2-18-10487/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-10487

Kohtuasi

Aktsiaseltsi SEB Liising hagi F-TKO OÜ vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.05.2021 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi SEB Liising määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767),

lepinguline esindaja Janek Alvela

Kostja: F-TKO OÜ (registrikood 12246924), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Erki Fels ja Viljar Kähari

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 03.05.2021 määrus osas, millega mõisteti hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud suuremas summas kui 16 722,63 eurot ja sellelt

summalt viivis. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 16 722,63 eurot ületavas

summas ja sellelt viivise saamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Harju Maakohtu 03.05.2021 määrus on jõustunud osas, milles hagejalt mõisteti

välja kostja menetluskulud 7097,63 eurot ning osas, milles maakohus jättis hagejalt

kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 19 422,63 eurot ületavas osas.

3. Maakohtu määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Rahuldada F-TKO OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2. Määrata kindlaks F-TKO OÜ menetluskulude rahaline suurus summas

16 722,63 eurot (käibemaksuta).

3.3. Välja mõista AS-ilt SEB Liising F-TKO OÜ kasuks menetluskulud 16 722,63

eurot (käibemaksuta).

3.4. Välja mõista AS-ilt SEB Liising F-TKO OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

2-18-10487

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 19.06.2020 otsusega Aktsiaseltsi SEB Liising

(hageja) hagi F-TKO OÜ (kostja) vastu ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 18.12.2020 otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi

rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 05.04.2021 määrusega

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud:

− maakohtus kokku 26 292,63 eurot (käibemaksuta), millest õigusabikulud 25 395 eurot

ja tõlkekulud 897,63 eurot. Kostjale osutati õigusabi 169,3 tundi tunnihinnaga 150 eurot

(käibemaksuta);

− ringkonnakohtus kokku 7836 eurot (käibemaksuta), millest õigusabikulud 5136 eurot ja

riigilõiv 2700 eurot. Kostjale osutati õigusabi 34,6 tundi tunnihinnaga 150 eurot

(käibemaksuta).

Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et esindaja ajakulu on põhjendamatult

suur.

Ettevalmistusteks,

tõendite

kogumiseks,

analüüsiks

ja

menetlusdokumentide

koostamiseks on kulunud ebamõistlikult palju aega. Kostja esindaja tasumäära hageja ei

vaidlusta. Põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtus saaksid olla maksimaalselt 2500 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 03.05.2021 määrusega kindlaks kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 19 422,63 euro ulatuses (õigusabikulu 15 825 eurot, tõlkekulud 897,63 eurot,

riigilõiv 2700 eurot) ning mõistis selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Ühtlasi kohustas

maakohus hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma määruse jõustumisest

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 leidis maakohus, et

põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas on kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot

(käibemaksuta). Õigusabitoiminguid ning neile kulunud aega pidas maakohus toiminguid

analüüsides põhjendatuks maakohtus 91,3 tunni ja ringkonnakohtus 14,2 tunni ulatuses. Kostja

vajalik ja põhjendatud õigusabikulu oli kokku seega 15 825 eurot (käibemaksuta), hüvitatavad

menetluskulud maakohtus 14 592,63 eurot (sh tõlkekulud 897,63 eurot) ja ringkonnakohtus

4830 eurot (sh riigilõiv 2700 eurot).

2-18-10487

4.2. Kohus leidis, et hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele ja vastuse koostamisele

(perioodi 10.09.2018-22.10.2018 menetlustoimingud) kulunud aeg 48,90 tundi ei ole

põhjendatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu ning esitatud menetlusdokumentide mahtu

on hagiavaldusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks põhjendatud ajakulu kokku 10 tundi.

Samuti on kohtu hinnangul ülepaisutatud 05.02.2019 menetlustoimingu ajakulu. Lepinguline

esindaja on eelnevalt hagiavalduse vastuse koostamisel materjalidega tutvunud, mis ei eelda

täiendavat ajakulu kliendiga kohtumiseks. 05.02.2019 menetlustoimingu põhjendatud ajakulu

on 2 tundi. 13.02.2019 toimunud kohtuistung kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 1 tund.

Tulenevalt kohtupraktikast on istungiks ettevalmistumise aeg võrdeline istungi kestvuse ajaga,

millest tulenevalt on perioodil 12.02.2019-13.02.2019 tehtud menetlustoimingute põhjendatud

ajakulu kokku 3 tundi (sh SEB vastuse analüüs, kohtuistungiks valmistumine ja kohtuistungil

osalemine). Perioodil 22.02.2019-01.04.2019 tehtud menetlustoimingute ajakulu 12,4 tundi on

osaliselt põhjendamatu. Arvestades 01.04.2019 kohtule esitatud taotluse mahtu ja sisu on

põhjendatud ajakulu 5 tundi. Kostja menetluskulude nimekirjas on perioodil 01.04.2019-

23.04.2019 tehtud menetlustoiminguid kajastatud menetluskulude nimekirjas topelt. Eeltoodust

tulenevalt vähendas kohus selles osas ajakulu 19,2 tundi. 15.05.2019 toimunud kohtuistung

kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 0,75 tund. Tulenevalt kohtupraktikast on istungiks

ettevalmistumise aeg võrdeline istungi kestvuse ajaga, millest tulenevalt on perioodil

14.05.2019-15.05.2019 tehtud menetlustoimingute põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi (sh

hageja viimaste menetlusdokumentide ja tõenditega tutvumine, kohtuistungiks valmistumine ja

kohtuistungil osalemine). Kohtu 09.10.2019 toimunud kohtuistung kestis kohtuistungi

protokolli kohaselt 1 tund. Eeltoodust tulenevalt on perioodil 08.10.2019-09.10.2019 tehtud

menetlustoimingute põhjendatud ajakulu 2,5 tundi. Perioodil 24.10.2019-25.10.2019 tehtud

menetlustoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades kohtukõne teeside

mahtu ja sisu, on nimetatud perioodi põhjendatud ajakulu 5 tundi. Ülejäänud menetluskulude

nimekiri ei sisalda põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid.

4.3. Kostja ringkonnakohtu menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud on

osaliselt põhjendamatud. Apellatsioonkaebuse koostamisele (perioodi 19.06.2020-20.07.2020

menetlustoimingud)

kulunud

aeg

22,4

tundi

ei

ole

põhjendatud.

Arvestades

apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu on nimetatud perioodil tehtud menetlustoimingute

põhjendatud aja kulu kokku 8 tundi. Tallinna Ringkonnakohtus 01.12.2020 toimunud

kohtuistung kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 1 tund. Eeltoodus tulenevalt on 30.11.2020

tehtud menetlustoimingute põhjendatud ajakulu 1 tund ja kohtuistungil osalemise ajakulu

samuti 1 tund. Ülejäänud menetluskulude nimekiri ei sisalda põhjendamatuid või ebavajalikke

kulusid.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega

rahuldati kostja menetluskulude taotlus 7097,63 eurot ületavas osas. Kaebuse väited on

kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Kostja esindajal on ebamõistlikult palju kulunud aega ettevalmistusteks, tõendite

kogumiseks, analüüsiks ja menetlusdokumentide koostamiseks. Arvukad menetlusdokumendid

üksnes kordavad kostja seisukohti. Põhjendamatu on kostja esindaja vahetusega seonduv kulu.

Kostja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks tuleks lugeda 7097,63 eurot (sellest õigusabikulud

maakohtus 2500 ning ringkonnakohtus 1000 eurot). Hageja ei vaidlusta tõlkekulude (897,63

eurot) ja riigilõivu (2700 eurot) põhjendatust.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

2-18-10487

6.1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus ei ole kaalutlusvigu teinud, vaid on

põhjalikult analüüsinud ajakulu ning sellest lähtuvalt menetluskulude suurust ka vähendanud.

Hageja hinnang põhjendatud kulude suurusele on täiesti meelevaldne ega arvesta asja mahtu.

Hageja oleks saanud menetluskulusid kokku hoida nõustudes kostja kompromissettepanekuga.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja

vähendada hüvitatavaid menetluskulusid 2700 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu

määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostja

menetluskulud 7097,63 eurot ületavas osas. Kostja ei vaidlustanud määrust osas, milles tema

õigusabikulud jäid hagejalt välja mõistmata. Selles osas on vaidlustatud määrus jõustunud.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(vt nt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 ja seal viidatud praktika).

Maakohus on kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud

piisava põhjalikkusega, grupeerides õigusabitoiminguid ja vähendades neile kulunud aega

asjakohastel põhjendustel. Sellele vaatamata peab ringkonnakohus hageja etteheidet kostja

kulude ebamõistlikust suurusest põhjendatuks õigusabitoimingute osas maakohtus alates asja

arutamise uuendamisest. Maakohus on vaidlustatavas määruses asunud seisukohale, et kostja

menetluskulude nimekiri ei sisalda osas, milles maakohus menetlustoimingute ajakulu ei

vähendanud, põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Kuigi ringkonnakohus sellise

järeldusega iseenesest nõustub, ei ole maakohus võtnud seisukohta, kas nendele toimingutele

kulunud kostja esindaja ajakulu on olnud tervikuna põhjendatud ja vajalik.

Maakohtu 11.12.2019 asja arutamise uuendamise määruse sisu, menetluse edasist käiku ja

poolte menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvesse võttes saab kostja esindaja 11.12–

12.12.2019 toimingutele (kohtunõudega tutvumine, analüüs, 12.12.2019 menetlusdokumendi

koostamine) kulunud aega pidada 6,5 tunni asemel vajalikuks ja põhjendatuks kokku 1,5 tunni

ulatuses; 02.01–13.01.2020 toiminguid (vastaspoole seisukohtade ja kohtu kirjaga tutvumine,

13.01.2020 menetlusdokumendi koostamine) 6,5 tunni asemel mitte enam kui 3 tunni ulatuses;

ning 06.05–22.05.2020 toiminguid (suhtlus kohtuga, hageja ühelauselise päringu ja kohtu

kirjaga tutvumine, täiendava lõpliku seisukoha koostamine koos juba esitatud menetluskulude

nimekirja

uuendamisega)

8,7

tunni

asemel

maksimaalselt

2,2

tunni

ulatuses.

Apellatsioonimenetluses tuleb kostja 26.11.2020 toiming (toimiku köitmine, materjalidega

tutvumine) lugeda hõlmatuks 24.07 ja 30.11 toimingutega asja kohtuistungil läbivaatamiseks

ettevalmistumisel. Kuna kostja ei ole toonud esile objektiivseid asjaolusid, mis tingisid

2-18-10487

ringkonnakohtus kostja esindaja vahetuse vajaduse (kusjuures teine esindaja jätkas kostja

esindamist), nõustub kolleegium kaebajaga, et esindaja vahetusega seonduvad kulud (toimikule

juurdepääsu taotluse esitamise eest) ei kuulu TsMS § 175 lg 3 järgi vastaspoole poolt

hüvitamisele.

Ülejäänud osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kostja õigusabikulusid hinnates

diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust toimingute vajalikkust ja õigusabile kulunud

aega ümber hinnata. Hüvitatava menetluskulu vähendamise põhjuseks ei saa olla pelgalt hageja

seisukoht, et temalt väljamõistetav menetluskulude hüvitis ei peaks olema enam kui 7097,63

eurot. Hageja ei ole kaebuses selgitanud ega põhjendanud, kuidas on hageja enda hinnangul

maksimaalse põhjendatud õigusabikulude summa (2500 + 1000 eurot) leidnud.

Maakohus on 16 722,63 euro (= 11 445 + 1680 + 897,63 + 2700) ulatuses kostjale hüvitatavad

menetluskulud kindlaks määranud õiguspäraselt. Nimetatud summas on kostja menetluskulud

kooskõlas menetluse käigu ja asja keerukusega. Seejuures on ajamahukam olnud just menetlus

maakohtus, kus toimus asja sisuline arutamine laiemalt ja korraldati rohkem istungeid.

Ringkonnakohus vähendab maakohtu määrusega hagejalt välja mõistetud kostja põhjendatud

ja vajalikke õigusabikulusid kokkuvõttes 2700 euro võrra (= 19 422,63 – 16 722,63), millest

maakohtus 2250 (= 150 × 15 h) ja ringkonnakohtus 450 (= 150 × 3 h) eurot.

TsMS § 463 lg 2 ja § 654 lg 2² koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures

maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm