3-21-1861/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1861

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.07.2021 otsuse nr

E07038-1

tühistamiseks

ja

Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks vaadata tema avaldus väljateenitud aastate

pensioni saamiseks uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Tam-

mann

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.02.2022 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 28.01.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA või vastustaja) avalduse ja

dokumendid väljateenitud aastate pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensionide seaduse

(VAPS) § 13 punkti 1 alusel lennukoosseisu töötajana, kellel on välja teenitud vähemalt 25-

aastane staaž lennukoosseisu töötajana või katselendurina.

2. Kaebaja tööraamatus, mis on välja antud 03.07.1989 aastal, on järgmised kanded: 1) alates

03.07.1989 võetud tööle Eesti NSV ALMAVÜ Tallinna Aeroklubisse autolukksepa ametikohale;

2) alates 09.10.1989 üle viidud langevarjur instruktori ametikohale; 3) 31.12.1998 vabastatud

töölt; 4) alates 01.05.2015 võetud tööle langevarjur instruktori ametikohale Eesti Lennuklubisse;

5) alates 14.01.2019 vabastatud töölt.

3. Eesti

Lennuklubi

on

kinnitanud

25.01.2019

tõendis,

et

kaebaja

on

töötanud

langevarjuinstruktorina Eesti Lennuklubis ajavahemikul 10.10.1989 kuni 31.12.1998 ja

ajavahemikul 01.05.2015 kuni 14.01.2019. Eesti Lennuklubi kinnitas 17.06.2019 kirjas, et alates

15.01.2019 jätkab kaebaja tööd langevarjuinstruktorina.

2(7)

4. SKA otsustas oma 26.06.2019 otsusega nr 07038 mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate

pensioni, kuna täidetud ei olnud VAPS § 61 sätestatud vähemalt 15- aastane Eestis omandatud

pensionistaaži nõue.

5. Kaebaja esitas 05.05.2021 SKA-le avalduse ja dokumendid väljateenitud aastate pensioni

määramiseks VAPS § 13 punkti 1 alusel lennukoosseisu töötajana, kellel on välja teenitud

vähemalt 25- aastane staaž lennukoosseisu töötajana või katselendurina.

6. Töölepingu, mis on sõlmitud 30.04.2015, alusel asus kaebaja alates 01.05.2015 tööle MTÜ

Eesti Lennuklubi langevarjuinstruktori ametikohale.

7. SKA 14.06.2021 otsusega nr E07038-1 otsustati mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate

pensioni.

8. Kaebaja esitas 12.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 30.08.2021

määrusega menetlusse nõuetes Sotsiaalkindlustusameti 14.07.2021 otsuse nr E07038-1

tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus väljateenitud

aastate pensioni saamiseks uuesti läbi

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

9. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

9.1 Varasemalt on SKA mitmele isikule langevarjuinstruktorina töötamise aja väljateenitud aastate

pensionile õigust andva staaži hulka arvanud. Nii näiteks on pension kaebajale teadaolevalt

määratud 2002-2014 aastatel kolmele inimesele. Nii nagu ei ole põhjendatud erinevalt kohelda

isikuid, kes on töötanud samasugustes tingimustes sama pika perioodi jooksul, kuid erinevas

õiguslikus raamistikus, ei ole põhjust kohelda erinevalt ka neid isikuid, kes moodustavad

kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute grupi ja kellega võrreldes kaebajat koheldakse

halvemini. Seega, tagamaks kaebajale põhiseaduse § 12 lg-s 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse

kohaldamise, tuleb kaebajat kohelda nende isikutega võrdselt ning arvata ka tema

langevarjuinstruktorina töötamise aeg väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka.

9.2 Eesti Lennuklubi juhataja Arseni Dzmanašvili 17.12.2001 avalduses SKA-le on selgitatud

langevarjuinstruktori kvalifikatsiooni sisu ja olemust, sh seda, et selle saavutavad kogemustega ja

tipptulemusi näidanud langevarjurid, kellele antakse õigus koolitada teisi langevarjureid ja viia

läbi langevarjuhüppeid. Tema 3.05.2021 tõendist nähtuvalt on kaebaja väljateenitud aastate

tööstaaž kokku 29 aastat, 10 kuud ja 22 päeva. SKA varasem praktika langevarjuinstruktorina

töötamise aja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulk arvestamisel ei olnud ekslik.

Isegi kui vastustaja tuginemist väidetavale väärpraktikale saaks lugeda tähelepanuväärseks, siis

selline „väärpraktika“ sai vastustajale teatavaks kõige varasemalt 11.11.2021, vaidlustatav

haldusakt on aga antud 14.07.2021, st enne seda.

9.3 Kaebaja ei nõustu Sotsiaalministeeriumi 11.11.2021 kirjas antud selgitusega, mille kohaselt

tuleb esmalt tuvastada, kas tegemist on tsiviillennundustöötajaga. Sotsiaalministeerium tugineb

Lennuameti 26.03.2021 kirjale. Nimetatud kirjast ei nähtu, millisest kehtiva õiguse allikast

tsiviillennundustöötaja legaaldefinitsioon pärineb. Väide ei vasta ka tõele, kuna kaebaja poolt

kohtule 11.11.2021 menetlusdokumendiga esitatud Lennuameti 5.08.2005 lennundusteatest

tulenevalt kuulub langevarjur lennumeeskonda. Lennuamet ei saa ka määruse nr 207 punktis 5

sätestatud ametikohtade loetelu omaalgatuslikult loodud „legaaldefinitsiooniga“ muuta.

9.4 Vaidlustatava haldusakti põhjendused ei sisalda argumente ega kaalutlusi, et kaebaja ei olnud

tsiviillennundustöötaja ega katselendur ega kuulunud lennukoosseisu.

9.5 Määruse nr 207 p 5 sisustamisel tuleb pöörata tähelepanu sisulistele tööülesannete, mitte

formaalse ametikoha olemasolule. Töökoha immanentseks tunnuseks on hüpped langevarjuga.

Langevarjuhüpped on oma olemuselt seotud mitmete nii elu kui ka tervisega seotud riskidega,

3(7)

mistõttu määrav ei ole mitte niivõrd see, kas neid sooritab langevarjuinstruktor või muu sisuliselt

langevarjuri funktsioone täitval ametikohal töötav isik, vaid konkreetsest ametikohast tulenev

langevarjuhüpete sooritamise fakt iseenesest. Lisaks nimetatakse määruse nr 207 punktis 5 ära ka

„lennutuletõrje instruktorid“, ehk isikud kes puutuvad sellel ametikohal töötades kokku

lennutuletõrjega seotud väljaõppe ja juhendamisega ning kes eelduslikult peavad ise väljaõppe

käigus lennundusalases tuletõrjes vahetult osalema.

9.6 Ka Sotsiaalkindlustusameti arvutuste järgi oli kaebaja pensionistaaž (väljateenitud aastate

tööstaaž kokku) 29 aastat, 10 kuud ja 22 päeva, ehk täpselt sama palju, kui kaebaja poolt kohtule

esitatud 25.03.2021 tõendist nähtub.

Vastustaja seisukoht

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu järgmistel põhjendustel.

10.1 05.05.2021 pensioniavalduse esitamise päevaks oli kaebajal pensionistaaži kokku 15 aastat, 2

kuud ja 2 päeva (pensioniõiguslikku staaži 9 aastat 5 kuud ja 29 päeva + pensionikindlustusstaaži

5 aastat 8 kuud 3 päeva), s.t et tal on täidetud vähemalt 15- aastane Eestis omandatud

pensionistaaži nõue.

10.2 Vabariigi Valitsuse 9.05.1991 korralduse täitmiseks moodustati Sotsiaalministeeriumi poolt

komisjon, kelle ülesandeks oli soodustingimustel pensioni saamise aluste ning nende määramise

korra- ja tingimuste väljatöötamine. Komisjoni poolt välja töötatud seaduseelnõu seletuskirjas

nimetatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks õigustatud isikute ringi all peetakse silmas

ENSV-s väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelusid.

10.3 „Tsiviillennunduse ja õhulaevanduse koosseisu töötajatele väljateenitud aastate pensioni

kohta“ (ENSV SKM 02.juuni1961. a ringkiri nr 24-II) p 1 kohaselt oli õigus väljateenitud aastate

pensionile isikutel, kes on töötanud väljateenitud aastate pensionile õigust andvatel tsiviillennuväe

ja õhulaevanduse lennukoosseisu ametikohtadel ning kes pensioni taotlemise ajaks on lõpetanud

töötamise nendel ametikohtadel ja p 2 kohaselt tuleb väljateenitud aastate pensionide määramisel

ja ümberarvutamisel täpselt juhinduda sellele pensionile õiguse andvate ametikohtade loetelust.

Ringkirjas toodu kattub suures ulatuses kehtivas VAPS-s ja selle lisades tooduga, s.h asjaolu, et

tegemist on tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate pensionile õigust

andvate ametikohtadega, samas on kitsendatud ametikohtade loetelu.

10.4 Kaebaja töökohaks oli Eesti Lennuklubi, mille põhikirja p 3 kohaselt on mittetulundusühing

Eesti Lennuklubi vaba algatuse alusel asutatud ja liikmete omavalitsuse alusel tegutsev iseseisev

spordialane ühendus, mis ühendab lennuspordiga tegelevaid üksikisikuid lennuspordialade

harrastamiseks, arendamiseks ja toetamiseks. Lennuameti poolt 26.03.2021 SKA-le esitatud

selgituse kohaselt langevarjurid ei kuulu lennumeeskonna ega ka Lennuameti järelevalve ulatusse.

Lennuamet selgitab, et ei näe, et langevarjur saaks olla tsiviillennundustöötaja VAPS tähenduses.

Eestis tegelevad langevarjurid hüpetega valdavalt hobi korras, samuti ei ole teada, kas on mõni

ametlikult töötav langevarjur olemas ning muuhulgas ei ole Lennuamet andnud ka ühelegi

lennuklubile luba tegutseda äriliselt, sest kõik Eesti klubid on seisukohal, et tegemist on üksnes

piiratud klubilise tegevusega. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et eeltoodust tuleneb üheselt, et

kaebaja ei olnud tsiviillennundustöötaja ega katselendur, samuti ei kuulunud ta lennukoosseisu.

10.5 Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 207 kinnitatud loetelu punktis 5 on nimetatud

kõik langevarjurid. Kaebaja poolt esitatud dokumentidest nähtub kaebaja töötamine

langevarjuinstruktorina, mitte langevarjurina.

10.6 Tulenevalt VAPS §-st 2 on loetelu kehtestamise pädevus kutsealadest ja ametikohtadest, kus

töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, üksnes Vabariigi Valitsusel. SKA-l ja

kohtul ei ole õigust loetelu täiendamiseks. Loetelu kohaselt on õigus väljateenitud aastate

pensionile langevarjuritel ja loetelus puudub langevarjuinstruktori ametikoht. Kui õigus

väljateenitud aastate pensionile laieneks ka langevarjuinstruktorile, oleks see sõnaselgelt ja üheselt

4(7)

loetelus ka sätestatud, kuna mitmete teiste ametikohtade puhul on loetelus eraldi nimetatud ka

instruktorid (nt lennutuletõrje instruktorid). Kuni VAPS jõustumiseni kehtinud loeteludes oli küll

olemas nii kõigi nimetustega langevarjurid kui ka instruktor- langevarjur, kuid 1992 kinnitatud

loetelus on nimetatud üksnes kõik langevarjurid, st Vabariigi Valitsus ei pidanud vajalikuks

langevarjuinstruktori

ametikoha

loetelusse

lisamist.

Seega

ei

kuulu

töötamine

langevarjuinstruktori ametikohal väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka

arvamisele.

10.7 Vastustaja ei ole kontrollinud kaebaja poolt välja toodud Eesti Lennuklubi tõendis toodud

arvutusi, kuna selgus, et töötamine langevarjuinstruktori ametikohal ei anna õigust väljateenitud

aastate pensionile.

10.8 Sotsiaalministeerium on oma 11.11.2021 vastuses SKA järelepärimisele selgitanud, et

eelkõige tuleb tuvastada, kas tegemist on tsiviillennundustöötajaga ja kui pensioni taotleja ei vasta

lennundustöötaja nõuetele, ei saa talle ka rakendada väljateenitud aastate pensionide seadust.

Eeltoodust tulenevalt on SKA varasem halduspraktika väljateenitud aastate pensionide seaduse

rakendamisel olnud vale. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil

jätkata ebaõiget halduspraktikat ning ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa

nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele (lahendid nr 3-3-1-53-04 p 13, nr 3-3-1-19-04 p

18, 3-3-1-23-06 p 12). Seega asjaolu, kas ja mitmele langevarjuinstruktorile on varasemalt pension

määratud või selle määramisest keeldutud, ei oma vaidluses tähtsust. Kaebaja poolt mainitud

inimestele on väljateenitud aastate staaž määratud aastatel 2002, 2006 ja 2014. Ebaõige

halduspraktika sai alguse SKA peadirektori 07.01.2002 kirjast, milles kinnitati, et Eesti

Lennuklubi langevarjuinstruktor omab õigust väljateenitud aastate pensionile, kui ta on täitnud

aastase langevarjuhüpete normi ning vastab väljateenitud aastate pensioni määramise eeskirjaga

kehtestatud tingimustele.

10.9 Käesolevas asjas ei ole võetud seisukohta ALMAVÜ Tallinna Aeroklubis töötatud aja osas,

kuna avalikult kättesaadavatest materjalidest ei ole otseselt võimalik aru saada, kas ALMAVÜ

Tallinna Aeroklubi mõne kategooria töötajaid, sh langevarjuinstruktoreid saab lugeda

tsiviillennunduse koosseisulisteks töötajateks või mitte. Samas ei oma see praeguses asjas ka

tähtsust, kuna nähtuvalt kaebaja tööraamatu kannetest 2 ja 3 on kaebaja töötanud ALMAVÜ

Tallinna Aeroklubis langevarjuinstruktorina 09.10.1989 kuni 31.12.1998 ning Eesti Lennuklubi

03.05.2021 tõendi kohaselt on talle selle perioodi eest arvestatud väljateenitud aastate pensionile

õigust andvat staaži 18 aastat 2 kuud ja 22 päeva, mis ei anna õigust väljateenitud aastate

pensionile.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Käesoleva vaidluse esemeks on küsimus sellest, kas langevarjuinstruktorina töötamise aeg

tuleb arvata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Vastustaja ei ole kaebaja

töötamise aega langevarjuinstruktorina väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka

arvanud ega kaebajale väljateenitud aastate pensioni määranud. Kaebaja leiab, et otsus ei ole õige

ning tema töötamine langevarjuinstruktorina tuleb arvata väljateenitud aastate pensionile õigust

andva staaži hulka.

13. VAPS § 1 esimese lause järgi määratakse väljateenitud aastate pension nende kutsealade

töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka

jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal

töötamise jätkamist. VAPS § 2 punkti 3 kohaselt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni

mõne kategooria tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel. Nimetatud paragrahvi viimases

lauses on toodud, et käesoleva paragrahvi punktides 1-8 märgitud isikute kutsealad ja ametikohad,

kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni

määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus.

5(7)

14. VAPS § 13 p 1 kohaselt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni lennukoosseisu

töötajatel ja katselenduritel, kellel on välja teenitud vähemalt 25- aastane staaž lennukoosseisu

töötajana või katselendurina. VAPS § 61 kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension

käesoleva seadusega sätestatud tingimuste olemasolul isikule, kellel on vähemalt 15- aastane

Eestis omandatud pensionistaaž.

15. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määruse nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust

andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži

määramise kord“ (edaspidi määrus nr 207) lisa „Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele

väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelu“ (Ametikohtade loetelu)

punkti 5 järgi on pensionile õigus kõigil langevarjuritel, dessant-tuletõrjujatel, lennutuletõrje

instruktoritel, langevarjurite (langevarju-, pääste, otsingu-pääste) ja dessantlangevarjurite

allüksuste juhtidel, kes sooritavad langevarjuhüppeid või laskumisi (tõuse) spetsiaalsete seadmete

abil kopteritelt, mis asuvad ripplennuasendis mitte madalamal kui 10 m maapinnast. Määruse nr

207 lisa 2 „Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise

kord“ punkti 1 alapunkti 6 kohaselt arvutatakse olenevalt lennutundide arvust väljateenitud aastate

staaž aastase hüpete normi täitmisel reaktiivmootori(te)ga lennukitelt ja kopteritelt.

16. Seega, tuleneb VAPS § 2 p-st 3 ning § 13 punktist 1 koosmõjus määruse nr 207 asjaomase

lisaga kokkuvõtvalt, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on mõne kategooria

tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel kellele on vähemalt 25- aastane tööstaaž

lennukoosseisu töötajana või katselendurina. Ametikohtade loetelu punkti 5 kohaselt laieneb

õigus väljateenitud aastate pensionile kõigile langevarjuritele, langevarjurite (langevarju-pääste,

otsingu-pääste) ja dessantlangevarjurite allüksuste juhtidele. Seega on loetelus küll langevarjuri

ametikoht, kuid puudub langevarjuinstruktori ametikoht, mis tähendab, et õigust väljateenitud

aastate pensionile langevarjuinstruktori ametikohal töötaval isikul ei ole. Kohus nõustub

vastustajaga,

et

juhul,

kui

õigus

väljateenitud

aastate

pensionile

laieneks

ka

langevarjuinstruktorile, siis oleks see ka sõnaselgelt ja üheselt loetelus sätestatud, kuna mitmete

teiste ametite puhul on loetelus eraldi nimetatud ka instruktorid. Näiteks on sama loetelu p-s 5

nimetatud lennutuletõrje instruktorid. Nimetatust nähtub üheselt, et seadusandja ei ole pidanud

võimalikuks

langevarjuinstruktori

ametikoha

loetelusse

lisamist,

mis

tähendab,

et

langevarjuinstruktori ametikohal töötamist ei arvestata väljateenitud aastate pensionile õigust

andva staaži hulka.

17. Asjaolu, et seadusandja tahteks oli langevarjuinstruktorina töötamise aja välja jätmine

väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelust, nähtub ka VAPS

seletuskirjast (edastatud kohtule vastustaja poolt kohtule koos 29.09.2021 vastusega).

Seletuskirjast tulenevalt on seaduseelnõud välja töötanud töögrupp olnud seisukohal, et

poliitiliselt, psühholoogiliselt ega majanduslikult ei ole sobiv aeg radikaalse reformi läbi

viimiseks, s.t osale töötajaskonnast riiklike sooduspensionide, s.h väljateenitud aastate pensionide

andmise lõpetamiseks või nende saajate ringi järsuks piiramiseks. Seletuskirjas märgitakse, et

esitatava seaduseelnõu rakendamine ei too kaasa pensionide saajate ringi suurenemist. Kohtul ei

ole kahtlust, et kuivõrd Eesti Vabariigi taasiseseisvumine kuulutati välja 20.08.1991 ning VAPS

ning väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametialade loetelu jõustusid

01.07.1992, siis kehtis enne nimetatud regulatsiooni kehtestamist ENSV-s kehtinud väljateenitud

aastate pensionide suhtes kehtinud õiguslik regulatsioon. Vastustaja poolt kohtule esitatud

„Tsiviillennuväe ja õhulaevanduse koosseisu töötajate väljateenitud aastate pensionide kohta

(ENSV SKM 2. juuni 1961. a ringkiri nr. 24-II) punktis 1 on selgitatud, et õigus väljateenitud

aastate pensionile on isikutel, kes on töötanud väljateenitud aastate pensionile õigust andvatel

tsiviillennuväe ja õhulaevanduse lennukoosseisu ametikohtadel ning kes pensionitaotlemise ajaks

on lõpetanud töötamise nendel ametikohtadel. Punktidest 2 ja 3 tulenevalt oli muu hulgas õigus

väljateenitud aastate pensionile kõigi nimetustega langevarjuritel ning instruktor langevarjuritel.

Seega järeldub nimetatud dokumentidest, et ehkki kuni VAPS jõustumiseni kehtinud loetelu

6(7)

kohaselt andsid õiguse väljateenitud aastate pensionile kõigi nimetustega langevarjuri ja

instruktor-langevarjuri ametikohad, siis ei pidanud seadusandja alates 1992. aastast enam

vajalikuks langevarjuinstruktori ametikoha loetelusse lisamist. Kuivõrd mõningate kutsealade

puhul annab töötamine instruktorina samuti õiguse väljateenitud aastate pensionile, siis sai

langevarjuinstruktori kutseala loetelust välja jätmine olla vaid seadusandja teadlik valik. Kuivõrd

VAPS § 2 kohaselt on vaid Vabariigi Valitsusel pädevus kehtestada kutsealade ja ametikohtade

loetelu, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile, siis ei olnud vastustajal

õigust vastavate tööde ja ametikohtade loetelu täiendada ega võrdsustada mõnda loetelus

nimetamata tööd või ametikohta loetelus nimetatud ametikohaga.

18. Kohtu palvel kabeaja poolt koostatud seletusest oma töö sisu kohta järeldub, et kaebaja tegeles

peamiselt langevarjur-õpilaste hüppekoolituste läbi viimise ja juhendamisega. Ka vastustaja poolt

kohtule koos 29.09.2021 vastusega esitatud langevarjuinstruktori ametijuhendist tuleneb, et

langevarjuinstruktor tegeleb hüppekoolituse korraldamise ja läbiviimisega, st viib läbi koolitusi,

mitte ei tegutse langevarjuri kutsealal. Eeltoodu tuleneb ka Eesti Lennuklubi 17.12.2001. a kirjast,

milles klubi juhataja kinnitab, et langevarjuinstruktori vastutusalaks on langevarjurite väljaõppe ja

hüpete sooritamise ohutus. Kohus leiab, et teatud valdkonnas tegutsevate isikute koolitamine ning

samas valdkonnas reaalne tegutsemine ei ole samastatavad. Hüppenormi täitmist tuleb seejuures

pidada õppetöö läbiviijale vajaliku kvalifikatsiooni nõudeks, mitte aga langevarjuri, kui

ametikoha saamiseks või säilitamiseks vajalikuks nõudeks. Kohtul ei ole esitatud dokumentide

põhjal seejuures kahtlust, et nõutud hüppenorm on kaebaja poolt täidetud. Seega on kahtluse puhul

küll oluline tuvastada, kas isiku sisulised ülesanded vastavad formaalselt Ametikohtade loetelus

toodud ametinimetusele, kuid praegusel juhul on menetluses leidnud kinnitust kaebaja töötamine

langevarjuinstruktori, mitte langevarjuri ametikohal. Hüpped langevarjuga ei ole Ametikohtade

loetelu tähenduses oluliseks tunnuseks, mille esinemisel tekib isikul õigus väljateenitud aastate

pensionile.

19. Eeltoodud järeldusi ei muuda ka Lennuameti 26.03.2019 ja 05.08.2005 kirjas toodu.

Lennuameti 26.03.2019 kirja kohaselt tuleb tsiviillennundustöötaja all mõista vaid isikut, kelle

tegevus lennunduses jääb tsiviillennundust reguleerivate õigusaktide mõjualasse. Kirjas on

selgitatud tsiviillennundusega seonduvat ning toodud välja, et Lennuamet ei näe, et langevarjur

saaks olla tsiviillennundustöötaja väljateenitud aastate pensionide tähenduses. Samas nähtub

Ametikohtade loetelu punktust 5, et langevarjuril on õigus väljateenitud aastate pensionile, st

Lennuameti kirjas toodu ei ole täpne ning langevarjurid on VAPS tähenduses võrdsustatud

tsiviillennundustöötajaga sõltumata sellest, et nende tegevust ei reguleeri lennundusseadus ja

Lennuamet langevarjurite tegevuse üle järelevalvet ei teosta. Nimetatu kinnitab aga veel kord, et

väljateenitud pensionile õigust andvate töö- ja kutsealade sisustamisel tuleb lähtuda Ametikohtade

loetelust, mitte lennundusseadusest ja selle alusel tuletatud mõistetest. Kaebajal on õigus selles, et

kohtumenetluses on vastustaja liigselt rõhutanud tsiviillennundustöötaja mõistet ning sisustanud

seda Lennuameti poolt antud tõlgendustega, kuid nimetatud rõhuasetus ei muuda kohtu järeldusi.

VAPS § 13 p 1 ja Ametikohtade loetelu p 5 kohaselt on õigus lennukoosseisu

tsiviillennundustöötajana

väljateenitud

aastate

pensionile

langevarjuritel,

kuid

mitte

langevarjuinstruktoritel. Kaebaja poolt esitatud Lennuameti 05.08.2005 kiri ei käsitle seejuures

üldse käesoleva vaidlusega seonduvat. Kirjas on üksnes märgitud, et langevarjuhüpete lendudel

võib lennukit An-2 kooskõlas lennuki lennukäsiraamatuga käitada langevarjuhüpete lendudel

kapteni ja langevarjur/hüppemeister või teine piloot. Nimetatud kirjas toodu ei võrdsusta

langevarjuinstruktorina töötamist VAPS tähenduses töötamisega langevarjurina.

20. Kaebaja märgib iseenesest õigesti, et vastustaja on alles kohtumenetluses asunud rõhutama, et

kaebaja ei olnud tsiviillennundustöötaja ega katselendur ega kuulunud ka lennukoosseisu.

Vaidlustatud otsuses on tuginetud asjaolule, et kogutud tõenditest ei nähtu kaebaja töötamine

langevarjurina ning pensioni määramisest on keeldutud põhjusel, et kaebaja töötas

langevarjuinstruktorina, millisel ametikohal töötamine ei anna Ametikohtade loetelu alusel õigust

7(7)

väljateenitud aastate pensionile. Seega on otsuses toodud põhjendused kohtule arusaadavad ning

kohus lähtub otsuses toodust. Vastustaja poolt menetluses esitatud väidete asjakohasusele andis

kohus hinnangu juba eelnevalt.

21. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kaebaja olnud VAPS § 13 ja Ametikohtade loetelu p 5 tähenduses

tsiviillennundustöötaja ning vaidlustatud 14.07.2021 otsusega ei ole tema töötamist

langevarjuinstruktorina põhjendatult arvesse võetud. VAPS § 2 viimase lauseosa kohaselt

määratakse väljateenitud aastate pension vaid nendele kutsealadele ja ametikohtadele, mis on

sõnaselgelt ette nähtud Ametikohtade loetelus. Vaidlustatud otsuses on õigesti märgitud, et õigus

saada väljateenitud aastate pensioni on loetelu alusel langevarjuritel, kuid loetelu ei laiene

langevarjuinstruktoritele.

22. Vastustaja ning kaebaja vahel ei ole vaidlust selles, et vastustaja on oma varasemas praktikas

määranud väljateenitud aastate pensioni langevarjuinstruktori ametikohal töötanud isikutele.

Vastustaja on aga menetluses selgitanud, et nimetatud halduspraktika, mis ilmselt kujunes SKA

2002. aasta kirja alusel, on olnud vale. Ka kohus asus käesoleva otsuste eelnevates punktides

seisukohale, et vaidlustatud otsuses toodud järeldused on õiged, s.t varasem halduspraktika, mille

kohaselt määrati väljateenitud aastate pension langevarjuinstruktori ametikohal töötanud isikutele,

ei ole kooskõlad VAPS ja määruse nr 207 ning selle lisaks oleva Ametikohtade loeteluga.

23. Kohus ei nõustu aga kaebajaga selles, et varasemat halduspraktikat oleks tulnud jätkata ning

määrata kaebajale väljateenitud aastate pension. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-53-04 (p 13)

selgitanud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse

tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat.

Varasema praktika ekslikkuse ilmnemisel lasub haldusorganil kohustus viia oma tegevus

vastavusse õigusaktidega. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka

toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-19-04 p 8, 3-3-1-23-06, p

12). Vastustaja on selgitanud, et küsimus varasema, SKA 2002. aasta kirja põhjal kujunenud

halduspraktika õigsusest kerkis ülesse kaebaja avalduse menetlemisel. Seega ei ilmnenud

nimetatud asjaolu peale 14.07.2021. Kohus leiab, et ehkki kaebajat koheldakse praegusel juhul

ebavõrdselt võrreldes nende isikutega, kellele samade asjaolude ilmnemisel määrati väljateenitud

aastate pension, ei kaalu kaebaja õigus võrdsele kohtlemisele praegusel juhul ülesse vastustaja

kohustust lähtuda oma tegevuses seadusest ning viia oma ebaõige halduspraktika seadusega

kooskõlla. Jätkates ebaõige halduspraktika kohaldamist ning määrates väljateenitud aastate

pensioni kaebajale, koheldaks võrreldes kaebajaga ebavõrdselt neid isikuid, kes sooviksid saada

väljateenitud aastate pensioni, kuid kellel ametikohta ei ole samuti nimetatud Ametikohtade

loetelus. Seega ei saa kaebaja taotleda vaidlustatud otsuse tühistamist ka lähtuvalt üldisest

võrdsuspõhiõigusest.

24. Eeltoodust tulenevalt on SKA 14.07.2021 otsus nr E07038-1 õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus. Kuna otsus on õiguspärane, siis puudub alus ka kohistada vastustajat

vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi. Seega jääb kaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUD

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse

kaebaja

kahjuks,

mistõttu

jäävad

menetluskulud

kaebaja

kanda.

Vastustaja

menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu menetluskulude jaotamise küsimust ei

tõusetu. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik