda 20. juulil 2021 e-kirjas. Avaldaja esitas kohtule avalduse KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud

4-nädalase kohtusse pöördumise tähtaja viimasel päeval, s.o 17. augustil 2021. Enne kohtule

avalduse esitamist ei olnud puudutatud isik võimaldanud avaldajal kontoväljavõttega tutvuda

(ei selle avaldajale saatmise ega ka kindlas kohas dokumendiga tutvumise võimaldamise teel).

Vastupidist ei väida ka puudutatud isik. Seega ei saa avalduse esitamist pidada põhjendamatuks.

10.5. Samuti ei ole asja materjalide põhjal alust arvata, et avaldus oleks olnud ilmselgelt

põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis lubaksid arvata, et

TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 järgi. Puudutatud

isik ei vaidle vastu avaldaja väitele, et puudutatud isik andis avaldajale juhised soovitud

pangakonto väljavõttega tutvumiseks 20. augusti 2021. a e-kirjaga, s.o 3 päeva pärast kohtule

avalduse esitamist. Puudutatud isiku vastuväite kohaselt ei olnud avaldajal alust kohtusse

pöörduda, sest puudutatud isik ei olnud avaldaja KrtS §-st 45 tulenevaid õigusi rikkunud.

Puudutatud isik on seisukohal, et ta vastas avaldaja 24. juuni 2021. a nõudele juba 15. juulil

2021 ning hilisem 20. augusti 2021. a vastus oli üksnes täiendav vastus. Ringkonnakohtu

2-21-12951

6 (6)

hinnangul ei ole see vastuväide põhjendatud, kuna puudutatud isiku juhatuse 15. juuli 2021. a

e-kirjaga ei saanud avaldaja soovitud dokumente ega suuniseid nendega tutvumiseks, vaid

puudutatud isik seadis avaldajale põhjendamatu eeltingimuse Andmekaitse Inspektsiooni

nõusoleku esitamise näol. Lisaks käsitas avaldaja avalduses oma dokumentidega tutvumise

nõudena, mille puudutatud isik jättis täitmata, oma viimast, s.o 20. juulil 2021 esitatud taotlust,

millele puudutatud isik ei olnud enne 20. augusti 2021. a e-kirja midagi vastanud. Korteriühistu

peab arvestama, et kui ta korteriomaniku nõudele teabe saamiseks või dokumentidega

tutvumiseks ei vasta, on korteriomanikul õigus KrtS § 45 lg 3 alusel nelja nädala jooksul

taotluse esitamisest arvates pöörduda kohtusse juhatuse kohustamiseks teavet andma või

dokumentidega tutvumist võimaldama.

11. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse

osas ja jätab uue määrusega menetluskulud maakohtus TsMS § 168 lg 5 järgi puudutatud isiku

kanda.

12. Kuna ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus puudutatud isiku kanda, siis avaldaja

määruskaebus sisuliselt rahuldatakse. Seega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS

§ 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda. Määruskaebemenetluse kulude

osaliselt avaldaja kanda jätmist ei õigusta praegusel juhul see, et määruskaebust ei rahuldata

osas, milles avaldaja vaidlustas avalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja palus jätta avaldus

läbi vaatamata. Maakohtu määruse selles osas vaidlustamise põhjuseks oli asjaolu, et avalduse

läbivaatamata jätmise korral jaotatakse menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2–5 alusel, mille

(täpsemalt § 168 lg 5) kohaldamist avaldaja praeguses asjas soovis. Sisuliselt oli avaldaja

määruskaebuse eesmärk üksnes saavutada olukord, kus menetluskulud maakohtus jäetaks

puudutatud isiku kanda. Avaldajal ei olnud huvi selle vastu, et kohus tema avaldust sisuliselt

menetleks. See, kas avaldus jäetakse menetlemata põhjusel, et kohus keeldub selle menetlusse

võtmisest või jätab selle läbi vaatamata, ei ole avaldaja huvide ja õiguste seisukohast ka oluline,

kuna mõlemal juhul loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 372 lg 6, §

426 lg 1).

13. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.

14. Määruse peale võimaldab määruskaebuse esitada TsMS § 372 lg 5 koosmõjus § 477 lg-ga

1. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa