3-21-1343/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1343

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet

Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.06.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

menetlusse

X

määruskaebus

Tallinna

Halduskohtu

28.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-1343.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla 05.04.2021 iseloomustus X kohta,

mis on 08.04.2021 esitatud Tartu Maakohtule kriminaalasjas nr X-XX-XXXX.

3. Jätta

X

määruskaebus

rahuldamata

ja

Tallinna

Halduskohtu

28.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

4. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3,

§ 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanikul X-l (sünd. XX.XX.XXXX) oli Eestis elamiseks alates

2001. aastast alaline elamisluba/pikaajalise elaniku elamisluba. Kriminaalasjas nr X-XX-

XXXX karistati teda karistusseadustiku § 266 lg 1 järgi ning koos varasema karistuse

ärakandmata osaga oli kaebajale mõistetud liitkaristus viis aastat vangistust. Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA) tunnistas 21.10.2019 otsusega X pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks,

sest isik kujutas ohtu avalikule korrale, tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks

kinnipidamisasutusest vabanemisel ning kohaldas sissesõidukeeldu viieks aastaks alates

3-21-134321-1343

2(6)

lahkumiskohustuse täitmisest. Tartu Halduskohus tühistas 18.06.2020 otsusega sissesõidukeelu

ja Tartu Ringkonnakohus jättis 22.06.2021 otsusega PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata

(haldusasi nr 3-19-2161). PPA pidas X 21.06.2021 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) alusel kinni.

2. PPA

esitas

Tartu

Halduskohtule

18.06.2021

taotluse

X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 15 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel (haldusasi nr

3-21-1343). Tartu Halduskohus rahuldas 21.06.2021 määrusega PPA taotluse ning andis loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 28.06.2021.

3. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 22.06.2021 taotluse X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VSS § 15 lg 1, lg 2 p-de 1– 3 ja § 25 lg 1

alusel.

Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 4 ja 6, § 15 lg 2 p 1) ning ta ei täida

kaasaaitamiskohustust (VSS § 15 lg 2 p-d 2 ja 3). X on karistatud kriminaalkorras kolmel korral,

sh kahel korral reaalse vangistusega (VSS § 68 p 4). Seejuures pani ta kolmanda kuriteo toime

katseajal. Väärtegude eest on teda karistatud seitsmel korral. Isik on eiranud seadusi, mistõttu

on alus arvata, et ta ei järgi VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning võib

vabaduses viibides hakata kohustustest kõrvale hoidma. Eelnevat seisukohta kinnitab näiteks

see, et isik on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, sest ei ilmunud mõjuva põhjuseta

registreerimisele, mille tõttu Viru Maakohus pikendas XX.XX.XXXX määrusega nr Y-YY-

YYYY talle määratud katseaega. X-l puudub reisidokument ning Tartu Vangla 10.06.2021

kirjast nähtuvalt ei soovi ta taotleda Venemaa passi ega tagasipöördumistunnistust. X ei

vaidlustanud Tartu Halduskohtu 18.06.2020 otsust nr 3-19-2161 osas, milles tema

tühistamiskaebus

pikaajalise

elaniku

elamisloa

kehtetuks

tunnistamise

otsuse

ja

lahkumisettekirjutuse peale jäi rahuldamata. Sellest võib järeldada isiku soovimatust täita talle

pandud lahkumiskohustust (VSS § 68 p 6). Samuti puudub alus arvata, et isik hakkab vabaduses

viibides reisidokumenti taotlema. Põgenemisohu tõttu poleks leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine tõhus. Isikul elab Eestis küll perekond (ema, isa, õed), kuid seni ei ole see asjaolu

motiveerinud

teda

kuritegelikust

eluviisist

loobuma.

Seega

puudub

kindlus,

et

kindlaksmääratud elukohas elamisel oleks ta PPA-le kättesaadav, kui väljasaatmine muutub

reaalsemaks. Isikul ei ole reisidokumenti, mida saaks hoiule võtta. Isik ei ole täitnud

kaasaaitamiskohustust (VSS § 15 lg 2 p 3). Ta

ei ole soovinud taotleda

tagasipöördumistunnistust ega passi. Vajalike dokumentide puudumise tõttu ei saa teda välja

saata. PPA alustab reisidokumendi hankimist Venemaa ja Euroopa Ühenduse vahelise

tagasivõtulepingu alusel, mille kohaselt menetletakse tagasivõtutaotlust 25 kalendripäeva. PPA

senise praktika järgi võib reisidokumendi saamine võtta aega mõnest kuust mõne aastani.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.06.2021 määrusega taotluse ning pikendas VSS § 15

lg 1, lg 2 p-de 1–3 ja § 25 lg 1 alusel luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.10.2021 (resolutsiooni p 1).

Isikul puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus ning tal on kohustus Eestist lahkuda. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist ei saa pidada tõhusaks, sest isiku puhul esineb põgenemisoht

(VSS § 68 p-d 4 ja 6). Teda on kriminaalkorras karistatud vangistusega (kriminaalasjad nr C-

CC-CCCC, Y-YY-YYYY, X-XX-XXXX). Seega ei ole ta käitunud õiguskuulekalt ega

järginud kehtivaid norme. Põgenemisohule hinnangu andmisel tuleb arvestada ka teisi isikuga

seotud asjaolusid: viimase kuriteo pani ta toime kohtuotsusega määratud katseajal, teda on

karistatud mitmel korral väärtegude eest, Viru Maakohus pikendas XX.XX.XXXX määrusega

nr Y-YY-YYYY isikule määratud katseaega nelja kuu võrra, sest ta rikkus kriminaalhoolduse

nõudeid; samuti ei vabastatud teda kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ennetähtaegselt, sest kohus

ei olnud veendunud tema õiguskuulekas käitumises (Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX ja

3-21-134321-1343

3(6)

XX.XX.XXXX määrused). Vangla iseloomustuse järgi ei tunne isik vastutust enda tegude eest

ja eitab oma süüd; ühiskonnas kehtivaid norme järgib endale vajalikus ulatuses, seades enda

heaolu esikohale; isik ei ole saanud aru toime pandud kuritegudest ega teinud neist järeldusi;

juurdunud on kuritegelikud mõtteviisid ja käitumismallid. Isikul ei ole ka reisidokumenti, mida

saaks hoiule võtta. Eeltoodut arvestades puudub kindlus, et isik järgib õigusnorme ja täidab

vabaduses viibides järelevalvemeetmeid. Vabaduses puuduks tal ka motivatsioon

lahkumiskohustuse täitmisele kaasa aidata. Tartu Vangla 10.06.2021 vastuse kohaselt ei soovi

isik taotleda passi ega tagasipöördumistunnistust – sellest järeldub samuti, et ta ei soovi

vabatahtlikult lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Otsitud on väide, et Tartus ei ole konsulit.

Saatkonnaga saab suhelda ka kirja ja telefoni teel ning vajadusel oleks tulnud keegi isiku juurde

või isik toimetatud saatkonda. Ringkonnakohtu otsuse ootamine ei ole samuti veenev

põhjendus, sest apellatsioonimenetluses ei vaielda elamisloa kehtetuks tunnistamise ja

lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse üle. Isikul on kohustus aidata kaasa väljasaatmiseks

vajalike dokumentide muretsemisele (VSS § 264 lg 1 p 3). Kohustuse täitmata jätmine osutab

soovimatusele riigist lahkuda ja põgenemisohule (VSS § 15 lg 2 p 2). Puudub alus arvata, et

Venemaa keeldub oma kodaniku tagasivõtmisest ja talle dokumentide väljastamisest. Ühtlasi

ei ole väljasaatmine perspektiivitu. Isiku soov jääda Eestisse elama ei anna alust jätta ta välja

saatmata. Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Isikul on võimalik kinnipidamiskeskusest

vabaneda, kui ta esitab avalduse reisidokumendi saamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.06.2021 määrus ning teha

uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Kinnipidamise pikendamist õigustavad vaid kaalukad asjaolud. PPA ega kohus ei ole

kinnipidamise pikendamist, sh põgenemisohtu, põhjendanud. Kohus ei oleks tohtinud lähtuda

üksnes isiku varasemast karistamisest. Tema toime pandud süüteod ei olnud rasked ega

asetanud kedagi ohtu. Ta on karistused ära kandnud. Isik on end parandanud ning kahetseb

tehtut ega kujuta avalikule korrale ohtu. Isik ei taotlenud reisidokumenti, sest Tartus ei ole

konsulit. Tegelikult ta soovib reisidokumenti saada. Kohus ei ole kaalunud leebemate

järelevalvemeetmete

kohaldamist

ning

jättis

välja

selgitamata

PPA

hoolsuse

väljasaatmismenetluse toimetamisel.

Määruskaebusele on lisatud taotlus isiku vabastamiseks tõlkekulude kandmisest.

6. PPA jäi kirjalikus vastuses taotlustes väljendatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. X määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse eesmärk on vabaneda kinnipidamiskeskusest. Selleks tuleb taotleda

halduskohtu 28.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega

jätta PPA taotlus rahuldamata (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2

lg 4 alusel X tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS

§ 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. PPA ei ole esitanud uut taotlust X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks, millest võib järeldada, et kinnipidamise alused langesid ära ja isik vabastati

kinnipidamiskeskusest enne 28.10.2021. Isiku vabanemine kinnipidamiskeskusest ei võta

kõrgema astme kohtult võimalust kontrollida loa andnud määruse õiguspärasust ja seda

3-21-134321-1343

4(6)

vajaduse korral tühistada ning kaotada seeläbi luba andva määruse kehtivus tagasiulatuvalt (vt

Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1697, p 13; 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15).

9. VSS § 15 lg-st 1 tulenevalt võib välismaalast kinni pidada, kui esineb VSS § 15 lg-s 2

sätestatud alus ja täidetud on lõikes 1 nimetatud põhimõtted. Kinnipidamine eeldab ka, et VSS-

s sätestatud järelevalvemeetmed ei taga lahkumiskohustuse täitmist samavõrd tulemuslikult kui

kinnipidamine. VSS § 15 lg 2 võimaldab kinnipidamist eelkõige juhul, kui 1) esineb

välismaalase põgenemise oht, 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3)

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Halduskohus leidis, et täidetud on kõik VSS § 15 lg-s 2

nimetatud eeldused.

10. Ringkonnakohtu hinnangul leidsid PPA ja halduskohus põhjendatult, et X-ga seotud

asjaolud kogumis annavad piisava aluse järeldada tema puhul põgenemisohtu (VSS § 15 lg 2 p

1). PPA ja halduskohus seostasid põgenemisohu eelkõige VSS § 68 p-des 4 ja 6 nimetatud

asjaoludega, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks arvestasid kooskõlas VSS § 68 esimese

lausega teisigi isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Halduskohus järeldas isiku

varasema käitumise ja hoiakute põhjal, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le

väljasaatmiseks kättesaadav. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist ei saanud aga isikust

lähtuva põgenemisohu tõttu pidada tõhusaks. Määruskaebuse seisukoht põgenemisohu ja

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkuse motiveerimata jätmise kohta on

seega otsitud.

11. Vaidlus puudub, et X on varem kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega (VSS §

68 p 4). Varasem karistatus osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt, ning see vähendab

usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Samas ei ole see

eraldiseisvalt põgenemisohu jaatamiseks piisav. VSS ei võimalda isikut kinni pidada avaliku

korra kaitsmise eesmärgil. Karistuse ärakandmise korral oleks üldpreventiivne kinnipidamine

vastuolus topeltkaristamise keelu põhimõttega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 määrus

nr 3-19-334, p 13). Oluline on hinnata, kas isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal saab

järeldada, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud. Kinnipidamiseks peab põgenemisoht

olema ka piisavalt suur. See tähendab, et isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal peab olema

võimalik

järeldada

piisavalt

suurt

põgenemissoovi,

sh

tahet

hoida

kõrvale

väljasaatmismenetlusest (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 14; 16.06.2017

määrus nr 3-3-1-24-17, p 12).

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isiku varasem käitumine ja hoiakud ei loo

kindlust, et ta oleks PPA-le vabaduses viibides kättesaadav, sh aitaks kaasa lahkumiskohustuse

täitmisele. X on kriminaalmenetluses jätnud järelevalvemeetmed täitmata ning pani uue kuriteo

toime katseajal. Süütegude toimepanemisest on küll möödunud omajagu aega, kuid ka hilisema

käitumise ja hoiakute põhjal ei saa järeldada, et ta täidaks vabaduses viibides avalik-õiguslikke

kohustusi. Ringkonnakohus möönab, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX Tartu Vangla

koostatud iseloomustusest nähtuvad põgenemisohtu vähendavad asjaolud: isikul ei ole vanglas

olnud distsipliiniga probleeme, puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, isik osales õppetöös

ja vihajuhtimise sotsiaalprogrammis (kuulajana). Iseloomustuse järgi ei ole ta ka väljendanud

otsest vastuseisu Venemaale integreerumisele ning on motiveeritud ümber kolima. Vangla

toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei vaidlustanud isik Tartu Halduskohtu

18.06.2020 otsust, millega jäeti rahuldamata tema tühistamiskaebus pikaajalise elaniku

elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse ja lahkumisettekirjutuse peale, millest võib kaudselt

järeldada olukorraga leppimist. Isikul on Eestis perekond (ema, isa, õed) ja elukoht. Samas

nähtub kriminaalasjas nr X-XX-XXXX esitatud iseloomustusest, et X suhtumine õiguskorda

on endiselt trotslik: isik on impulsiivne ning tema elustiil on riskiv ja hoolimatu; ta ei ole kindel,

kas suudab muutuda; eesmärkide saavutamiseks vahendeid ei vali ning oma tegude

3-21-134321-1343

5(6)

tagajärgedele ei mõtle, kuritegu ei tunnista; ühiskonnas kehtivaid reegleid järgib endale

vajalikus ulatuses; püsivaid muutusi saavutanud ei ole. Isiku hoiakuid väljendab tema

käitumine pärast vanglast vabanemist. Iseenesest ei saa Tartu Vangla 10.06.2021 kirjast

järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Kirja kirjutamise ajal oli isikul

välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p-s 5 sätestatud viibimisalus ning tal ei olnud lahkumiskohustust

(PPA 21.10.2019 otsuse resolutsiooni p 2). Isikul tekkis kohustus hankida väljasaatmiseks

vajalikud dokumendid pärast väljasaatmismenetluse algatamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu

01.11.2018 määrus nr 3-18-1771, p 8). Samas ei esitanud ta avaldust reisidokumentide

taotlemiseks ka kinnipidamiskeskuses viibides. PPA esindaja selgitas 28.06.2021 toimunud

istungil (09:11:12–09:12:24), et õigusnõustaja andis X-le dokumendid avalduse esitamiseks,

kuid ta keeldus nende täitmisest, soovides esmalt oodata ära istungi. Ühtlasi ei ole põhjendatud

isiku istungil esitatud väide, et tal ei ole olnud võimalus avaldust esitada. Isegi kui isiku tegelik

soov on olnud reisidokumenti taotleda, ei ole ta seda oma käitumisega näidanud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelneva põhjal järeldada, et isik sooviks lahkumiskohustust

täita ja oleks väljasaatmiseks PPA-le kättesaadav. Seega on täidetud VSS § 15 lg 2 p 1

kohaldamise eeldused.

13. PPA ja halduskohus on täiendavalt tuginenud VSS § 15 lg 2 p-dele 2 (isik ei täida

kaasaaitamiskohustust) ja 3 (isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või

nende hankimine viibib). Kohtupraktika kohaselt eeldab VSS § 15 lg 2 p-le 3 tuginemine muu

hulgas seda, et isik ei aita endale dokumentide hankimisele kaasa (nt Riigikohtu 16.06.2017

määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Seetõttu nõuab VSS § 15 lg 2 p 2 kohaldamine

kaasaaitamiskohustuse muul viisil täitmata jätmist, st see peaks seonduma eelkõige VSS § 264

lg 1 p-des 1 (väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suuliste ja kirjalike andmete ja

seletuste esitamine), 2 (isiku valduses ja väljasaatmismenetluses tähtsust omavate andmete,

dokumentide ja tõendite esitamine) või 4 (isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike

andmete kogumine) sätestatud kohustuse täitmata jätmisega. Kohtupraktika järgi peaks

konkreetne kohustus olema taotluses ka piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 18.09.2020 määrus nr 3-20-1268, p 12; 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 16;

02.11.2018 määrus nr 3-18-1771, p 9). X-l puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid ja ta ei ole astunud samme selleks, et endale reisidokument hankida. PPA esindaja

sõnul anti isikule kinnipidamiskeskusesse saabumisel võimalus esitada asjaomane taotlus

Venemaa ametivõimudele, kuid ta keeldus sellest, soovides ära oodata kohtuistungi. Seetõttu

esineb isiku kinnipidamiseks VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud alus. Küll aga ei saa isiku

kinnipidamise aluseks olla VSS § 15 lg 2 p 2, sest PPA tugines taotlustes üksnes dokumentide

hankimisega seotud kaasaaitamiskohustusele, kuid pole toonud välja ühtegi muud kohustust,

mida isik ei oleks praeguses menetluses täitnud. X kinnipidamisel ei saanud seega tugineda

VSS § 15 lg 2 p-le 2 ja ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruste põhjendusi.

14. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu

põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb eraelu- ja

vabaduspõhiõiguse riive, kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (tagada

väljasaatmismenetlust). Kinnipidamine ei olnud ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku

tervise või turvalisuse aspektist. Kinnipidamise kestus ei ületanud VSS § 25 lg-s 1 sätestatud

kuuekuulist tähtaega. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu. Taotluse esitamise ajal oli menetlus

algusfaasis ja asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks toimingute tegemisega viivitanud vms.

15. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kriminaalasjas nr X-XX-XXXX Tartu

Vangla 05.04.2021 koostatud iseloomustuse, sest see on vajalik asja õigemaks lahendamiseks

(HKMS § 198 lg 3 ja § 62 lg 2). Samasisulisele iseloomustusele on viidatud Tartu Maakohtu

26.03.2019 ja 12.03.2021 määrustes ning sellele tugines loa andmisel ka halduskohus. Isikul

3-21-134321-1343

6(6)

on olnud võimalus tutvuda iseloomustusega nii ennetähtaegse vabastamise kui karistusjärgse

kontrolli kohaldamise menetluses.

16. X-le tuleb vene keelde tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused.

17. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.06.2021

määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)