3-21-1883/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1883

Haldusasi

Xi kaebus Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korralduse nr

176 osaliselt ja 14.07.2021 korralduse nr 263 (vaideotsus)

tühistamise ning vastustaja asja uueks otsustamiseks

kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Muhu vald, esindaja Ave Toomsalu

Kolmas isik Elering AS (registrikood 11022625), esindaja

Kerti Kokk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi kaebus osaliselt.

2. Tunnistada Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korraldus nr 176 xxxxxxxxx

katastriüksuse

(katastritunnus

xxxxxxxxxx)

osas

õigusvastaseks,

kuid

jätta

tühistamisnõue rahuldamata.

3. Mõista Muhu vallalt Xi kasuks välja menetluskulu 30 eurot.

4. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi ja katastriüksuse andmed

tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.02.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

3-21-1883

2(10)

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elering AS esitas 16.10.2018 läbi elektroonilise ehitisregistri (edaspidi EHR)

projekteerimistingimuste taotluse (nr 1811001/09914) L173 Võiküla-Muhu-Orissaare 110kV

õhuliini (EHR kood 220576386) laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust.

2. Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korraldusega nr 176 „Projekteerimistingimuste

väljastamine“ väljastati projekteerimistingimused Võiküla-Muhu-Orissaare 110kV õhuliini

laiendamiseks.

3. Planeeritav õhuliin läbib Xile kuuluvat xxxxxxxx katastriüksust (katastritunnus xxxxxxxx).

4. X esitas Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korralduse nr 176 peale vaide, mis jäeti 14.07.2021

korraldusega nr 263 (vaideotsus) rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult

järgmised.

Eeldame, et projekteerimistingimuste taotluse menetleja on kaalunud maaomanike kaasamise

küsimust ja jõudnud järeldusele, et kuna kavandatava ehitise tehniline lahendus, täpne asukoht

ja muud vajalikud detailid selguvad projekteerimise käigus, siis ei anna maaomanike kaasamine

projekteerimistingimuste väljastamise protsessis olulist sisu ning menetleja on lähtunud

kaasamise seisukohast ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 4 p-st 2. Menetleja nägi maaomanike

kaasamise ette hilisemas etapis ning seadis projekti maaomanikega kooskõlastamise

tingimuseks. Samuti jätab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 6 menetlejale õiguse

jätta menetlusosaliste arvamus küsimata, kui menetlusosaliste arv on suurem kui 50.

Projekteerimistingimuste taotlusest nähtuvalt on ehitise asukohana loetletud 58 katastriüksust.

Menetlusosaliste arv on eeldatavalt veelgi suurem, kuna katastriüksused võivad kuuluda ka

ühis- või kaasomandisse.

Isegi kui taotluse menetlemisel on tõlgendatud seadust vääralt ja vaide esitaja kaasamine

menetlusse oleks pidanud toimuma projekteerimistingimuste väljastamise protsessis, ei ole

selline

menetlusnõude

rikkumine

projekteerimistingimuste

kehtetuks

tunnistamiseks

põhjendatud, kuna see ei mõjutanud asja otsustamist.

Õhuliini asukohta ei otsustatud projekteerimistingimustega, vaid selle kulgemise üle vaide

esitaja kinnistu määras ära olemasolev õhuliin, mida kavandatakse laiendada.

Kavandatava liinirajatise rajamise (ehitusprojekt on esitatud vaide esiajale kooskõlastamiseks)

protsessi on vaide esitaja kaasatud ja uue menetluse läbiviimine ei ole põhjendatud.

Vallavalitsus menetles laekunud projekteerimistingimuste taotlust olemasoleva ehitise

laiendamise soovist lähtuvalt. Esitatud taotluses ei toodud välja põhjendust, et olemasolev liin

oleks amortiseerunud. Eeldatavasti oleks esitatud projekteerimistingimuste taotlus uue õhuliini

rajamiseks ja olemasoleva demonteerimiseks, kui õhuliin oleks sedavõrd amortiseerunud, et ei

ole enam kasutuskõlblik. Ka sundvalduse seadmise taotluse materjalide koosseisus vallale

esitatud projekteerija ja vaide esitaja vahelisest kirjavahetusest nähtub, et olemasolev õhuliin

jääb alles ning uus liin ehitatakse põhjusel, et vana on oma aja ära elanud ning vajab remonti.

3-21-1883

3(10)

Remonti ei ole võimalik teostada ilma laienduseta, kuna remonttöödeks tuleks välja lülitada

olemasoleva kaherealise liini mõlemad ahelad ja see tähendaks Muhu ning Saaremaal

pikemaajalist elektrikatkestust.

Vaide esitaja on märkinud, et õhuliini paigaldamisega soovitakse teostada tema kinnistul raiet,

milleks vaide esitajal huvi ja aega tegeleda ei ole. Vallale teadaolevast kirjavahetusest

projekteerija ja vaide esitaja vahel on näha, et maaomanik ise metsamaterjali realiseerimisega

tegelema ei pea kui ei soovi. Võimalus on metsamaterjali realiseerimine kokku leppida

raadajaga.

5. X esitas 13.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019

korralduse nr 176 ja 14.07.2021 korralduse nr 263 (vaideotsus) tühistamise ning vastustaja asja

uueks otsustamiseks kohustamise nõuetes

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korraldus nr 176 on nii formaalselt kui

ka materiaalselt õigusvastane.

6.1. Kaebajat ei kaasatud projekteerimistingimuste andmise menetlusse.

6.2. Muhu vald ei ole kaalunud kaebaja huve haldusmenetluses. Nii on vastustaja jätnud

kaalumata, kas tänapäevaste tehniliste võimaluste juures oleks võimalik luua pidevat

elektritarbimist tagav elektriliin ka ühe elektriliini abil; kui palju selline lahendus maksab ning

kas kaasnevad majanduslikud ja tehnilised aspektid kaaluvad üles maaomanike huvid.

6.3. Vaideotsuses on mh märgitud, et vastustaja menetles laekunud projekteerimistingimuste

taotlust olemasoleva ehitise laiendamiseks ning esitatud taotluses ei toodud välja põhjendust,

et olemasolev liin oleks amortiseerunud. Samas on vastustaja oma 17.05.2021 kirjas nr 7-3/342-

3 teatanud kaebajale, et Empower AS projekteerib riigi põhivõrguettevõtja Elering AS-i

tellimusel uut täiendavat Võiküla-Orissaare 110 kV õhuliini läbilaskevõime ja töökindluse

suurendamise eesmärgil ning olemasoleva õhuliini amortiseerumise tõttu. Sama kinnitab ka

Empower AS oma 07.12.2020 kirjas, et vana liin on amortiseerunud ehk oma aja ära elanud.

Kaebaja leiab, et kui olemasolev kaheahelaline õhuliin on amortiseerunud ja oma aja ära elanud,

siis on arusaamatu, miks ei rajata uut 110/110 kV õhuliini ega likvideerita vana õhuliini.

Õigusvastane on maaomanikke ilma igasuguse analüüsi ja põhjendusteta koormata ja sundida

taluma oma kinnistul kahte kõrvuti jooksvat kõrgepingeliini.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Vastustajale esitatud taotluse kohaselt küsiti projekteerimistingimusi olemasoleva L173

Võiküla-Muhu-Orissaare 110kV õhuliini (EHR kood 220576386, edaspidi õhuliini)

laiendamiseks üle 33% selle esialgsest mahust. Laiendatav õhuliin on olulise avaliku huviga

ehitis, kuna selle mõju ulatub mitmele kinnisasjale, ka puudutab liini toimimine Muhu,

Saaremaa ja Hiiumaa elanikke, st on olemas väga suur avalik huvi (vt EhS lisa 1). Seetõttu oli

tegemist ehitusloakohustusliku ehitise laiendamisega üle 33%, mille puhul on nõutavad

projekteerimistingimused, kui puudub detailplaneeringu kohustus (EhS § 26 lg 1 ja lg 2 p 2;

EhS § 28).

7.2. Vastustaja möönab, et EhS § 31 lg 3 sätestab kohustuse kaasata menetlusse taotluses

märgitud kinnisasja omanik, kui taotlust ei ole esitanud omanik. Vastustaja on maaomanike

kaasamise küsimust kaalunud ja jõudnud järeldusele, et kuna kavandatava ehitise tehniline

lahendus, täpne asukoht ja muud vajalikud detailid selguvad projekteerimise käigus, ei anna

maaomanike kaasamine projekteerimistingimuste väljastamise protsessis olulist sisu ning on

lähtunud kaasamise seisukohast EhS § 31 lg 4 p-s 2 sätestatust. Vastustaja nägi maaomanike

3-21-1883

4(10)

kaasamise ette hilisemas etapis ning seadis projekteerimistingimustes nõude, et ehitusprojekti

koosseisus tuleb esitada kõigi omanike kirjalikud kooskõlastused, kellele kuuluvaid maaüksusi

õhuliini laiendus läbib. Haldusmenetluse seaduse (HMS) 40 lõige 3 punkt 6 alusel on lubatav

jätta menetlusosalise arvamus küsimata, kui menetlusosaliste arv on suurem kui 50.

Projekteerimistingimuste taotlusest on näha, et ehitise asukohana on loetletud 58 katastriüksust.

Menetlusosaliste arv on eeldatavalt veelgi suurem, kuna katastriüksused võivad kuuluda ka

ühis-või kaasomandisse.

7.3. Isegi kui projekteerimistingimuste taotluse menetlemisel on vastustaja tõlgendanud seadust

vääralt ja kaebaja kaasamine menetlusse oleks pidanud toimuma projekteerimistingimuste

väljastamise protsessis, ei ole selline menetlusnõude rikkumine niivõrd ulatuslik, et

projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine oleks põhjendatud (vt EhS § 31 lõige 5). EhS

§ 32 nimetab juhud, millal võib projekteerimistingimuste andmisest keelduda. Seaduses toodud

loetelust ei tulene alust projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks põhjendusel, et

maaomaniku

arvamust

ei

ole

ära

kuulatud.

Isegi

juhul,

kui

vastustaja

viiks

projekteerimistingimuste väljastamiseks läbi uue haldusmenetluse, kuhu kaasaks ka kaebaja,

oleks otsuse tulemus kaebaja kinnistu osas samasisuline, mis hetkel kehtivate

projekteerimistingimuste korral, kuivõrd kaebaja kaebuses esitatud nõuet või soovi ei oleks

võimalik täita (vt HMS § 58; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-14-02, p 21).

7.4. Projekteerimistingimuste väljastamise korraldus on vastavuses ka kehtiva valla

üldplaneeringu peatükk 3. „Maakasutus- ja ehitustingimused ning alused detailplaneeringute

koostamiseks vastavalt maakasutuse juhtfunktsioonile“ alapunkti 3.13 „Elektrivarustus“

maakasutus- ja ehitustingimustega, mille kohaselt toimub elektriliinide rajamine vastavalt

kehtiva ehitusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse sätetele, mille kohaselt

kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis

tehnovõrke ja - rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende

ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi, v.a. juhul kui tehnovõrk või -rajatis ei

võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. Tehnorajatise püstitamiseks võõrale

kinnisasjale on nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Ka

tuleb elektriliinide rajamisel soovitavalt kasutada olemasolevaid trasse ja/või maakaabelliine.

Viimast toetab EhS § 70 lg 6, mille kohaselt tuleb samale kinnisasjale ehitatava mitme

kaitsevööndiga ehitise puhul võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist

võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse,

et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

Riigikohus on leidnud, et korraldus on õiguspärane, kui ta on antud organi või ametniku poolt

pädevuse piires ja vastab õiguskorra põhimõtetele; korraldus ei tohi olla vastuolus üldaktiga (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-22-98, p 1). Antud juhul vastab korraldus eelpoolnimetatud

põhimõtetele, on õiguspärane ning ei ole vastuolus valla üldplaneeringu põhimõtetega.

7.5. Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korralduse nr 176 tühistamine rikuks ülemäära haldusakti

adressaadi õigusi seoses seni läbi viidud projekteerimistööde ja kooskõlastamiste olulise

mahuga, millest tulenevalt korralduse tühistamine tooks kolmandale isikule kaasa olulise kahju

tekkimise (kolmanda isiku poolt on projekteerimistööde ja ehitustööde teostamiseks läbi viidud

hange; ehitamise ajakava mõjutavad keskkonnaalased piirangud).

7.6. Vastustaja on projekteerimistingimuste taotlust menetlenud oma pädevuse piires ja järgides

võrdse kohtlemise põhimõtet. Projekteerimistingimustega ei otsustatud õhuliini laienduse

asukohta, vaid selle kulgemise üle kaebaja kinnistu määras ära olemasolev õhuliin (vt EhS § 4

lg 2). Olemasoleva õhuliini laiendamisega ehk olemasoleva 110 kV õhuliini olemasoleva

kaitsevööndi laienemisega 15 m võrra, koormatakse kõikide asjaosaliste (maaomanikud,

ametkonnad) huve kõige vähem. Alternatiivina tuleks rajada uus 110 kV õhuliin uude

3-21-1883

5(10)

trassikoritori, mis põhjustaks kolmandate kinnistute ning keskkonna- ja muinsuskaitsealade

põhjendamatut koormamist uue kitsendusega.

7.7. Projekteerimistingimuste andmisel on vastustaja arvestanud EhS § 26 lõikes 3 toodut, sh

seda, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või

avaliku huviga. Riigihalduse ministri poolt 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud

„Saare maakonnaplaneering 2030+" tuuakse välja, et üle Muhu saare kulgev ning Muhu ja

Saaremaa vaheline kaheahelaline 110 kV elektriülekandeliin on oluliseks riskiteguriks, kuna

liini rikke korral on võimalik päevi kestev elektrikatkestus Saaremaal ja Hiiumaal. Selle

maandamiseks on maakonnaplaneeringus nähtud ette vajadust paigaldada eraldi mastidele üle

Muhu kulgevad liinid L172A ja L173. L172A ja L173 liinide paigaldamisel eraldi mastidele

laieneb õhuliinide kaitsevöönd praeguselt 50 meetrilt 75 meetrile. Seega juba kehtestatud

maakonnaplaneeringu dokument toob välja saarte elektriga varustamise kitsaskohad ja

kavandatavad tegevused nende likvideerimiseks.

7.8. Kolmandal isikul on kohustus tulenevalt elektrituruseadusest osutada võrguteenust ja

tagada elektri varustuskindlus. Et kvaliteetset teenust pakkuda, st tagada saarte elanike elektri

varustuskindlus, on tehnovõrgu omanikul õigus ja kohustus korrastada temale kuuluvaid

tehnorajatisi või rajada selleks uusi vajalikke võrguühendusi (antud juhul teostada õhuliini

laiendamine). AÕS § 1581 lg 1 kohustab kinnisasja omanikku taluma oma kinnisasjal

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on

vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Talumiskohustus tekib kinnisasja omanikul KAHOS-s

sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Kirjavahetusest kaebajaga (Kõrgepingeliini

projekteerimistöödest teatamine) ja vastustajaga (Võiküla-Orissaare L173 110 kV õhuliini ja

kaabelliini põhiprojekti kooskõlastuse taotlus) nähtub, et olemasolev õhuliin jääb alles ning uus

liin ehitatakse Võiküla ja Orissaare alajaama vahelise 110/110 kV õhuliini läbilaskevõime ja

töökindluse suurendamise eesmärgil. Kolmas isik on selgitanud, et olemasolev õhuliin on

amortiseerunud, mistõttu tuleb see rekonstrueerida. Olemasoleva õhuliini rekonstrueerimist ei

ole võimalik tehniliselt teostada ilma laienduseta, kuna rekonstrueerimistöödeks tuleb välja

lülitada olemasoleva kaheahelalise liini mõlemad ahelad, mis tähendaks Muhu ja Saaremaal

pikemaajalist elektrikatkestust.

7.9. Vastustaja pädevuses ei ole koostada tehnilist või majanduslikku analüüsi, samuti on

ebaproportsionaalne nõuda projekteerimistingimuste taotlejalt eelnimetatud dokumentide

esitamist projekteerimistingimuste taotluse juurde.

7.10. Kavandatava liinirajatise rajamise protsessi on kaebaja olnud kaasatud ehitusprojekti

koostamise ja sundvalduse seadmise menetluse raames ning uue haldusmenetluse läbiviimine

projekteerimistingimuste andmiseks kaebaja kinnistu osas ei ole põhjendatud ega viiks

teistsugusele tulemusele võrreldes praegusega.

7.11. Vastustajale vaide esitamise tähtaeg oli möödas (HMS § 75) ja vastustaja oleks võinud

vaide tagastada (HMS § 79 lg 1 p 3). Vaatamata eeltoodule pidas vastustaja vajalikuks vastata

esitatud vaidele sisuliselt. Esmakordselt võttis töövõtja kaebajaga ühendust 24.07.2020, mil

teavitas teda kõrgepingeliini projekteerimistöödest. Seega sai kaebaja vastustaja 26.06.2019

korralduse olemasolust teada 24.07.2020. Juba siis oli kaebajal võimalik korraldusega tutvuda

valla dokumendiregistris või kui ta korralduse leidmisega hätta jäi, küsida nimetatud korralduse

edastamist vastustaja poolt.

8. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8.1. Kolmandal isikul on kehtivast õigusest tulenev kohustus tagada tarbijate varustuskindlus

ja elektrienergia olemasolu üleriigiliselt (vt elektrituruseadus (ELTS) § 65 lg 1; § 66 lg 1).

Kaebajale kuuluv xxxxxx katastriüksus omab puutumust kavandatava Võiküla-Muhu-

3-21-1883

6(10)

Orissaare 110 kV elektriõhuliiniga. Saaremaa ja Hiiumaa elektritarbijate varustuskindluse

parandamiseks on vajalik rajada olemasoleva kaheahelalise 110/110 kV õhuliini L173/L174

kaitsevööndisse mastide vahemiku nr 17-54Y kõrvale uus 110 kV pingega õhuliin L173

Võiküla-Muhu-Orissaare pikkusega ca 8,6 km. Kavandatav õhuliin suurendab oluliselt

olemasolevate elektriliinide läbilaskevõimet ja töökindlust. Vaidlusalust õhuliini kavandatakse

olemasoleva õhuliini kõrvale varustuskindluse tagamiseks, kuivõrd hetkel on kogu Saaremaa

elektrivarustus

sõltuv

ühtedel

mastidel

paiknevatest

liinidest.

Kui

näiteks

liini

amortiseerumisest ja rasketest ilmastikuoludest tulenevalt üks mast pikali kukub, siis on toiteta

kogu Saaremaa ja ka Hiiumaa. Selleks, et tagada saarte varustuskindlus, tuleb toitvad liinid

paigaldada eraldi mastidele, et ühe elemendi rikkeline väljalülitumine ei põhjustaks

elektrikatkestust. Kavandatav õhuliin on vajalik olemasoleva õhuliini amortiseerumise tõttu,

sest olemasolevat õhuliini ei ole võimalik tööst välja viia ja rekonstrueerida ilma uut õhuliini

rajamata. Vaidlusaluse õhuliini kavandamisel on lähtutud optimaalseimast trassivalikust ja

sellest, et see tekitaks kinnisasja omanikele võimalikult väheses ulatuses täiendavaid

piiranguid. Kavandatava kõrgepingeliini kaitsevöönd kattub osaliselt juba olemasoleva õhuliini

kaitsevööndiga. Uue võrguühenduse rajamist ei ole võimalik teostada kaebajale kuuluvat

kinnistut läbimata, kuivõrd kõrgepingeliin toimib funktsionaalselt tervikuna. Kaebajale tuleneb

AÕS § 1581 lg-st 1 talumiskohustus.

8.2. Kaebaja kinnistut ei jää koormama vana ja amortiseerunud õhuliin, vaid olemasolev

elektriliin rekonstrueeritakse. Eelnevalt on kolmas isik selgitanud, miks on täiendava

kõrgepingeliini püstitamine olemasoleva rekonstrueeritava liini kõrvale vältimatult vajalik.

Kolmas isik riigi põhivõrguettevõtjana ei püstita elektriliine kinnisasjadele oma suva järgi, vaid

sellisele vajadusele eelneb põhjalik analüüs ning seda tehakse tarbijate varustuskindluse

tagamise ja elutähtsa teenuse osutamiseks, mis on ülekaalukas avalik huvi.

8.3. Projekteerimistingimuste menetlusse kaebaja kaasamata jätmine ei too automaatselt kaasa

vaidlusaluse haldusakti õigusvastasust (vt EhS § 31 lg 4 p 2 ja HMS § 40 lg 3 p 6). Vastustaja

kohaldas projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasamata jätmisel HMS § 40 lg 3 p 6.

Isegi, kui vastustaja jättis puudutatud kinnisasjade omanikud projekteerimistingimuste andmise

menetlusse nõuetekohaselt kaasamata, tuleb hinnata, kas menetlusse kaasamata jätmine võis

antud juhul mõjutada otsuse sisu (vt HMS § 58, riigivastutuse seadus (RVastS) § 3 lg 3 p 1;

Riigikohtu lahend nr 3-18-763, p 13). Projekteerimistingimused ei oleks olnud teistsugused, kui

kaebaja oleks olnud menetlusse kaasatud, kuivõrd kaebaja huviks on tema kinnistule täiendava

kõrgepingeliini ehitamise vältimine.

8.4. Vaidlusaluse kõrgepingeliini ehitamiseks ei anna õigust projekteerimistingimused, vaid

ehitusluba. Projekteerimistingimused on eelhaldusakt, millest ehitusprojekti koostamisel tuleb

lähtuda (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-28-06, p 8; nr 3-3-1-25-02, p 16). Sisuline otsus

vaidlusaluse õhuliini rajamise lubatavuse kohta tehakse ehitusloa väljastamise menetluses,

kuhu kaasatakse ka kaebaja.

8.5. Vaie projekteerimistingimuste andmise korraldusele ei ole esitatud tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada.

10. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on projekteerimistingimuste

väljastamisel kaalunud kaebaja omandiõiguse riivet, järginud proportsionaalsuse põhimõtet

ning jätnud põhjendatult kaebaja haldusmenetlusse kaasamata.

3-21-1883

7(10)

11. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

12. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud projekteerimistingimused. EhS § 31 lg 3 kohaselt

kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole

esitanud omanik ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.

13. Vaidlus puudub, et projekteerimistingimuste taotluses on märgitud mh kaebaja kinnistu,

mida kavandatav õhuliin läbib. Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja kaebajat

projekteerimistingimuste menetlusse ei kaasanud ega kaebaja arvamust taotletud

projekteerimistingimustele küsinud.

14. Ekslik on kolmanda isiku seisukoht, et kaebaja menetlusse kaasamata jätmine ei muuda

vaidlusalust korraldust õigusvastaseks. Olukorras, kus vastustaja oli kohustatud kaasama

kaebaja haldusmenetlusse, kuid seda ei tehtud, oleks tegemist menetlusnormi rikkumisega,

mistõttu kaasneks sellega formaalselt õigusvastane haldusakt. Juhul, kui kaasamata jätmine on

mõjutanud haldusakti ka sisuliselt, siis on menetlusse kaasamata jätmise tagajärjeks ka sisuliselt

õigusvastane haldusakt. Seetõttu tuleb esmalt analüüsida, kas vastustajal tuli kaasata kaebaja

projekteerimistingimuste menetlusse ning juhul, kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis

tuleb hinnata, kas kaasamata jätmine on mõjutanud vaidlusalust haldusakti sisuliselt. Juhul, kui

haldusakti tulemus oleks teistsugune kaebaja menetlusse kaasamisel, siis on tegemist

materiaalselt õigusvastase haldusaktiga, mis kuulub tühistamisele.

15. Vastustaja on selgitanud, et kaalus kaebaja kaasamist menetlusse, kuid tuginedes HMS §

40 lg 3 p-le 6 otsustas jätta kaebaja haldusmenetlusse kaasamata. Sellele on viidatud ka

vaideotsuses, kus mh märgitakse järgmist: „Projekteerimistingimuste menetluse nõuded on

sätestatud EhS §-s 31. Mööname, et nimetatud paragrahvi lõige kolm sätestab kohustuse

kaasata menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omanik, kui taotlust ei ole esitanud omanik.

Samas EhS § 31 lg 4 punkti 2 kohaselt esitatakse projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse

korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis

või ehitamine puudutada. Eeldame, et taotluse menetleja on kaalunud maaomanike kaasamise

küsimust ja jõudnud järeldusele, et kuna kavandatava ehitise tehniline lahendus, täpne asukoht

ja muud vajalikud detailid selguvad projekteerimise käigus, ei anna maaomanike kaasamine

projekteerimistingimuste väljastamise protsessis olulist sisu ning ta on lähtunud kaasamise

seisukohast EhS § 31 lg 4 p-s 2 sätestatust. Menetleja nägi maaomanike kaasamise ette

hilisemas etapis ning seadis projekti maaomanikega kooskõlastamise tingimuseks.“ (vastustaja

24.09.2021 menetlusdokumendi lisa 12, lk-d 2-3). Seetõttu on usutav, et vastustaja lähtus

toodud kaalutlustest vaidlusaluste projekteerimistingimuste andmisel ning kohus võtab neid

selgitusi arvesse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).

16. HMS § 40 lg 3 punkti 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust

ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv

on suurem kui 50.

17. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei ole 26.06.2019 korralduses ega ka vaideotsuses

märkinud, kui palju on projekteerimistingimuste andmise menetluses menetlusosalisi.

Vaideotsuses on üksnes selgitatud, et projekteerimistingimuste taotluses on ehitise asukohana

loetletud 58 katastriüksust ning menetlusosaliste arv on eeldatavalt veelgi suurem, kuna

katastriüksused võivad kuuluda ka ühis- või kaasomandisse. Seega on vastustaja hinnang

hüpoteetiline. Tegelikkuses võib ka vastupidi olla, et menetlusosaliste arv on eeldatavalt

väiksem kui 58, kuivõrd ühele isikule võib kuuluda mitu katastriüksust. HMS § 40 lg 3 punkti

6 kohaldamiseks peab vastustaja tuvastama menetlusosaliste arvu. Ei piisa sellest, kui vastustaja

3-21-1883

8(10)

hüpoteetiliselt arvab, et menetlusosaliste arv võib olla suurem kui 50. Seega on jätnud vastustaja

HMS § 40 lg 3 p 6 kohaldamiseks olulised asjaolud välja selgitamata.

18. Olenemata HMS § 40 lg 3 p-s 6 sätestatust leiab kohus, et kaebaja oleks tulnud kaasata

haldusmenetlusse ning seda tulenevalt EhS § 31 lg-st 3. Kohtu hinnangul ei anna viidatud norm

vastustajale kaalutlusõigust, kas kinnisasja omanikku menetlusse kaasata või mitte. Seda nii

tulenevalt normi grammatilisest tõlgendusest kui ka selle eesmärgist. Olukorras, kus

projekteerimistingimuste taotlus sisaldab kinnisasju, mille omanik ei ole taotluse esitaja, on

ilmne, et nende isikute õigusi puudutab taotletava ehitise ehitamine. Seetõttu oli taotluse

menetlejal, käesoleval juhul vastustajal kohustus küsida enne projekteerimistingimuste

väljastamist ka kaebajalt seisukohta. Seda vastustaja praegusel juhul teinud ei ole, mistõttu on

tegemist formaalselt õigusvastase korraldusega.

19. Täiendavalt lisab kohus, et kaebaja kaasamata ja ära kuulamata jätmisega on vastustaja

kohelnud teda, kui haldusmenetluse objekti, mitte kui subjekti, kelle seisukohad väärivad

ärakuulamist ja arvestamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p

19).

20. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

21. Kaebaja hinnangul on arusaamatu, miks rajatakse tema kinnistule uus elektriõhuliin, kuid

ei likvideerita olemasolevat amortiseerunud elektriõhuliini.

22. Vaidlusaluse 26.06.2019 korraldusega väljastati projekteerimistingimused L173 Võiküla-

Muhu-Orissaare 110 kV õhuliini laiendamiseks üle 33% selle esialgsest mahust vastavalt

kaalutlusotsuses esitatud tingimustele. Seega ei taotletud olemasoleva õhuliini demonteerimist

ja selle asemel uue ehitamist. Küll aga on Empower AS kaebajale saadetud kirjas selgitanud, et

Empower AS projekteerib riigi põhivõrguettevõtja Elering AS tellimusel uut täiendavat

Võiküla-Orissaare 110 kV õhuliini olemasoleva Muhumaal asuva Võiküla ja Orissaare

alajaama vahelise 110/110 kV õhuliini läbilaskevõime ja töökindluse suurendamise eesmärgil

ning olemasoleva õhuliini amortiseerumise tõttu (kaebuse lisa 3, lk 2; vt Muhu Vallavalitsuse

17.05.2021 kiri nr 7-3/342-3, vastustaja 24.09.2021 menetlusdokumendi lisa 9). Samas

olemasoleva õhuliini amortiseerumisele vaidlusaluses korralduses viidatud ei ole. Seetõttu on

arusaadavalt tekkinud kaebajal küsimus, kas väljastatud projekteerimistingimuste alusel

kavandatakse täiendavat õhuliini ning jäetakse tööle mõlemad õhuliinid või olemasolev õhuliin

enam kasutamisele ei kuulu.

23. Vaidlust ei ole selles, et 26.06.2019 korralduses ei ole esitatud kaalutlusi, kuidas mõjutab

olemasoleva õhuliini laiendamine kaebaja omandiõigust ning millistest kaalutlustest lähtuvalt

on peetud põhjendatuks projekteerimistingimuste taotlust kaebaja kinnistu osas. Seetõttu on

tegemist põhjendamispuudustega haldusaktiga (HMS § 56 lg 1-3), mistõttu on ka seetõttu

tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga.

24. Vastustaja on kohtumenetluses viidanud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/94 kinnitatud Saare maakonnaplaneeringule 2030+. Saare maakonnaplaneeringus 2030+

on märgitud järgmist: „Oluline riskitegur on üle Muhu saare kulgev ning Muhu ja Saaremaa

vaheline kaheahelaline 110 kV elektriülekandeliin, mille masti purunemisel on võimalik päevi

kestev elektrikatkestus Saaremaal ja Hiiumaal. Selle maandamiseks on kavas rajada

dubleeriv/täiendav kaabelliin üle Väikse väina Muhu saarelt otse Orissaare alajaama. Samal

ajal on vajalik paigaldada eraldi mastidele üle Muhu kulgevad liinid L172A ja L173. L172A ja

L173 liinide paigaldamisel eraldi mastidele laieneb õhuliinide kaitsevöönd praeguselt 50

3-21-1883

9(10)

meetrilt 75 meetrile.“1 Seega tuleneb Saare maakonnaplaneeringust 2030+, et elektrienergia

varustuskindluse tagamiseks tuleb ehitada olemasoleva elektriliini kõrvale ka täiendav

kaabelliin. Sellest lähtuvalt on kolmas isik õigesti märkinud, et Saaremaa ja Hiiumaa

elektritarbijate varustuskindluse parandamiseks on vajalik rajada olemasoleva kaheahelalise

110/110 kV õhuliini L173/L174 kaitsevööndisse mastide vahemiku nr 17-54Y kõrvale uus 110

kV pingega õhuliin L173 Võiküla-Muhu-Orissaare pikkusega ca 8,6 km. Kavandatav õhuliin

suurendab olemasolevate elektriliinide läbilaskevõimet ja töökindlust.

25. Vaideotsuses on märgitud, et esitatud projekteerimistingimuste taotluses ei toodud välja

põhjendust, et olemasolev liin oleks amortiseerunud. Asjaolu, et olemasolev õhuliin ei ole

sedavõrd amortiseerunud, et see kuuluks demonteerimisele, on kinnitanud kohtumenetluses ka

kolmas isik. Nimelt on kolmas isik selgitanud järgmist: „Vaidlusalust õhuliini kavandatakse

olemasoleva õhuliini kõrvale varustuskindluse tagamiseks, kuivõrd hetkel on kogu Saaremaa

elektrivarustus

sõltuv

ühtedel

mastidel

paiknevatest

liinidest.

Kui

näiteks

liini

amortiseerumisest ja rasketest ilmastikuoludest tulenevalt üks mast pikali kukub, siis on toiteta

kogu Saaremaa ja ka Hiiumaa. Et tagada saarte varustuskindlus, tuleb toitvad liinid paigaldada

eraldi mastidele, et ühe elemendi rikkeline väljalülitumine ei põhjustaks elektrikatkestust. /… /

kavandatav 110 kV õhuliin on vajalik olemasoleva õhuliini amortiseerumise tõttu, sest

olemasolevat õhuliini ei ole võimalik tööst välja viia ja rekonstrueerida ilma uut õhuliini

rajamata. /…/ vaidlusaluse õhuliini kavandamisel on lähtutud optimaalseimast trassivalikust ja

sellest, et see tekitaks kinnisasja omanikele võimalikult väheses ulatuses täiendavaid

piiranguid. Kavandatava kõrgepingeliini kaitsevöönd kattub osaliselt juba olemasoleva õhuliini

kaitsevööndiga. /…/ uue võrguühenduse rajamist ei ole võimalik teostada kaebajale kuuluvat

kinnistut läbimata, kuivõrd kõrgepingeliin toimib funktsionaalselt tervikuna.“ (kolmanda isiku

27.09.2021 vastus kaebusele, lk-d 2-3). Kohus peab neid väiteid usutavateks. Seega ei jää

vaidlusaluse õhuliini kõrvale vana amortiseerunud elektriõhuliin, vaid olemasolev

elektriõhuliin rekonstrueeritakse, kuid seda ei ole võimalik teha ilma uue liini olemasoluta.

Vastasel juhul katkeks elektriõhuliini rekonstrueerimise ajaks Saaremaa ja Hiiumaa tarbijate

elektriga varustamine. Seega jäävad peale uue elektriõhuliini rajamist ja olemasoleva

elektriõhuliini rekonstrueerimist kaebaja kinnistut läbima kaks elektriõhuliini.

26. Saare maakonnaplaneeringust 2030+ nähtuvalt puudus vastustajal kaalumisruum, kuhu

täiendav elektriliin rajada, kuivõrd maakonnaplaneeringus on juba märgitud, et L172A ja L173

liinide paigaldamisel eraldi mastidele laieneb õhuliinide kaitsevöönd praeguselt 50 meetrilt 75

meetrile2. Proportsionaalsuse põhimõttega on kooskõlas kavandada uus õhuliin juba

olemasoleva õhuliini kaitsevööndisse, vältimaks uute kinnistute koormamist. Seda on

sedastatud ka Muhu valla üldplaneeringus (kehtestatud Muhu Vallavolikogu 17.10.2008

määrusega nr 29). Nimelt sätestatakse Muhu valla üldplaneeringus, et elektriliinide rajamisel

on soovitav kasutada olemasolevaid trasse ja/või maakaabelliine3.

27. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja kaasamata

jätmine projekteerimistingimuste menetlusse ei saanud mõjutada kavandatava õhuliini

asukohta. Kohus nõustub vastustajaga ka osas, et olemasoleva õhuliini laiendamisega ehk

olemasoleva 110 kV õhuliini olemasoleva kaitsevööndi laienemisega 15 m võrra, koormatakse

kõikide asjaosaliste (maaomanikud, ametkonnad) huve kõige vähem. Vastustaja on

asjakohaselt märkinud, et alternatiivina tuleks rajada uus 110 kV õhuliin uude trassikoritori,

1

Saare

maakonnaplaneering

2030+

seletuskiri,

lk

49. Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/saaremaa/saare-mp-2030/

2

Saare

maakonnaplaneering

2030+

seletuskiri,

lk

49. Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/saaremaa/saare-mp-2030/

3

Muhu

valla

üldplaneeringu

seletuskiri,

lk

25. Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://www.muhu.ee/documents/22617526/22859895/2008+%C3%9CP+seletuskiri.pdf/883f97d2-f5a4-4a41-

a46a-47ec5421157f

3-21-1883

10(10)

mis põhjustaks kolmandate kinnistute ning keskkonna- ja muinsuskaitsealade põhjendamatut

koormamist uue kitsendusega.

28. Täiendavalt märgib kohus, et ekslik on vastustaja seisukoht, et vaidlusaluse korralduse

tühistamine rikuks ülemäära haldusakti adressaadi õigusi seoses seni läbi viidud

projekteerimistööde ja kooskõlastamiste olulise mahuga. HMS § 67 lg 4 punkti 1 kohaselt ei

saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui halduskohtule haldusakti

kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti

kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud

halduskohtule kaebuse tähtaegselt, sõltumata asjaolust, et vastustaja ja kolmanda isiku

hinnangul oli vaie esitatud tähtaja rikkumisega. Seetõttu ei saaks kolmas isik tugineda usalduse

kaitsele.

29. Asjassepuutumatud on vastustaja ja kolmanda isiku väited, et kaebaja vaie oli esitatud

tähtaja rikkumisega. Kuivõrd vastustaja lahendas vaide sisuliselt, siis ei oma enam vaide

esitamise tähtaeg ning vastustajal esinev võimalus vaie tagastada, asja lahendamisel tähtsust.

Arvestades, et vaidlustatud korraldus on formaalselt õigusvastane, kuid materiaalselt

õiguspärane, siis on vaie jäetud õiguspäraselt rahuldamata.

30. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust kinnisasja omaniku talumiskohustus ega

sundvalduse seadmise küsimus, kuivõrd sundvalduse seadmise otsustamine ei ole käesoleva

vaidluse ese. Seetõttu jätab kohus need vastustaja ja kolmanda isiku väited tähelepanuta.

31. Ülaltoodust lähtuvalt on Muhu Vallavalitsuse 26.06.2019 korraldus nr 176 vaidlustatud

osas formaalselt õigusvastane, kuid materiaalselt õiguspärane. Seepärast tunnistab kohus Muhu

Vallavalitsuse 26.06.2019 korralduse nr 176 xxxxxxxxxxx katastriüksuse (katastritunnus

xxxxxxxx) osas õigusvastaseks, kuid jätab tühistamisnõude rahuldamata.

32. Kaebaja on tasunud kaebuselt kokku riigilõivu 30 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 61 kohaselt võib vastustaja kanda

jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab

oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud

põhjenduste tõttu.

33. Kui vastustaja oleks korrektselt haldusmenetluse läbi viinud (sh kaasanud kaebaja

projekteerimistingimuste menetlusse) ning esitanud vaidlusaluses korralduses põhjendused

kaebaja omandiõiguse riive osas (sh küsimuses, miks peetakse vajalikuks olemasolevat

elektriliini laiendada uue elektriõhuliiniga), siis ei ole välistatud, et sellega oleks olnud võimalik

kohtumenetlust vältida. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulu 30 eurot.

34. Kolmas isik menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kolmanda isiku

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)