1-21-5690/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2022, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-21-5690 Kohtukoosseis Heili Sepp, ja

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Kriminaalasi A.J-i süüdistuses KarS § 423 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 21.10.2021 otsus Apellant Kaitsja Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav A.J (isikukood: XXX) isikuandmed maakohtu otsuses Kaitsja Eve Jundas RESOLUTSIOON 1. Jätta Pärnu Maakohtu 21. oktoobri 2021 otsus A.J-i süüdistusasjas muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. 2. Legalia Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks apellatsioonimenetluses A.J-ile 140.40 eurot (sh osutatud riigi õigusabi eest käibemaks õista välja 23.40 eurot) ja m selle menetluskulu katteks A.J-ilt 140 eurot ja 40 senti Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulude nõue tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus 1. Pärnu Maakohus tegi vaidlustatud otsuse 21.10.2021, tunnistades A.J-i KarS § 4231 järgi süüdi selles, et tema, isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus juhtis 04.08.2020 ja 25.09.2020 mootorsõidukit, mille eest karistati teda ja kes 02.09.2020 ja 27.10.2020 väärteokorras muuhulgas LS § 201 lg 2 järgi rahatrahvidega, juhtis uuesti

2

19.03.2021 kella 09:33 ajal Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus liiklusesse mitte lubatud, puuduva kehtiva tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuseta mootorsõidukit Ford Mondeo reg.märgiga XXXXXX. A.J rikkus

LS § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega, olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, juhtides uuesti mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata, pani A.J toime KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. 2. karistuseks 3 kuud vangistust, arvates karistusaja hulka Kohus mõistis süüdistatavale e e 2 kuud ja 28 elvangistuse 2 päeva ning lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus päeva. Kohus jättis KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata, kui A.J ei pane 1-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus tegi otsustused ka menetluskulude ja salvestiste osas. Apellatsioon 3. Otsusele esitas apellatsiooni kaitsja, vaidlustades otsuse täies ulatuses ja paludes A.J õigeks mõista. ebaõiglane ja maakohus on ebaõigesti hinnanud tunnistajate Apellandi on otsus ütlusi koosmõjus teiste kogutud tõenditega, millest tulenevalt langeta ebaõige süüdimõistva s otsuse. A.J-i väited ole usaldusväärsete tõenditega ümber lükatud. p Asjas esinevad vastuolud annavad aluse lugeda A.J-i ütlused usaldusväärseteks. 4. Apelatsioonis vahendatakse esmalt A.J-i , mille tuumaks on asjaolu, et tema ei ütlusi juhtinud . Apellan refereerib ka Y ja Q , millised süüdistuses nimetatud päeval sõidukit t ütlusi kinnitavat A.J-i väidete õigsust. Q sõnul kasutas Y autot 2021.a. veebruari ja märtsikuul. Nii võis olla ka 19.03.2021.a. väidetavat sõitu 19.03.2021.a. sellega, et Q kinnitas, et seostab Y märtsis A.J helistas talle ja teatas, et on politsei poolt kinni peetud. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et Y 19.03.2021.a. Q elukohta linnupuuri ei viinud. Maakohus ei lugenud Q ütlusi usaldusväärseteks, kuigi konkreetsed tõendid nende ümberlükkamiseks puudusid. Q elukohas politseitöötajad 19.03.2021.a. ei käinud. Tunnistaja Y tõendas, et on sõitnud sõiduautoga Ford Mondeo 2021.a. veebruari ja märtsikuul, ka hommikustel aegadel ja kinnitas linnupuuriga seonduvat. Samuti kinnitas A.J-i helistamist seoses viimase politsei poolt kinnipidamisega. O politsei n loogiline järeldada, et kõik toimus 19.03.2021.a. A.J-i poolt 2021.a. märtsikuul rohkem kinni ei peetud. Maakohus pidanuks Y ütluste hindamisel rohkem arvestama, et need olid ajendatud soovist teda ennast kaitsta. 5. Apellant leiab, et tunnistaja F on vastuolus vaatlusprotokolliga. ütlused 22.03.2021.a. asitõendi F väide, et ta tundis Ford Mondeo juhis ära A.J-i , ei ole usutav. Vaatlusprotokolli kohaselt 19.03.2021.a. kell 09.25 ei olnud juhi nägu salvestisel tuvastatav. Vaatlusprotokollis on kajastat

F ud ”Politseile astub vastu meesterahvas, seljas halli värvi jope, kapuuts peas ”. ütluste kohaselt oli juhil seljas tume riietus, must müts. Samas kinnitas , et kui on tegemist väga väga ta - sarnase inimesega, ta seega eksida. võis ta eksida. Seoses halbade ilmastikutingimustega võis A.J on kinnitanud, et tal polnud seljas tumedaid riideid ega peas F ekslik musta mütsi. arvamus, et juhiks oli A.J, tulenes ilmselt varasematest kokkupuudetest A.J-iga, sama autoga. Juhi nägu olnuks eriti halvasti nähtav, kui peas on kapuuts, nagu tunnistaja väidab. Kas peas on kapuuts või must müts, seda pidanuks käeulatuse kaugusel mööduvast autost nähtav olema. aakohtu järeldused ütlused on M on oletuslikud, tunnistaja F

ülehinnatud. 6. Apellant leiab, et pardakaamera salvestised ei tõenda usaldusväärselt A.J-i süüd. ei nähtu, et oleks täpsemalt jälgitud ja kontrollitud ülejäänud teid, millised viivad Neilt kooperatiivi territooriumilt välja, pole fikseeritud jälgi või nende puudumist. Politseitöötajad

kontrollisid kõrvaltänavaid, mitte kooperatiivi territooriumilt väljaviivaid teid. Politsei vaatles jälgi

3

ainult Rõõmu tänaval ja hiljem jälgi politseiauto liikumist. Pole välistatud, et võimalik sõi s tja põgenes just politsei poolt kontrollimata teelõikude kaudu. ole vaadeldud võimalikke teisi P väljapääsuteid tuvastatud, et jalatsijäljed, millele politseinikud järgnesid, kuulusid ega A.J-ile. Politseiauto sõitis erinevatel teedel ajavahemikul 09.37-09.49. Alles kell 10.01 tuli vastu meesterahvas. On ajaliselt usutav, et D elukohast - RRR st jõudis A.J kohale, kus politsei teda kinni pidas. A.J lahkus RRR-st pärast kella 9.00 ja 20 min hiljem peeti polits

eitöötajate poolt kinni. 7. Lisaks b apellant, et Q elukoht ning suhtlemisel rõhuta MMM ei ole täielikult tupiktänav politseitöötajatega olid A.J-il arusaamatused seonduvalt keelebarjääriga Tänavalt . väljapääsemiseks puudunuks A.J-il vajadus üle aia hüpata, kuna oli väljapääsuteede ta olukorraga hästi kursis. Maakohus A.J vastas ebatäpselt ema sellega ei arvestanud. elukoha asemel jumisel ei teadnud, et autoga on MMM KKK. Kuna A.J politseist väl sõidetud, ta ema elukohas ei käinud arvas põhjendatult, et auto seisab tema kodus ja UUU. Seoses keelebarjääriga on A.J-i ütlustes teisigi ebatäpsusi, millega tuleks arvestada. 8. Apellant palub otsus uus ev otsus, tuginedes

tühistada ja langetada , õigeks mõist KrMS § 337 lg 1 p-le -le 1 p-dele 7,8 ning 2 p-le 1. 4, § 338 p 2, § 339 lg § 340 lg 9. Kuna ükski apellatsioonimenetluse pool ei teavitanud soovist, et ringkonnakohus arutaks kriminaalasja suulises menetluses, määras ringkonnakohus arutada asja kirjalikus menetluses. Vastuseid apellatsioonile ei edastatud.

Kaitsja taotles riigi õigusabi kulude hüvitamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

JA SELLE PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioon põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on otsust asjakohaselt ja ning selle põhistanud kõiki olulisi asjaolusid hinnates muutmiseks pole põhjust. 11. e apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ol teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKKo nr 3-1-1-23-11, p 18; 3-1-1-14-14, p 718 ja 1- 16-6115/67, p 28). Tulenevalt - sellest ja KrMS § 331 lg s 2 sätestatust arutab ringkonnakohus asja vaid apellatsiooni piires. Apellatsioonis on vaidlustatud faktilise asjaolu – kas A.J juhtis süüdistuses nimetatud ajal sõidukit – tuvastamist ja sellega seoses tõendite hindami

st. Muud (sh teo koosseisupärasusele õigusvastasusele hinnangu andmist ega karistust ja ) vaidlustatud pole. 12. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud (nt RKKKo nr 1-20-1301, p 14; 1-18-1247/58, p 33; 3- 1-1-64- ohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses 16, p 6 jpt), et vältimaks vahetu ja suulise k tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult mot lisaks omapoolsele tõendite iveerima. Apellatsioonikohtul tuleks siis analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega ja miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang (nt RKKKo-d nr 1-20-1301/35, p 14, ja 1-19- 10157, p 7). Praeguses asjas ei tuvasta ringkonnakohus vigu, mis annaks põhjust maakohtu järeldustest kardinaalselt teistsugustele järeldustele jõuda ( teha samadele tõend st itele tuginedes õigeksmõistev otsus vastukaaluks maakohtu süüdimõistvale otsusele). 13. KrMS § 342 lg 3 p 1 näeb ette, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja

oma otsuses vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused ui ringkonnakohus nõustub maakohtu . K seisukohtadega, puudub õigustus nõuda ringkonnakohtult täiemahulist põhjendamist, mis tähendaks esimese astme kohtu argumentatsiooni ülekordamist. Riigikohus on möönnud, et võib

ette tulla juhtumeid, kus apellatsioonis taasesitatakse väiteid, mis on saanud sisulise ja ammendava

4

vastuse juba maakohtu otsuses; sellist

otsust muutmata jättes peab ringkonnakohus analüüsima üksnes apellatsiooni argumente, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud neid

(RKKKo nr 1-16-6115/67, p-d 30 31 nr 3-1-1-109-15, p 108). Praeguses asjas puuduvad apellatsioonis – ; uued argumendid: kõiki selles tõstatatud küsimusi on maakohtu otsuses juba analüüsitud ja hinnatud. Ringkonnakohus allpool maakohtu . ei korda seetõttu põhjendusi täies mahus 14. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud, st lugenud ekslikult F usaldusväärseks tunnistaja ütlused selle kohta, et ta nägi sõidukit juhtimas süüdistuses nimetatud ajal just A.J-i , ning lugenud ekslikult a ebausaldusväärseks süüdistatav ütlused, milles ta seda eitab, ja süüdistatava ema Q ütlused, et hommikul, kui poeg kinni peeti, käis sõidukiga tema juures hoopis O. 15. Maakohus on kontrollinud F ütluste usaldusväärusust kõi i kohtupraktikas nõutud kriteeriume k silmas pidades

ja põhjendanud oma järeldusi faktidele ja sisulisele analüüsile tuginedes otsuse pdes 9- ega 11. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega sedasta ühtki põhjust, mis annaks vähimagi veenvusega st arvata, et tunnistaja valetab. Kaitsja väide, et tunnistaja võib A.J-i alu äratundmises eksida, on oletuslik. Kõik andmed viitavad sellele, et tunnistaja ei eksinud. Ringkonnakohus n u

õ stub siin maakohtu põhjendustega ja lisab järgmist. 16. F tseiautost Ristküsitlusel kinnitas , et kui A.J-i juhitud sõiduk tunnistaja juhitud poli vastusõidul möödus, tundis ta A.J-i ära (tl 48) ja ta oli selles veendunud. Apellandi mõtteliin, nagu tunnistaja võinuks eksida, on eksitav. Tunnistaja ei möönnud eksimisvõimalust – istungipro kollis (tl 51) to on kaitsja küsimus ja tunnistaja vastus kirjas järgmiselt: „K: „Kui suur võimalus on see, et võisite eksida, et tegemist on A.J-iga, kui ta vastu tuli? Kui suur on võimalus eksimiseks?“ – V: „Kui väga väga sarnane on, võib segamini minna, aga olen kindel, et

- tema.“ Tuleb tõdeda, aitsja küsimus oli mitmeastmeline ja et k suunav (st selles sisaldus eeldus, et tunnistaja s ka raske selget vastust anda. Tunnistaja vastus eksib), mistõttu selli ele küsimusele on on sellegipoolest piisavalt selgesti arusaadav asjaolu, et vastuse teine – pool algab sõnaga „aga“, viitab eesti keele reeglite kohaselt sellele, et lause teises pooles vastandub tunnistaja esimesele poolele. Seega, kui ritab tunnistaja lause esimeses pooles ü vastata kaitsja segases küsimuses sisaldunud eksimisvõimalusele kui hüpoteesile, siis lause teises pooles taandab ta end eksimisvõimalusest ja kinnitab üle, et ta on kindel, et antud juhul oli tegu A.J-iga. Seega

tuleb tunnistaja vastust mõista nii, et välistas konkreetsel juhul eksimuse. ta 17. Seda, et tunnistaja ei eksinud ja tundis , kinnitab tõepoolest juba sõidu ajal ära A.J-i seegi, et ta teadis teda varasemast kokkupuutest, olles teda varem samasuguselt teolt tabanud. Tunnistaja ütlustest ja politseiauto pardakaamera salvestuselt (vaadeldi kohtuistungil – 46-47; tl vaatlusprotokoll tl 27, salvestis ümbrikus tl 28, CD l 1. videklipp) nähtub üheselt, et pärast seda, - kui autod üksteisele vastu sõitsid, pööras politseiauto otsekohe otsa ringi ja hakkas kohatud sõidukile järgi sõitma. See vahetu reaktsioon kinnitab, et tunnistaja F tundis talle teadaolevalt juhilubadeta A.J-i kohe ära ja reageeris sellele jär õitmisega – kui ta poleks teda ära ele s

tundnud, poleks tal olnud põhjust talle jär sõita. Asjaolu, et ta jõudis minuti pärast autoni, mille ele juht oli juba kadunud, kuid leidiski A.J-i ca pool tundi hiljem asula pealt, kinnitab kaudselt tunnistaja jutu tõesust, sest muudab selle eluliselt usutavaks. 18. Apellan , et tunnistaja F on vastuolus 22.03.2021.a. asi

di väitega ütlused tõendi vaatlusprotokolliga . Vaatlusprotokoll selles vaadeldud salvestuselt , ringkonnakohus ei nõustu ja nähtuv ei kahanda järjekindla väi , et ta tundis Ford Mondeo juhis ära kuidagi F te usutavust A.J-i. Apellatsioonist nähtub ka, et kaitsja ei ole kõnealuse vaatlusprotokolliga tuttav, kuna väidab, et v 19.03.2021.a. kell 09.25 juhi nägu salvestisel aatlusprotokolli kohaselt ei olnud tuvastatav. Nii F juhitud vaatlusprotokollist kui ka salvestiselt on näha, et kell 9:25 ei kohtunud sõiduk süüdistuses kajastatud sõidukiga. Selline kohtumine toimus 9:33 – protokollis mööndakse

küll, et salvestiselt ei ole juhi nägi eristatav, aga see ei kummuta kuidagi tunnistaja väite

5

usaldusväärsust, et tundis inimese ära (vt ka eelmist punkti). Sadas tõepoolest õrna lund, aga tema ilm oli täiesti valge ning erinevalt pardakaamerast, mis asus salongi keskosas, istus F juhikohal: ta sai keerata pead ka küljele ning nägi mööduva auto juhti seega lähemalt ja mitme nurga alt. Kui videosa videopildi teravusest ja kvaliteedist, siis F vaatlustingimused olid lvestuse vaataja sõltub paremad ja ta pole ka ise nende üle kurtnud. Seda, et F võimalused näha olid paremad ja täpsemad kui videosalvestuse vaataja omad, kinnitab k l a asjaolu, et kuigi videolt ei ole jä itatavat sõidukit näha, kui see tänavate vahel keerab, siis sõitis jälitatavale sõidukile silmanägemise järgi ( F tl 48- 49) ele ja leidiski selle (seda otsejoones õigesti jär vahetult järgnedes ilma eksikäike tegemata kinnitab videolt nähtav) tõestab, et nägi ka seda, mida pardakaamera salvestusel . Viimane F t eristada pole võimalik. 19. Ringkonnakohus ei sedasta maakohtuga sarnaselt mingit vastuolu ka seoses A.J-i riietusega. Videosalvestusel (4. klipp CD-l) on lume taustal selgesti tajutav, et kui politsei kell 10:11 Aespa alevikus A.J-iga kohtub, mõjub tolle riietus tumedalt – täpsemalt on tal seljas hall jope, nagu on ka vaatlusprotokollis kirjas. Tume ja hall ei vastandu teineteisele, nagu kaitsja paistab eksikombel arvavat - hall võib olla ka tume, nagu see antud juhul Seega pole midagi vastuolulist selles, et F nimetas autojuhi riideid videol ka mõjub. tumedaks. Kaitsja vahendatud A.J-i väide (tl 53), et tal polnud seljas tumedaid riideid, jääb seetõttu sisutühjaks. Mis puudutab peakatet, siis ei tuvasta ringkonnakohus vastuolu selles, et F sõnul tundus talle sõidukiga ko müts, videolt on aga näha, et

htudes, et tolle juhil oli peas must ca pool tundi hiljem kõndis A.J tänaval, kapuuts peas. Esiteks pole välistatud, et A.J-il oli kapuutsi all müts ning kapuuts oli tõmmatud üle selle, sest sadas lund (nagu videolt näha) midagi märkimisväärset, kui . Teiseks poleks aga selleski F ajanuks peakatted segi. On mõistetav, et ta keskendus möödasõidul juhi näojoonte äratundmisele, mitte tema peakatte iseärasuste meeldejätmisele – oluline on see, et juhi pea oli kaetud ja selles ta ei eksinud. , et Selle A.J-il oli autot juhtides siiski peas just müts muudab aga tõenäoliseks , A.J-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 19. märtsist 2021 (tl 21), mille s 6 on märgitud temal pseljas olnud riideesemed: „seljas hele tumehalli värvi jope, - peas musta värvi müts; seljas hallimustatriibuline kampsun, jalas tumehallid püksid.“ Selle tõendi valguses tuleb tõdeda, et A.J-i ütlus (tl 53), et tal polnud tol päeval üldse mütsi, on kummutatud ja eksitav. 20. F Kokkuvõttes pole mingit põhjust lugeda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks ega ülehinnatuks, nagu kaitsja väidab. Nende tähtsust olekski raske üle hinnata, sest just neile tuginedes ja võttes arvesse muud usaldusväärsed kaudsed tõendid (A.J-i kinnipidamine lisaks lähikonnas , et ta on selle sõiduauto esma ; ühegi teise potentsiaalse juhi ja fakt ne kasutaja (tl 14) tuvastamatus; asjaolu, et juhtimisõiguseta A.J on varem vähemalt kahel korral lubamatult sõidukit juhtinud, sh alles 2020 sügisel sama sõidukiga), saab lugeda tõendatuks, et A.J juhtis 19 d

.03.2021 süüdistuses kirjeldatu asjaoludel juhtimisõiguseta sõiduautot numbrimärgiga 903ASN. Sellisele järeldusele maakohus õigesti jõudiski, hinnates ka ise tõendeid nende kogumis ja omistamata ühelegi tõendile ette kindlaksmääratud jõudu. 21. F

Puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis oleks ütlustega vastuolus. Süüdistatava ja tema ema ütlused on küll tunnistaja ütlustega vastuolu need õigesti s, kuid maakohus luges ebausaldusväärseks ja jät tõendikogumist välja. Erinevalt tunnistaja tis F-st, kelle puhul pole esitatud ainsatki argumenti, miks ta peaks valetama, on olemas eluliselt kõigiti usutavad põhjused, miks võiks vältida tõtt süüdistatav või tema ütlusi andev ema. Süüdistatava eluliselt usutavaks

valetamismotiiviks on soov vabaneda vastutusest – asjast nähtuvalt on ta korduvalt liiklusrikkumiste eest väärteokorras karistatud ja nüüdne järjekordne süsteemne juhtimisõiguseta sõit tõi kaasa viimaks kriminaalkaristuse juhtimisõiguseta sõitmise eest; hirmu karistuse raskuse

ees süve s suure tõenäosusega nda seegi, et tal on 2014. aastast kehtiv karistatud joobes juhtimise eest tl 24). See, et A.J on varemgi sarnastel ehk KarS § 424 järgi (rahaline karistus – asjaoludel sõidukit juhtinud ja politseile „vahelejäämise“ vältimiseks sündmuskohalt lahkunud,

6

nähtub tema enda ristküsitlusel antud vastustest (tl 56). Seega on usutav, et ta soovis ka seekord vastutust vältida. Seda, et süüdistatava ütlused ei pruugi olla tõeväärtusega, kinnitab ka juba ülal viidatud asjaolu, et ta on ülekuulamisel kinnitanud, et tal polnud mütsi, kuid kinnipidamisel tal müts ometi oli. Süüdistatava ema moti saab näha soovi poega aidata; samuti on võimalik, et ivina süüdistatava ema ei valet , kui väitis, et linnupuuri tõi süü anudki, vaid eksis Y talle just distuses nimetatud hommikul

– nimelt ei mäleta tunnistaja täpset kuupäeva. 22. Maakohus on põhjendanud otsuse p-des 11-14 adekvaatselt, miks ta ei pea süüdistatava ja tema ema esitatud versiooni ja ei korda seda vahendavaid ütlusi usaldusväärseteks. Ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, kuid lisab täiendavalt järgmist. 23. ellandi arvates pole i eid, et Y 19.03.2021.a. Q elukohta linnupuuri ei Ap usaldusväärse d tõend viinud. Maakohus on otsuse p-des 13- Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 14 esitanud tõenditele tugineva, loogilise ja argumenteeritud mõttekäigu, miks ta on veendunud, et 19.03.2021 ei näinud F Ford Mondeot r nr XXXXXX mitte Y juhituna, vaid just A.J-i juhituna. Ringkonnakohus jagab maakohtu mõttekäiku, et puudub mistahes loogika ja eluline usutavus sellel, et kell 9:34 leidis F koos paarilisega Q maja lähedalt auto, millega oli sinna sõitnud linnupuuri toonud Y. Eksitav on apellandi väide, nagu saaks just ütlustest tuletada, et linnupuuri toomine ja A.J-i Y kinnipidamine toimusid samal päeval – midagi sellist pole Y öelnud. Samuti pole ringkonnakohtul põhjust kahelda, et vahetult pärast sõiduki nr jõudnud nägi auto XXXXXX peatumist kohale F juurest minemas jälgi, mis kulgesid läbi hoovi kõrvalkrundini, aiani, sealt alevi poole. Videolt on näha, et vahetult enne sõiduki peatumist oli hakanud sadama kerget lund, mis aina tihenes. Seega on täiesti usutav ja loogiline, et peatunud autost väljunud inimese jäljed olidki need, mida F pilguga fikseeris. Kui sõidukit oleks juhtinud linnupuuriga le külla Q- tulev Y, poleks eluliselt usutav ega loogiline, et jäljed oleks viinud üle aia. Arusaamatu on apellatsioonis korratud väide, et alevi peale oleks pääsenud ka teid mööda, st tegu polnud absoluutse tupikuga. Ringkonnakohus ei mõista,

kuidas puutub see väide kaitseversiooni seisukohalt asjasse. Kohtul pole põhjust arvata, et F jälgede osas valetab ku – i jäljed viisid üle aia, siis seda enam on alust arvata, et need jättis põgeneja, kes soovis üldkäidavaid teid ja hõlpsat tabamist vältida, mitte aga (väidetavalt) täiesti legitiimsetel ja süütutel põhjustel liikuv Y. 24. ee apellatsioo aakohus pidanuks Y Mõistetamatuks jääb ka s niväide, et m ütluste hindamisel rohkem arvestama, et need olid ajendatud soovist just teda ennast kaitsta. Apellant ei esita ühtki mõistlikku mõtet, mille eest nnitas kohtus, et tal on juhtimisõigus pidanuks Y end kaitsma. Y ki

ja ta ei sõida alkoholijoobes – kaitsja ega süüdistatav pole esitanud ühtki tõendit ega argumenti, mis

kinnitaks, et 19.03.2021 olid lood Y-ga kuidagi teisiti. Temal, erinevalt juhtimisõiguseta A.J-ist , keda politsei nägi autot juhtimas, poleks olnud põhjust põgeneda. Selles valguses jäävad arusaamatuks ka apellatsiooni etteheited, et politsei ei kontrollinud rohkemaid ümberkaudseid teid, et hüpoteetilist põgenejat püüda. Politsei pardakaamera salvestistelt on näha, et terve aja alates sõidukite esmasest kohtumisest kuni A.J-i tabamiseni kammiti läbi ümberkaudseid tänavaid. pellant pole väitnud, et tänavatel sõitmine A toimus ebaloogilises järjekorras või et politsei jättis tähelepanuta kes võinuks

kellegi teise alevi peal liikunud inimese, osutuda sõiduki nr XXXXXX juhtijaks. 25. Ringkonnakohus ei pea tähtsust omavaks puuduseks seda, et ei kontrollitud spetsiifiliselt, kas autost eemalduvad jäljed kuulusid just A.J-ile . Esiteks oleks seda olnud praktiliselt võimatu teha, arvestades pidevat sadu ja konkreetses olukorras tegutsevaid piiratud politseijõude – on tõenäoline, et A.J-i kinnipidamise ajaks olid jäljed juba täis sadanud. Teiseks aga pole sellel samasuse tuvastamisel ka määravat tähendust, sest asjas pole peale A.J-i tuvastatud ühtegi teist isikut, kes oleks ligilähedasegi tõenäosusega võinud asjaomast sõidukit juhtida. Nagu ülal öeldud, nähti teda autoroolis ja ta leiti pisut hiljem sündmuskoha lähedalt, ta on kõnealuse auto kasutaja ning lisaks kuulub juhtimisõiguseta sõitmine ka tema käitumismustrisse. Sõltumata sellest,

7

kas jälgede samasust kontrolliti või mitte, ei ole asjas ühtegi tõsiseltvõetavat kahtlust, mida olnuks vaja selle toiminguga kõrvaldada. 26. Oluline on see, et A.J pole esitanud mingit usutavat ja tõenditega kinnitust leidvat alibit. Apellatsioonis on alibi sõnastatud järgmiselt: „On ajaliselt usutav, et D elukohast -st RRR jõudis A.J st pärast kohale, kus politsei teda kinni pidas. A.J lahkus - RRR kella 9.00 ja 20 min hiljem peeti politseitöötajate poolt kinni.“ Ringkonnakohus ei ole siin aga kaitsjaga nõus – selline asjade käik pole ei usutav, tõendatud ega vasta ka asjas tuvastatud faktidele. Seda väites tugineb ringkonnakohus tõendite kõrval ka KrMS § 60 lg te 1 ja 3 kohaselt üldtuntud

- asjaoludele,

mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Viimatimainitute all peab ringkonnakohus silmas Google Maps (Google.com/maps) kaardirakendust ja sealset tänavavaadet, mis kajastab Aespa asulat. 27. Nimetatud kaardirakenduse kohaselt on Aespas aadressilt A.J-i koduni ( ) RRR UUU ca 49 minuti pikkune jalgsiteekond asjas vaadeldud politseiauto pardakaamera videot . Kõrvutades avalikust veebist kättesaadavate Google Maps andmetega, on sedastatav, et tunnistaja F juhitud politseiauto kohtus jalgsi kõndiva A.J-iga kell 10:11 FFF maja juures, kuhu on kaardirakenduse kohaselt RRR maja juurest ca 28 minuti jalgsitee. See koht asub kaardilt nähtuvalt mõne minuti kaugusel auto hülgamiskohast ja A.J-i ema elukohast. Pol

itseiga kohtudes kõndis A.J mööda A.J on öelnud, et ta FF suunas, mis oleks viinud tema ko . ju lahkus D poolt kodu suunas 9:10 (ehk ca 8:30 ca 40 min pärast sinna saabumist ) ja kõndis sealt ca 20 minu , kuni kohtas politseid tit (tl 53). Kui võtta need väited aluseks, siis tekib küsimus, kuhu kadusid ülejäänud 40 minutit, kuna politseiga kohtus ta alles 10:11. Isegi siis, kui luua teatud ajapuhver ja oletada, et A.J lahkus aadressilt RRR kell 9:15 ning tema teekond sealt kuni FFF majani kestis 30 minutit, siis oleks ljemalt kell 9:45. Samuti, ta pidanud sinna jõudma hi arvestades, et oma sõnul oli ta teel otse koju, oleks pidanud olema politseiga kohtumise ajaks ta hoopis kaugemal oma kodus , kuhu ei saanud FFF juurest olla enam maad kui 20 minutit – UUU . Seega ka sellisel juhul ei ole tema jutt, et ta tuli jala otse aadressilt , loogiline ega eluliselt RRR veenev. Kuna A.J-i versioon oma tollehommikuse liikumise kohta ei ole usaldusväärne ega asjaolusid arvestades loogiline, tulebki tema selleko

hased väited kõrvale heita. 28. Seejuures pole A.J end aktiivselt kaitstes esitanud alibi kinnituseks ega kontrollimiseks ühtki tõendit. On tähelepanuväärne, et kuigi kohtulikus eelmenetluses (tl 6, 8) on kaitsja väitnud, et tunnistaja N kella 9:00-10:00 vahel, on saab tõendada, et A.J viibis neil kodus RRR tunnistajast kohtulikul uurimisel loobutud. Samuti ei haaku see väide A.J-i enda ütlustega, et ta oli vahemikus hoopis 8:30-9:10. Seega ei saa pidada kait RRR seversiooni selles küsimuses järjekindlaks. Ometi võimaldanuks ülekuulamine k RRR olnud isikute innitada, kas ja mis kell ta seal oli ning kas ta käis seal jala või transpordivahendiga. 29.

Kokkuvõttes puudub usaldusväärne alternatiivne kaitseversioon, mis kinnitaks süüdistatava alibit. Seega jääbki ainukeseks tõendatud ja eluliselt usutavaks versiooniks see, et 9:33 juhtis A.J

F. sõiduautot, nagu on öelnud tunnistaja Seda kohtu järeldust ei kummuta ka apellatsioonis korratud tõik, politseitöötajatega olid A.J-il et suheldes

keelebarjäärist tulenevad arusaamatused tema millega tuleks ning seetõttu oli ütlustes ebatäpsusi, arvestada. Apellatsioonist jääb ebaselgeks, kuidas mõjutab A.J-i kesine eesti keele oskus maakohtu järelduste tõesust. Maakohus ei ole tuginenud tõendeid hinnates asjaolule, mis sõltunuks A.J-i väljendumisoskusest eesti k eles. Ka pole kaitsja öelnud, mi need ebatäpsused e s on, millega ringkonnakohtul oleks põhjust arvestada ja kuidas need osutavad maakohtu eksimusele. 30. Ringkonnakohus meenutab siinkohal väljakujunenud kohtupraktikat, millega maakohtu otsus on kõigiti kooskõlas. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks

8

(RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232/179, p-d 66 67 jpt – ). Kõrvaldamata kahtlus isiku süüküsimuse lahendamisel ei tähenda, et olukorras, kus muud tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, tuleks kohtul võtta süüküsimuse käsitlemisel aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon. Kui kaitseversioon ei haaku olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt RKKKo 27.06.2015, 3-1-1-49-16, p 21; RKKKo 13.10.2015, 3-1-1-77-15, p-d 18 19; RKKKo – 07.11.2019, 1-18-86/128, p 58). b tugineda Süüdimõistev otsus saa kohtu jälgitavalt esitatud seisukohal, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritu (RKKKo nr 1-20-1301, p 12). Praeguses asjas d tõendikogumist just nii ongi ja süüs kõrvaldamata kahtlusi pole. 31. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioon tagajärjetuks, kuna maakohtu otsus on veatu ja apellant pole suutnud selle õigsust kõigutada. Apellatsiooni väited, et kohtuotsuses puudub põhjendus ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ja 8 rikkumine), K kski samastatav nende pole õiged. ohtu põhistuste ekslikkus ei ole puudumisega (vt RKKKm nr 3-1-1-139-05, p 15). Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. Praegusel juhul sellist olukorda ei ole. 32. Apellatsioonis on tuginetud üldsõnaliselt ka KrMS § 338 p le 2. Nimetatud säte räägib - materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest. Ometi pole apellatsioonis sõnagagi materiaalõiguse kohaldamisel tehtud vigu puudutatud, vaid on keskendutud tõendite valele hindamisele ja põhjenduste puudumisele, mis saa olla menetlusõiguse rikkumised. Kuna apellant pole ksid materiaalõiguse kohaldamise osas ühtki konkreetset etteheidet teinud ning ka ringkonnakohus ei tuvasta ühtki viga teo kooseisupärasuse ja õigusvastasuse tuvastamisel (see on õigesti kvalifitseeritud KarS § 4231 järgi) ega karistuse mõistmisel ja selle kandmisest tingimuslikult vabastamisel, siis pole põhjust maakohtu otsust selle tõttu tühistada. Mõistetud kolmekuuline vangistus vastab süüdistatavale inkrimineeritud 19.03.2021.a teole ning maakohus on seda piisavalt põhjendanud, võttes karistuse mõistmisel arvesse kõiki seaduses nõutud asjaolusid. Kokkuvõttes ei esine menetlusõiguse rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jättes apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 33. A.J-i kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Kaitsja on taotlenud, et kohus määraks osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks kokku 140 eurot ja 40 senti . Taotluse kohaselt maakohtu (sisaldab käibemaksu) võttis otsusega tutvumise ja kaitsealusega konsulteerimise 40 minutit (36 eurot) ning apellatsioonkaebuse koostamine ja kliendile selgitamine 90 minutit (81 23 eurot 4 eurot), millele lisandub käibemaks 0 senti. Ringkonnakohus peab esitatud taotlust apellatsiooni mahtu arvestades põhjendatuks ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaseks menetluskuluks, mis tuleb kaitsjale hüvitada. Kuna ringkonnakohus apellatsiooni -le A.J-i ei rahulda, jääb apellatsioonimenetluse kulu vastavalt KrMS § 185 lg kanda.

KarS § 180 lg 3 kohaldamist taotletud ei ole. Allkirjastatud digitaalselt