2-21-109818/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-109818

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-109818

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi K. J. i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

47,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ PARKIT (registrikood: 12135716; asukoht:

Turu tn 2, Tartu; e-post: menetlus@parkit.ee), seaduslik

esindaja J. B.

Kostja K. J. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista K. J. ilt välja PARKIT OÜ kasuks põhivõlgnevus 35 eurot, sissenõutavaks

muutunus viivis 8,50 eurot, viivis protsendina põhinõudest alates 13.05.2021 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

ning sissenõudmiskulud summas 1 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud K. J. i kanda.

4. Määrata PARKIT OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista K. J. ilt välja

PARKIT OÜ kasuks 75 eurot.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg

21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Kui apellant taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta TsMS § 187 lg 6 kohaselt

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PARKIT OÜ (hageja) esitas 27.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ja 13.05.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse K. J. i (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks, mille Harju Maakohus edastas kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale. Hageja palub kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista leppetrahvi summas 35

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 8,50 eurot, edasiulatuva viivise alates

hagiavalduse esitamisest 13.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses määras

ning sissenõudmiskulud summas 1 eurot. Menetluskulud palub hageja jäta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kostja on sõiduki FORD FOCUS numbrimärgiga XXX omanik. Sõiduk

oli pargitud hageja opereeritavale Tammsaare tee 69 parkimisalale parkimistingimusi rikkudes,

mille eest on sõiduki omanikule vormistatud 12.04.2018 kell 08:38 leppetrahv nr XXX summas

35 eurot.

Leppetrahvi nõude esitamise põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk XXX oli pargitud Tammsaare tee

69 parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine Tammsaare

tee 69 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on

eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvel,

mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse

ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil parkimisluba

eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki

parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt

kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel.

Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb

parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt

parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Kostja oli teavitatud

leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki XXX kojamehe vahele.

Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv summas 35 eurot on kostja poolt jäetud

tasumata. Hageja tasus Maanteeametile selle eest, et saada liiklusregistrist andmeid sõiduki

omaniku või kasutaja kohta 1 euro.

3. Vastuses hagile kostja vaidleb nõudele vastu, leides et leppetrahvi nõue on aegunud, kuna trahv

tehti rohkem kui kolm aastat tagasi. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole teda leppetrahvist

mõistliku aja jooksul teatanud.

4. Kostja täiendava seisukoha kohaselt on sõidukil mitu kasutajat ja kostja on lubanud kasutada

oma autot sõpradel ja lähikondsetel ning tänaseks ei ole enam võimalik tuvastada, kes kasutas

sõidukit hagiavalduses nimetatud hetkel. Hagile lisatud fotodel kujutatud sildid on peaaegu

loetamatud ja nende ette on tihtipeale pargitud autod ning kaubikud. Need sildid on osadel

fotodel olemas ja teistel puuduvad, mis viitab pidevale olukorra muutusele. Samuti on tehtud

fotosid kostjale kuuluvast sõidukist, kuid ühelgi neis fotodest ei ole võimalik näha parkimise

ala märkivaid silte ega ka võimalik tuvastada parkimise täpset asukohta.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma.

8. Kohus leiab, et hageja esitatud fotode ning hageja ja KÜ Tammsaare tee 69 vahel sõlmitud

lepinguga on tõendatud, et sõiduk numbrimärgiga XXXoli 12.04.2018 pargitud hageja

opereeritavale

Tammsaare

tee

KÜ

parkimisalale

parkimistingimusi

rikkudes.

Parkimistingimuste kohaselt oli parkimine lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul,

mis pidi olema eksponeeritud nähtaval kohal – armatuurlaual. Sõidukil numbrimärgiga

XXXparkimisluba eksponeeritud ei olnud. Parkimistingimuste kohaselt oli parklakorraldajal

õigus määrata sõidukijuhile leppetrahv kuni 35 eurot.

9. Kohus leiab, et sõiduki parklasse sisenemisega saab lugeda sõidukijuhi ja parklaoperaatori

vahel sõlmituks

lepingu, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes

ettenähtud

tingimustes.

Esitatud

fotodega

on

tõendatud,

et

parkimistingimused olid näidatud infotahvlil parklas. Lisaks infotahvlile oli paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke, mis andsid parklaalale sisse sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse

ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Parkimistingimuste kohaselt

sõiduki sisenemisel parklasse loetakse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud

leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud

korras. Sõidukijuhile pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja sõidukijuhil oli

võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu

sõlmimiseks parkimise näol.

10. Riigikohus on leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga

seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise

korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid

esitada. Seetõttu tuleb tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning

auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui

ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16,

p 31).

11. Vaidlus puudub selles, et kostja oli leppetrahvinõude vormistamise ajal sõiduki

omanik/vastutav kasutaja. Kostja väitel on sõidukil mitu kasutajat ja kostja on lubanud kasutada

oma autot sõpradel ja lähikondsetel ning tänaseks ei ole enam võimalik tuvastada, kes kasutas

sõidukit hagiavalduses nimetatud hetkel. Kuna kostja ei ole tõendanud, et sõiduk oli parkimise

ajal muu isiku kasutuses, tuleb parkimislepingu pooleks lugeda kostjat.

12. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi

nõuab. Kohus leiab, hageja esitatud fotodega on tõendatud, et leppetrahvikviitung oli pandud

kohe pärast rikkumise tuvastamist kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

13. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele

tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus

lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades

tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms),

siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.

Tahteavalduse edastamise viisi ei muuda ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale oli teada sõiduki

vastutava kasutaja isik ja tema kontaktandmed (vt Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-

17-117146, p-d 12 ja 13). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis

leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi

ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

14. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147

lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab

teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg

1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud

avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

15. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 12.04.2018, mille maksetähtaeg oli 14 päeva. Seega

leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 27.04.2018. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 08.04.2021, s.o enne nõude aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega ei ole hageja leppetrahvi nõue aegunud.

16. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue summas 35 eurot on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

17. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab

otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

18. Hageja on tasunud Maanteeametile andmete saamiseks sõiduki omaniku või vastutava kasutaja

koha 1 eurot. Kohus leiab, et ka hageja võla sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

19. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks ning

hagejal on õigus nõuda leppetrahvi maksmisega viivitamise eest viivist alates 27.04.2018. VÕS

§ 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas (s.o 8% aastas). Alates 27.04.2018 kuni 09.05.2021

on sissenõutavaks muutunu viivis summas 8,50 eurot. Alates hagiavalduse esitamisest mõistab

kohus välja viivise protsendina põhinõudest kuni võlgnevuse tasumiseni.

20. Arvestades hagi rahuldamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik