3-22-98/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-98 Määruse kuupäev 14. jaanuar 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 10/18 tühistamiseks ja uue ekspertiisi korraldamiseks RESOLUTSIOON 1. Võtta kriminaalasja nr 1-21-732 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 10/18. 2. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 13. jaanuaril 2022 Viru Vangla kinnipeetava Jaak Reinomäe kaebus. Kaebaja selgitab, et kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-21-732 teostati tema suhtes ekspertiis tõendamaks, kas ta on süüdiv. Kohtuekspertiisi Instituudi aktiga nr 10/18 tunnistati ta terveks, sh võimeliseks osalema kohtumenetluses. Kaebaja taotleb ekspertiisiakti tühistamist ning uue ekspertiisi korraldamist.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Kaebaja vaidlustab kriminaalasja nr 1-21-732 menetluse raames Viru Maakohtu kohtuniku Anu Ammeri 25. veebruari 2021. a määruse alusel koostatud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 10/18 (kohus võtab akti kriminaalasja nr 1-21-732 juurest antud asja juurde). Kohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse raames korraldatud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertiisiakt ei ole toiming või haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku mõistes. Kohus selgitab, et kaebaja vaidlustatav ekspertiisiakt on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lõike 1 tähenduses tõend, mida

ei saa halduskohtus vaidlustada. Vaidlus selle üle, kas kriminaalasjas tõendina kasutatud ekspertiisiakt oli õiguspärane, kuulub lahendamisele kriminaalmenetluse raames.

4. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas 1-21-732 tehtud kohtuotsus jõustus edasikaebamata 4. jaanuaril 2022. Olukorras, kus kaebajale on seoses vaidlusaluse ekspertarvamusega saanud teatavaks uusi olulisi asjaolusid, millele tal ei olnud võimalik tugineda varasemas kriminaalmenetluses, kuid mis võisid mõjutada kriminaalasja 16. detsembri 2021. a kohtuotsuse sisu, võib kaebajal olla õigus kriminaalasjas Riigikohtule teistmisavalduse esitamiseks (KrMS § 366 punktid 1 ja 5). Halduskohus ei saa käesoleva asja raames anda hinnangut, kas kaebajal on säärane õigus.

Seoses kaebaja sooviga, et tema osas tehtaks uus ekspertiis, märgib kohus, et ekspertiisi korraldamine on konkreetse kriminaalasja menetluse käigus tehtav menetlustoiming (KrMS § 105 lõige 1, KrMS § 295 lõige 1), mille korraldamiseks puudub halduskohtul pädevus.

5. Kuna praeguse vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada. Halduskohus selgitab, et kaebajal tuleb oma murega pöörduda Riigikohtu poole.

(allkirjastatud digitaalselt)